Obsah (6)

§ 278§ 114§ 59§ 44§ 268§ 108

3-13-1703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 26.september 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1703 Haldusasi OÜ Õigusbüroo Vi

§ 278lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas Ts

ÜS § 136 lg 8 on 07.oktoober 2013.a Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

I ASJAOLUD 1.Tallinna Transpordiamet avaldas 16.04.2013 riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku 1 teenindamise lepingu alusel perioodil 2014-2020“ (viitenumber 142434) hanketeate (edaspidi HT). 11.07.2013 esitas OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles HT ja hankedokumentide (edaspidi HD) kooskõlla viimist õigusaktidega.

1. 08.2013.a. otsusega vaidlustusasjas nr 172-13/142434 otsustas VAKO jätta OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar vaidlustuse täies ulatuses rahuldamata. 12.08.2013 esitas OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebaja leiab, et VAKO otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning hanke tingimused rikuvad jätkuvalt kaebaja õigusi riigihankel osalemiseks ning on õigusvastased.Kaebuse esitaja taotleb VAKO 02.08.2013 otsuse nr 172-13/142434 vaidlustuse rahuldamata jätmise osas tühistamist ja hankija kohustamist viia hanke alusdokumentide vaidlustatud punktid ( HT p.III 2.2.alap.9.1, HD lisa 10, sh lisa 10 p 5 ) vastavusse õigusaktides toodud nõuetega. II KAEBUSE MOTIIVID 2.VAKO on leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud ega väitnud, et garantiikirja kohta kehtivad nõuded rikuvad või kahjustavad kaebaja huve ning on seetõttu jätnud hindamata tingimuse võimaliku õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et nimetatud tingimus rikub kaebaja ja muuhulgas ühispakkumises osaleda soovivate koostööpartnerite õigusi. Nimetatud asjaolu saab üheselt selgeks ka kaebaja poolt esitatud vaidlustuse punktist 1, mille põhjendatust on vastustaja üheselt tunnistanud. 3.Vastustaja on tunnistanud, et hanke tingimused diskrimineerivad väljaspool Euroopa Liitu tegutsevaid ettevõtjaid. Kaebaja soovib riigihankel osaleda ühispakkujana ning on valinud oma koostööpartneriteks väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtjad.HT p III.2.3.1.11 kohaselt peab pakkuja olema kolme viimase aasta jooksul teostanud mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis bussiliinivedu mahus vähemalt 2 milj liinikilomeetrit aastas. Sama tuleneb HD lisast
2. Vastustaja teatas 19.07.2013, et soovib muuta HT osa II p 1.7 ja osa III p 2.3 alapunkti 1.
3. sõnastusega „ Pakkuja peab olema kolme viimase aasta (2010, 2011, 2012) jooksul mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis teostanud bussiliinivedu, mille maht on vähemalt 2 000 000 (kaks miljonit) liinikilomeetrit igal aastal. Pakkuja esitab vastavalt nimetatud tingimustele hankedokumentide lisa 6 vormi kohase kinnituse kogemuse kohta ning lepingute ja liinilubade nimekirja.“ Kaebaja esindaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et vastav muudatus kõrvaldab kaebaja õiguste rikkumise vaidlustuse p 1 osas. Seega on vastustaja tunnistanud vaidlustuse HT osa III p 2.3 alapunkti 1.11 ja HD lisa 6 preambuli osas põhjendatuks RHS § 126 lg 3 mõttes ning asjaolu, et ühispakkumises osalejate huvide rikkumine rikub muuhulgas ka kaebaja huve ühispakkumises. Kaebaja ei vaidlusta VAKO otsust menetluse lõpetamise kohta vaidlustuse punktis 1 toodud vaidlustuse osas vaid märgib, et vastustaja on põhjendatuks tunnistamisega sisuliselt tunnistanud, et hanke tingimused ei ole olnud RHS-ga kooskõlas ning rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et ka garantiikirjale kehtivad nõuded on analoogselt ülemääraselt piiravad, ebaproportsionaalsed ja põhjendamata.
4. Nõue, et garantiikirja väljastaja peab olema Eestis registreeritud, ei vasta RHS § 3 p 3-le ja on konkurentsi ülemäära piirav. Tegemist on rahvusvahelise hankega ja pakkujatelt ei saa 2 nõuda, et nad teeksid koostööd just Eestis registreeritud krediidi- jmt. asutusega. Vastustaja esindajad põhjendasid vaidlustuskomisjoni istungil garantiikirja väljastaja Eestis registreerituse nõuet sisuliselt ainult usalduse ja Eesti Finantsinspektsiooni järelevalve all olemisega. Selline piirang ei ole proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et vähemalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelevalve ebausaldusväärseks pidamine ja sellest tulenev põhjendamatu piirang garantiikirja väljastajale ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on loonud olukorra, mis takistab Kaebajal riigihankes osaleda.
5. Kaebuse väitel on garantiikirja väljastaja Eestis registreerituse nõue selgelt ja üheselt piirav ning kaebaja on piisavalt põhjendanud (sealhulgas vaidlustuskomisjoni istungil) asjaolu, et selline nõue antud sõnastuses on rahvusvahelise hanke puhul kaebaja ja teiste ühispakkumises osalejate puhul takistuseks hankel osalemisel.
6. Kaebaja leiab, et rahvusvahelise hanke puhul on RHS mõttega kooskõlas aktsepteerida ja võrdselt kohelda isikuid, kelle elu- või asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis.Üheselt on mõistetav, et kui hanke tingimused võimaldavad hankes osaleda välisriigi ettevõtjatel ja kvalifitseerumiseks ühispakkujate esitatud andmete summeerimist, siis peab ka garantiikirja väljastaja vastama sisuliselt samadele nõuetele. Kaebaja koostööpartnerid ei ole Eestis registreeritud juriidilised isikud ning Eestis registreeritud finantseerimisasutused ja kindlustusseltsid ei soovi väljastada nende kliendiks mitte olevale välisriigi ettevõttele mõistlikel tingimustel garantiikirja. Kaebaja märgib siinjuures, et hankel kvalifitseerumiseks sobivad Euroopa Liidus või Maailma Kaubandusorganistatsiooni riigihankelepinguga hõlmatud riikides läbitud liinikilomeetrid ning selles osas vastustajal usaldusküsimust ei ole tekkinud, vastupidi, ta on neid igati aktsepteerinud .
7. Kaebaja möönab, et teoreetiliselt on välisriigi ettevõtjal võimalik taotleda garantiikirja väljastamist Eestis registreeritud krediidi- ja finantseerimisasutuselt, kindlustusseltsilt või nende Eestis registreeritud filiaalilt, tasudes näiteks garantiikirja kehtivusajaks (2014-2020) ca 1,5 kordse garantii summale vastava deposiidi (1 050 000 eur), kuid kaebaja ei pea mõistlikuks olukorda, kus riigihankel osalemiseks vajaliku garantii saamiseks on vajalik deponeerida garantiisummast oluliselt suurem summa seitsmeks aastaks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja koostööpartner Euroopa Liidus (väljaspool Eestit) asuvast krediidiasutusest on võimeline saama garantii tavapärastel turutingimustel. 8.Põhjendatud ei ole nõue väljastada garantiikiri just hankija formularil. Krediidi- ja finantseerimisasutused ja kindlustusseltsid kasutavad garantiikirja väljastamisel oma eelnevalt välja töötatud lepingutingimusi (tüüptingimusi). Hankija kehtestatud formulari nõue piirab garantiikirja väljastamise ja sellega ka hankes osalemise võimalusi ega ole proportsionaalne. Formulari asemel oleks mõistlik kehtestada garantiikirja olulised tingimused. Vastustaja kehtestatud muutmisvõimaluseta tekst võib olla mõnel juhul aktsepteeritav Eestis registreeritud finantseerimisasutuste poolt, kuid välisriikide (ja ka Eesti) krediidiasutuste puhul on selgelt mõistlik lähtuda olulistest tingimustest, mis tagavad vastustaja huvide kaitse hanke korraldamisel ning hiljem ka sõlmitava lepingu puhul.
8. Formulari p-st 5 tulenev nõue, et garantiikiri peab kehtima kuni hankelepingu lõpuni, on samuti ebamõistlik. Hankeperiood on 2014–
9. Nii pikaks perioodiks garantiikirja väljastamise nõue piirab samuti garantiikirja väljastamise ja sellega ka hankes osalemise võimalusi ega ole proportsionaalne. Selle asemel oleks mõistlik nõuda nt aastase garantiikirja esitamist ja selle perioodilist uuendamist. Selline on ka vastava valdkonna praktika. 3 III VASTUSTAJA SEISUKOHT 10.Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhistab oma väiteid järgmiselt. 11.Kaebajal puudub kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. RHS 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.RHS § 12 lg 3 kohaselt võib pakkuja olla iga isik, kes pakub asju, teenuseid või ehitustööde tegemist turul. Hankija võib piirata hanketeates pakkujate ja taotlejate ringi hankemenetluses, lubamata hankemenetluses osaleda muudest kui käesoleva seaduse § 3 punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikutel või andes § 3 punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikute esitatud pakkumustele eeliseid muudest riikidest pärit isikute esitatud pakkumuste ees.RHS § 25 lg 1 sätestab, et avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele (edaspidi käesolevas jaos huvitatud isik).Nimetatud kahe RHS paragrahvi (§ 12 lg 3 ja 25 lg 1) koosmõjust tulenevalt ei saa olla iga isik huvitatud isikuks hankemenetluses, vaid ainult isik, kes pakub teenuseid turul. Kaebuse esitaja väitel on tal soov esitada ühispakkumus, kusjuures väidetavalt üks ühispakkujatest asub väljaspool Euroopa Liitu. Kaebaja ei ole oma väiteid ühegi tõendiga tõendanud ehk siis tegemist on paljasõnaliste väidetega. Seega kuni vaidlustaja ei ole tõendanud, et tema osutab RHS § 12 lg 3 kohaselt teenust turul, ei saa hanke alusdokumentide nõuded OÜ Õigusbüroo Viirmaa & Saar õigusi rikkuda. Kaebusest ei selgu , milliseid kaebajate subjektiivseid õigusi on rikutud, mis annaks kaebajale kaebeõiguse. Kaebeõiguse aluseks ei saa olla kaebaja paljasõnaline väide, et ta soovib ühispakkujana hankes osaleda. See ei ole võrdsustatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisega, mis on kaebeõiguse aluseks. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja – OÜ Õigusbüroo Viirmaa & Saar – ei paku ise ühistransporditeenust hankija poolt määratletud turul, siis ei saa rikkuda kõnealuse hanke algdokumendid tema õigusi või kahjustada tema huve. Antud juhul on tegemist rahvusvahelise avatud hankega, mille eesmärgiks on osta avalikku sõitjateveo teenust. Tegemist on avaliku, elutähtsa teenusega, mis peab olema jätkusuutlik ja järjepidev. Vastustaja on seisukohal, et antud olukorras tuleb lähtuda avalikust huvist saada tähtaegselt avalikku teenust ning seetõttu on vajalik vaidlustuste ja kaebuste esitajate kohta välja selgitada nende põhjendatud huvi hankementluste vaidlustamisel. 12.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. 12.1.Kaebaja leiab, et garantiikirja väljastaja Eestis registreerituse nõue on piirav ja takistuseks hankel osalemisel. Samas möönab, et teoreetiliselt on välisriigi ettevõtjal võimalik taotleda garantiikirja väljastamist Eestis registreeritud krediidi-, finantseerimisasutuselt või kindlustusseltsilt. Vastustaja leiab, et nimetatud kaebaja väide ei ole tõendatud, vaid on paljasõnaline. Vastustaja on konsulteerinud Eestis tegutsevate garantiikirja väljastajatega ning väidab, et välisriigi ettevõtjatele väljastatakse garantiikirju (nt seoses riigihanke menetluses osalemisega) pidevalt ning tegemist on tavapärase teenusega. Seega ei ole antud juhul tegemist teoreetilise võimalusega ning seetõttu ei saa nimetatud nõue rikkuda ka huvitatud isikute huve. 4 12.2.Kaebaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud oma väidet, et garantiikirja vormi nõue ei ole proportsionaalne ja piirab hankes osalemise võimalusi. Garantiikirja vormi osas on jõustunud VAKO otsus nr 116-13/

1. Vastupidiselt vaidlustajale, leiab hankija, et ühtse vormi kehtestamine võimaldab pakkujaid kohelda võrdselt ja tagab menetluses läbipaistvuse. Vabas vormis esitatud garantiikirja tingimused võivad kardinaalselt erinevad olla, mis välistaks pakkujate võrdse kohtlemise ja ei annaks hankijale kindlust, et garantiikirja esitaja tagaks hankelepingu nõuetekohase täitmise tulenevalt vabas vormis esitatud garantiikirjast. Kui pakkujale ei väljastata vormikohast garantiikirja, siis järelikult ei ole tegemist majanduslikult jätkusuutliku ja usaldusväärse teenuse osutajaga. Hankija soovib kvaliteetse avaliku teenuse osutajaks usaldusväärset, võimekat ja jätkusuutlikku lepingupartnerit. Lisaks märgib vastustaja, et ka Rahandusministeerium teeb hetkel koostööd ühtse garantiikirja ja kinnituse vormi väljatöötamiseks Pangaliiduga, mis kinnitab seda, et hankijate poolt ühtsete garantiikirja vormide esitamine pakkujatele on vajalik ja proportsionaalne ning seega kooskõlas RHS-ga. 12.3 Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et garantiikirja kehtivus kuni hankelepingu lõpuni on ebaproportsionaalne, kuna piirab hankes osalemise võimalusi. Vastustaja juhib tähelepanu, et selles osas on jõustunud VAKO otsus nr 116-13/
2. Hea majandusliku ja finantsseisundiga pakkujate jaoks ei ole garantiikirja esitamine hankelepingu lõpuni üleliigselt koormav ega võimatu. Vastustaja nõuab garantiid lepingu tähtaja lõpuni seetõttu, et tegemist on avaliku ja elutähtsa teenusega, mille puhul on vaja tagada teenuse jätkusuutlikus. Üheaastase garantii puhul võib tekkida olukord, kus järgnevaks aastaks vedajale enam garantiid ei anta või hakkab vedaja lihtsalt uue garantii sõlmimisega viivitama. Samas ilma kõnealuse garantiita peaks hankija kandma vedaja poolsest lepingurikkumisest tulenevad kulud selle ajani, kuni on lõppenud vaidlused nimetatud kulude hüvitamise üle. Hankijal vastavad vahendid puuduvad. Tuleb märkida, et pakkuja poolseks oluliseks lepingurikkumiseks puudub igasugune õigustus ja seetõttu ei oleks sellise riski võtmine hankijale põhjendatud. Kui vedajalt nõutavad garantiid oleksid madalad ja lühiajalised, tähendaks see ühelt poolt madalamat hinda, kuid teiselt poolt ka madalamat huvi lepingu nõuetekohase täitmise vastu ning samuti hankija riski. IV KOHTU SEISUKOHT 13.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
3. Kohus ei nõustu vastustajaga kaebajal kaebeõiguse puudumisest.

§ 44

lg 1 järgi võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja nii VAKO-le esitatud vaidlustuses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, milles tema õiguste rikkumine seisneb - kaebuse esitaja soovib osaleda riigihankes ja kavatseb teha ühispakkumuse koos väljaspool Euroopa Liitu tegutseva ettevõttega. Hanketeate p.III 2.3.1.11 ja hankedokumentide lisa 6 sisalduv nõue ei võimalda sisuliselt sellisel pakkujal hankemenetluses osaleda ning eeltoodu takistab kaebajal riigihankel osalemist. Kuna ühe ühispakkuja osas esinev takistus hankel osalemiseks toob kaasa teise ühispakkuja võimetuse hankes osalemiseks, on kaebaja puhul täidetud

§ 44lg 1 sätestatud kaebeõiguse olemasolu eeldus.

5 RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse.

§ 268

lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. RHS § 12 lg 1 tulenevalt on RHS tähenduses pakkuja isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või dünaamilise hankesüsteemi korral esialgse pakkumuse. Taotleja on RHS § 12 lg 2 kohaselt isik, kes on esitanud hankijale hankemenetluses osalemise taotluse piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi korral. Enne vastava pakkumuse või taotluse esitamise tähtpäeva on need isikud huvitatud isikuteks. Kaebuse esitajat saab pidada vaidlusaluses hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuks seni, kuni ta esitab hankemenetluses pakkumise. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja on võtnud välja hankedokumendid. Vaidlusaluses riigihankes on lubatud teha ühispakkumus.Kaebuse esitaja on korduvalt väitnud ühispakkumuse esitamise soovi koos väljaspool Euroopa Liitu tegutseva ettevõtjaga. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja mitte üksnes väitnud, vaid ka oma käitumisega näidanud üles huvi kõnealuse riigihanke suhtes , mistõttu on põhjendamatu väita, et kaebaja ei oma vaidlusaluse riigihankega isegi puutumust.

§ 44

lg 1 järgi võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja nii VAKO-le esitatud vaidlustuses kui ka halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, milles tema õiguste rikkumine seisneb - kaebuse esitaja soovib osaleda riigihankes ja kavatseb teha ühispakkumuse koos väljaspool Euroopa Liitu tegutseva ettevõtjaga, ent HT p.III 2.2.alap.9.1. ja HD lisa 10, s.h. lisa 10 p.5 sisalduv nõue ei võimalda sisuliselt sellisel pakkujal hankemenetluses osaleda ning eeltoodu takistab kaebajal riigihankel osalemist. Kuna ühe ühispakkuja osas esinev takistus hankel osalemiseks toob kaasa teise ühispakkuja võimetuse hankes osalemiseks, on kaebaja puhul täidetud

§ 44lg 1 sätestatud kaebeõiguse olemasolu eeldus.

Lisaks märgib kohus, et RHS § 121 lg 2 p 3 kohaselt peavad vaidlustuses sisalduma põhjused, miks vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.Riigikohus on 16.11.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-65-11 selgitanud, et VAKO peab vaidlustuse saamisel kontrollima vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu. VAKO on käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse p 6 kontrollinud vaidlustaja subjektiivset õigust vaidlustuse esitamiseks ja on põhjendatult asunud seisukohale, et „RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt ei ole hanke alusdokumentide vaidlustamise eelduseks hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku võimalik vastavus hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele või tema hüpoteetiline suutlikkus esitada pakkumiste esitamise tähtpäeval hanketeate või hankedokumentide tingimustele vastavat pakkumust. RHS § 12 lg 4 kohaselt võivad isikud esitada pakkumuse ühiselt ja selle õiguse kasutamine on vaidlustaja majandustegevuse korraldamise küsimus, mille realiseerimiseks ei pea vaidlustaja esitama selle isikuga ühiselt ka vaidlustust.“. Hankija ei ole VAKO otsust halduskohtus vaidlustanud. 15.HT p.III 2.2.9.

1. sätestab : „Pakkuja peab esitama alljärgneva dokumendi, mille on hanketeate avaldamise või hilisema kuupäevaga väljastanud Eesti Vabariigis registreeritud krediidi- ja finantseerimisasutus, kindlustusselts või välisriigi krediidi- , finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi Eestis registreeritud filiaal: Kinnituskiri, mille kohaselt on nimetatud asutus nõus väljastama pakkujale ( sh peavad kinnituskirjas olema ära toodud ka pakkujaga ühispakkumuses osalevad pakkujad), kelle pakkumus tunnistatakse 6 edukaks, hankedokumentide lisa 10 kohase tagasivõtmatu garantiikirja summas 700 000.- ( seitsesada tuhat) eurot, hiljemalt 14 ( neljateistkümne) päeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest, kuid enne hankelepingu sõlmimist. Kinnituskiri ei pea olema väljastajale siduv ja võib olla tingimuslik ( väljastaja ei pea kinnituskirja andmisega võtma kohustusi), kuid kinnituskirjast peab nähtuma, et pakkujal ( sh ühispakkujad) on võimalk nimetatud garantiikiri saada enne hankelepingu sõlmimist ( RHS § 40 lg 1 p 1). Garantiikirja formulari p 5 on seatud nõue, et garantiikiri peab kehtima kuni hankelepingu lõpuni. Kaebuse väitel on VAKO alusetult jätnud hindamata garantiikirja kohta kehtivate nõuete võimaliku õigusvastasuse, leides, et kaebaja ei ole tõendanud ega väitnud, et garantiikirja väljastaja Eestis registreerituse nõue rikuks kaebaja õigusi või kahjustaks tema huve. Halduskohtule esitatud kaebuse väitel on kaebaja piisavalt põhjendanud, et käsitletav nõue on takistuseks hankel osalemisel. Seega on kaebuse esitaja küll väitnud VAKO otsuse õigusvastasust , ent VAKO-le esitatud vaidlustuses,sealjuures vaidlustuskomisjoni istungil ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et tal puuduks võimalus nõutava kinnituskirja/garantiikirja saamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuse väide esitatud nõude piiravast olemusest ja kaebaja ning teiste ühispakkumises osalejate hankes osalemise takistamisest on paljasõnaline ja väheveenev. Kaebuse esitaja ei ole ka halduskohtumenetluses tõendanud oma õiguste rikkumist ja ei ole sealjuures ümber lükanud hankija seisukohta, mis tugineb Eestis tegutsevate garantiikirja väljastajate praktikale, et tegemist ei ole teoreetilise võimalusega garantiikirja saamiseks, vaid tavapärase teenusega. Kohus märgib siinkohal, et RHS aluseks on konkurentsi tagamise põhimõte ning selle eesmärgi teenistuses on ka võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte.Menetlusosaliste poolt viidatud samas hankes 13.06.2013 otsuses 116-13/142434 on VAKO leidnud, et nõutav kinnituskiri on asjakohane dokument, mis näitab, et pakkujal on võimalik saada vahendeid hankelepingu võimaliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning hankijal on õigus niisuguse dokumendi esitamist nõuda. Kaebuse esitaja väidab vaidlusaluse tingimuse vastuolu RHS § 3 p 3, ent ei selgita, milles seisneb kaebaja arvates ebavõrdne kohtlemine. Väites ebavõrdset kohtlemist on kaebaja teisalt märkinud, et kaebaja koostööpartner on võimeline saama väljaspool Eestit asuvast krediidiasutusest garantii soodsamatel tingimustel. Käesoleval juhul peavad vastava kinnituskirja esitama kõik pakkujad ja edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkuja garantiikirja esitamise nõudega tuleb arvestada kõigil pakkumuse esitajatel.
2. Nii nagu kaebuse esitaja ei ole tõendatud väidet, et garantiikirja väljastaja Eestis registreerituse nõue on takistuseks hankel osalemiseks, on paljasõnalised ka kaebuse väited mille kohaselt piirab garantiikirja vormi nõue ja garantiikirja kehtivuse nõue hankes osalemist. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses esitanud tõendeid, et nõutavas vormis ja kehtivusajaga garantiikirja saamine oleks kaebajal raskendatud või suisa võimatu.Kaebaja peab osundatud nõudeid ebamõistlikeks, kuid kaebuse esitaja subjektiivne hinnang ei ole võrdsustatav kaebaja õiguste rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt on VAKO põhjendatult asunud seisukohale, et kuna vaidlustaja ei ole tõendanud, et esitatud nõue garantiikirja vormi või kehtivusaja osas piiraks tema hankes osalemise võimalust, puudub alus lugeda esitatud nõudeid vaidlustaja õigusi rikkuvateks. 17.Vaidlus puudub selle üle, et iseenesest võib hankija nõuda krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantiid ning garantiid tõendavat garantiikirja hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Hanketingimused ei tohi põhjendamatult piirata potentsiaalsete pakkujate osalemist hankemenetluses, ent samas ei ole hanketingimuste eesmärk kõigile huvitatud isikutele hankemenetlusele juurdepääsu võimaldamine, vaid eesmärgiks on tagada, et hankemenetluses osalevad isikud, kellel on reaalne võimalus hankelepinguga võetavaid kohustusi täita. Käesoleval juhul on tegemist avaliku reisijateveo teenuse ostmisega, 7 mistõttu on õigustatud hankija nõuete seadmine, mis tagavad jätkusuutliku ja järjepideva teenuse osutamise. Kohus nõustub hankijaga, et avaliku reisijateveoteenuse puhul on tegemist elutähtsa teenusega , mille puhul tuleb tagada selle teenuse osutamise jätkusuutlikkus, sealjuures lepingurikkumisest tulenevate kulude kandmiseks kuni kulude hüvitamise üle vaidluste lõppemiseni hankijal vahendid puuduvad, mistõttu hankijale taolise riski võtmine põhjendatud ei oleks. Kuivõrd pakkujal tuleb esitada koos pakkumusega kinnituskiri, tõendamaks pakkuja võimalust hankelepingu võimaliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, puudub alus väita ebaproportsionaalsust, sest garantiikirja esitamine on nõutav edukaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkujal enne hankelepingu sõlmimist. VAKO on käesolevaks ajaks jõustunud otsuses, millele kohus on eespool viidanud, leidnud muu hulgas, et kuivõrd sõlmitava avaliku teenindamise lepingu kestvus on 84 kuud ning hanke eeldatav kogumaksumus 42, 3 miljonit eurot, moodustab nõutava garantii summa 1, 65 % hanke kogumahust,mida ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kohus jagab eespooltoodud seisukohta. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevalt vabas vormis esitatud garantiikirjast võimaldab ühtse vormi kehtestamine pakkujaid kohelda võrdselt ja tagab menetluses läbipaistvuse, samas annab hankijale kindluse , et garantiikirja esitaja tagab hankelepingu nõuetekohase täitmise. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita selle ebaproportsionaalsust või vastuolu RHS –ga.
3. Kohtu hinnangul ei saa asjaolust, et hankija tunnistas vaidlustuse HT osa III p 2.3 alapunkti 1.11 ja HD lisa 6 preambuli osas põhjendatuks, teha järeldust, et analoogselt on kaebaja õigusi rikkuvad garantiikirjale kehtivad nõuded. Kuna kvalifitseerimistingimus kaebuse esitaja õigusi ei riku, tuleb kaebus jätta rahuldamata kogu ulatuses. 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud, jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 8