Obsah (10)

§ 56§ 40§ 54§ 3§ 4§ 35§ 5§ 43§ 55§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-674 Haldusasi K.L. kaebus Tõstamaa Vallavalitsus

§ 56

lõike 3 kohaselt märkida kaalutlused, millest on haldusorgan akti andmisel lähtunud ja kohus kontrollib kaalutlusõiguse teostamise korral diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Antud juhul on diskretsiooni õiguspärasuse kontroll võimatu, sest haldusakt on piisavalt ja üheselt mõistetavalt motiveerimata. Samad põhimõtted kehtivad ka detailplaneeringu vastuvõtmise kohta. Kuna detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine on diskretsiooniotsuseks ning vald ei ole eeltoodud asjaolusid otsuse vastuvõtmisel kaalunud, on otsus tehtud olulise diskretsiooniveaga ning kuulub tühistamisele. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka 3 taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt.

1. Korraldus on vastuolus hea haldustavaga ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vallavalitsus hoidis kaebajat detailplaneeringu menetlemise käigus veendumuses, et takistused planeeringu vastuvõtmiseks puuduvad. Kogu detailplaneeringu menetluse käigus ei ole Tõstamaa Vallavalitsus mitte ühelgi korral teavitanud kaebajat või detailplaneeringu koostajat võimalikest takistustest planeeringu vastuvõtmiseks. Korraldus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest täidetud on kõik planeeringu vastuvõtmise otsustuses tuvastatud planeeringu vastuvõtmise eeldused, kuid kaebaja on jäänud detailplaneeringu vastu võtmata jätmise tõttu ilma planeeringust tulenevatest õigustest. Ehitusõiguse puudumine tähendab aga kinnistu vaba kasutamise piirangut ja seega on tegemist omandiõiguse riivega.
2. Kaebajat ei ole haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasatud, sh on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Riigikohtu seisukohtade järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-03). Riigikohus on osutanud ärakuulamisõiguse tähtsust rõhutades ka Euroopa Liidu õigusele, mille kohaselt tunnustatakse õigust heale haldusele, sealhulgas ärakuulamisõigust, ning mis on Euroopa Kohtu arvates Euroopa Liidu üldine õiguspõhimõte. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Riigikohus on samuti rõhutanud ärakuulamise erilist olulisust ning pidanud ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmist oluliseks menetlusveaks eriti diskretsiooniotsuste puhul, mil langetatav otsus on rängim võimalikest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-03 ja 3-3-1-70-03). Samuti on Riigikohus pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06). Tõstamaa Vallavalitsus on nimetatud põhimõtteid jämedalt rikkunud, Kogu detailplaneeringu menetlemise käigus pole kaebajat menetlusse kaasatud. Eriti küüniline on selline käitumine peale seda, kui kaebaja esitas Tõstamaa Vallavalitsusele vaide. Tõstamaa Vallavalitsus ei ole pidanud vajalikuks isegi mitte vaide esitaja seisukohti ära kuulata, vaid on oma 01.03.2012 korralduses maininud lakooniliselt, et arvestades, et vaides väljendatud hinnangud on Tõstamaa Vallavalitsusele arusaadavad, ei pea Vallavalitsus tõenäoliseks, et vaide läbivaatamisel oleks võimalik koguda täiendavat informatsiooni, mistõttu on võimalik vaie lahendada täiendavaid seletusi võtmata. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
3. Vastustaja palub jätta K.L. kaebuse Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korralduse nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“ tühistamiseks ja Tõstamaa Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamiseks rahuldamata.
4. Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korralduses nr 546 on välja toodud otsuse tegemise faktilised põhjendused ja õiguslikud asjaolud ning 01.03.2012 korralduses nr 573 on vallavalitsus oma seisukohta selgitanud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 alusel on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks oma haldusalas korraldada ruumilist planeerimist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 2 tulenevalt tuleb tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumiline planeerimine PlanS § 1 lõike 3 tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis muuhulgas arvestab ka kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku 4 omavalitsuse pädevuses. Sama seaduse § 4 lg 2 punkti 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel tasakaalustatult arvestama lisaks huvitatud isiku huvidele ka erinevaid väärtusi, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. Otsustuse tegemisel Tõstamaa Vallavalitsus kaalus erinevaid asjaolusid sh Käära kinnistu olemasolevat olukorda, väljapakutud planeeringulahendust, piirkonna asustust, planeeringute hierarhias kõrgemal asuva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ toodud põhimõtteid jne.
5. Vallavalitsus jagab Maakonna teemaplaneeringus toodud põhimõtteid, mille kohaselt asub Käära kinnistu väärtuslikul Lindi-Tõstamaa teemaastikul, mis on kõrge kultuurilisajaloolise-, esteetilise-, loodusliku- ja puhkeväärtusega. Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee, mille ümber nimetatud väärtuslik maastik asub, kuulub ka Eestit läbiva EuroVelo jalgrattamarsruudi koosseisu. Lindi-Tõstamaa väärtusliku teemaastiku rikkus seisneb eeskätt teelt avanevatel kaunitel vaadetel.
6. Vastuvõtmiseks esitatud Käära detailplaneeringu kohaselt asetub kavandatav mobiilsidemast küla nn „fassaadile“, jäädes küla läbiva tee ja kuue elamu (neist üks on ehitamisel ja üks on endine Seliste vallamaja) vahelisele alale ja nende vahetusse lähedusse (ca 100m Audru-Tõstamaa-Nurmsi maanteest). Käära kinnistul ei paikne kõrghaljastust ja Männiku oja ehituskeeluvööndi ning hoonete paiknemise järgi ei ole võimalik nimetatud kinnistul paigutada mobiilimasti teest oluliselt kaugemale, kui seda on detailplaneeringus väljapakutud asukoht. Lähtuvalt miljööväärtuslikust teemaastikust, väljakujunenud külamaastikust, elamutevahelisest alast, elamute vahetust lähedusest ja mobiilsidemasti kui küla visuaalset väljanägemist oluliselt mõjutava objekti olemusest, ei saanud Tõstamaa Vallavalitsus nõustuda mobiilimasti ehitamisega Käära kinnistule. Tuleb arvestada, et mobiilsidemasti paigaldamisega maastikku kaasneb oluline visuaalne efekt. Seda on ka Maakonna teemaplaneeringus silmas peetud, kui on märgitud, et väärtuslikule maastikule on mobiilsidemasti paigaldamine üldjuhul keelatud. Mobiilsidemast ei ole väärtuslikule maastikule omane element ja see häirib maastiku ilmet.
7. Kaebuses esitatud seisukohad ja põhjendused pole oma sisult muud kui eriarvamus, kuna kaebaja leiab, et mobiilimast Käära kinnistul ei rikuks väärtusliku maastiku ilmet. Vastustaja jääb 18.01.2012 korralduses nr 546 ja 01.03.2012 korralduses 573 toodu juurde. Mobiilimastid on olulise visuaalse mõjuga ja kui vallavalitsus tahab väärtusliku maastiku ilmet säilitada, peab nende asukohta hoolega kaaluma. Vallavalitsus leiab, et ühe inimese huvi ei saa üle kaaluda maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ toodud väärtusliku maastiku põhimõtteid.
8. Kaebaja väide, et kui vald oleks soovinud välistada mobiilimastide paigutamist teatud piirkondadesse, oleks see tulnud lahendada üldplaneeringuga, ei ole planeerimise seisukohalt pädev. Üldplaneering seab tingimusi ja annab soovitusi valla tasandil. Detailplaneering on juba palju täpsem ja tegeleb küsimustega kinnistu tasandil. Kuna kinnistutel on olulise visuaalse mõjuga objektide jaoks ehitustingimused väga erinevad (paiknemine, metsasus, reljeef jne), saab seda enamus piirkondades hinnata vaid läbi detailplaneeringu. Vallal ei ole üldplaneeringuga võimalik määrata Seliste piirkonnas asukohti, kuhu mobiilimaste paigutada ei saaks, kuna erinevatel kinnistutel on selle ehitamiseks tingimused väga erinevad. Lisaks pole selline väga täpne määratlemine ka üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 8 lg 3).
9. Vastustaja teab, et kogukond on huvitatud mobiilsidelevi paranemisest Seliste piirkonnas, mitte Käära kinnistule mobiilimasti püstitamisest. Olles teadlik sidelevi probleemidest, peab vastustaja endiselt vajalikuks mobiilsidemasti püstitamist Seliste piirkonda, kuid selle jaoks tuleb valida sobivamate tingimustega koht, kui seda on Käära kinnistu. Et tagada väärtusliku maastiku ilme/säilimine, tuleks mobiilimast paigutada teest kaugemale ja soovitavalt sellisele kinnistule, millel esineb mobiilimasti varjavat kõrghaljastust. Ruumilise planeerimise vajalikkusest ja PlanS eesmärkidest lähtuvalt ei arva vastustaja, et planeerimist kui niisugust ei oleks üldse vaja ning maaomanik võiks saada ehitada nii kuidas ta tahab, vaatamata kaasnevatele mõjudele.
10. Vastustaja ei saa ette teatada planeeringu võimalikest takistustest, kui need tulevad välja alles planeeringu valmimisel. Planeering ongi see, mille järgi on võimalik kavandatud tegevust hinnata. Isik ei 5 saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et kui detailplaneering on algatatud ja koostatud, et siis järelikult see võetakse ka vastu. Planeerimisel poleks ju mõtet kui kõik detailplaneeringud saaks ka kehtestatud.
11. Kaebaja on selgitanud oma seisukohti pikas telefonivestluses Tõstamaa vallavanemaga. Telefonivestluse põhisisu oli kaebaja soov saada tulu mobiilimasti paiknemisest oma maal. Vallavanem püüdis selgitada, et vallavalitsus peab kaaluma detailplaneeringu juures ka teisi aspekte. Sama telefonivestluse ajal soovitas vallavanem kaebajal saata soovi korral valda ka kirjalikult täiendavad argumendid, mida kaebaja arvates veel peaks arutama. Kaebaja täiendavaid argumente ei esitanud. Kuna kaebaja seletused ja vaie olid Tõstamaa vallavalitsusele arusaadavad, ei olnud vajadust vaide läbivaatamisel veel täiendavaid seletusi võtta. Lugedes kaebuses toodud informatsiooni, ei ole ka näha, et kaebaja arvamus antud teemal oleks muutunud, ning sisuliselt peamine argument, miks peaks Käära kinnistu detailplaneering tema arvates saama kehtestatud, on maaomaniku tahe. 19.Vastustaja täiendavates seisukohtades (tl 117) leiab vastustaja järgmist: 19.1 Kolmas isik ja kaebaja on vahetult pärast planeeringu algatamist sõlminud asjaõiguslepingu. Planeeringu algatamine ei eeldada aga selle kehtestamist. Planeeringu koostamine on pikk protsess, mille tegevused on väga täpselt PlanS-s sätestatud. Kuna kolmas isik on ka varem maste rajanud, pidi ta teadma, et planeeringu algatamine ei anna ehitusõigust. Juba enne kui planeering on vastu võetud (rääkimata kehtestamisest), ollakse põhjendamatult veendunud, et saab hakata tegema tehinguid ehitamise ettevalmistamiseks. PlanS § 9 lõike 9 kohaselt on kehtestatud detailplaneering ehitamise aluseks. Samuti sätestatakse ka ehitusseaduse (EhS) §19 lõikega 1, et detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on aluseks planeering. Tulenevalt PlanS-st saab ehitama hakata alles pärast planeeringu kehtestamist. Seega, kuni detailplaneering on kehtestamata, ei ole otstarbekas ka teha tehinguid, mis võivad hiljem osutuda kahjulikeks. 19.2

§ 40

lg 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastavalt vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringule oli vallavalitsusele teada, mida taotletakse ja puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Haldustoiming tehti detailplaneeringus toodust lähtuvalt. Kaevatava haldusakti selgituse osas on välja toodud nii faktilised kui ka õiguslikud põhjendused. 19.3 Tõenäoliselt soovib kolmas isik masti püstitamiseks teha võimalikult vähe kulutusi ja peab rahalistel kaalutlustel olulisemaks hea juurdepääsu ja elektri olemasolu, jättes seetõttu visuaalse mõju tähelepanuta. See kajastub ka kolmanda isiku käitumises. Kuskilt ei selgu, et oleks toimunud üldse mingisugune asukoha alternatiivide kaalumine ja tormakalt on valitud ehitamiseks sobiv kinnistu ja sõlmitud selle kasutamiseks asjaõigusleping. Samas ei ole kuidagi põhjendatud, et Käära kinnistu on just ainuke võimalik koht mobiilimasti ehitamiseks. Planeeringust ei selgu miks peab ehitama just väärtuslikule maastikule, vahetult tee äärde, elumajade vahele või miks ei saaks visuaalset mõju silmas pidades mujale ehitada. Mis põhjusel peetakse Käära kinnistut mobiilimasti ehitamise ainuvõimalikuks asukohaks, ei selgu ka kolmanda isiku esitatud Seliste masti simulatsioonist. 19.4 Erinevalt kolmandast isikust peab vallavalitsus ruumilise planeerimise kavandamisel olulisemaks just masti visuaalset mõju ja maakonna teemaplaneeringus toodud põhimõtteid ega saa pidada tähtsamaks kellegi majanduslikku huvi. Vastavalt sellele on ka haldusakt antud. Haldusakti andmise juures ei saanud võtta arvesse mobiilsidelevi parandamise vajadust Seliste piirkonnas, kuna Käära kinnistule mobiilimasti paigaldamine ei saa olla selle ainuvõimalik lahendus, nagu kolmas isik on eksitavalt kirjutanud. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

1. 28.01.2011 esitas AS EMT Tõstamaa Vallavolikogule taotluse detailplaneeringu algatamiseks Käära maaüksusel aadressiga Pärnumaa, Tõstamaa vald, Seliste küla. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli liinirajatise-elektrooniliste sideseadmete konteineri ning raadioside masti paigaldamine. Tõstamaa Vallavalitsuse 23.02.2011 korraldusega nr 284 algatati Käära kinnistu detailplaneering. 18.04.2011 6 sõlmisid kolmas isik ja kaebaja nimetatud kinnistu osas kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega seati kolmanda isiku kasuks kinnistule tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 25 aastat ning mis annab kolmandale isikule õiguse omada Käära kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud kuni 100m kõrgust antennimasti, moodulhooneid, piirdeaeda, juurdesõiduteed ning elektrikaablit. 13.09.2011 pöördumisega nr 7-1.3/927 informeeris vastustaja detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu toimumisest ning asus pöördumises seisukohale, et detailplaneering on Tõstamaa valla üldplaneeringu kohane. Avalik arutelu toimus 29.09.2011 Seliste külatoas. Avalikust arutelust võttis osa ka kolmas isik oma esindajate (Martin Kuivallik, Martin Klaar ja Janno Viskus) kaudu, kes vastasid kõigile avalikul arutelul esitatud kohalike elanike küsimustele ja järelepärimistele levi kvaliteedi ja selle parendamise võimaluste kohta. Avaliku arutelu käigus ühtegi protesti ei esitatud, sh ka vastustaja poolt. 01.12.2011 esitati detailplaneering Tõstamaa Vallavalitsusele. 18.01.2012 korraldusega nr 546 jättis Tõstamaa Vallavalitsus kinnistu detailplaneeringu vastu võtmata. Eeltoodust teavitas vastustaja avaldajat 25.01.2012 pöördumisega nr 7-1.3/
2. 20.02.2012 esitas avaldaja vaide Tõstamaa Vallavalitsusele, mille vastustaja jättis oma 01.03.2012 korraldusega nr 573 rahuldamata.
3. Kaevatav haldusakt on õigusvastane, kuna ei vasta haldusmenetluse seaduse (

) §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele ega ole

§-s 56 nõutu kohaselt põhjendatud.

§-ga 54 sätestatakse haldusakti õiguspärasuse eeldused, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodust tulenevalt nõuab

§ 54

nii

-s endas kui ka eriseadustes sisalduvatest nõuetest ja haldusõiguse üldpõhimõtetest kinnipidamist. Juba ühe ülalnimetatud nõude eiramise korral on haldusakt õigusvastane. Kaevatav haldusakt ei vasta ei haldusakti formaalsetele ega materiaalsetele eeldustele. 22.

§ 40

kohaselt peab menetlusosalisel olema võimalus avaldada haldusotsuse kohta oma arvamust. Eelnimetatud ärakuulamisõiguse mõte seisneb kavandatavale haldusotsusele vastuväidete esitamise võimaluses. Oma arvamustega peab menetlusosalisel olema võimalus välja tuua tema kasuks rääkivad aspektid ning kummutada valeinformatsioon ja asjakohatud kaalutlused. Arvamust peab olema võimalik avaldada nii arutlusel oleva küsimuse faktilise külje (asjaolude) kui ka õigusliku külje (seaduse tõlgendamine, huvide kaalumine) kohta. Faktilise külje kohta arvamuse avaldamine eeldab, et menetlusosaline oleks teadlik, millised andmed on haldusorgani käsutuses ning kas asutuse kogutud andmed on täielikud ja õiged. Kuna ärakuulamine aitab tagada õigemaid ja õiglasemaid haldusotsuseid, siis on sellel ka suur roll isikute materiaalsete õiguste, sh põhiõiguste tagamisel. Õiguslike vastuväidete esitamine eeldab, et haldusorgan teeks teatavaks võimalikud õiguslikud alused ja üldised motiivid, millele tuginedes võidakse isikule kahjulik otsus langetada, mida detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine vaieldamatult on. Eeltoodut on ka Riigikohus rõhutanud, leides lahendis nr 3-3-1-82-03, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Vastustaja ei ole kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmise menetlemise käigus avaldanud ise mistahes õiguslikku alust ega faktilist asjaolu, millele tuginedes ta võiks detailplaneeringu vastu võtmata jätta. Samuti ei ole detailplaneeringu menetluse käigus esitatud detailplaneeringule ühtegi vastuväidet ega protesti, sh ei ole esitatud neid vastustaja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmandal isikul olnud kõnealuse haldusmenetluse raames võimalik võtta seisukohta vastustaja poolt kaevatava korralduse aluseks oleva motiveeringu osas, mistõttu on nurjatud ka kolmanda isiku poolt ärakuulamisõiguse kasutamine. 23. Kirjalik haldusakt peab

§ 56lõike 1 ja lõike 2 kohaselt olema nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud.

Eeltoodu on vajalik selleks, et puudutatud isikud mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Käesoleval juhul on korralduse andmise motivatsioon äärmiselt puudulik, millele lisaks on vastustaja lähtunud haldusakti andmisel vääradest faktilistest asjaoludest. Korraldusest ei selgu otseselt, milline on see faktiline asjaolu, millest tulenevalt on detailplaneering vastuvõtmata jäetud. Vastustaja on 7 viidanud sellele, et mobiilsidemastide ehitamine on Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslikele maastikele üldjuhul keelatud ja see saab võimalik olla ainult kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Samuti on vastustaja asunud seisukohale, et detailplaneeringu alusel rajatav mobiilsidemast mõjutab oluliselt küla visuaalset väljanägemist, kuivõrd sellega kaasneb oluline visuaalne efekt. Vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et mobiilsidemasti asukoha valikul Seliste küla piirkonnas tuleb eelkõige arvestada selle visuaalset mõju, mis sõltub eelkõige mobiilsidemasti kaugusest vaatleja suhtes ja sellest, kui hästi see on maastikus nö peidetud. Vastuses kaebusele on vastustaja lisanud, et tagada väärtusliku maastiku ilme säilimine, tuleks mobiilimast paigutada teest kaugemale ja soovitavalt sellisele kinnistule, millel esineb mobiilimasti varjavat kõrghaljastust. Kolmas isik leiab, et eelnimetatud ebaõigetest faktilistest asjaoludest lähtumine on tinginud ka ebaõige ning puudliku põhjenduse kaevatavale haldusaktile. Iga haldusakti põhjenduses peab olema toodud nii haldusakti andmise õiguslik alus (viide konkreetsele õigusakti normile, mis võimaldab vastavat otsustust teha) ning faktiline alus (kirjeldus tegeliku elu asjaoludest, mis tingisid haldusakti andmise). Kaevatavas haldusaktis on kolmanda isiku hinnangul faktilise alusena vastustaja välja toonud küla visuaalse väljanägemise mõjutamise (kuivõrd mobiilimasti püstitamisega kaasneb oluline visuaalne efekt). Eelnimetatu näol on tegemist üksnes vastustaja subjektiivse hinnanguga, mis ei ole tõendatud. Detailplaneering on algatatud selleks, et parendada mobiilside levi Seliste piirkonnas. Levi parendamiseks on vajalik mobiilsidemasti püstitamine ja paigaldamine. Mobiilsidemasti püstitamine detailplaneeringu alusel on kooskõlas ka vastustaja poolt viidatud Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

1. Mobiilsidemasti visuaalset mõju võib ju tõepoolest arvestada, kui on võimalik valida mitme erineva asukoha vahel, kuid kindlasti ei saa see olla määrava tähtsusega, kuivõrd mistahes mobiilsidemasti ei püstitata tema arhitektuurilise või muu välise ilu määraja järgi. Eelkõige lähtutakse mistahes mobiilsidemasti (sh ka käesoleva detailplaneeringu alusel planeeritava mobiilsidemasti) asukoha valikul raadiotehnilistest parameetritest, kuivõrd mobiilsidemasti püstitamise eesmärgiks on levi kvaliteedi parendamine. Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid raadiosagedusi kasutavaid seadmeid ja üldine müratase on suhteliselt suur, seega võib ka näiteks 500-meetrine kõrvalekalle masti planeeritud asukohast avaldada suurt mõju masti sihtotstarbele, s.o levi parendamisele. Seliste ja selle lähiümbruse külade puhul on tegemist hajaasustusega ja seega on eriti oluline, et mast paikneks raadiotehniliselt õiges kohas. Mobiilsidemasti ei ole mõtet keset metsa ehitada ja see kõrghaljastusse ära peita, kuivõrd see lihtsalt ei viiks levi parendamiseni, mis on aga mobiilsidemasti paigaldamise eesmärgiks. Teiseks määravaks asjaoluks mobiilsidemasti asukoha valikul on elektrivarustuse olemasolu, milline konkreetsel Käära kinnistul on olemas. Kui alajaam ei paikne paigaldatavale mastile piisavalt lähedal, võib see kaasa tuua väga suuri lisakulutusi. Veel on oluline ka mastile ligipääsetavus teedelt, ja maastik, tagamaks mastide igakülgset hooldust. Oluline on ka see, et maaomanik peab olema nõus sellega, et mast tema maale paigaldatakse. Käära kinnistu omanikuga on selleks notariaalne kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise leping sõlmitud. Enne detailplaneeringu algatamist on kolmas isik koostanud ka simulatsiooni vastava võrguplaneerimise tarkvaraga, mis näitab ära piirkonna, kuhu mast paigaldada — simulatsioonil on näha hetkeolukord kõnealuses piirkonnas ja mobiilsidemasti planeeritav asukoht. Kõnealuse simulatsiooni näol on tegemist põhimõtteliselt piirkonna levialakaardiga, kus sektorid mastide juures tähistavad antenne ja nende suundi. Kaardil tumedama rohelisega tähistatud ala on parema leviga ala ja mida heledamaks roheline läheb, seda kehvem on piirkonnas levi. Punane värvus tähistab ala, kus levi praktiliselt puudub. Detailplaneeringu alusel planeeritava uue mobiilsidemasti (PARNU SELIS) ümber moodustuks pärast mobiilsidemasti püstitamist samalaadne roheline ala, mis kaotaks ära kollase ja punaka ilma levita ala.
2. Detailplaneeringu seletuskirja, mis edastati vastustajale 01.12.2012 koos detailplaneeringuga punktist 3 nähtub, et kolmas isik on teadlik Tõstamaa valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kolmas isik on detailplaneeringu seletuskirjas selgitanud, et masti ehitamine planeeritud asukohas ei kahjusta oluliselt väärtuslikku maastikku, ei sulge 8 vaateid ega takista puhkekohtade rajamist. Samuti on kolmas isik seletuskirjas selgitanud, millest on masti asukoha valikul lähtutud: masti asukoht peab katma olemasolevate mastide vahelise halva levikuga ala, võimaldades hea side maksimaalsele arvule elanikest. Kaasajal on hea side olemasolu vältimatu ka kaunil maastikul elavatele inimestele; masti töötamiseks on vajalik igal ajal garanteeritud elektrienergia saamine; mastile peab aastaringselt olema juurdepääsuvõimalus. Neid asjaolusid silmas pidades ongi leitud Seliste külas sobivaimaks paigaks mobiilsidemastile just Käära kinnistu. Seega on väär vastustaja seisukoht, justkui tuleb eelkõige lähtuda mobiilsidemasti paigaldamisel visuaalsest efektist. Eeltoodut saab küll arvesse võtta, kuid arvestades mobiilsidemasti paigaldamise eesmärki, ei saa see olla määrava tähtsusega. Eeltoodu tõttu on kolmanda isiku hinnangul kaevatava korralduse motivatsioon äärmiselt puudulik.
3. Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusakti motiveerimise olulisust. Lahendis nr 3-3-1-13-02 on Riigikohus märkinud, et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Lahendis nr 3-3-1-14-00 on Riigikohus leidnud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama PS §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse ning motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on just selline haldusakt antud. Lahendis nr 3-3-1-49-08 leidis Riigikohus, et kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Kaevatavas haldusaktis viidatud faktilised asjaolud on puudulikud, mistõttu ei ole korraldus ka sisuliselt kontrollitav.

§ 56

vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-07). Kuivõrd kaevatava korralduse andmisel ei ole järgitud menetlus- ega vorminõudeid, on kaevatav akt formaalselt õigusvastane. 27. Haldusakti andmisel peab haldusorgan haldusakti sisulise õiguspärasuse tagamiseks pidama kinni nii haldusmenetluse põhimõtetest kui õiguse üldpõhimõtetest.

§ 3

lõike 2 kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi niisama, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik; samuti, et haldusorgan mõtleks oma otsuse piisava põhjalikkusega läbi, et vältida tarbetuid ebameeldivusi isikutele. Kokkuvõtlikult nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et materiaalses plaanis oleks igasugusel riivel legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. Käesoleval juhul riivab detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine kaebaja õigusi, sh õigust oma omandit vabalt kasutada ja koormata.

1. Vastustaja poolt kaevatava korralduse andmine on vastuolus ka õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et haldusorgan oleks oma tegevuses järjekindel ning, et kord antud haldusaktidele ja neis väljendatud seisukohtadele saaks ka tulevikus tugineda. Teisisõnu peab halduse tegevus olema võimalikult ettenähtav ning haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Õiguspärane ootus on isikul põhjendatult tekkinud usk, et haldusorgan käitub tulevikus teatud viisil, iseäranis, et asutus juhindub ka tulevikus oma varasematest otsustest. Detailplaneeringu menetlemise vältel ei ole vastustaja kordagi avaldanud ühtegi vastuväidet (ei sisulist ega formaalset), mis võiksid takistada detailplaneeringu vastuvõtmist. Vastupidi, vastustaja on lisanud oma vastusele vastustaja ja kolmanda isiku vahel 06.04.2011 sõlmitud lepingu nr 7-1.4/11 detailplaneeringu rahastamise kohta, mille punktis 3.1 on pooled kokku leppinud, et vallavalitsus on kohustatud detailplaneeringu vastu võtma, kui detailplaneering on valmis käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses, st et detailplaneeringule on võetud kõik vajalikud kooskõlastused. Nimetatud lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et vallavalitsusel on õigus keelduda detailplaneeringu projekti vastu võtmast, kui selles esineb olulisi puudusi. Keeldumine peab 9 sellisel juhul olema motiveeritud ning esitatud kirjalikus vormis ning puuduste kõrvaldamiseks peab olema antud piisav tähtaeg.
2. Lindi-Tõstamaa teemaastik, millel Käära kinnistu asub, on juba alates 20.05.2003 Pärnu maavanema korraldusega nr 80 kinnitatud maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt väärtuslikul teemaastikul. Nimetatud asjaolu pidi olema vastustajale teada juba detailplaneeringu algatamisel, mistõttu tegu ei saanud vastustaja jaoks olla uue asjaoluga, mis sai talle teatavaks alles detailplaneeringu menetlemise käigus. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet ega tutvustanud seisukohta, et masti asukoht on ebasobiv, kuivõrd mõjutab oluliselt küla visuaalset väljanägemist. Eeltoodust tulenevalt tekkis kolmandal isikul õiguspärane ootus, et haldusorgan on teadlik eelnimetatust (et masti asukoht jääb Lindi-Tõstamaa teele, mis on arvatud väärtuslike maastike hulka) ning ei oma eeltoodu osas mingeid vastupidiseid arvamusi. Kui vastustaja oli seisukohal, et detailplaneeringus planeeritav masti asukoht rikub oluliselt maastiku visuaalset mõju, oli kolmandal isikul õigustatud ootus, et vastustaja oma sellekohast seisukohta ka detailplaneeringu eskiisprojekti avalikul arutelul väljendab. Vastustaja tegevus ei ole kaevatava haldusakti andmisel olnud kolmandale isikule ettenähtav ning seetõttu on kahjustatud kolmanda isiku õiguspärast ootust ning rikutud on õiguskindluse põhimõtet. 30.

§ 4

lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seega peab kaalutlusotsus olema õiglane ja mõistlik. Haldusorgan peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. Samas ei tohi meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, haldusorgani otsust mõjutada. Meelevaldse asjaolu arvestamine viib ebaratsionaalse otsuseni ja võib põhjustada kodanike ebavõrdset kohtlemist. See, millised aspektid on asjakohased ja millised mitte, tuleb tuletada volitusnormi eesmärgist ja ka ülejäänud seaduse loogikast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-62-02 leidnud, et laialdaste diskretsioonivolituste teostamisel ja määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel. Kaalutlusotsustuste, sealhulgas planeeringu kehtestamisest keeldumise otsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele (nagu näiteks heade kommete ja tavade vastasus), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma (sisukama) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Kolmas isik leiab, et olenemata asjaolust, et käesoleval juhul ei ole tegemist määratlemata õigusmõistetega, kehtib eelnimetatud põhimõte analoogia korral ka kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel. Sisuliselt on vastustaja toonud detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjusena üksnes asjaolu, et mobiilsidemast mõjutab oluliselt Lindi-Tõstamaa teemaastiku väärtuslikku maastikku, arvestamata ja kaalumata sealjuures absoluutselt detailplaneeringu eesmärki (parandada levi) ja masti püstitamise tehnilisi kriteeriume. Samuti ei ole vastustaja kaevatavas haldusaktis välja toonud erinevaid kaalutud lahendusvariante, mistõttu ei ole käesoleval juhul üldse toimunud kaalutlemist või ei ole see toimunud ratsionaalselt, vaid kaalutlusvigadega. Kuivõrd detailplaneeringu vastuvõtmise üle tehtava otsustuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab see olema õiguspärane, mõistlik ja õiglane. Kui kaalutlusreegleid, kooskõlas volituste piiridega, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve, ei järgita, siis on tegemist kaalutlusveaga, mis võib viia võimu kuritarvitamiseni või ka lihtsalt hooletu otsuseni.

1. Vastustaja ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning ei ole kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja on kõrvale jätnud detailplaneeringu põhieesmärgi — detailplaneeringu algatamise eesmärgiks oli püstitada Käära kinnistule mobiilsidemast, et parendada Seliste külas mobiilsidelevi. Samuti ei ole vastustaja arvestanud asjaoludega, et mobiilsidemasti püstitamisel ei saa lähtuda eelkõige selle mõjust visuaalsele väljanägemisele, vaid eelkõige tuleb lähtuda raadiotehnilistest parameetritest, ning seejärel otsustada, milline asukoht on optimaalsem antud piirkonnas levi parendamiseks. Vastustaja, kui haldusorgan, peab arvestama kõiki olulisi asjaolusid, sh nii poolt kui vastuargumente, kusjuures iseäranis suurt rolli mängivad siin tagajärjed, mida üks või teine lahendus tooks kaasa puudutatud isikute õigustele ja/või avalikele huvidele, ja neid analüüsima; otsust ei tohi mõjutada asjassepuutumatu asjaolu. Vastustaja peab leidma mõistliku tasakaalu erinevate huvide vahel, mida kolmanda isiku hinnangul käesoleval juhul ei ole tehtud. Lisaks peavad kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võetavad asjaolud olema tõendatud. Käesoleval juhul ei ole vastustaja tõendanud küla visuaalse väljanägemise mõjutamist. Väljatoodud küla visuaalse 10 väljanägemise mõjutamine on asjassepuutumatu kaalutlus — ilmselgelt mõjutab masti paigaldamine visuaalset vaatepilti. Eeltoodu ei ole aga oluline, vaid oluline on, et masti paigaldamisega ei kahjustata oluliselt väärtuslikku maastikku, ei sulgeta vaateid ega takistata puhkekohtade rajamist. Samuti on oluline see, et külas mobiilsidelevi masti paigaldamise järel pareneb ning külainimestel tekib parem juurdepääs internetile ja selle kaudu avalikult kasutatavatele teenustele. Viimatimainitud kaalutlused on aga vastustaja kõrvale jätnud.
2. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-39-08 leidnud, et põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käesoleval juhul eelnimetatu kaevatavast haldusaktist ei järeldu, mistõttu ei vasta kaevatav haldusakt

§ 56

lõikele 3 ning

§ 4lõikele 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on kehtestatud Pärnu maavanema poolt 20.05.2003 otsusega nr 80; Tõstamaa valla üldplaneering on kehtestatud Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 otsusega nr
2. Tõstamaa Vallavalitsuse 23.02.2011 korraldusega nr 284 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati AS EMT taotlusel (tl 65–66) Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Seliste külas asuva Käära kinnistu detailplaneering eesmärgiga moodustada Käära kinnistule eraldi katastriüksus liinirajatise — elektrooniliste sideseadmete konteineri ja raadioside masti — paigaldamiseks (tl 71). Vastustaja on 06.04.2011 sõlminud AS-ga EMT lepingu nr 7-1.4/11 detailplaneeringu rahastamise kohta, mille kohaselt kohustub AS EMT kandma detailplaneeringuga seotud kulud (tl 74–76). Kaebaja ja AS EMT vahel sõlmiti 18.04.2011 notariaalne Käära kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõigusleping, millega seati kinnistule AS EMT kasuks 25-ks aastaks tasuline isiklik kasutusõigus, mis annab AS-le EMT õiguse omada Käära kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud kuni 100m kõrgust antennimasti, moodulhooneid, piirdeaeda, juurdesõiduteed ning elektrikaablit ning teostada kõiki töid, mis on vajalik tehnorjatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks (tl 7–10). Kaevatava Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korraldusega nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“ keelduti Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest põhjustel, et Käära kinnistu asub Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi väärtuslikul Lindi-Tõstamaa teemaastikul; mobiilsidemast ei ole väärtuslikule maastikule omane element ja häirib maastiku ilmet ning mõjutab küla visuaalset väljanägemist; planeeringust ei selgu, et Käära kinnistu on mobiilsidemastile just parim ja ainuvõimalik asukoht; kaalutud ei ole alternatiivseid asukohti (tl 13–15).
3. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud, sh kas haldusorgan on järginud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, kas kaalutlusõigust on teostatud korrektselt ning kas keeldumist on piisavalt ja asjakohaselt motiveeritud. 35.

§ 35

lõike 1 punkti 1 järgi algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile.

§ 5

lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan üldjuhul andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (

§ 40

lg 1).

§ 43

lõike 1 järgi lõpeb haldusakti andmise menetlus muuhulgas haldusakti teatavakstegemisega. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud

§-s 54 ja need nõuavad, et haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. PlanS § 10 lõike 5 kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu koostamine, kui kohalik omavalitsus on selle algatanud isiku poolt esitatud avalduse alusel, on haldusmenetlus, mille ühe etapina otsustab haldusorgan planeeringu vastuvõtmise või vastuvõtmisest 11 keeldumise. PlanS § 18 lõikes 1 sätestatu kohaselt tähendab planeeringu vastuvõtmise üle otsustuse tegemine, et kohalikul omavalitsusel tuleb otsustada selle üle, kas planeering vastab valla ruumilise arengu eesmärkidele, seadustele ja muudele õigusaktidele. PlanS-ga ei sätestata neid kriteeriume, millest juhindudes võib planeeringu jätta vastu võtmata. Mõistlik on eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata siis, kui see ei vasta seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, samuti muudel olulistel asjaoludel. Üheks planeeringu vastvõtmata jätmise otsuse õiguspäraseks aluseks on objektiivne võimatus planeeringut ellu viia või ka selle suur tõenäosus (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-08). PlanS § 1 lõike 6 kohaselt tuleb PlanS-s ettenähtud menetlustele kohaldada

sätteid. Seega laienevad ka planeerimismenetlusele hea halduse põhimõtted, sealhulgas haldusorgani kohustus tagada huvitatud isikute menetlusõigused ning kohustus järgida

§ 55ja 56 haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid.

Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka kõik need

sätted, mis lähtuvad haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja on oma loomult soodustava haldusakti andmisest keeldumine.

§ 4

lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Planeeringu vastuvõtmisest keeldumise haldusakti andmisel tuleb juhinduda muuhulgas

§-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest, s.t tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Kaevatava haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Hilisemad haldusmenetlused haldusakti õiguspärasust selle andmise ajal muuta ei saa. 36. Nagu igasugune halduse tegevus, peab ka PlanS § 18 lõikes 1 sätestatud planeeringu vastuvõtmise üle otsustamine, sh vastuvõtmisest keeldumine olema põhjendatud ja proportsionaalne. Tegemist on isikut soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, mis vajab

§ 56

lõike 1 kohaselt kirjalikku põhjendamist, kusjuures

§ 56

lõikest 2 tulenevalt peab selline põhjendus sisaldama nii otsustuse faktilist kui õiguslikku alust. Kolmas isik on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-3-1-13-02, milles rõhutatakse õigusliku ja faktilise motivatsiooni omavahelise sidumise vajalikkust. PlanS § 4 lg 2 punkti 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused on ebapiisavad ning nõustub kaebajaga (tl 4) ja kolmanda isikuga (tl 101 pöördel ja 102), et korraldusest ei selgu, kas vastustaja on üldse kaebaja ja kolmanda isiku huve kaalunud. Vastustajale vastuvõtmiseks esitatud Käära kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas (tl 57) on märgitud, et masti ehitamine planeeritud asukohas ei kahjusta oluliselt väärtuslikku maastikku ega sulge vaateid ning ei takista puhkekohtade rajamist. Samuti on seletuskirjas märgitud, et mobiilsidemasti asukoha valikul on lähtutud järgmistest olulistest tingimustest: masti asukoht peab katma olemasolevate mastide vahelise halva levikuga ala, võimaldades hea side maksimaalsele arvule elanikest. Kaasajal on hea side olemasolu vältimatu ka kaunil maastikul elavatele inimestele; masti töötamiseks on vajalik igal ajal garanteeritud elektrienergia saamine; mastile peab aastaringselt olema juurdepääsuvõimalus. Kaevatavast korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalumisel arvesse võtnud mobiilsidemasti püstitamise raadiotehnilisi parameetreid, elektrivarustuse kättesaadavust ja maastikulist ligipääsetavust mastile või hinnanud masti püstitamise asukohavalikut tehnilistest kriteeriumidest lähtuvalt. Korralduses on läbivalt märgitud valdavalt seda, et planeeritav mast häiriks väärtuslikku maastikku ja mõjutaks küla visuaalset väljanägemist. Vastustaja täiendavates seisukohtades toodud väited, et tõenäoliselt soovib kolmas isik masti püstitamiseks teha võimalikult vähe kulutusi ja peab rahalistel kaalutlustel olulisemaks hea juurdepääsu ja elektri olemasolu, jättes seetõttu visuaalse mõju tähelepanuta, viitavad veelgi, et vastustaja poolt tõenäoliseks peetud asjaolud on jäänud haldusmenetluse käigus välja selgitamata. Vastustajal tulnuks menetlusosaliste huvid, sh kolmanda isiku kui planeeringust huvitatud isiku huvid, planeeringumenetluse käigus esmalt välja selgitada ning seejärel ilmnenud huve kaalumisel arvesse võtta. 12

1. Lisaks eelnevale nõustub kohus kaebajaga, et detailplaneeringu vastuvõtmata jätmine riivab kaebaja omandipõhiõigust (tl 4). Nimelt määratakse detailplaneeringuga see, millisel eesmärgil omanik oma kinnisasja kasutada saab ning detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumisega välistatakse sisuliselt omaniku võimalused saavutada õigus kasutada kinnisasja mingil talle sobival eesmärgil. See, et planeerimismenetluse lõpptulemusena võidakse kinnisasja omanikule soodsat detailplaneeringut mitte kehtestada, iseenesest planeeringu vastuvõtmata jätmisest lähtuvat omandipõhiõiguse riivet ei kahanda. Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole pelgalt kehalised esemed, vaid ka varaliselt hinnatavad õigused, sh õigus ehitada. Omandi mõiste ulatus PS-s on asjaõiguses kasutatava mõiste ulatusest laiem ja kaebaja õigus lubada ehitada oma maatükile on omandipõhiõiguse esemelise kaitsealaga hõlmatud. PS § 32 lõikega 2 sätestatakse, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Omandipõhiõiguse riive esineb alati juhul, kui piiratakse isiku õigust kasutada, käsutada või vallata tema omandit. Isegi juhul, kui isikul säilib võimalus kasutada omandit muul viisil, kui ta on soovinud, ei kõrvalda see riivet. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kaebaja huve (tema õigust omandi vabale kasutamisele ja käsutamisele) ega ka huvitatud isiku huve.
2. Veel heidetakse kaevatavas korralduses ette, et Käära detailplaneeringus ei ole käsitletud alternatiivseid asukohti. Vastustaja on ka oma täiendavates seisukohtades märkinud, et kuskilt ei selgu, et oleks toimunud üldse mingisugune asukoha alternatiivide kaalumine. Kohus on seisukohal, et vastustajal puudub õigus säärase etteheite tegemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-87-08 (p 21) leidnud, et juhul, kui detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist, ei ole planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala. Seega ei saa alternatiivsete asukohtade käsitlemist detailplaneeringu koostajalt nõuda ning vastavalt ei saa alternatiivsete asukohtade käsitlemata jätmine kujutada endast planeeringu vastuvõtmise üle kaalumisel olulist asjaolu.
3. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan.

§ 40

lõikega 1 sätestatakse üldreegel, mille kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Nimetatud reeglist teevad erandi

§ 40

lõikes 3 sätestatud asjaolud: viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; muudel seaduses sätestatud juhtudel. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi

§ 40

lõike 3 erandiga ning menetlusosalistele tulnuks enne keelduva korralduse andmist anda võimalus omapoolsete arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on nii kaebaja (kinnistu omanikuna) kui kolmas isik (detailplaneeringu taotlejana) käsitatavad planeeringumenetluse menetlusosalistena. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-03 leidnud, et menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada, ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Käesoleval juhul ilmneb nii kaebusest kui kolmanda isiku seisukohtadest, et keelduva otsustuse tegemine oli neile üllatuseks (tl 4, 100) ning mõlemad viidatud menetlusosalised leiavad, et nende suhtes ei ole enne keelduva korralduse andmist ärakuulamisõigust realiseeritud (tl 5, 100). Haldusasja materjalidest vastupidist ei nähtu. Vastustaja on vastuses kaebusele küll viidanud telefonikõnele kaebajaga (tl 49), ent ainuüksi faktist, et vastustaja kaebajaga telefoniühenduses oli, ei saa teha järeldust, et telefonivestluses oleks käsitletud keelduva korralduse vastuvõtmise kavatsust. Ka ei ole vastustaja kaebajaga peetud telefonivestlust vaidlustatavas korralduses käsitlenud. Toimiku materjalidest võib ühtlasi üheselt järeldada, et AS-le EMT kui planeeringumenetluse teisele menetlusosalisele ei ole vastustaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimalust andnud. Vastustaja ei ole ka vastupidist väitnud. Korralduses toodud väide, et kavandatav mobiilsidemast hakkab mõjutama piirkonna visuaalset 13 pilti, võib olla iseenesest tõene, ent kuidagi ei saa sellega kohtu hinnangul õigustada huvitatud isikute ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmist. 40.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on oma lahendites (nr 3-3-1-80-06; nr 3-3-1-74-03; nr 3-3-170-03) leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning asjas nr 3-3-1-23-06 on Riigikohus leidnud, et ärakuulamisõiguse võimaldamata jätmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebaja ja kolmanda isiku ärakuulamata jätmist pidada selliseks oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada planeeringulahendusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist planeeringu vastuvõtmise üle otsustamisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist. Seetõttu ei pea kohus kaevatud korraldust õiguspäraseks ning Tõstamaa Vallavalitsuse 18.01.2012 korraldus nr 546 „Detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine“ kuulub tühistamisele.

1. Kaebaja on esitanud lisaks tühistamiskaebusele ka kaebuse Tõstamaa Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamiseks. Kohus ei saa kohustada haldusorganit detailplaneeringut vastu võtma, kuna nimetatud küsimus kuulub haldusorgani kaalutlusruumi. Küll saab kohus aga kohustada haldusorganit uut ja õiguspärast kaalutlusotsust tegema. Nii tõlgendab kohus kaebaja nõuet vastustaja kohustamiseks Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle uuesti otsustama. Vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2 võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja ka haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kohus saab haldusorganit millekski kohustada juhul, kui toimingu sooritamisest või haldusakti andmisest keeldumine on olnud õigusvastane. Kohus leidis, et detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumine oli õigusvastane, seega kohustab kohus vastustajat otsustama Käära kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle uuesti ja tegema asjas õiguspärase (eelkõige selgelt põhjendatud ning kaalutlus- ja menetlusvigadeta) otsuse.
2. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 297.50 eurot. Kaebaja on kohtule esitanud talle Õiguskaitse Büroo OÜ poolt koostatud arve, millelt nähtuvalt on arve sularahas tasutud (tl 27–28). HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et arvestades haldusasja keerukust ja mahtu, ei saa kaebaja taotletud õigusabikulusid pidada põhjendatuks. Kohus peab põhjendatud menetluskulude suuruseks 297.50 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lõike 8 järgi tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kolmas isik menetluskulude taotlust ega nimekirja esitanud ei ole, jätab kohus kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 14