Obsah (7)

§ 15§ 11§ 23§ 18§ 2§ 14§ 72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70083 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.G.i

§ 15

lg 1, § 19 lg 1 alusel ja toimetasid isiku 48 tunniks PPA PP Ida Politseijaoskonna arestikambrisse. A.G. viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta alates 13.01.2005 kuni käesoleva ajani, s.o. 8 aastat, 10 kuud ja 11 päeva. A.G. on sündinud xx xx xxxx Venemaal. Eestisse saabus isik enda sõnul 01.01.1963 koos vanematega. Venemaa relvajõududest on isik arvatud reservi sisejulgeoleku vanemseersandi auastmes 20.08.1985. A.G. on korduvalt karistatud väärteokorras erinevate rikkumiste eest. Isik ei ole alates 13.01.2005 püüdnud enda Eestis viibimist seadustada ega ole esitanud Eesti Vabariigis elamisloa taotlust. A.G. on koos abikaasa I. G.ga saanud SA Eesti Migratsioonifondilt 22.02.2002 väljarändetoetust 16000 EEK ja võtnud sellega endale kohustuse Eestist lahkuda Venemaa Föderatsiooni. A.G. on rahvastikuregistri andmetel elukohast välja registreeritud 12.02.2002 seoses elama asumisega Krasnodari linna, Krasnodari krais, Venemaa Föderatsioonis. Isiku sõnul ta Eestist lahkunud ei ole ja Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed (SA Eesti Migratsioonifondi õigusjärglane) 23.11.2013 esitatud päringu vastuse andmetel pole A.G. väljarändetoetuse tagasimaksmist alustanud. Vastavalt Välismaalaste seaduse § 123 lg 5’, keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust. 23.11.2013 koostas PPA A.G.’ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetava) nr 1026766789,

§ 11

lg 1, § 7 lg 1, § 7’2 lg 2 p 8, § 7’2 lg 2 alusel ja kohaldas isiku suhtes sissesõidukeelu 3 (kolmeks) aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse § 7’4 lg 1’le. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 23.11.2013. A.G. on registreerinud ennast Venemaa Föderatsiooni kodanikuna, omas Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi nr xxxxxxx, kehtivusega alates 21.12.2001 kuni 21.12.2006, väljaandja Tallinnas asuv Venemaa Föderatsiooni saatkond, kuid isiku sõnul käesoleval ajal tal kehtiv Venemaa Föderatsiooni rahvuspass puudub.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine PPA väljasaatmiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et isikule reisidokumendi vormistamine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab aega, siis ei ole PPA arvates väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, millega seoses palub PPA vastavalt

§ 23paigutada A.G.

PPA väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.

1. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja täpsustas, et soovib paigutada A.G. PPA väljasaatmiskeskusesse kui tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist kuid mitte kauem kui 24.
2. A.G. selgitas kohtuistungil, et ta on taotlusega tutvunud, ta on süüdi ja ei vaidle taotlusele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. A.G.il puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks.

§ 14

lõike 1 kohaselt 2 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi A.G.ile 23.11.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt

§ 72

lg 2 p-ile 3 koheselt sundtäidetav.

§ 72

lg 2 p 3 alusel ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele. Seega kuulub A.G. Eesti Vabariigist väljasaatmisele. A.G.i kohene väljasaatmine ei ole taotleja kinnitusel võimalik, kuna väljasaatmisega seonduvate toimingute läbiviimine võtab arvestades senist kogemust Vene Föderatsiooni saatkonnaga asjaajamisel aega.

§ 23

lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

1. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. A.G.il ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku väljasaatmiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine – pikaajaline ebaseaduslikult Eestis viibimine ja õigusrikkumiste toimepanek siin – näitab, et isik ei ole olnud seaduskuulekas ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Samuti ei vaielnud isik kohtuistungil taotlusele vastu.
2. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada A.G. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui
3. jaanuarini
4. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3