Obsah (7)

§ 108§ 159§ 41§ 109§ 55§ 246§ 248

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 29. oktoober 2013. a, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-13-1517 Haldusasi V.G

) § 109 lg 6 mõistes. Samuti oleks osundatud asjaoludel kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamine ning vastustajalt kompromissiga seotud õigusabi taotletud mahus väljamõistmine vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane

§ 108

lg 11 mõistes, mistõttu kompromissiga seonduv õigusabikulu tuleks jätta kaebaja kanda. Kuigi vaatamata vastustaja initsiatiivile kompromissi sõlmida ei õnnestunud, pidas vastustaja otstarbekamaks 07.10.2013 avalduses kajastatud kaalutlustel vaidlust selles asjas mitte jätkata ja kaebus õigeks võtta, hoides kokku vaidluse menetluse jätkumisel paratamatult kaasnevat menetlusosaliste ja ka kohtu aja-, energia- ning rahakulu. Selline lahendus oli vastustaja hinnangul otstarbekam ning selgem kui antud haldusasjas menetluse peatamise taotlemine kuni detailplaneeringu menetluse läbimiseni. Kaebaja kasuks kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks õigusabikulude väljamõistmine tekitada olukorda, kus vastustaja eelistab jätkata kompromissi mittesaavutamisel menetlust ning taotleda koos kaebajaga menetluse pikaajalist peatamist, kuigi lihtsam ning selgem lahendus oleks kaebuse õigeksvõtmine. Kaebuse õigeksvõtmisel ei tohiks menetluskulu kaebaja jaoks väljamõistmine mõjuda karistuslikult ning tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust ning õiglust. 2 KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 159

lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud selle alternatiivses nõudes tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutus nr 11/2013.

§ 41

lg 4 sätestab, et haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Kaebuse esitaja soovis kaebuse alternatiivsete nõuetena tuvastada Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013 tühisus või tühistada eelpool nimetatud akt. Kohus leiab, et võttes arvesse eespool nimetatud regulatsiooni ning asjaolu, et vastustaja on kaebuse vaidlustatud akti tühistamisnõudes õigeks võtnud, puudub kohtul vajadus menetleda edasi esmast nõuet ehk tühisuse tuvastamise nõuet. Eeltooduga on nõustunud ka kaebuse esitaja, nõustudes haldusasja lõpetamisega seoses kaebuse õigeksvõtuga tühistamisnõudes. Kohus märgib, et sellega on ka kaebuse eesmärk saavutatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada alternatiivselt esitatud tühistamisnõude osas ning kohus tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2013 ettekirjutuse nr 11/2013. 8.

§ 108lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

§ 108

lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2190 eurot (koos käibemaksuga), millest lepingulise esindaja kulud on 2175 eurot ja kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidega (tl 33-46).
2. Vastustaja vaidles kaebuse esitajale vastu ning leidis, et kuna korrektne (allkirjastatud ja koos lisadega) taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati kohtule hilinenult, siis tuleks jätta menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Seejuures ei taotlenud kaebaja kohtult menetluskulude taotluse esitamise tähtaja pikendamist. Juhul, kui kohus siiski peab võimalikuks kaebaja taotluse rahuldamist, siis palub vastustaja vähendada menetluskulusid 862,50 euroni õigusabikulude osas, kuivõrd suurem osa osutatud õigusabikulust käesolevas haldusasjas on tekkinud seoses kompromissi otsimisega. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna kaebaja ei soostunud kasvõi osaliselt loobuma menetluskulude hüvitamise nõudmisest. Kompromissiga seotud õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks ja põhjendatuks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 109 lg 6 mõistes. Samuti ei oleks vastavate kulude väljamõistmine õiglane vastustaja suhtes. Kaebaja esitas 25.10.2013 kohtule oma seisukoha vastustaja väidetele seoses menetluskuludega, leides, et menetluskulud kompromissimenetluses on põhjendatud ja palus kõik menetluskulud täies ulatuses välja mõista. 11. Kohus leiab menetluskulude põhjendatuse hindamisel ja nende väljamõistmisel, et vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja esitas kohtule allkirjastatud menetluskulude hüvitamise taotluse ja menetluskulusid tõendavad dokumendid hilinenult. Sellel vaatamata 3 märgib kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus, kuigi puudustega, oli kohtule esitatud tähtaegselt. Puudustega taotluse puhul peab kohus andma võimaluse taotluse puudused kõrvaldada (vt

§ 55lg 1).

Antud juhul kõrvaldas kaebaja taotluses esinevad puudused enne, kui kohus jõudis seaduses sätestatud korras sellele tähelepanu juhtida. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks läbi vaadata ja lahendada. 12. Kohus ei nõustu taotluse lahendamisel vastustajaga selles, et kompromissiga seotud õigusabi esitatud dokumentide kohases mahus ei saa osundatud asjaoludel lugeda vajalikuks ja põhjendatuks

§ 109lg 6 mõistes.

Kompromissi arutamise ettevalmistamisele, kompromissi arutamisele vastustaja juures ning vastustaja poolt esitatud kompromissettepanekule vastamiseks kulutatud, samuti kliendiga nõupidamiseks kulutatud aeg ei ole ebaproportsionaalselt suur, arvestades läbirääkimiste objekti ning seda, et asja materjalidest nähtub, et kompromiss väljus ka käesoleva vaidluse raamidest ning seda tulenevalt vastustaja kompromissettepaneku sisust. Vastustaja ei ole eitanud, et kaebaja esindaja poolt märgitud ajal ja mahus toimus kohtumine, ega näidanud, miks ta leiab, et kompromissi sõlmimisele kulutatud aeg on põhjendamatu. Kohus leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja asjaolusid, samuti asja keerukuse astet on arvete nr 13059 ja 13082 alusel tehtud ajakulutused põhjendatud. Küll aga tuleb vastustajaga nõustuda selles, et kogu kompromissi sõlmimisele kulutatud aja eest menetluskulude väljamõistmine vastustajalt oleks vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, arvestades seda, et kompromissläbirääkimiste nurjumise järel otsustas vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude osas kaebuse õigeks võtta, et vältida haldusasja menetluse peatamist (seoses detailplaneeringu menetlusega) ning edasiste menetluskulude teket. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 108

lg-st 11 leiab kohus, et kaebaja poolt 04.10.2013 arve nr 13082 kohaselt kantud menetluskulusid summas 1312,50 eurot tuleb vähendada poole võrra. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on välja mõista õigusabikulud summas 1518,75 eurot. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot ning õigusabikulud summas 1518,75 eurot, s.o kokku 1533,75 eurot. 13.

§ 246lg 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist.

Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja ei ole teatanud, millisele arveldusarvele peab vastustaja kaebajale väljamõistetud menetluskulud kandma. Kaebajal tuleb vastavad andmed vastustajale teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vastustajal tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda V.G.i poolt teatatud arveldusarvele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kohustada Jõelähtme valda tasuma kaebajale alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude tegeliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluses on kohtuotsuse täitmise tagamiseks sätestatud eriregulatsioon (vt

§ 248lg 1) ning seaduses puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4