← Eesti

3-13-1720/2

Obsah (5)§ 136§ 120§ 1361§ 130§ 95

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1720 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks OÜ S

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palub luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest OÜ Sevil ettemaksukontole äriühingu poolt 2013.a. märtsikuu käibedeklaratsioonil tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 6416,67 eurot. Taotluse kohaselt algatas MTA 26.04.2013.a. teatega nr 12.2-3/15329-1 OÜ Sevil märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013.a. teatega nr 12.23/15329-11 üksikjuhtumi kontrollimenetluse märtsikuu 2013.a. käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. Kontrollimise tingis asjaolu, et OÜ Sevil esitas 22.04.2013.a. perioodi märts 2013.a. käibedeklaratsiooni, mille alusel tekkis äriühingul nimetatud kuu eest tagastusnõue summas 7323,75 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ Sevil on märtsi 2013.a. sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud Mercedes-Benz ML350 (registreerimismärk: 218 MHX; tehasetähis: WDC1660241A016920) soetu1

(5)selt arvestatud käibemaksu summas 6416,67 eurot (esimene lepingumakse). OÜ Sevil soetas sõiduki osaühingult Inchcape Motors Estonia (registrikood 11070736) ning liisinguandjaks on AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140). Osaühingule Inchcape Motors Estonia müüs sõiduki OÜ Isocom (registrikood 10727281). Eelnimetatud tehing oli sisuliselt komisjonimüük. Maanteeametile esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ Isocom soetas 21.01.2013.a. sõiduauto Saksamaal registreeritud äriühingult Autohaus Hornung GmbH & Co. KG. Kuna OÜ Sevil soovis sõiduautot soetada liisingu vahendusel ja AS Nordea Finance Estonia aktsepteerib liisingtehingute tegemisel vaid koostööpartnereid, siis vormistati sõiduauto esmalt osaühingu Inchcape Motors Estonia omandiks, seejärel müüs osaühing Inchcape Motors Estonia sõiduauto AS-ile Nordea Finance Estonia ning OÜ Sevil võttis sõiduauto kapitalirendi tingimustel liisingusse. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et OÜ Sevil ei soetanud sõiduautot ettevõtlusega seotud eesmärgil, mistõttu on küsitav ka äriühingu poolt deklareeritud sisendkäibemaksu mahaarvamise põhjendatus. Teiseks on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et sõiduauto väidetav algne müüja OÜ Isocom ei ole sõiduauto tegelik müüja ning tegelikkuses võis sõiduauto soetamise organiseerida OÜ Sevil, eesmärgiga tekitada OÜ-le Sevil õigus sisendkäibemaksu maha arvata ning sõiduki müüki osaühingu Inchcape Motors Estonia kaudu liisingfirmale mitte käibena deklareerida. Juhul, kui OÜ Sevil oleks deklareerinud ise kõnealuse sõiduauto soetuse Euroopa Liidu liikmesriigist (Saksamaalt), oleks olnud tema kohustuseks ka pöördmaksustamine, mille tulemusena sõiduki soetuse deklareerimisest käibemaksu enammakset ei tekiks. Maksuhalduri kahtlused põhinevad asjaoludele, et käesoleva ajani puuduvad tõendid, et sõidukit kasutatakse ettevõtluses, sõiduki osas sõidupäevikut ei peeta, sõiduki kasutajateks on märgitud äriühingu juhatuse liikme tütar ja tema abikaasa, sõiduauto Saksamaalt soetanud äriühing OÜ Isocom jättis koheselt peale tehingute vormistamist tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu riigile tasumata ning äriühingus vahetus juhatuse liige. Seega on maksuhalduril mitmel põhjusel alust arvata, et OÜ Sevil on eelnimetatud sõiduauto soetuselt deklareerinud märtsikuu 2013.a. deklaratsioonil alusetult sisendkäibemaksu summas 6416,67 eurot ja sellega rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätteid. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS §-s 34 antud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, mistõttu lõpeb tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus raha kandmisega ettemaksukontole hiljemalt 20.08.2013.a. Maksuhalduril vaja enne maksuotsuse koostamist saada täiendavat infot Saksamaa automüüjalt, kellelt sõiduauto on algselt soetatud. Lisaks peab OÜ Sevil maksuhaldurile esitama täiendavaid tõendeid, põhjendamaks sõiduauto soetamise eesmärki ja tegelikku kasutusotstarvet. Kuna maksuhalduri hinnangul on maksu määramine äriühingule pärast täiendavate tõendite saamist tõenäoline, taotleb maksuhaldur 13.08.2013.a. alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames eelaresti seadmist äriühingu ettemaksukontole. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sevil omandis ei ole mistahes registervara. Äriühingu 2012.a. majandusaasta aruandes sisalduvas bilansis on märgitud põhivara kokku summas 64 623 eurot ning omakapital kokku summas 50 616 eurot, kuid lühi- ja pikaajalised kohustused on kokku 30 972 eurot. OÜ Sevil poolt maksuhaldurile esitatud perioodi 01.04.2013-30.04.2013 kohta esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttelt nähtub nimetatud perioodi vabade rahaliste vahendite lõppjääk summas 112,46 eurot, mis moodustab perioodi kreeditkäibest (sissetulekutest) ligikaudu vaid 4,3%. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et kontrolli lõppemisel ei pruugi äriühing olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat 6416,67 eurot. Seetõttu on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Sevil on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 8341,67 eurot (6416,67 eurot + 30% täitmiskulude katteks), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Täitekulude võimalikku tekkimist põhjendab maksuhaldur sellega, et tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute soori2

(5)tamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 6).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 3

(5)6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 26.04.2013.a. teatega nr 12.2-3/15329-1 algatanud OÜ Sevil märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013.a. teatega nr 12.2-3/15329-11 üksikjuhtumi kontrollimenetluse märtsikuu 2013.a. käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse osas. 13.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse. 8. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk

§ 95kohase maksuotsuse koostamine Sevil OÜ-le summas 6416,67 eurot.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on täidetud, kuna äriühingul puudub mistahes registervara, arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ning nähtuvalt 2012.a. majandusaasta aruandest ei ole majandusnäitajad maksukohustuse täitmiseks piisavalt head. Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma, kuna vastasel korral poleks maksupettuse läbiviimist planeerima hakatudki. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Vajalik pole tõskindel ja ümberlükkamatu veendumus, et tasumisest hakatakse igal juhul kõrvale hoiduma, sest see poleks kooskõlas prognoosotsuse olemusega. 10. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 8341,67 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

  1. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
  2. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Nimelt soovib MTA äriühingu ettemaksukontot arestida MTA hinnangul äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 6416,67 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on maksumenetluse esemeks üksnes tagastusnõue summas 6416,67 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud märtsikuu
  3. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 6416,67 eurot. Rahandusministri
  4. detsembri
  5. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või kolmandal isikul õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega Maksu- ja Tolliameti pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas. Määruse § 13 lg 1 koha4

(5)selt kantakse ettemaksukontole ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt. Kohus selgitab, et ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu märtsikuu 2013.a. käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 13.08.2013.a. teatega nr 12.2-3/15329-11 algatatud kontrollimenetluse piiridesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.