) § 13 nõuetele: puudub reaalsete alternatiivsete tegevuste lühikirjeldus ning teave reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ja mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH programmi lk-l 3 tehtud viide sellele, et alternatiive tuleb (kui neid on) hinnata KMH aruande koostamisel, ei vasta
Sellega on loodud olukord, kus kavandatava tegevuse alternatiivide väljaselgitamine on lükatud edasi menetluse järgnevasse etappi, mis suurendab tõenäosust, et need alternatiivid jäävad üldse käsitlemata. Selliselt jäetakse kaebaja pikaks ajaks teadmatusse tema omandit puudutavate tulevaste võimalike mõjutuste tüübi ning ulatuse osas. KMH programmi käesoleval kujul vastuvõtmine rikub kaebaja suhtes õiguskindluse printsiipi. Kaebaja haldusmenetluslike õiguste rikkumine, samuti seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmine toob vältimatult kaasa ka antava haldusakti hilisema tühistamise.
ei sätesta võimalust kehtiva, kuid õigusvastase KMH programmi modifitseerimiseks. KMH programm määrab
lg-st 1 tulenevalt ära KMH aruande eesmärgid, analüüsitavad küsimused, lahendatavad probleemid jne. Seega on
üldprintsiipe ning §-s 13 sõnaselgelt sätestatud kohustusi rikkuva KMH programmi alusel seadusele vastava KMH aruande koostamine ja selle alusel seadusliku haldusakti andmine kaheldav. Heaks kiidetud KMH programmi alusel jätab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ endale võimaluse jätta täielikult käsitlemata seaduses nõutud alternatiivsed tegevused ning nende mõju.
KMH aruanne on aga põlevkivikarjääri sulgemise menetluses äärmiselt oluline dokument, sest selles tehakse kindlaks kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju tegurid ning ettepanekud negatiivse mõju vähendamiseks. Kaebuse eesmärk on, et karjääri sulgemine toimuks võimalikult keskkonnasõbralikult, st minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui menetlus puuduliku KMH programmi alusel jätkub. On ilmne, et kui teatud kohustuslikud aspektid jäävad KMH aruandes välja toomata, võivad jääda ka vastavad keskkonnamõjud avastamata, analüüsimata ja vajalikud abinõud tarvitusele võtmata. Karjääri sulgemisel valede võtete ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise meetmete kasutamata jätmisel võivad olla oluliselt halvemad tagajärjed kui karjääri sulgemisel ajaliselt mõnevõrra hiljem. Lisaks tuleb arvestada teaduse-tehnika arenguga ning igapäevaselt praktika ja kogemuste lisandumisega sarnastes tegevustes, mistõttu ka sel põhjusel ei saa lugeda ajalist viivitust karjääri sulgemisega alustamisel avalikke huve kahjustavaks. Vastupidi, on tõenäoline, et puuduliku KMH programmi alusel koostatav KMH aruanne hilisemalt vaidlustatakse, millega kaasneb kokkuvõttes suurem ajakulu. 6. Keskkonnaministeerium ei pea esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist põhjendatuks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei muutu kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks ega oluliselt raskemaks ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Karjääri sulgemine on põhjalikult reguleeritud protsess, mille käigus toimub nii karjääri olukorra kui korrastamistegevuse kontroll. KMH on selle protsessi üks osa.
lg 1 sätestab, et asutus, kellele KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. 14.02.2013 kirjaga nr12-9/13/420-4 vastas vastustaja advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene, et nende 06.02 saadetud kiri on edastatud KMH eksperdile (OÜ Inseneribüroo Steiger), kes kaalub esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning vajadusel arvestab nendega programmi korrigeerimisel. Kirja koopia saatis vastustaja arendajale Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Seega toimis vastustaja vastavalt
sätestatud menetlusnõuetele. Arendaja on oma 16.04.2013 kirjaga vastanud kõigile KMH programmi puudutavatele ettepanekutele ja seisukohtadele. Arendaja ei ole vastanud kaebaja poolt esitatud KMH programmi otseselt mittepuutuvatele ettepanekutele järelevalvemenetluse algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks enne karjääri sulgemist. Kuna antud kaebuses on kaebaja vaidlustanud KMH programmi, ei ole võimalik programmi vaidlustamisel tugineda väitele, et haldusorgan on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud KMH programmi otseselt mittepuutuvad seisukohad. Need küsimused puudutavad pigem üldist KMH menetluse läbiviimist, kuigi ka selles kontekstis ei ole tegemist ettepanekutega, mis saaksid mõjutada KMH läbiviimise protsessi. Isegi kaebuse rahuldamise korral ei mõjutaks see KMH edasist kulgemist, kuna sulgemise KMH programm ei ole dokument, mis saaks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise üldplaneeringu koostamise menetluses (üldplaneeringu koostamine, sh KSH algatamine on omavalitsuse pädevuses) ega järelevalvemenetluse läbiviimise (järelevalve on Keskkonnainspektsiooni pädevuses) üle. Kaebaja väide, et programm ei vasta
nõuetele, ei vasta tõele.
p 2 kohane alternatiivide lühikirjeldus on toodud programmi peatükis 3.6: „Maastiku korrastamistööde võimalike variantide hinnang (pinnase kasutus, taimestamine, metsakultuuride valik, veekogu osatähtsus ja drenaažisüsteem)“. Alternatiivide käsitlemise vajalikkusele juhtis Keskkonnaministeerium tähelepanu mitmel korral, kui tagastas KMH programmi täiendamiseks. 3 3-13-2297
p 3 kohane teave keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta on toodud KMH programmi peatükis 3 „Keskkonnamõju hindamise sisu“. KMH programmis ei ole nõutud mõju kirjeldust, nagu kaebaja ütleb, vaid nõutud on teave KMH sisu osas. Programm on alles KMH algusetapp ning pärast seda hakatakse koostama KMH aruannet, milles tuleb esitada vastav kirjeldus. Programm vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja ei sisalda puudusi, mis oleks tinginud programmi kinnitamata jätmise. Kaebaja väidab, et kuna tema arvates sisaldab programm olulisi sisulisi puudusi, siis ei saa sellele järgneda ka puudusteta aruande koostamine.
lg 1 sissejuhatav osa ütleb, et KMH aruanne koostatakse heakskiidetud programmist lähtudes. Samas programmi võimalik napisõnalisus ei takistaks mingil moel KMH aruandes erinevate teemade põhjalikumat käsitlemist. Aruande koostamisel tuleb kindlasti lähtuda lisaks programmile ka aruandele endale
Aruande koostamine ei sõltu seega ainult programmist. Korrastamist kui tegevust saab mõjutada KMH aruanne, mitte programm. Muudatusi on võimalik teha ka juba heakskiidetud programmis, juhul kui need mingil põhjusel vajalikuks osutuvad.
lg 6 ütleb, et järelevalvaja nõusolekul võib heakskiidetud programmis teha põhjendatud muudatusi. Eeltoodut arvestades ei ole programmi täiendamiseks vajalik programmi heakskiitmise otsuse tagasipööramine ja programmi koostamise uuesti algatamine. Kui soovitakse programmi täiendada, saab KMH järelevalvaja nõusolekul seda teha. Heakskiidetud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi“ alusel on võimalik keskkonnamõju hindamist jätkata ja saadud tulemuste alusel koostada ka KMH aruanne. Loomulikult tuleb keskkonnamõju hindamist teostaval ekspertrühmal arvestada ka kõiki programmi kohta tehtud märkusi. Riigikohus on halduskolleegiumi 28.02.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-86-06 on leitud, et KMH algatamise puhul on tegemist toiminguga. Menetlustoiminguks on samadel põhjustel ka KMH programmi ja KMH aruande heakskiitmine. Menetlustoimingu vaidlustamine on võimalik vaid erandjuhtudel. Eelkirjeldatust ei nähtu, et KMH programmi menetlemisel oleks tehtud olulisi menetlusvigu, samuti ei ole kaebaja näidanud, milliseid subjektiivseid õigusi KMH programmi heakskiitmine rikuks või kuidas tingiks programmi heakskiitmise otsuse tühistamise efektiivse õiguskaitse vajadus. Nagu eespool kirjeldatud, omab KMH programmi heakskiitmine tähendust vaid KMH ühe menetlusetapina, kuid sellest ei tulene peale arendaja teiste isikute suhtes mingeid tagajärgi. KMH aruande sisu nõuded sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (§ 20), mistõttu ei ole õige järeldada, et aruande sisu sõltub ainuüksi programmist. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole vastustaja arvates otstarbekas ka põhjusel, et sel juhul peatataks pikaks ajaks keskkonnamõju hindamine. Seega pidurduks ka sellele järgnev põlevkivikarjääri korrastamine.
lg-ga 1, millest tuleneb, et asutus, kellele keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. KKT leiab olevat eksitava asjaolu, et kaebaja keskendub kaebuses ja ka esialgse õiguskaitse taotluses läbivalt väidetavatele puudustele KMH programmis. KKT järeldab sellest, et kaebaja samastab KMH programmi väidetavaid puudusi menetlusõiguste rikkumisega vaidlustatavas KMH programmi heakskiitmise otsuses. Sisuliselt on ainsaks kaebaja poolt väidetavaks puuduseks KMH programmis
p-de 2 ja 3 eiramine, millisest johtuvalt on ilmne, et tegemist on etteheidetega KMH programmile, mitte aga vastustaja otsusele, milline vastavat KMH programmi heaks kiidab. KKT on seisukohal, et kaebaja kohtusse pöördumise põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt soov veenduda, kas mingi eeltoiming enne lõplikku haldusakti oli õiguspärane või õigusvastane, kohtusse saab siiski pöörduda, kui rikutakse isiku subjektiivseid õigusi. Isegi kui eeldada, et KMH programmile kooskõlastuse andmine ei ole olnud õiguspärane, ei saa asuda seisukohale, et haldusmenetluse resultaat ei ole õiguspärane. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik esitada kaebust eesmärgiga vältida võimalikke tulevikus tekkivate subjektiivsete õiguste rikkumist, nagu seda taotleb käesoleval juhul kaebaja ja sellega seotult ei teki ka vajadust kaitsta õigusi etteulatuvalt, kuivõrd kaebajal on õigus esitada kohtusse oma õiguste rikkumisel uus kaebus asjas tehtava lõpliku haldusakti peale, kui kaebaja leiab, et see tema õigusi rikub. KKT viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.11.2003 määrusele nr 244 „Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord“, mille § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamine peatatakse ja lõpetatakse projekti alusel ning § 3 lg 1 kohaselt on kaevandamise peatamise või lõpetamise projekt (edaspidi projekt) dokumentide kogum, milline koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest. Määruse §-st 3 lg 6 p 1 tuleneb, et lõpetamisprojektile lisatakse täiendavalt kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Sarnane regulatsioon nähtub
lg-st 1, millisest tuleneb, et lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi ning lg 5 kohaselt kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti juurde. Lõikest 6 tuleneb, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale liht- või tähtkirjaga teatavaks 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates ja saadab viimasele aruande ühe eksemplari ning otsustaja määrab keskkonnanõuded maavaravaru kaevandamise lõpetamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks (lg 7). Eeltoodust johtuvalt on käesoleval juhul haldusmenetluse resultaadiks, millist kaebaja saab vaidlustada, haldusakt keskkonnanõuete määramiseks, millises saab vaidlustada ka minetusi keskkonnamõju hindamise menetluses.
§-dest 13, 20 lg 1 ja 22 lg 3 p 2 tulenevalt on KMH programm KMH lähteülesanne, millisest lähtutakse keskkonnamõju hindamisel ja KMH aruande koostamisel. Vastav läheteülesanne ei pea veel andma vastust sellele, kas kavandatav tegevus võib põhjustada olulist mõju või mitte, programmi alusel seda alles hakatakse välja selgitama. Eeltoodut kinnitab ka
, millisest tuleneb, et võrreldes KMH programmi 6 kohustusliku, lühikirjeldusi andva punktiga peab KMH aruanne sisaldama kokku 19 erinevat, detailseid kirjeldusi sisaldavat punkti. 5 3-13-2297 Kaebaja poolt viidatud
p-dest 2 ja 3 nähtub, et KMH programmis tuleb käsitleda kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiivseid võimalusi – seega ei kohusta seadus KMH programmis käsitlema mitte igasuguseid alternatiivseid võimalusi, vaid üksnes reaalseid alternatiivseid võimalusi. Alternatiiv on erinev viis sama eesmärgi saavutamiseks, alternatiivsete võimaluste määramisel tuleb lähtuda kavandatavast tegevusest ja selle eesmärgist ning need peavad olema reaalsed. Arusaamatuks jääb asjaolu, milliste kavandatavate tegevuste alternatiive peab kaebaja vajalikuks KMH programmis käsitleda, arvestades, et tegemist on karjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise programmiga. Maapõueseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel ning samast sättest tulenevad nõuded, milliseid tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamisel järgida. On ilmne, et võimalik ei ole karjääri sulgemisel korrastamise seisukohast 0alternatiiv, s.o kaevandamisega rikutud maa mitte korrastamine, kuivõrd vastav kohustus tuleneb otse seadusest. Samuti tuleb arvestada, et korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel, millisest tulenevad omakorda korrastamistingimused, millistega tuleb samuti arvestada.
lg 3 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanne on kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta. Käesoleval juhul on Vastustaja nimetatud järelevalvaja kohustused täitnud ning tuvastanud õigesti, et ei esine
§-s 18 lg 3 sätestatud KMH programmi heakskiitmata jätmise aluseid. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu KMH programmi heakskiitmise otsuses toodud seisukohtade, selle aluseks olnud tõendite ja kaalutlustega, ei anna veel alust väita, et vastustaja on kuritarvitanud diskretsiooni või et otsus on motiveerimata. Kaebusele lisatud vastustaja kirjadest nähtub, et kahel korral on KKT-le KMH programm tagastatud just programmis tegevuse alternatiivide käsitlemisse puutuvalt, millistele on tuginenud ka kaebaja. Arvestades, et KKT on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb kaebajale tagastada, puudub ka menetluslik alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui kohus peab siiski võimalikus esitatud kaebust menetleda, leiab KKT, et esitatud taotlus on põhjendamatu, arvestades seejuures kaebuse motiive. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-3-06 p 8 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebaja tugineb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses HKMS §-le 251 lg 1 p 1, milline sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Arvestades, et KMH programmi heakskiitmine on toiming, mitte haldusakt, siis ei ole võimalik vastavat õiguskaitse abinõud rakendada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Esitatud materjal kinnitab küll kaebaja seisukohti selles, et programmi lasti mitu korda täiendada, , kuid programmi õigusvastasust ei saa tuletada asjaolust, et seda on mitu korda palutud täiendada.
p 2 kohane alternatiivide lühikirjeldus on aga seejuures toodud programmi peatükis 3.6: „Maastiku korrastamistööde võimalike variantide hinnang (pinnase kasutus, taimestamine, metsakultuuride valik, veekogu osatähtsus ja drenaažisüsteem)“. Seega, isegi kui alternatiivide käsitlemise vajalikkusele juhtis Keskkonnaministeerium tähelepanu mitmel korral ning tagastas KMH programmi täiendamiseks, on alternatiivide väljaselgitamise nõue kaebaja esitatud andmetel programmis olemas.
p 3 kohane teave keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta on toodud KMH programmi peatükis 3 „Keskkonnamõju hindamise sisu“. KMH programmis ei ole nõutud mõju kirjeldust, vaid nõutud on teave KMH sisu osas. Kuivõrd kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitajale pannakse kohustusi või õigusvastaseid kohustusi, samuti ei ole kaebaja nimetanud negatiivseid tagajärgi, mis tema kinnistuid ohustaks, siis on 7 3-13-2297 kohtul raske ka kaebajale midagi täpsemat soovitada. Kuna aga antud kaebuses on kaebaja vaidlustanud KMH programmi, ei ole võimalik programmi vaidlustamisel tugineda väitele, et haldusorgan on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud seisukohad, nendeks ei ole KMH programmi otseselt mittepuutuvad seisukohad. Kohus nõustub teiste menetlusosaliste seisukohtadega, et KMH programm ei ole dokument, mis saaks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise üldplaneeringu koostamise menetluses (üldplaneeringu koostamine, sh KSH algatamine on omavalitsuse pädevuses) ega järelevalvemenetluse läbiviimise (järelevalve on Keskkonnainspektsiooni pädevuses) üle. Kaebajal on võimalik esitada nõudeid neile organitele sõltumatult KMH programmi koostamisest ja selle alusel tegutsemisest. 12. Programm on KMH algusetapp ning peale selle kinnitamist hakatakse koostama KMH aruannet, milles tuleb esitada vastavate tegevuste kirjeldused. Kui programm vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja ei sisalda puudusi, mis oleks tinginud programmi kinnitamata jätmise, siis edasiselt koostatakse aruanne, mis annab vastused koos programmiga küsimustele, kuidas on vajalik tegutseda ja missugused võimalused on karjääri suglemiseks. Kohus siinkohal märgib, et karjääri sulgemiseks tehtavate toimingute kohustus tuleneb arendajale seadusest ja kui kaevandus lõpetab tegevuse, ei ole kaevandajal võimalik jätta karjäär nõuetekohaselt sulgemata ning sellega viivitada. KKT on siinkohal õigustatult viidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.11.2003 määrusele nr 244 „Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord“, mille § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamine peatatakse ja lõpetatakse projekti alusel ning § 3 lg 1 kohaselt on kaevandamise peatamise või lõpetamise projekt (edaspidi projekt) dokumentide kogum, milline koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest. Määruse §-st 3 lg 6 p 1 tuleneb, et lõpetamisprojektile lisatakse täiendavalt kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Käesolevalt ongi vastavalt tegutsetud. Samuti nähtub
lg-st 1, et lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi ning lg 5 kohaselt kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti juurde. Kohus nõustub vastustajaga, et jääb arusaamatuks, milliste kavandatavate tegevuste alternatiive peab kaebaja vajalikuks KMH programmis käsitleda, kui tegemist on karjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise programmiga. Loogiliselt ei saaks olla sellisel juhul alternatiiviks selle sulgemata jätmine ja sulgemisega viivitamine. Ka Maapõueseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel ning samast sättest tulenevad nõuded, milliseid tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamisel järgida ja karjääri sulgemisel korrastamise seisukohast 0-alternatiivi ei saaks seada. Käesolevalt ei nähtu andmeid, et kaevandamisega rikutud maad soovitakse jätta korrastamata, mis võiks kaebaja huvisid riivata. Seega toimub korrastamine õigusnormidest tulenevalt ning korrastamisprojekti alusel, millisest tulenevad omakorda korrastamistingimused, millistega tuleb arvestada. Lisaks nähtub, et kaebaja taotlus programmi osas oli saadetud lahendamiseks ja kooskõlas
lg-ga 1 asutus, kellele keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. Viimane on kaebajale oma vastuse esitanud. Keskkonnanõuete määramisega ei kaasne haldusvälist mõju kolmandatele isikutele. KMH ja keskkonnanõuded võtab tegevusloa andja aluseks loa andmise otsustamisel. Kaebaja ei saa nõuda kohtumenetlust pelgalt huvist saada vastuseid oma tekkinud küsimustele. Nagu kohus märkis, on 8 3-13-2297 muude menetluste algatamise soovi korral kaebajal võimalik pöörduda pädevate ametkondade poole. Kuna tuvastusnõude esitamisel ei piisa aga enam ka nn põhjendatud huvi äranäitamisest, vaid tuleb arvestada kaebeõiguse piirnagutega, siis tuvastusnõudest on efektiivsem kaebajal vaidlustada haldusmenetluse lõpptulemusena antavat luba kaevanduse sulgemiseks (HKMS § 45 lg 2 ja 3). 13. EÕK korras on kaebaja soovinud peatada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise programmi täitmine, mis on arusaamatu soov, kuivõrd karjääri ala tuleb juba muudest õigusnormidest tulenevalt korrastada ja kuna vaidlust ei ole karjääri sugemise vajaduses seotult kaevanduse töö lõppemisega, siis ei saaks kaebajal ühegi õigusnormi kohaselt tekkida ka õigustatud ootust vms, miks jätta karjäär korrastamata ja seda protsessi edasi lükata. Kaebaja küll nimetab, et keelata tuleks programmi aruande heakskiitmine, kuid kaebusest ei nähtu ühtegi õiguslikku alust, miks seda tuleks teha ja et seda saaks teha. Kaebaja sooviks on ka programmi alusel mistahes toimingute tegemise keelamine, kuid ka selleks puudub õiguslik alus ja võimalus. Programm koostati ja telliti selleks, et tegevuse lõpetanud karjäär tuleb sulgeda ja karjääri ala korrastada. Tegevuskava ehk programm seabki need eesmärgid, kuidas kontrollida olemasolev olukord ning millised mõjud nende ilmnemisel tingivad vajalike meetmete kasutuselevõtu, et viia karjääri ala selle kaevandamiseelsesse või sellele võimalikult lähedasse seisu. Selline eesmärk ja vajadus tuleneb seadusest ning jääb ebaselgeks, miks kaebaja püüab selle eesmärgi saavutamist edasi lükata ja tegevust peatada, samas ei ole kaebaja isegi ära oodanud koostatavat aruannet, millest nähtuks, kas on üldse võimalik kaebaja õigusi rikkuda. Aruande koostamisel tuleb lähtuda lisaks programmile ka aruandele endale -
Muudatusi on võimalik teha heakskiidetud programmis siis, kui nende tegemine mingil põhjusel osutub vajalikuks. Vastavalt kinnitsb seda ka
lg 6, mis sätestab, et järelevalvaja nõusolekul võib heakskiidetud programmis teha põhjendatud muudatusi. Seega, kui soovitakse programmi täiendada, saab KMH järelevalvaja nõusolekul seda teha. Heakskiidetud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi“ alusel on võimalik keskkonnamõju hindamist jätkata ja saadud tulemuste alusel koostada KMH aruanne ning ekspertrühmal tuleb arvestada programmi kohta tehtud märkusi. KMH programmi menetlemise vigu kaebaja ei märkinud ning kokkuvõtteks nähtub, et kaebaja ei ole näidanud, milliseid subjektiivseid õigusi KMH programmi heakskiitmine rikuks või millise õiguse rikkumisest tuleneks vajadus kohaldada EÕK. Nagu eespool kirjeldatud, omab KMH programmi heakskiitmine tähendust vaid KMH ühe menetlusetapina, kuid sellest ei tulene peale arendaja teiste isikute suhtes tagajärgi, samas aga kõneleb EÕK kohaldamine avaliku huvi vastu. Nimelt juhul, kui kohus peataks tegevuse, siis peatataks pikaks ajaks keskkonnamõju hindamine, st pidurduks järgnev põlevkivikarjääri korrastamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.