KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1967 Haldusasi L. V. T.’i kaebus Politsei- ja Piirivalveame

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

1. 13.09.2013 sai kohus L. V. T.’i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 14.05.2013 otsuse nr 7001310050 ja 28.10.2012 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks peale.
2. 04.10.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „Kohus selgitab, et kuna Tallinna halduskohtule edastatud kaebuses ei ole märgitud

§ 37

-le vastavat nõuet ega lisatud ühtegi haldusakti koopiat, siis jääb tegelikult ebaselgeks kaebuse ese. Seetõttu ei saa kohus kontrollida ka kaebuse vastavust

teistele nõuetele.

§ 39

lg 1 p 1 kohaselt kaebusele tuleb lisada vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas. Kaebuse alusel võib aru saada, et kaebaja soovib vaidlustada tegelikult 2 PPA haldusakti: 1) 14.05.2013 varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsust nr 7001310050 ja ka 2) 28.10.2012 kaebaja suhtes tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning soovib taotleda nimetatud haldusaktide tühistamist. Juhul, kui kohus on kaebaja tahet õigesti tõlgendanud, siis tuleb sellest kohut viivitamatult teavitada ning esitada kohtule vaidlustatud haldusaktide koopiad. Kui kaebajal ei ole võimalik neid esitada, tuleb sellest kohut samuti viivitamatult teavitada. /.../ Kohus leiab, et kaebus on esitatud kohtusse pöördumise tähtaja olulise rikkumise tunnustega.

§ 46

lg 1 kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavakstegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 6 järgi võib seadus sätestada ka eeltoodust teised tähtajad. Kohus selgitab, et välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 26 lg 3 kohaselt varjupaigataotluse tagasilükkamise ja välismaalase väljasaatmise otsuse võib vaidlustada halduskohtus kümne

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Seega, juhul kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise põhjused. Kui kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist nii PPA 28.10.2012 ettekirjutuse kui ka PPA 14.05.2013 otsuse osas, siis tuleb seda selgelt väljendada ja tähtaja ületamist mõlema haldusakti osas eraldiseisvalt põhistada ja esitada tõendid, millele kaebaja väited tuginevad (

§ 59lg 1).

/.../ Kohus juhib tähelepanu, et kui kaebetähtaeg on ületatud ja puuduvad ka mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks, siis on põhimõtteliselt võimalik PPA haldusaktide suhtes tuvastamisnõude esitamine (

§ 46lg 5 alusel on kaebetähtaeg kolm aastat haldusakti andmisest).

Samas, kui kaebaja soovib minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, siis tuleb selleks märkida oma põhjendatud huvi (

§ 38lg 4).

Kohus selgitab, et põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt soov tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus, mis on ainuüksi fakti konstateerimine ja see ei too vastustajale sisuliselt kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi/ei pane talle kohustusi. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine aitama kaebajat kuidagi edaspidi oma õiguste (milliste konkreetselt?) kaitsmisel. Kui sellist vajadust reaalselt ei esine, siis kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks olla ei saa. /.../

§ 38

lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebuses märkida ka kaebuse faktiline põhjendus, st, miks kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased ja kuidas nad kaebaja subjektiivseid õigusi rikuvad. Nimetatud asjaolud on kaebuses märkimata ning seega tuleb kaebust ka selles osas täiendada. /.../

§ 39lg 1 p 4 kohaselt kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kuna kaebaja selliseid andmeid esitanud ei ole, siis kohus järeldab, et riigilõiv on tasumata. Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda - Rahandusministeeriumi nimele AS SEB Panga kontole nr 10220034796011, AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr

1. Kõigil juhtudel tuleb viitenumbriks märkida
2. Kohtule tuleb esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või täpsed andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida. Vastasel juhul on võimalik taotleda menetlusabi, esitades selleks kohtule

§ 115

nõuetele vastava menetlusabi taotluse ja andmed kaebaja majandusliku seisundi kohta“. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates ning hoiatas, et kaebuse puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 09.10.2013 (tl 13). Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 24.10.
2. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi (kaebaja ei ole esitanud

§ 38

nõuetele vastavat kaebust, 2 muu hulgas ei ole märgitud

§ 37

-le vastavat nõuet, kaebuselt on tasumata riigilõiv, samas kaebaja ei ole taotlenud ka ettenähtud korras menetlusabi). 4.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (

§ 121lg 1 p 2), millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

Kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 3