Obsah (5)

§ 107§ 72§ 83§ 58§ 86

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2347 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 2.11

- § 56). Kuna kaebaja nimetatud vastusega ei nõustunud, esitas ta sellele vaide, mis jäeti 2.11.2012 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja eeldas, et vaidemenetluses kontrollitakse, kas asja lahendamisel teostati kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestatakse olulisi asjaolusid ja kaaluti põhjendatud huve. Kuid nagu vaideotsusest nähtub, täiendati hoopis sellega 1.10.2012 vastust nii õigusliku alusega kui ka põhjendustega, kusjuures põhjendustes on toodud kaebaja arvates asjasse mittepuutuvaid seisukohti. 4.

1. Kaebaja ei nõustu vangla tegevusega ja vaideotsusega alljärgnevatel põhjustel. Kaebajale on antud vangla toidunõud, milliste pesemise kohustus on Tallinna Vangla kodukorraga (Kodukord) pandud kaebajale. Kaebaja leiab, et selleks, et nõusid pesta tuleb kasutada nõudepesuvahendit või äärmisel juhul kuuma vett. Vangla nõudepesuvahendit enam ei väljasta ja seda saab hankida üksnes vangla kauplusest. Kaebajal aga puuduvad juba pikema aja vältel rahalised vahendid, mistõttu kaebaja ei saa poest nõudepesuvahendit osta. Vangla ei ole pesuruumis taganud sooja vee olemasolu, kuigi õiguskantsler on seda korduvalt soovitanud. Pesuruumis tuleb kraanist jääkülm vesi. Sellise veega on toidunõude pesemine võimatu ja peale selle muudab jääkülm vesi käed kangeks ja valusaks. Jääkülma vee ja pesuvahendita on võimatu toidunõusid puhtaks saada. Kaebaja märgib, et vangla ei väljasta kaeabajale ka veekeedukannu, millega oleks võimalik soojendada vett nõude pesemiseks. Kaebaja viitab kaebust põhjendades Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-3/132/2004, milles on märgitud, et Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes sedastatakse, et kui kinnipeetav kasutab kambris toidunõusid, tuleb vanglal korraldada nende pesemine või tagada kinnipeetavale võimalus pesta neid sooja veega. Vangla ei saa eeldada, et kinnipeetav muretseb endale isiklike vahendite arvel nõudepesuvee soojendamiseks kiirkeetja. Vangla ei väljasta nõudepesuvahendit ja ei taga sooja vee olemasolu pesuruumis ning ka ise ei pese neid. Kaebajal ei ole võimalik nii vangla poolt seatud kohustust ja toiduhügieeninõudeid täita. Vaideotsus on kaebaja arvates õigusvastane, kuna sellega on täiendatud sisuliselt 1.10.2012 vastust nii õigusliku aluse kui ka põhjendustega. Samas ei ole selles antud hinnangut, kas vangla finants- ja majandusosakonna vastus vastas haldusaktile esitatavatele nõuetele, kas taotluse lahendamisel arvestati olulisi asjaolusid või kaaluti põhjendatud huve. 4.
2. Kaebaja märgib täiendavalt, et Kodukorra p 14.7.4 puudutab kinni peetavaid isikuid, kes viibivad haiglas, eelvangistushoonetes ja kartseris. Kaebuse esitaja on süüdimõistetu ja viibib 2 kinnipeetavatele mõeldud sektsioonis, keda Kodukorra p 14.7.4 kohaselt toitlustatakse ainult sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kuna aga toitlustamist sööklas ei toimu, siis hoiavad kinnipeetavad enda toidunõusid toas ja pesevad neid ise pesuruumis. 4.
3. Vastuseks vastustaja seisukohtadele viitab kaebaja esiteks

§ 107

lg 2 ning märgib, et Tallinna Vangla jättis tema taotluse rahuldamata ehk keelus toimingut sooritamast. Vastuses on toodud põhjendused, miks toimingu sooritamisest keelduti, seega ei olnud kaebajal tarvis eraldi esitada toimingu sooritamise keeldumise põhjendamise nõuet. Teiseks viitab kaebaja

§ 72

lg 1 p 3 ja sama paragrahvi lg 2 ning leiab, et kuna vangla 1.10.2012 vastuse näol oli tegemist sisulise otsusega, siis oli kaebajal õigus vaidlustada vangla toimingust sooritamise keeldumine. Kaebaja leiab, viidates

§ 83

lg 1, et vangla pidi vaidemenetluses kontrollima, kas kaalumine toimus ratsionaalselt ja kas arvestati taotluse esitaja huve. Samuti seda, kas toimingu sooritamisest keeldumine vastas

§-is 107 toodud nõuetele. Vangla seda aga ei teinud, mis tähendab, et kaebaja õigusi on vaidemenetluses rikutud ning seetõttu on vaideotsus õigusvastane. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja seisukoht, et vaideotsuses tuli hinnata, kas kaebuse esitaja poolt vaides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult lubatav. Seda tuli teha vaide eelmenetluses, mitte vaideotsuses. Kaebaja leiab, et vastustaja on kohtule esitatud ebaõiget informatsiooni, et riik tagab ainult vee olemasolu. Vangla jagab kinnipeetavatele hügieenipakke, milles on vahendid hügieeni eest hoolitsemiseks – WC paber, hambahari ja –pasta, tualett- ja majapidamisseep ning raseerimisvahendid. Töötavad kinnipeetavad saavad direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160 alusel lisahügieenipakke, milles alates sellest kuust oli ka dušigeel ja nõudepesuvahend. Kuigi töötavad ja õppivad kinnipeetavad on vangistusseaduse mõtte kohaselt võrdse kohtlemisega, siis õppivad kinnipeetavad töötavate kinnipeetavatega sarnast hügieenipakki ei saa. Vangla ei ole kohtule selgitanud, kui külm on kraanidest tulev vesi. See on otseses mõttes jääkülm ja miinuskraadide saabudes muutub see veel külmemaks. Külma veega isegi 10-15 sekundit pestes hakkavad käed valutama, rääkimata võimalusest pesta nõusid ilma pesemisvahenditeta. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.
2. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 47 lg-le 1 kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastavalt Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord" (Kodukord) punktile 14.7.3 peab kinni peetav isik oma toidunõud ise ära pesema. 5.
3. Tallinna Vangla selgitab, et ei ole keeldunud kaebajale veekeedukannu väljastamisest. Vaidlustatud vaideotsuses selgitas Tallinna Vangla muuhulgas, et ühestki õigusnormist ei tulene vanglale kohustust väljastada kaebuse esitajale veekeetja ja võimaldada selle tasuta kasutamine. Vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 591 on vaide esitaja kohustatud tasuma elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud. 5.
4. Tallinna Vangla selgitab, et 04.10.2012 Tallinna Vanglas registreeritud vaidega nr 515/40899 taotles kaebuse esitaja ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, mis haldusmenetluse seaduse (

) § 72 lg 1 p 3 kohaselt on vaidemenetluse esemeks. Kaebuse esitaja rõhutas oma vaides, et ei taotle ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, vaid taotleb ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, mis seisneks nõudepesuvahendi 3 väljastamises.

§ 72lg 2 sätestab, et haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga.

Vastavalt

§ 58

haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna Vangla möönab, et vaidlustatud vaideotsuses ei hinnatud Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna 01.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust, kuid Tallinna Vangla on seisukohal, et nimetatud vastuse õiguspärasuse hindamine ei mõjutanud vaideotsust. Kaebuse esitaja vaide eesmärgiks oli kohustada Tallinna Vanglat väljastama nõudepesuvahendit. Kuna kaebuse esitaja taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, siis tuli vaideotsuses hinnata, kas kaebuse esitaja poolt väides taotletud toimingu sooritamine on õiguslikult lubatav. Seega Tallinna Vangla võttis vaidlustatud vaideotsuses seisukoha taotletava toimingu lubatavuse osas ning leidis, et kaebuse esitaja vaie tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, leiab Tallinna Vangla, et vaideotsus nr 5-15/40899-1 ei ole õigusvastane. 5.

1. Ka käesoleval ajal jääb Tallinna Vangla vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Vastustaja leiab, et kuna sööginõud antakse igale kinni peetavale isikule isiklikuks kasutamiseks ning sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega (seepide, šampoonide, pesupulbrite, hambapastade, hambaharjade, raseerimisvahendite jms) kannab kinnipeetav enda kasutuses olevate toidunõude puhastusvahendi kulud, kusjuures taas miinimumi selle tarvis - vee olemasolu - tagab riik. 5.
2. Tallinna Vangla märgib, et ei ole kohtule edastanud ebaõiget informatsiooni. Kohtule on edastatud ka Tallinna Vangla 02.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1, kust nähtub viide Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord" punktile 1.3.8, mille kohaselt kord kvartalis antakse kontaktisiku vahendusel kinnipeetavale, kes kannab karistust vanglas hügieenitarvetepakk. Tallinna Vangla leiab, et isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalik miinimum ei ole võrreldav nõude pesemiseks vajaliku miinimumiga. Tallinna Vangla on seisukohal, et nõude pesemiseks vajaminev miinimum on riigi poolt tagatud vesi. 5.
3. Tallinna Vangla selgitab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, kas ja kuidas vangla motiveerib töötavaid kinnipeetavaid, vaid vaidlus on selles, kas vangla oleks pidanud kaebuse esitajale väljastama nõudepesuvahendit. Kaebuse esitaja viide Tallinna Vangla direktori 23.10.2012 käskkirjale nr 160 on asjasse puutumatu, kuigi selle sisuks on töötavate kinnipeetavate motiveerimine lisahügieenipakki andmisega. Tallinna Vangla peab siiski vajalikuks selgitada, et VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetavale imperatiivne töökohustus. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud töötama sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Erinevalt VangS § 37 lg 1 sätestatud imperatiivsest töökohustusest toimub hariduse omandamine vanglas sõltumata haridustasemest vabatahtlikkuse põhimõtte alusel, v.a koolikohustuslikud kinnipeetavad. Seega leiab Tallinna Vangla, et ka töötavate ja õppivate kinnipeetavate motiveerimine võib toimuda erinevalt. 5.
4. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgnevalt. 6.
6. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 7.08.2012 taotluse, milles palus väljastada endale nõudepesuvahend, mille Tallinna Vangla jättis oma 1.10.2012 vastusega nr 5-8/32636-2 rahuldamata. Kaebaja esitas viidatud vangla vastusele vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna toimingu, millega talle ei väljastatud 4 nõudepesuvahendit ning taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsusega nr 5-15/40899-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (Kodukord) p 14.7.3 sätestab, et haiglas, eelvangistushoonetes ja kartseris viibivaid kinni peetavaid isikuid toitlustatakse kambris. Kinni peetav isik hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Kinni peetav isik peab oma toidunõud ise ära pesema. Vaidlust ei ole ka selles, et vangla nõuab kaebajalt lähtudes eelviidatud Kodukorra punktist, et kaebaja peseks ise ära oma toidunõud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajat ei toitlustata sööklas, vaid seda tehakse kambris. Kaebajale on väljastatud toidunõud ning nende pesemiseks saab kaebaja kasutada pesuruumi, kus puudub soe vesi. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid nõudepesuvahendi ostmiseks vangla kauplusest (tl 5). Samal põhjusel ei ole kaebajal võimalik kasutada ka veekeedukannu nõudepesuvee soojendamiseks, kuna lähtudes vangla sisekorraeeskirja § 591 on isik kohustatud tasuma elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei ole oma vaideotsuses hinnanud Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna 1.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust (vt tl 34 ja vastustaja vastus tl 17 pöördel). Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et elanikke üldiste toitumistavadega kooskõlas olevat toitu (sisaldab ka vajalikus koguses rasvaineid) süües ei ole pärast sööki musti toidunõusid võimalik normaalselt puhtaks pesta külma veega ilma nõudepesuvahendita. Sellise pesemisel võivad jääda toidujäätmed nõudele, mis ebahügieenilistena võivad põhjustada mitmesuguste haiguste levimist. 6.
7. Kaebaja on viidanud oma kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, mis puudutas sooja vee olemasolu tagamist või selle tegemise võimalust kiirkeetjaga. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud kohtule nõude vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada kaebajale nõudepesuvahend, mistõttu ei ole antud viide asjakohane. Ka ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga selles, et vaideotsuses ei oleks vangla pidanud hindama, kas kaebuse esitaja poolt vaides taotletud toimingu tegemine on õiguslikult lubatav. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ning märgib, et kuna kaebaja taotles vaides ettekirjutuse tegemist ka nõudepesuvahendi väljastamiseks, siis tuli vastustajal anda õiguslik hinnang kaebaja taotluse lubatavusele. Kohus leiab, et kaebaja on valesti mõistnud asjaolu, nagu oleks vangla esitanud kohtule ebaõiget informatsiooni jättes selgitamata, et vangla direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160 alusel saavad töötavad kinnipeetavad lisahügieenipakke, milles on alates novembrikuust ka dušigeel ja nõudepesuvahend. Kaebaja poolt esitatud kaebuse esemeks on, nagu kohus ka juba eelpool märkis, vaideotsus ja kaebaja kohustamistaotlus nõudepesuvahendi väljastamiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 23.10.2012 käskkirja nr 160, mistõttu ei pidanudki vangla selle kohta kohtule mingit informatsiooni edastama ega saanud seetõttu ka edastada kohtule ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et kaebaja viited eelpooltoodud käskkirjale tuleb jätta tähelepanuta. 6.3.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja leiab viidates

§-le 72 lg 1 p 3 ja lg 2 ning

§-le 58, et kuigi vastustaja möönab, et vaidlustatud vaideotsuses ei hinnatud Tallinna Vangla finants- ja 5 majandusosakonna 1.10.2012 vastuse nr 5-8/32636-2 õiguspärasust, siis nimetatud vastuse õiguspärasuse hindamine ei mõjutanud vaideotsust. Vastustaja võttis, lähtudes kaebaja taotlusest ettekirjutuse tegemiseks väljastada talle nõudepesuvahend, vaidlustatud vaideotsuses seisukoha taotletava toimingu lubatavuse osas ning leidis, et kaebuse esitaja vaie tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, leiab vastustaja, et vaideotsus nr 5-15/40899-1 ei ole õigusvastane. 6.4. Kohus vastustaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu.

§ 107

lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebaja esitas vastustajale toimingu sooritamiseks taotluse, mille vastustaja jättis rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vaide korras vangla keeldumise ning taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks.

§ 72

lg 1 p 3 sätestab, et vaidemenetluse korras võib nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega).

§ 86

lg 2 sätestab, et vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise võimaluse kohta. 6.5. Käesolevas asjas on kohtu poolt tuvastatud, et kaebuse esitaja esitas vastustajale esiteks taotluse nõudepesuvahendi väljastamiseks, mis jäeti rahuldamata ning viidatud keeldumisele vaide ning toimingu sooritamiseks ettekirjutuse tegemise taotluse, mis jäeti vaideotsusega rahuldamata. Kohus leiab, et arvestades eelpool viidatud haldusmenetluse seaduse sätteid koosmõjus, pidi vaideotsus sisaldama muuhulgas ka põhjendusi esialgse keeldumise otsuse õiguspärasuse kohta. Vastustaja viide

§ 58

ei ole siinkohal asjakohane, kuna tegemist ei ole mitte menetlusnõuete rikkumise või vorminõuetele mittevastavusega, vaid motiveerimiskohustuse rikkumisega. Riigikohus on oma 28.04.2009 kohtuotsuses nr 3-3-130-09 märkinud, et kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue. Käesoleval juhul on vastustaja ise nõustunud asjaoluga, et esialgsele keeldumisele ei ole ta hinnangut andnud ega esitanud põhjendusi, miks ta leiab, et keeldumine oli õiguspärane. Järelikult on vaideotsus motiveerimata ning kuulub juba sellel põhjusel tühistamisele. 6.

1. VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Viidatud seaduse sättest tuleneb toitlustamise hügieeninõuetele vastavuse kohustus. Toidunõud kuuluvad lahutamatult toitlustamise juurde ning nende puhtus on üks osa toiduhügieeninõuetest. Eelpool on tuvastatud, et vangla nõuab kaebajalt lähtudes Kodukorra p 14.7.3, et kaebaja peseks oma toidunõud ise ära. Järelikult peab kaebaja järgima hügieeninõuete kohustuse täitmist, millise kohustuse on vangla kaebajale pannud ja oma nõude eest vastavalt hoolitsema. 6.
2. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vangla peab toiduhügieeni tagamiseks on miinimumiks külma vee olemasolu ja et isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalik miinimum ei ole võrreldav nõude pesemiseks vajaliku miinimumiga. Kohus on seisukohal, et analoogselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega, mis väljastatakse vastavalt Kodukorra punktile 1.3.8, mille kohaselt kord kvartalis antakse kontaktisiku vahendusel kinnipeetavale, kes kannab karistust vanglas, hügieenitarvetepakk, tuleb isikule juhul, kui ta ise ei suuda seda muretseda, väljastada ka nõudepesuvahend või luua muud moodi (näiteks kuuma vee kättesaadavaks tegemine nõude pesemiseks) võimalus. Seda eelkõige seetõttu, et kaebaja saaks täita vangla poolt talle pandud kohustust ja oleks tagatud elementaarne toiduhügieen. 6 Seejuures juhtis kaebaja põhjendatult kohtu tähelepanu ka asjaolule, et vastustaja poolt viidatud Kodukorra p 14.7.3 ei tuleks kaebaja suhtes üldse rakendada, kuna ta on vangistussektsioonis viibib kinnipeetav, kelle toitlustamine peaks lähtudes Kodukorra 14.7.
3. toimuma sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kohus leiab, et kuna vastustaja ise ei järgi oma kehtestatud Kodukorda ning rakendab kaebaja suhtes Kodukorra p 14.7.
4. (mis ei peaks kaebaja suhtes üldse rakenduma), siis peab ta ka tagama selle sätte täitmise võimalikkuse. Ehk teisisõnu, kui vangla on ise tekitanud sellise olukorra, siis tuleb tal võtta kasutusele ka vajalikud meetmed, et vastavas olukorras oleks isikutel võimalik neile pandud kohustusi täita. 6.
5. Kui vangla ei soovi nõudepesuvahendit väljastada kaebajale analoogiliselt hügieenipaki väljastamisega kord kvartalis, siis kohtu arvates on võimalik vanglal väljastada kaebajale nõudepesuvahendit ka Kodukorra p 14.8.1 alusel. Nimelt Kodukorra p 14.8.1 sätestab, et vangla annab kinni peetavatele isikutele kambrisse, kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajalikud puhastusvahendid, milleks on hari, kühvel, põrandapesulapp ja prügiämber. Muid kambri korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab kinni peetav isik pöördudes kontaktisiku poolel. Kohus on tuvastanud, et kaebaja toitlustamine toimub kambris, kus kaebaja hoiab ka oma toidunõusid. Järelikult selleks, et kamber oleks korras peavad ka toidunõud olema puhtad. Sellest tulenevalt ning tuginedes eelpool viidatud Kodukorra sättele on kaebajal õigus saada ka toidunõude pesemiseks vajalikku puhastusvahendit ehk nõudepesuvahendit, kui selleks esineb vajadus (puudub kuum vesi). Kohus märgib veelkord, et kui vangla paneb kinnipeetavale mingi kohustuse (pesta ise oma nõusid), siis ei saa eeldada sellise kohustuse täitmist kinnipeetava vahendite arvelt juhul, kui need vahendid puuduvad. Vangla peab võimaldama vastavalt ka enda poolt pandud kohustuse täitmist lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. 6.
6. Kohus märgib lisaks eelpooltoodule, et vangide panemine olukorda, kus nad on sunnitud oma toidunõusid pesema külma veega, on ilmselgelt vastuolus vangistusseaduse § 41 lg 1 toodud kohustusega kohelda kinnipeetavaid viisil, mis austab nende inimväärikust ja seda eriti silmas pidades Euroopa Liidus kehtivaid inimõiguste alaseid standardeid.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 2.11.2012 vaideotsus nr 5-15/40899-1 tuleb tühistada ning kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebuse esitajale nõude pesemiseks vajalik nõudepesuvahend.
8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja oli käesolevas asjas menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest ja ei ole esitanud mingeid muid taotlusi seoses menetluskuludega. Menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 tulenevalt menetlusosaliste kanda. Daimar Liiv Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.09.2013 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
9. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. 7
10. Muuta Tallinna Halduskohtu
11. detsembri
12. a otsuse nr 3-12-2347 resolutsiooni p 1 ja sõnastada see järgmiselt: „Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla
13. oktoobri
14. a otsus nr 5-8/326362 ning Tallinna Vangla
15. novembri
16. a vaideotsus nr 5-15/30899-
17. Kohustada Tallinna Vanglat vaatama A. E. taotluse väljastada talle nõudepesuvahend uuesti läbi.“ 8