← Eesti

3-13-2297/11

Obsah (6)§ 13§ 20§ 17§ 18§ 27§ 10

3-13-2297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2297 Haldusasi N.R.i kaebus Keskkonnaministeeriumi 30.0

) § 13 nõuetele: puudub reaalsete alternatiivsete tegevuste lühikirjeldus ning teave reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ja mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH programmi lk-l 3 tehtud viide sellele, et alternatiive tuleb (kui neid on) hinnata KMH aruande koostamisel, ei vasta

§ 13p-le 2 ja 3, mis näevad ette kohustuse vastav teave esitada KMH programmis.

Sellega on loodud olukord, kus kavandatava tegevuse alternatiivide väljaselgitamine on lükatud edasi menetluse järgnevasse etappi, mis suurendab tõenäosust, et need alternatiivid jäävad üldse käsitlemata. Selliselt jäetakse kaebaja pikaks ajaks teadmatusse tema omandit puudutavate tulevaste võimalike mõjutuste tüübi ning ulatuse osas. KMH programmi käesoleval kujul vastuvõtmine rikub kaebaja suhtes õiguskindluse printsiipi. Kaebaja haldusmenetluslike õiguste rikkumine, samuti seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmine toob vältimatult kaasa ka antava haldusakti hilisema tühistamise.

ei sätesta võimalust kehtiva, kuid õigusvastase KMH programmi modifitseerimiseks. KMH programm määrab

§ 20

lg-st 1 tulenevalt ära KMH aruande eesmärgid, analüüsitavad küsimused, lahendatavad probleemid jne. Seega on

üldprintsiipe ning §-s 13 sõnaselgelt sätestatud kohustusi rikkuva KMH programmi alusel seadusele vastava KMH aruande koostamine ja selle alusel seadusliku haldusakti andmine kaheldav. Heaks kiidetud KMH programmi alusel jätab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ endale võimaluse jätta täielikult käsitlemata seaduses nõutud alternatiivsed tegevused ning nende mõju.

  1. Kaebaja märgib, et vaidlustatava otsusega rikutakse tema õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ning menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus saab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane. Kaebaja märgib, et vaidlustatav otsus omab puutumust tema oluliste huvidega. Karjääri sulgemine ei tähenda karjääri aktiivsest tegevusest tuleneva negatiivse mõju kadumist. On olemas reaalne oht, et karjääri mittenõuetekohasel sulgemisel kaasnev negatiivne keskkonnamõju kandub edasi kaebaja kinnisasjadele. Kaebaja väidab, et vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel on vastustaja kuritarvitanud diskretsiooni, jättes arvestamata kaebaja poolt toodud olulised asjaolud.
  2. Kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotluses palutakse peatada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise programmi täitmine ja keelata keskkonnamõjude hindamise programmi alusel mistahes toimingute tegemine (sh keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmine). 2 3-13-2297 Kaebaja leiab, et õigusvastase ja puuduliku KMH programmi alusel KMH aruande heakskiitmisel tekib olukord, kus loogiliselt samadel põhjustel õigusvastane ja puudlik KMH aruanne võib osutuda formaal-juriidiliselt kehtivaks, sest see on koostatud kehtiva KMH programmi alusel. KMH aruanne peab olema kooskõlas KMH programmiga (

§ 20lg 1) ning selle heakskiitmata jätmise aluseks ei ole puudused KMH programmis.

KMH aruanne on aga põlevkivikarjääri sulgemise menetluses äärmiselt oluline dokument, sest selles tehakse kindlaks kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju tegurid ning ettepanekud negatiivse mõju vähendamiseks. Kaebuse eesmärk on, et karjääri sulgemine toimuks võimalikult keskkonnasõbralikult, st minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui menetlus puuduliku KMH programmi alusel jätkub. On ilmne, et kui teatud kohustuslikud aspektid jäävad KMH aruandes välja toomata, võivad jääda ka vastavad keskkonnamõjud avastamata, analüüsimata ja vajalikud abinõud tarvitusele võtmata. Karjääri sulgemisel valede võtete ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise meetmete kasutamata jätmisel võivad olla oluliselt halvemad tagajärjed kui karjääri sulgemisel ajaliselt mõnevõrra hiljem. Lisaks tuleb arvestada teaduse-tehnika arenguga ning igapäevaselt praktika ja kogemuste lisandumisega sarnastes tegevustes, mistõttu ka sel põhjusel ei saa lugeda ajalist viivitust karjääri sulgemisega alustamisel avalikke huve kahjustavaks. Vastupidi, on tõenäoline, et puuduliku KMH programmi alusel koostatav KMH aruanne hilisemalt vaidlustatakse, millega kaasneb kokkuvõttes suurem ajakulu. 6. Keskkonnaministeerium ei pea esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist põhjendatuks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei muutu kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks ega oluliselt raskemaks ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Karjääri sulgemine on põhjalikult reguleeritud protsess, mille käigus toimub nii karjääri olukorra kui korrastamistegevuse kontroll. KMH on selle protsessi üks osa.

§ 17

lg 1 sätestab, et asutus, kellele KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. 14.02.2013 kirjaga nr12-9/13/420-4 vastas vastustaja advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene, et nende 06.02 saadetud kiri on edastatud KMH eksperdile (OÜ Inseneribüroo Steiger), kes kaalub esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning vajadusel arvestab nendega programmi korrigeerimisel. Kirja koopia saatis vastustaja arendajale Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Seega toimis vastustaja vastavalt

sätestatud menetlusnõuetele. Arendaja on oma 16.04.2013 kirjaga vastanud kõigile KMH programmi puudutavatele ettepanekutele ja seisukohtadele. Arendaja ei ole vastanud kaebaja poolt esitatud KMH programmi otseselt mittepuutuvatele ettepanekutele järelevalvemenetluse algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks enne karjääri sulgemist. Kuna antud kaebuses on kaebaja vaidlustanud KMH programmi, ei ole võimalik programmi vaidlustamisel tugineda väitele, et haldusorgan on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud KMH programmi otseselt mittepuutuvad seisukohad. Need küsimused puudutavad pigem üldist KMH menetluse läbiviimist, kuigi ka selles kontekstis ei ole tegemist ettepanekutega, mis saaksid mõjutada KMH läbiviimise protsessi. Isegi kaebuse rahuldamise korral ei mõjutaks see KMH edasist kulgemist, kuna sulgemise KMH programm ei ole dokument, mis saaks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise üldplaneeringu koostamise menetluses (üldplaneeringu koostamine, sh KSH algatamine on omavalitsuse pädevuses) ega järelevalvemenetluse läbiviimise (järelevalve on Keskkonnainspektsiooni pädevuses) üle. Kaebaja väide, et programm ei vasta

§ 13

nõuetele, ei vasta tõele.

§ 13

p 2 kohane alternatiivide lühikirjeldus on toodud programmi peatükis 3.6: „Maastiku korrastamistööde võimalike variantide hinnang (pinnase kasutus, taimestamine, metsakultuuride valik, veekogu osatähtsus ja drenaažisüsteem)“. Alternatiivide käsitlemise vajalikkusele juhtis Keskkonnaministeerium tähelepanu mitmel korral, kui tagastas KMH programmi täiendamiseks. 3 3-13-2297

§ 13

p 3 kohane teave keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta on toodud KMH programmi peatükis 3 „Keskkonnamõju hindamise sisu“. KMH programmis ei ole nõutud mõju kirjeldust, nagu kaebaja ütleb, vaid nõutud on teave KMH sisu osas. Programm on alles KMH algusetapp ning pärast seda hakatakse koostama KMH aruannet, milles tuleb esitada vastav kirjeldus. Programm vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja ei sisalda puudusi, mis oleks tinginud programmi kinnitamata jätmise. Kaebaja väidab, et kuna tema arvates sisaldab programm olulisi sisulisi puudusi, siis ei saa sellele järgneda ka puudusteta aruande koostamine.

§ 20

lg 1 sissejuhatav osa ütleb, et KMH aruanne koostatakse heakskiidetud programmist lähtudes. Samas programmi võimalik napisõnalisus ei takistaks mingil moel KMH aruandes erinevate teemade põhjalikumat käsitlemist. Aruande koostamisel tuleb kindlasti lähtuda lisaks programmile ka aruandele endale

§ 20esitatud nõuetest.

Aruande koostamine ei sõltu seega ainult programmist. Korrastamist kui tegevust saab mõjutada KMH aruanne, mitte programm. Muudatusi on võimalik teha ka juba heakskiidetud programmis, juhul kui need mingil põhjusel vajalikuks osutuvad.

§ 18

lg 6 ütleb, et järelevalvaja nõusolekul võib heakskiidetud programmis teha põhjendatud muudatusi. Eeltoodut arvestades ei ole programmi täiendamiseks vajalik programmi heakskiitmise otsuse tagasipööramine ja programmi koostamise uuesti algatamine. Kui soovitakse programmi täiendada, saab KMH järelevalvaja nõusolekul seda teha. Heakskiidetud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi“ alusel on võimalik keskkonnamõju hindamist jätkata ja saadud tulemuste alusel koostada ka KMH aruanne. Loomulikult tuleb keskkonnamõju hindamist teostaval ekspertrühmal arvestada ka kõiki programmi kohta tehtud märkusi. Riigikohus on halduskolleegiumi 28.02.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-86-06 on leitud, et KMH algatamise puhul on tegemist toiminguga. Menetlustoiminguks on samadel põhjustel ka KMH programmi ja KMH aruande heakskiitmine. Menetlustoimingu vaidlustamine on võimalik vaid erandjuhtudel. Eelkirjeldatust ei nähtu, et KMH programmi menetlemisel oleks tehtud olulisi menetlusvigu, samuti ei ole kaebaja näidanud, milliseid subjektiivseid õigusi KMH programmi heakskiitmine rikuks või kuidas tingiks programmi heakskiitmise otsuse tühistamise efektiivse õiguskaitse vajadus. Nagu eespool kirjeldatud, omab KMH programmi heakskiitmine tähendust vaid KMH ühe menetlusetapina, kuid sellest ei tulene peale arendaja teiste isikute suhtes mingeid tagajärgi. KMH aruande sisu nõuded sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (§ 20), mistõttu ei ole õige järeldada, et aruande sisu sõltub ainuüksi programmist. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole vastustaja arvates otstarbekas ka põhjusel, et sel juhul peatataks pikaks ajaks keskkonnamõju hindamine. Seega pidurduks ka sellele järgnev põlevkivikarjääri korrastamine.

  1. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi KKT) palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. KKT leiab, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kolmas isik leiab, et keskkonnamõjude programmi heakskiitmise otsus on menetlustoiming, mitte haldusakt, mistõttu ei ole kaebajal võimalik esitada tühistamiskaebust. Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine on üksik menetlustoiming nii KMH menetluse läbiviimisel kui ka lõpliku haldusakti andmise menetluses, millisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku (sh kaebaja) õigusi ja kohustusi. Nimetatud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus kohtuasjas nr 3-07-1306, millise p-s 7 on kohus leidnud, tehes viite Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-86-06 p 18, et sarnaselt KMH läbiviimise otsusele on ka selle heakskiidu puhul tegemist menetlustoiminguga, kuivõrd aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Kuivõrd KMH programmi ja aruande 4 3-13-2297 heakskiitmine on oma iseloomult sarnased, kehtib Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht ka KMH programmi heakskiitmise otsuse suhtes. Kaebaja teeb kaebuses etteheiteid KMH programmile, selle sisule, mitte aga vastustaja 30.09.2013 otsusele, millisega kiideti heaks KKT Põhja-Kiviõli karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise programm. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on olnud kaasatud keskkonnamõjude hindamise menetlusse, kaebaja esitas 06.02.2013 kirjalikud seisukohad ning ettepanekud KMH programmi koostamisel nii vastustajale kui ka KKT-le, millistele KKT kui arendaja vastas 16.04.
  2. Eeltoodu on kooskõlas

§ 17

lg-ga 1, millest tuleneb, et asutus, kellele keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. KKT leiab olevat eksitava asjaolu, et kaebaja keskendub kaebuses ja ka esialgse õiguskaitse taotluses läbivalt väidetavatele puudustele KMH programmis. KKT järeldab sellest, et kaebaja samastab KMH programmi väidetavaid puudusi menetlusõiguste rikkumisega vaidlustatavas KMH programmi heakskiitmise otsuses. Sisuliselt on ainsaks kaebaja poolt väidetavaks puuduseks KMH programmis

§ 13

p-de 2 ja 3 eiramine, millisest johtuvalt on ilmne, et tegemist on etteheidetega KMH programmile, mitte aga vastustaja otsusele, milline vastavat KMH programmi heaks kiidab. KKT on seisukohal, et kaebaja kohtusse pöördumise põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt soov veenduda, kas mingi eeltoiming enne lõplikku haldusakti oli õiguspärane või õigusvastane, kohtusse saab siiski pöörduda, kui rikutakse isiku subjektiivseid õigusi. Isegi kui eeldada, et KMH programmile kooskõlastuse andmine ei ole olnud õiguspärane, ei saa asuda seisukohale, et haldusmenetluse resultaat ei ole õiguspärane. Halduskohtumenetluses ei ole võimalik esitada kaebust eesmärgiga vältida võimalikke tulevikus tekkivate subjektiivsete õiguste rikkumist, nagu seda taotleb käesoleval juhul kaebaja ja sellega seotult ei teki ka vajadust kaitsta õigusi etteulatuvalt, kuivõrd kaebajal on õigus esitada kohtusse oma õiguste rikkumisel uus kaebus asjas tehtava lõpliku haldusakti peale, kui kaebaja leiab, et see tema õigusi rikub. KKT viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.11.2003 määrusele nr 244 „Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord“, mille § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamine peatatakse ja lõpetatakse projekti alusel ning § 3 lg 1 kohaselt on kaevandamise peatamise või lõpetamise projekt (edaspidi projekt) dokumentide kogum, milline koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest. Määruse §-st 3 lg 6 p 1 tuleneb, et lõpetamisprojektile lisatakse täiendavalt kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Sarnane regulatsioon nähtub

§ 27

lg-st 1, millisest tuleneb, et lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi ning lg 5 kohaselt kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti juurde. Lõikest 6 tuleneb, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale liht- või tähtkirjaga teatavaks 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates ja saadab viimasele aruande ühe eksemplari ning otsustaja määrab keskkonnanõuded maavaravaru kaevandamise lõpetamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks (lg 7). Eeltoodust johtuvalt on käesoleval juhul haldusmenetluse resultaadiks, millist kaebaja saab vaidlustada, haldusakt keskkonnanõuete määramiseks, millises saab vaidlustada ka minetusi keskkonnamõju hindamise menetluses.

§-dest 13, 20 lg 1 ja 22 lg 3 p 2 tulenevalt on KMH programm KMH lähteülesanne, millisest lähtutakse keskkonnamõju hindamisel ja KMH aruande koostamisel. Vastav läheteülesanne ei pea veel andma vastust sellele, kas kavandatav tegevus võib põhjustada olulist mõju või mitte, programmi alusel seda alles hakatakse välja selgitama. Eeltoodut kinnitab ka

§ 20

, millisest tuleneb, et võrreldes KMH programmi 6 kohustusliku, lühikirjeldusi andva punktiga peab KMH aruanne sisaldama kokku 19 erinevat, detailseid kirjeldusi sisaldavat punkti. 5 3-13-2297 Kaebaja poolt viidatud

§ 13

p-dest 2 ja 3 nähtub, et KMH programmis tuleb käsitleda kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiivseid võimalusi – seega ei kohusta seadus KMH programmis käsitlema mitte igasuguseid alternatiivseid võimalusi, vaid üksnes reaalseid alternatiivseid võimalusi. Alternatiiv on erinev viis sama eesmärgi saavutamiseks, alternatiivsete võimaluste määramisel tuleb lähtuda kavandatavast tegevusest ja selle eesmärgist ning need peavad olema reaalsed. Arusaamatuks jääb asjaolu, milliste kavandatavate tegevuste alternatiive peab kaebaja vajalikuks KMH programmis käsitleda, arvestades, et tegemist on karjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise programmiga. Maapõueseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel ning samast sättest tulenevad nõuded, milliseid tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamisel järgida. On ilmne, et võimalik ei ole karjääri sulgemisel korrastamise seisukohast 0alternatiiv, s.o kaevandamisega rikutud maa mitte korrastamine, kuivõrd vastav kohustus tuleneb otse seadusest. Samuti tuleb arvestada, et korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel, millisest tulenevad omakorda korrastamistingimused, millistega tuleb samuti arvestada.

§ 10

lg 3 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanne on kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta. Käesoleval juhul on Vastustaja nimetatud järelevalvaja kohustused täitnud ning tuvastanud õigesti, et ei esine

§-s 18 lg 3 sätestatud KMH programmi heakskiitmata jätmise aluseid. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu KMH programmi heakskiitmise otsuses toodud seisukohtade, selle aluseks olnud tõendite ja kaalutlustega, ei anna veel alust väita, et vastustaja on kuritarvitanud diskretsiooni või et otsus on motiveerimata. Kaebusele lisatud vastustaja kirjadest nähtub, et kahel korral on KKT-le KMH programm tagastatud just programmis tegevuse alternatiivide käsitlemisse puutuvalt, millistele on tuginenud ka kaebaja. Arvestades, et KKT on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb kaebajale tagastada, puudub ka menetluslik alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui kohus peab siiski võimalikus esitatud kaebust menetleda, leiab KKT, et esitatud taotlus on põhjendamatu, arvestades seejuures kaebuse motiive. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-3-06 p 8 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebaja tugineb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses HKMS §-le 251 lg 1 p 1, milline sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Arvestades, et KMH programmi heakskiitmine on toiming, mitte haldusakt, siis ei ole võimalik vastavat õiguskaitse abinõud rakendada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja on viidanud, et Põhja-Kiviõli karjääri keskkonnanõuetele vastav sulgemine puudutab tema õigusi ja huvisid seotult sellega, et vahetus naabruses asuvad temale kuuluvad kinnistud. Kuigi kaebuse esitaja korduvalt nimetab, et tema kinnistutele saabuvad negatiivsed tagajärjed, ei ole kaebaja kordagi nimetanud, missugused on negatiivsed tagajärjed, mis on karjääri senisest tegevusest kinnistute suhtes kaasnenud ja mille jätkumine on võimalik. Karjääri sulgemisele suunatud tegevus ei saa loogiliselt olla samasugune tegevus nagu seda on kaevandamine. Seega ei nähtu kaebusest, et kaebaja kinnistute suhtes on seotult kaevandamisega saabunud negatiivsed tagajärjed ja seeläbi ei ole võimalik kontrollida ega väita, et kinnistute suhtes seotult 6 3-13-2297 varasema kaevandamisega oleks kunagi saabunud negatiivseid tagajärgi, millest tulenevalt on oht kaebaja omandile. Saabuvat negatiivset tagajärge ei saa põhistada sisutühja väitega, et selline tagajärg saabub.
  2. Kaebuse esitaja on saanud osaleda KMH programmi avalikul arutelul ja ta sai sinna esitada oma seisukohad, millele esitati eraldiseisvalt vastus. Seega on kaebaja osalenud aktiivselt KMH programmi väljatöötamisel ning asjaolu, et kõiki tema soovitud ettepanekuid ei arvestatud, ei tähenda, et läbiviidavas haldusmenetluses rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Isikule on olnud kaebuse kohaselt tagatud KMH programmi väljatöötamisel osalemine, st et läbiviidud haldusmenetluses menetluskult ei ole kaebaja õigusi piiratud. Võimalikud eriarvamused ei tähenda, et isiku õigusi menetluslikult piirati. Kaebaja on küll nimetanud veel ka teiste isikute või riigi huvide kahjustamise, kuid kaebuse esitajal ei ole õigust esitada kaebust teiste isikute ja riigi huvide kaitseks. Kuna KMH programmi heakskiitmise otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, seega ei saa esitada tühistamisnõuet. Asjaolu, et KMH hindamise programm kiideti heaks KKM otsusega, ei vii veel tulemuseni, et vaidlustatav otsus kujutaks endast haldusakti, mis evib mõjutusi isikute õigustele ja kohustustele. KMH programmi heakskiitmine on vaidlustatav toiminguna. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et tühistamisnõuet ei saa esitada, kuna kaebaja on vaidlustanud hoopiski menetlustoimingu, nimetatud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus kohtuasjas nr 3-07-1306, millise p-s 7 on kohus leidnud ( tehes viite Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-86-06 p 18), et sarnaselt KMH läbiviimise otsusele on ka selle heakskiidu puhul tegemist menetlustoiminguga, kuivõrd aruande heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Seega pole kaebaja soovinud vaidlustada haldusakti, vaid toimingut, ja tühistamisnõue oleks selliselt asjakohatu.
  3. Kohus ei hakka kaebust käiguta jätma põhjusel, et kaebuse esitaja on eksinud ja esitanud tühistamisnõude. Kaebaja saaks nõuet täpsustades küll esitada tuvastuskaebuse, kuid kaebusest ei nähtu kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu. Kui puudub haldusakt, mida saaks tühistada, siis saaks kaebaja esitada tuvastusnõude, ent ka selle esitamisel on HKMS seadnud piirid. Tuvastusnõude saab esitada siis, kui puuduvad muud võimalused õiguste kaitseks (HKMS § 45 lg 2), samas ei saa tuvastusnõude korral reeglina esitada EÕK taotlust.
  4. Kaebuse andmetest nähtub, et arendaja on oma 16.04.2013 kirjaga vastanud kõigile KMH programmi puudutavatele ettepanekutele ja seisukohtadele. Otseselt vastuolus esitatud materjalidega on aga seisukoht, justkui programm ei vastaks

§ 13nõuetele, kuna seda lubati mitu korda täiendada.

Esitatud materjal kinnitab küll kaebaja seisukohti selles, et programmi lasti mitu korda täiendada, , kuid programmi õigusvastasust ei saa tuletada asjaolust, et seda on mitu korda palutud täiendada.

§ 13

p 2 kohane alternatiivide lühikirjeldus on aga seejuures toodud programmi peatükis 3.6: „Maastiku korrastamistööde võimalike variantide hinnang (pinnase kasutus, taimestamine, metsakultuuride valik, veekogu osatähtsus ja drenaažisüsteem)“. Seega, isegi kui alternatiivide käsitlemise vajalikkusele juhtis Keskkonnaministeerium tähelepanu mitmel korral ning tagastas KMH programmi täiendamiseks, on alternatiivide väljaselgitamise nõue kaebaja esitatud andmetel programmis olemas.

§ 13

p 3 kohane teave keskkonnamõju hindamise sisu, sh mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta on toodud KMH programmi peatükis 3 „Keskkonnamõju hindamise sisu“. KMH programmis ei ole nõutud mõju kirjeldust, vaid nõutud on teave KMH sisu osas. Kuivõrd kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitajale pannakse kohustusi või õigusvastaseid kohustusi, samuti ei ole kaebaja nimetanud negatiivseid tagajärgi, mis tema kinnistuid ohustaks, siis on 7 3-13-2297 kohtul raske ka kaebajale midagi täpsemat soovitada. Kuna aga antud kaebuses on kaebaja vaidlustanud KMH programmi, ei ole võimalik programmi vaidlustamisel tugineda väitele, et haldusorgan on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud seisukohad, nendeks ei ole KMH programmi otseselt mittepuutuvad seisukohad. Kohus nõustub teiste menetlusosaliste seisukohtadega, et KMH programm ei ole dokument, mis saaks otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise üldplaneeringu koostamise menetluses (üldplaneeringu koostamine, sh KSH algatamine on omavalitsuse pädevuses) ega järelevalvemenetluse läbiviimise (järelevalve on Keskkonnainspektsiooni pädevuses) üle. Kaebajal on võimalik esitada nõudeid neile organitele sõltumatult KMH programmi koostamisest ja selle alusel tegutsemisest. 12. Programm on KMH algusetapp ning peale selle kinnitamist hakatakse koostama KMH aruannet, milles tuleb esitada vastavate tegevuste kirjeldused. Kui programm vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ja ei sisalda puudusi, mis oleks tinginud programmi kinnitamata jätmise, siis edasiselt koostatakse aruanne, mis annab vastused koos programmiga küsimustele, kuidas on vajalik tegutseda ja missugused võimalused on karjääri suglemiseks. Kohus siinkohal märgib, et karjääri sulgemiseks tehtavate toimingute kohustus tuleneb arendajale seadusest ja kui kaevandus lõpetab tegevuse, ei ole kaevandajal võimalik jätta karjäär nõuetekohaselt sulgemata ning sellega viivitada. KKT on siinkohal õigustatult viidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.11.2003 määrusele nr 244 „Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord“, mille § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamine peatatakse ja lõpetatakse projekti alusel ning § 3 lg 1 kohaselt on kaevandamise peatamise või lõpetamise projekt (edaspidi projekt) dokumentide kogum, milline koosneb seletuskirjast, graafilisest osast ja lisadest. Määruse §-st 3 lg 6 p 1 tuleneb, et lõpetamisprojektile lisatakse täiendavalt kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Käesolevalt ongi vastavalt tegutsetud. Samuti nähtub

§ 27

lg-st 1, et lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule hinnatakse maavaravaru kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti koostamise käigus käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi ning lg 5 kohaselt kuulub keskkonnamõju hindamise aruanne eraldi osana maavaravaru kaevandamise lõpetamise projekti juurde. Kohus nõustub vastustajaga, et jääb arusaamatuks, milliste kavandatavate tegevuste alternatiive peab kaebaja vajalikuks KMH programmis käsitleda, kui tegemist on karjääri sulgemise keskkonnamõju hindamise programmiga. Loogiliselt ei saaks olla sellisel juhul alternatiiviks selle sulgemata jätmine ja sulgemisega viivitamine. Ka Maapõueseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel ning samast sättest tulenevad nõuded, milliseid tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamisel järgida ja karjääri sulgemisel korrastamise seisukohast 0-alternatiivi ei saaks seada. Käesolevalt ei nähtu andmeid, et kaevandamisega rikutud maad soovitakse jätta korrastamata, mis võiks kaebaja huvisid riivata. Seega toimub korrastamine õigusnormidest tulenevalt ning korrastamisprojekti alusel, millisest tulenevad omakorda korrastamistingimused, millistega tuleb arvestada. Lisaks nähtub, et kaebaja taotlus programmi osas oli saadetud lahendamiseks ja kooskõlas

§ 17

lg-ga 1 asutus, kellele keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale. Viimane on kaebajale oma vastuse esitanud. Keskkonnanõuete määramisega ei kaasne haldusvälist mõju kolmandatele isikutele. KMH ja keskkonnanõuded võtab tegevusloa andja aluseks loa andmise otsustamisel. Kaebaja ei saa nõuda kohtumenetlust pelgalt huvist saada vastuseid oma tekkinud küsimustele. Nagu kohus märkis, on 8 3-13-2297 muude menetluste algatamise soovi korral kaebajal võimalik pöörduda pädevate ametkondade poole. Kuna tuvastusnõude esitamisel ei piisa aga enam ka nn põhjendatud huvi äranäitamisest, vaid tuleb arvestada kaebeõiguse piirnagutega, siis tuvastusnõudest on efektiivsem kaebajal vaidlustada haldusmenetluse lõpptulemusena antavat luba kaevanduse sulgemiseks (HKMS § 45 lg 2 ja 3). 13. EÕK korras on kaebaja soovinud peatada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise programmi täitmine, mis on arusaamatu soov, kuivõrd karjääri ala tuleb juba muudest õigusnormidest tulenevalt korrastada ja kuna vaidlust ei ole karjääri sugemise vajaduses seotult kaevanduse töö lõppemisega, siis ei saaks kaebajal ühegi õigusnormi kohaselt tekkida ka õigustatud ootust vms, miks jätta karjäär korrastamata ja seda protsessi edasi lükata. Kaebaja küll nimetab, et keelata tuleks programmi aruande heakskiitmine, kuid kaebusest ei nähtu ühtegi õiguslikku alust, miks seda tuleks teha ja et seda saaks teha. Kaebaja sooviks on ka programmi alusel mistahes toimingute tegemise keelamine, kuid ka selleks puudub õiguslik alus ja võimalus. Programm koostati ja telliti selleks, et tegevuse lõpetanud karjäär tuleb sulgeda ja karjääri ala korrastada. Tegevuskava ehk programm seabki need eesmärgid, kuidas kontrollida olemasolev olukord ning millised mõjud nende ilmnemisel tingivad vajalike meetmete kasutuselevõtu, et viia karjääri ala selle kaevandamiseelsesse või sellele võimalikult lähedasse seisu. Selline eesmärk ja vajadus tuleneb seadusest ning jääb ebaselgeks, miks kaebaja püüab selle eesmärgi saavutamist edasi lükata ja tegevust peatada, samas ei ole kaebaja isegi ära oodanud koostatavat aruannet, millest nähtuks, kas on üldse võimalik kaebaja õigusi rikkuda. Aruande koostamisel tuleb lähtuda lisaks programmile ka aruandele endale -

§ 20. Korrastamist kui tegevust saab mõjutada KMH aruanne, mitte programm.

Muudatusi on võimalik teha heakskiidetud programmis siis, kui nende tegemine mingil põhjusel osutub vajalikuks. Vastavalt kinnitsb seda ka

§ 18

lg 6, mis sätestab, et järelevalvaja nõusolekul võib heakskiidetud programmis teha põhjendatud muudatusi. Seega, kui soovitakse programmi täiendada, saab KMH järelevalvaja nõusolekul seda teha. Heakskiidetud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Põhja-Kiviõli karjääri sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi“ alusel on võimalik keskkonnamõju hindamist jätkata ja saadud tulemuste alusel koostada KMH aruanne ning ekspertrühmal tuleb arvestada programmi kohta tehtud märkusi. KMH programmi menetlemise vigu kaebaja ei märkinud ning kokkuvõtteks nähtub, et kaebaja ei ole näidanud, milliseid subjektiivseid õigusi KMH programmi heakskiitmine rikuks või millise õiguse rikkumisest tuleneks vajadus kohaldada EÕK. Nagu eespool kirjeldatud, omab KMH programmi heakskiitmine tähendust vaid KMH ühe menetlusetapina, kuid sellest ei tulene peale arendaja teiste isikute suhtes tagajärgi, samas aga kõneleb EÕK kohaldamine avaliku huvi vastu. Nimelt juhul, kui kohus peataks tegevuse, siis peatataks pikaks ajaks keskkonnamõju hindamine, st pidurduks järgnev põlevkivikarjääri korrastamine.

  1. Kohus nõustub kokkuvõtteks teiste menetlusosalistega, et kaebus on ka ilmselget perspektiivitu ja seda kinnitab asjaolu, et kaebaja ei suuda nimeta subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebuses nimetatud asjaolud kaebaja õiguste rikkumise võimalustele ei viita. Asjaolu, et KMH programm saadeti korduvalt tagasi selle täpsustamiseks, ei viita kaebaja õiguste rikkumisele. Kaebaja märgibki, et ta esitas oma seisukohad ja kuigi kaebaja leiab, et KMH programmis on puudujääke, ei vii see veel järelduseni, et kaebajal on kaebeõigus põhjusest, et tema õigusi rikutakse. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda pelgalt fakt, et tema kinnistud on suletava karjääri naabruses ja tema osales programmi töötamise ja avalikustamise käigus haldusmenetluses ja esitas arvamusi. Kaebaja väide, et teda jäetakse pikaks ajaks teadmatusse tema omandit puudutavate tulevaste võimalike mõjutuste tüübi ning ulatuse osas, ei tähenda veel võimalikku õiguste rikkumist, sest kaebaja ei ole selliselt teatanud, missugused on üldse võimalikud kahjulikud tagajärjed või millised on kaevandamise senised negatiivsed tagajärjed, mida saaks ja 9 3-13-2297 tuleks kõrvaldada ja et selleks vahendiks võiks olla või siis juba on KMH programm. Haldusmenetluslike õiguste rikkumist saab kaebaja esile tuua lõplikku haldusakti vaidlustades. Kaebaja ei ole nimetanud, missugused kohustused tema kinnistute suhtes jääksid täitmata, seega on kaebuse muud väited samuti seostamata KMH programmi väljaandmise tegeliku vajadusega. Kaebajal ei saanud olla ka mingit muud õigustatud ootust või õiguskindlust, mille sisu jääb kaebuse põhjal avamata, kuigi üldpirintsiipidele mingil põhjusel kaebuses korduvalt viidatakse. Kui kaebaja huviks on nõuetekohane kaevanduse sulgemine ja negatiivsete keskkonnailmingute ärahoidmine, siis saab tal olla vaid samasugune õigustatud ootus, mille nimetab ära seadus. Kaebaja loetleb kaebuse ulatuses rida Riigikohtu lahenditest tulenevaid erinevaid printsiipe, kuid kaebaja ei nimeta kordagi, missugused õigused ja kohustused tema omandiga seotult jäävad vastustajal täitmata. Kaebaja ka ei nimeta, missuguse negatiivse haldusakti andmiseni väidetav vastustaja õigusvastane tegevus võiks viia. Samasugune seostamata ja üldine etteheide oli ka tema vastuväidete sisuks KMH programmi ettepanekute tegemisel, sj võib ära tunda, et kaebaja oli seal nõudnud veel eraldiseisva järelevalve teostamist, kuid ka selles osas sai kaebaja asjakohase vastuse. Käesolevas kaebuses ei saaks kohus kuidagi eeldada, et järelvalvemenetluse algatamata jätmine või algatamine võiks mõjutada KMH programmi ja selle tulemusi. Seega, kui kaebaja ei oskagi seostada ega viidata Riigikohtu lahendeid tsiteerides, millist lõplikku haldusakti ta ootab ja mida ta väidetult hiljem vaidlustada ei saaks, loeb kohus, et kaebajal ei ole kadunud võimalused mistahes haldusaktide vaidlustamiseks, kui need antakse ja kui need puudutavad tema õigusi ja huvisid. Kaebaja ei nimeta, missugused mittemenetluslikud temale kuuluvad õigused saavad programmist tulenevalt lõplikus haldusaktis mõjutatud või milles võiks olla nn oluline mõju tema õigustele, või puutumus tema olulistele huvidele. Kaebaja küll tsiteerib, et kaebaja peab ise näitama, et temale saabuvad tagajärjed, ent kaebaja neid tagajärgi ise ei nimeta. Kaebaja küll täpsustab kaebuse p 2.6, et karjääri sulgemine ei tähenda karjääri aktiivsest tegevusest tuleneva negatiivse mõju kadumist, kuid ta ei nimeta, mis tema kinnistutega juhtus või missugune aktiivne tagajärg teda mõjutab. Kaebaja küll lisab, et ekslik on arvata, et sulgemisest ei saabu võimalikke negatiivseid tagajärgi, kuid kaebaja taas ei nimeta, millised on need uued kaasnevad negatiivsed tagajärjed, mis on seejuures seotud tema kinnistutega või temale pandavate kohustustega. Kaebajast pole mõistlikul viisil arusaadav, mida ta tegelikult soovib, st kui juba on ilmnenud looduses mingid aktiivsed mõjutused omandile, siis ei saa see olla tingitud KMH menetlusest ega kinnitatud programmist. Kohus sj varasemalt märkis, miks programmi vaidlustamata jätmisel ei saabu pöördumatuid tagajärgi. Isegi siis, kui suunata kaebaja keelamiskaebuse esitamisele, nähtuks, et endiselt on võimalik saavutada karjääri edukas sulgemine läbi KMH menetluse. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal esineks põhjendatud huvi karjääri tegevuse lõpetamisel keelata KMH programmi menetlemine ning et KMH programm ise tingiks või oleks suunatud nn mitte keskkonnasõbralikult karjääri sulgemise tegevuse arendamisele. Kui kaebajal oleksid sellised andmed, saaks kaebaja esitada ehk keelamiskaebuse, kuid ka sellisel juhul peaks kaebajale olema teada fakte, et keegi justnimelt niimoodi kavatseb talitada. Kohus lisab, et kui keelamiskaebuse osas täiendati HKMS-i § -ga 45 lg 1, siis toodi esile, et kaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht isiku õigusi rikkuva haldusakti või toimingu andmiseks. Keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Seega nähtub, et keelamiskaebusega ei saa keelata kõiki võimalikke isiku suhtes negatiivsete haldusaktide andmist (tulevikus). Ka keelamiskaebuse esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi ja isiku õiguste rikkumine. 10 3-13-2297
  2. Kokkuvõtteks nähtub, et kaebaja ei vaja EÕK ja kaebaja kaebusest ei nähtu, et karjääri sulgemisel võetakse kasutusele valed võtted ja tekivad oluliselt halvemad tagajärjed; teaduse ja tehnika arengule viitamine, mis justkui kunagi ja edasiselt toob kaasa uusi kogemusi, märgib ilmselt seda, et kaebaja kavatsus on võimaldada KMH elluviimine kunagi kauges tulevikus, kuid selleks puudub kaebuse esitajal igasugune õiguslik põhistus ja seadusest tulenev nõudeõigus. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. EÕK andmine sellise üldistatud kaebuse alusel, mis kaebaja õiguste rikkumisele ei viita ning mil kaebajal on võimalused (nagu ta ka ise seda möönab) vaidlustada lõplikke haldusakte tulevikus, kui need antakse, seega ei ole võimalik anda EÕK. Perspektiivitu kaebuse alusel EÕK andmine mitte üksnes ei kahjusta kolmanda isiku tegevust ja huvisid, vaid ka avalikku huvi. Kuna kaebaja ei suuda esitada kohtule negatiivsete mõjude sisu, siis ei saaks kohus ka kontrollida, kas kahjustuste tõenäosus esineb.
  3. Kaebeõigust kaebaja ei ole suutnud esile tuua ja see, mis on toodud, kinnitab kohtule, et kaebaja mõistab asjaolusid kas ekslikult või siis jätab tähelepanuta, millisena HKMS sätestab kaebeõiguse ja kaebuse esitamise võimalused. Kuniks kaebaja ise ei suuda otsustada, missuguseid kahjulikke tagajärgi tema kinnistutele saabus või edasiselt võiks saabuda, ei saa ka kohus nn väidetavate üldiste mõjude saabumist hinnata ja seda seostada kaebaja kinnistutega. Riigile tekkiv võimalik kahju ja avalikes huvides tekkiv võimalik kahju (kaebusest järeldades siis ilmselt rahaline kahju) ei ole kaebuse alusel kaitstav ja EÕK taotluse rahuldamine selliselt ei ole võimalik. Kaebuse esitajale ei saa saabuda mingeid negatiivseid tagajärgi, mis võiksid olla pöördumatud, samuti nähtub, et rahaliselt hinnatavad väärtused on hilisemalt heastatavad. Avalikes huvides on karjääri korrastamine ja selleks KMH programmi elluviimine ja mitte vastupidi. Kaebaja ei saavutaks käesoleva kaebuse lahendamisel ka sellist eesmärki, et paralleelselt algatataks muud haldusmenetlused, millest kaebajad võiks olla huvitatud ja mida ta arendajale avaldas.
  4. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, kuna KMH programm ei ole haldusakt ega toiming. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on muude menetluste läbiviimine, siis ei saavutaks ta seda käesoleva kaebuse arutamisega ja otsuse tegemisega (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2). Kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1) alusel ja kaebuse tagastamisel puudub kaebajal õiguskaitsevajadus, seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgset õiguskaitset ei saa anda kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele, samas nähtub, et kaebajal puudub õiguskaitsevajadus.
  5. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentidega. Kuna kohus tagastab kaebuse, st menetlus kuulub lõpetamisele ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole kolmanda isiku menetluskulud hüvitatavad. Kohus andis kolmandale isikule võimaluse esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas, kuid kolmandal isikul ei ole enne kaebuse menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Olukorras, kus kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi kahjustavaks, on tal võimalik esialgse õiguskaitse rakendamise korral taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või esitada esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebus. Kaebuse menetlusse võtmisele eelnevas menetlusstaadiumis ei ole ka teiste menetlusosaliste poolt üldjuhul võimalik oluliste menetluskulude kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi 11 3-13-2297 või õigust kohtulikule kaitsele. Kohus selgitab, et HKMS ei näe ette menetluskulude väljamõistmist kaebuse tagastamise korral. Kaebuse tagastamisel ei kuulu hüvitamisele vastustaja või kolmanda isiku meneltuskulud ja seda on Tallinna Ringkonnakohus korduvalt kohtupraktikas selgitanud, nt lahendis 3-12-248; 3-12-2617; 3-12-932; 3-12-607; 3-13-
  6. Sellest tulenevalt jäävad Kiviõli Keemiatööstuse OÜ menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.