KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-804 Haldusasi Menetlusosalised A.L. kaebus

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas kinnipeetavat A.L.t karistati Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 22.03.2013 käskkirjaga nr 453-d vangistusseaduse (VangS) § 67 p-st 1 tuleneva kohustuse, alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, rikkumise eest noomitusega. Vanglateenistuse ametnik andis 06.03.2013 kell 10.30 kambris 215 kaebuse esitajale korduva korralduse, võtta maha kambri tualetis oleval torul asetsev riiul, millest kaebaja keeldus.
2. Kaebaja esitas 25.03.2013 Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhile vaide, milles ta vaidlustas Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 22.03.2013 käskkirja nr 453-d. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 03.04.2013 vaideotsusega jäeti A.L. vaie rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 15.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku 22.03.2012 käskkirja nr 453-d tühistamiseks. Kohus võttis tühistamiskaebuse 30.05.2013 menetlusse ning 02.09.2013 määras läbivaatamisele kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja palub kaevatava käskkirja tühistada ja välja mõista vastustajalt riigilõiv. Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisiku T.Kruuse korraldus oli tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-st 5 tulenevalt. Kaebajal ei olnud võimalik korraldust täita. Seega on ka antud haldusakt õigusvastane ja tuleb tühistada. Õigusvastase haldusaktiga alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja peab kaebust põhjendatuks 15.03.2013 seletuskirjas ja 25.03.2013 esitatud vaides toodud põhjustel.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 5.
6. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et 06.03.2012 kella 10.30 paiku Tallinna Vangla esimese üksuse kambris 215 ei allunud A.L. vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele võtta maha kambri tualetis oleva toru peal olnud riiul. 5.
7. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud kinnipeetava enda seletuskirjaga, milles ta ei eita korralduse täitmata jätmist, vaid üksnes õigustab rikkumist. Samuti on rikkumine tõendatud inspektor-kontaktisik Taavi Kruusi ettekandega nr 718 ning 21.03.2013 inspektor-kontaktisik Taavi Kruusilt võetud ütlustega. Ettekandest nr 718 nähtub, et 06.03.2013 kella 10.30 paiku esimese üksuse teisel korrusel kambris 215 andis vanglateenistuse ametnik kinnipeetav A.L.le korralduse maha võtta riiul. Korraldus anti kinnipeetavale korduvalt ning hoiatati, et korraldusele mitteallumine on karistatav. A.L. ikkagi korraldusele ei allunud. 21.03.2013 antud selgituses kordab inspektorkontaktisik Taavi Kruus ettekandes nr 718 märgitut ning selgitab, et korralduse täitmine ei nõudnud täiendavaid teadmisi. 5.
8. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustusega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. 5.
9. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 22.03.2013 käskkiri nr 453-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 5.
10. Haldusakt ei ole tühine. Kaebuse esitajale andis 06.03.2013 korralduse riiuli maha võtmiseks vanglateenistuse ametnik Taavi Kruus, kes on vanglas kinnipeetavale korralduse andmiseks pädev isik. Korraldus oli suunatud konkreetselt A.L.le ning ka kaebuse esitaja sai aru, et korraldus oli temale suunatud. Antud korraldus ei kohustunud toime panema 2 õigusrikkumist ning kaebuse esitajal oli võimalik korraldust täita. Kaebuse esitajale antud korralduse täitmine ei nõudnud jõu kasutamist ega mingisuguseid ehitusalaseid teadmisi. Samuti ei olnud korralduse täitmine diskrimineeriv ega selline tegevus, mille puhul oleks vaja olnud praktilist väljaõpet. Korraldus oli A.L.le täitmiseks kohustuslik. Kaebuse esitaja peamiseks argumendiks korralduse täitmata jätmiseks on olnud, et ta ei saanud riiulit teisaldada ehitusalaste teadmiste ja abivahenditeta. Kaebuse esitaja viidatud põhjendused korralduse täitmata jätmiseks on distsiplinaarmenetluses ümberlükatud ning tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et ehitusalaste teadmiste ja abivahenditeta ei olnud võimalik korraldust täita. 21.03.2013 inspektorkontaktisik Taavi Kruusi poolt antud selgitustest nähtub, et pärast korduva korralduse andmist A.L.le, võttis Taavi Kruus ise riiuli toru pealt ära. Samuti selgitas Taavi Kruus, et riiul oli papist või muust kergemast materjalist ning selle eemaldamine ei nõudnud jõu kasutamist ega mingisuguseid ehitusalaseid teadmisi. Samuti ei olnud riiuli eemaldamine diskrimineeriv ega selline tegevus, mille puhul oleks vaja olnud praktilist väljaõpet. 5.
11. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et tegemist oleks süülise inimväärikuse alandamisega. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Käesolevas asjas on vaidlus peamiselt selle üle, kas kaebuse esitajale vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus (võtta maha riiul) oli ilmselgelt tühine. Vaidlus puudub selles, et kaebaja talle antud korduvat samasisulist korraldust ei täitnud. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja oli teadlik korralduse täitmata jätmise võimalikest tagajärgedest. 6.
13. Kohus on seisukohal, et vanglateenistuse ametniku T.Kruusi korraldus ei olnud ilmselgelt tühine. Kohtupraktikas on selgelt väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-103-06 jt), et kinnipeetava poolt korralduse mittetäitmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. HMS § 63 lg 2 alusel võib haldusakt olla tühine kui sellest ei selgu adressaat, haldusakti andjal puudub pädevus, haldusaktiga kohustatakse toime panema õigusrikkumist, õigused ja kohustused ei ole arusaadavad või on vastukäivad ja objektiivselt mittetäidetavad. Eelnimetatud puudused peavad olema ilmsed. Vaidlust ei ole T.Kruusi pädevuse (anda kinnipeetavatele korraldusi) ega antud korralduse arusaadavuse üle. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai aru, et korraldus anti temale. Vanglateenistuse ametniku T.Kruusi korraldusega ei kohustatud kaebajat toime panema õigusrikkumist (puudub norm, mis keelaks kohustada teisaldama lubamatut mööblieset). Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et korraldus ei olnud täidetav. T.Kruus avastas kambrist riiuli. Selleks, et kohustada riiulit maha võtma, ei pidanud ametnik hakkama tuvastama, kes riiuli üles pani. Riiul, mida kambri sisustuses ettenähtud ei olnud, tuli maha võtta. Üles rivistati kuus kinnipeetavat ja korraldus anti nimeliselt kaebuse esitajale. Kohus möönab, et esmalt võinuks teha ettepaneku, kas keegi soovib vabatahtlikult riiuli maha võtta ning kui vabatahtlikke ei oleks leidunud, saanuks anda korralduse konkreetsele kinnipeetavale. See ei muuda aga antud korraldus õigusvastaseks, ammugi mitte tühiseks. 3 Ilmne on see, et kõik koos ei oleks saanud riiulit maha võtta, kuna tegemist ei olnud suure riiuliga. Seega ei ole õigusvastane see, et korraldus anti üksnes ühele kinnipeetavale. Vanglateenistuse ametnik pidas olukorda hinnates ja peale kaebaja poolt korralduse mittetäitmist ilmselt otstarbekamaks ise riiul maha võtta, mistõttu teistele korralduse mitteandmine ei ole käsitletav õigusvastase ebavõrdse kohtlemisena. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et tegemist oli lahtiselt torule asetatud ja kerge papitaolisest materjalist riiuliga. Selle teisaldamine ei nõudnud ilmselgelt väljaõpet ega eriteadmisi. Kaebaja väited on paljasõnalised. Vanglaametnik teisaldas seinale kinnitamata riiuli vaevata. Kaebaja ei ole väitnud, et oleks vanglaametnikust oluliselt lühem ja oma kasvust tulenevalt ta ei ulatunud riiulini või esinenuks muu mõjuv põhjus, miks ta korraldust täita ei saanud. 6.
14. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kaebaja rikkus märgitud normi, kuna kohtu hinnangul oli tegemist seadusliku korraldusega. Ka isegi juhul, kui korralduse seaduslikkuses oleks põhjust kahelda, ei olnud korraldus igaljuhul vastav tühise haldusakti tunnustele ja seda tuli täita sõltumata võimalikust õigusvastasusest. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kui ka hilisemas kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei olnud rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Antud asjas ei ole tuvastatud, et korraldus ei olnud seadusega kooskõlas. 6.
15. VangS § 63 lg 1 nimetab distsiplinaarkaristused, millest noomitus on kergeim. Distsiplinaarkaristuse määramist on kaevatavas haldusaktis kohaselt põhjendatud. 6.
16. Kaebuses ei nähtu, et haldusakti andmise menetluses oleks esinenud rikkumisi, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise.
17. Kaebaja tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust enda menetluskulude osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 4