lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.
lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 võimaldab kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-53-03 leidnud, et erandlikult on õigustatud ka menetlustoimingu vaidlustamine, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-86-06, et keskkonnaasjades saab kohtusse pöördumise aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebaja puutumus vaidlustatava toiminguga. Puutumus ei tähenda aga pelgalt võimalust, et vaidlustatav tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (nn populaarkaebused), v.a kui seadus sellise õiguse otse ette näeb. Seega, kuna detailplaneeringu muutmise algatamine iseenesest ei too kaasa mingeid õigusi, kohustusi ega teisi mõjutusi, ei saa see rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti välistab PlanS § 26 lg 1 ka detailplaneeringu muutmise algatamise vaidlustamise populaarkaebuse vormis.
lg 1 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Seega kohustamiskaebuse saab esitada üksnes juhul kui isik on vastava nõudega pöördunud haldusorgani poole ning isiku õiguste rikkumine on toimunud haldusorgani keeldumise või 3 3-13-146 tegevusetusega. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja enne käesoleva kaebuse esitamist pöördunud vastustaja poole vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise suhtes vastuväidete esitamiseks (tl 66). Kaebajal on võimalus oma õiguste kaitsmiseks algatatud detailplaneeringu muutmise menetluses ning juhul kui kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuv detailplaneeringu muudatus, on võimalik vastavat otsust vaidlustada.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.