) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 lause 1 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaadist esindaja, kes on kinnitanud, et kaebaja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Seega peab kohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus vastavalt
Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja uuesti samas nõudes samal alusel kohtusse pöörduda (
14.
lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3 - 5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna kaebaja esitas kaebusest loobumise avalduse enne kaebuse menetlusse võtmist, tuleb menetlus lõpetada ilma kaebust menetlusse võtmata. 2 3-13-1159 15.
Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Kolmas isik on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse summas 1440 eurot kaebaja esialgsele õiguskaitsele, sh kaebetähtaja küsimuses, seisukoha esitamise eest.
lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis kulutused muu isik. 16. Kohus märgib, et käesolevalt ei jõudnud kohus kaebust menetlusse võtta, kuna kohtul tuli lahendada EÕK taotlus. 30.05.2013 kohtunõudes palus kohus eeldataval vastustajal Keskkonnaministeeriumil ja eeldataval kolmandal isikul OÜ-l Moreen esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas, aga samuti ka kaebuse tähtaegsuse osas (eelkõige vastustajal). 14.06.2013 esitas OÜ Moreen esindaja kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse osas. Kolmas isik taotles, et kohus jätaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus jättis EÕK taotluse rahuldamata ning kaebaja sellele määruskaebust ei esitanud. Menetluskulusid kandis kolmas isik seega olukorras, mil kohus pidas vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist
lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad.
Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesolevalt kompromissi ei sõlmitud, seega kannab kaebaja menetluskulud.
lg 1 kohaselt halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Seega tuli kohtul kolmas isik menetlusse kaasata ja sellega seoses pidi kaebaja arvestama, et võivad tekkida menetluskulud, mille väljasmõistmine kaebajalt ei ole võimatu. Käesolevalt on kolmas isik kaasatud ja ta esines vastustaja poolel.
lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebusest loobumine ei välista viidatud sätte kohaldamist (vt nt Riigikohtu 9.04.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-92-06). Kaebaja leiab, et menetluskulude nõue on põhjendamatult suur ja kolmandalt isikult eeldati seisukohtade esitamist mitte kõigi kaebuse väidete suhtes, vaid EÕK taotluse lahendamise osas. Lisatud dokumentidest ei selgu millises mahus tehti tööd selle taotluse osas. Samas on lisatud maksekorraldus nr 8700, mille kohaselt tasuti Inseneribüroo Steiger OÜ poolt 28.08.13.a. Viidates RK HK 15.10.13.a. lahendile nr 3-3-1-35-13 p 30 leiab kaebaja, et praegusel juhul on esitatud arve menetlusvälisele isikule, kuid dokumentidest ei nähtu, et õigusabi osutati OÜ-le Moreen. Puudub seotus õigusabi osutamisega haldusasjas nr 3-13-1159. Kohus nõustub, et kaebuse menetlusse võtmisele eelnevas menetlusstaadiumis ei ole teiste menetlusosaliste poolt üldjuhul võimalik kuigi suurte menetluskulude kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele. Käesoleval juhul esitas OÜ Moreen esindaja kohtule vastuse esialgse õiguskaitse osas, milles võttis ka seisukoha kaebetähtaja küsimuses. Kaebuse sisulise osa menetluseni ei jõutud, mistõttu ei saanud tekitada EÕK taotluse ja tähtaja küsimuses antud seisukoht menetlusosalistele märkimisväärseid menetluskulusid. Samas on ilmselge, et kolmas isik /tema esindaja pidi esitatud taotlusega ja seda puudutava materjaliga tutvuma ning see eeldas siiski asjaolude analüüsimist, et vastata EÕK taotlusele. Kohus nõustub, et ühtlasi oli menetlusökonoomikast tulenevalt asjakohane esitada oma seisukoht ka kaebetähtaja 3 3-13-1159 küsimuses. Kuigi materjal ei ole käesolevalt mahukas, on menetlusdokumendi väljatöötamiseks vajalik läbi töötada ka vastustaja seisukohad. Üldjuhul, kui kaebust menetlusse ei võeta ja lahendatakse EÕK taotlust, on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vastustaja või kolmanda isiku menetluskulusid ei pea kaebaja hüvitama, so kaebuse tagastamise korral. Kaebusest loobumise korral rakendub
Varasema kohtupraktika kohaselt on Riigikohtu Halduskolleegium rõhutanud, et väljamõistmisele kuuluvad kantud kohtukulud (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
nõuete täitmisel ei ole loobutud. See aga tähendab, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest, mil pole oluline, kas õigusabi eest on juba tasutud või mitte, on halduskohtumenetluses nõudeks, et kohtukulud oleks tasutud. Seega ei peeta haldusasjades võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud ( Vt RK HK lahend 3-3-1-28-03), mistõttu tuli kolmandal isikul esitada kohtule tõendid, et OÜ Moreen on tasunud kohtukulud ehk juhul, kui algselt tasus need muu isik, siis tuli OÜ-l Moreen esitada tõendid, et ta on tasunud Inseneribüroo Steiger OÜ-le, see tähendabki nõude täitmist, et kohus saaks välja mõista üksnes reaalselt kantud kolmanda isiku menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Käesolevalt nähtub, justkui kinnitaks OÜ Moreen kulutuste tegemist, kuna ta märgib, et tasus OÜ-le Steiger, ent siinkohal kohus leiab, et ei piisa üksnes sellisest kinnitusest ja kohus ei saa tegelikult kontrollida, kas kulutused on reaalselt kantud. Võimalik, et kolmas isik siiski leiab, et tal on kohustused tekkinud ja ta siiski eksib kinnitust andes, pidades silma kohustuse tekkimist, vastupidiselt esitaks ta kohtule kulutuste kandmist kinnitavad dokumendid, mis eeldatult peavad tal olemas olema, kui ta tegi reaalselt ülekande ning selliste dokumentide esitamine ei ole seotud ülemääraste kulutustega. Kohtule teadmata põhjusel ei ole aga kolmas isik neid tõendeid esitanud, mis kinnitaks konkreetsel ajal ja tegelikkuses kulutuste kandmist. Kohus ei saa kontrollida, kas reaalselt on selline tasumine toimunud või millal see toimus ning missuguses summas tegelikult tasumine toimus. Kohus viitab siinkohal RK HK lahendile 05.02.09.a. nr 3-3-1-89-08, milles selgitatakse, miks isegi advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved tasuti, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust ja et seda ei tõendaks kinnitus arve olemasolust. Õigusabi tasumist saaks ja peaks tõendama nt kassa sissetuleku order, pangakonto väljavõte vms. Kohtupraktika muutumatusest selles osas nimetab ära Riigikohtu HK lahend 14.05.12. nr 3-3-1-1212. Riigikohus märgib lisaks, et käesolevalt on seadusandja viinud sisse
-i ka § 109 lg 5, mis ei välista kulutuste hüvitamist, kui selle kannab muu isik. Seega ei näe kohus ka käesolevalt võimalust taganeda nõudest, et tõendada tuleb menetluskulude kantus ning käesoleva kohus leiab, et kantuse tähendus ei muutu ka siis, kui kulutused tasub muu isik. Mingit arvet, mis oleks esitatud OÜ Moreen vastu Inseneribüroo Steiger OÜ poolt ja mida viimane võis tasunud olla, kohtule ei esitatud ja seega ei saa kohtule hilisemalt esitatud kinnituse alusel kohus kuidagi väita, et kolmas isik kandis reaalselt kulutusi ning et see on tõendatud. Kuna menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud ning Riigikohtu lahenditest tuleneb ka see, et advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend ning õigusabikulusid ei saa välja mõista, kui on esitatud üksnes esindaja arve, sest see ei tõenda kulude reaalset kandmist, siis ka käesolevalt peaks õigusabikulude tasumist tõendama nt kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega (vt lahend nr 3-3-1-94-08). Kohtul aga ei ole olemas dokumente sellest, et OÜ Inseneribüroo Steiger on osutanud lepingulist abi OÜ-le Moreen varasemalt või nüüd ja selliselt on pooled seotud lepinguliste kohustustega ning et OÜ Moreen on ka tegelikkuses juba tasunud OÜ-le Inseneribüroo Steiger mingi konkreetse summa, samas ei nähtu takistust, miks neid dokumente, mis kulutuste kandmist tõendaksid, ei ole esitatud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et enne kaebuse menetlusse võtmist kolmanda isiku poolt kantud menetluskulude (nt seisukoha esitamine esialgse õiguskaitse taotlusele) väljamõistmine 5 3-13-1159 kaebajalt ei oleks põhjendatud ja kontrollitav ka seetõttu, et kohus ei saaks kontrollida esitatud dokumentide alusel mingile nimetatud konkreetsele tööle tehtud kulutusi, neist ei nähtu ei ajaühikut ega ka kokkulepitud töö tariifi ja kohus ei pea ise hakkama isiku nõuet sisustama. Samuti on kohtupraktikas arvestatud ja ka Riigikohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane ning kohus on pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2007 otsus 3-3-1-12-07, p 22). Arvestades aga, et kolmas isik ei ole endiselt esitanud vajalikke ja piisavaid tõendeid tema enda poolt tehtud kulutuste kantuse osas, siis esineb juba sellest tulenevalt takistus kulude hüvitamiseks, mistõttu OÜ Moreen taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 17.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mis on vähem kui
Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.