Obsah (6)

§ 39§ 141§ 2§ 38§ 14§ 50

3-12-1305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1305 Haldusasi OÜ Vipis kaebus V

) §-ga 39 kooskõlas, see ei viita haiguse ravimisele ja pole tarbijat eksitav; EL õigus lubab selle marginimetuse kasutamist kuni

1. aastani, kuna see nimetus oli olemas
2. aastal ;VTA on lubanud siirupi nimetuse kasutamist üle 8 aasta ja tal pole selle nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust ning ettekirjutus on vastuolus PS § 3 seaduslikkuse, PS § 11 õiguspärase ootuse ja PS § 12 võrdse kohtlemise printsiibiga.Vaideotsus on samuti osaliselt vastuolus seadusega kuna sellega ei rahuldatud OÜ Vipis vaiet täielikult ning jäeti kontrollakt ja selles tehtud õigusvastane ettekirjutus osaliselt vaidlustatud osas kehtima. Samuti on vaideotsuses toodud VTA täiendavaid väiteid, millega põhjendatakse kaebusega vaidlustatud osas kontrollakti väidetavat õiguspärasust. Lisaks leiab OÜ Vipis, et HMS § 87 lõige 2 punktist 1 ja HkMS § 45 lõikest 4 tulenevalt on vaideotsust võimalik vaidlustada koos vaidemenetluse esemeks olnud haldusakti vaidlustamisega ka õigusselguse eesmärgil. 6.Ettekirjutusega rikutakse OÜ Vipis PS §-ga 19 ja PS §-ga § 31 tagatud üldist tegevus- ja ettevõtlusvabadust, sest teda sunnitakse muutma oma ärilist tegevust keelates siirupi legaalse kaubamärgi kasutamise.Samuti rikutakse PS §-ga 32 tagatud õigust omandi kaitsele, sest siirupi 2 nimetuse muutmise tulemusel ei saaks OÜ Vipis näiteks marginimetuse marketingiks tehtud investeeringutelt tulu ja need muutuvad paljuski kasutuks, marginime kadumine tingiks ilmselt olulise turuosa vähenemise, kulukat turundust tuleks uuesti paljuski otsast alustada, jne. Samuti rikub ettekirjutus PS §-st 3 tulenevat põhiõigust täitevvõimu seaduslikule tegevusele. OÜ Vipis soovib, et teda koheldaks õigesti ja õiglaselt, et tal oleks PS §-s 13 sätestatu järgselt seaduse kaitse VTA poolse õigusvastase omavoli vastu ning, et kohtuvõim tagaks PS §-s 14 sätestatu kohaselt tema põhiõiguste efektiivse ja tõhusa kaitse. 7.VTA poolt kontrollaktis esitatud väited on ebaselged ja põhjendamata.Lakoonilise ja formaalse märkuse põhjal on objektiivselt arusaamatu, mis alusel väidab VTA seda, et sõna “köhasiirup” viitab haiguse ravimisele või leevendamisele. Kontrollaktis puuduvad sisulised põhjendused ning faktilised asjaolud ei ole sisuliselt loogiliselt seotud õigusnormi koosseisuga. Vaideotsuses on VTA esitanud selle väärhüpoteesiga seoses täiendavaid ebaõigeid ja paljuski vastuolulisi väiteid, mis ei kõrvalda vaidlustatud osas kontrollakti puuduseid ja sellejärgse ettekirjutuse õigusvastasust. 8.“Vipise looduslik köhasiirup” on oma olemuselt vaadeldava toiduainealase toote neutraalne marginimetus. See nimetus on kooskõlas õigusaktidega ning see nimetus ei viita grammatiliselt ega loogiliselt mingi haiguse ravimisele või leevendamisele ja ei ole siirupi olemuse osas tarbijat eksitav. VTA-l ei ole kontrollaktis toodud formaalsete ja ebaselgete märkuste pinnal tehtud abstraktse ja ilmselt õigusvastase ettekirjutusega siirupi nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust.Seda seisukohta põhjendab kaebaja järgmiste argumentidega: 9.VTA poolt toidukäitlejate jaoks koostatud juhendi punkt 2.3 kohaselt: “Endiselt on aga toiduseaduse §-ga 39 keelatud viidata toiduhaigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele, näiteks on keelatud väited "ravibosteoporoosi", "hea akne korral", "põletikuvastane", "ennetab vähki", "vähendab südame isheemiatõve riski".” Kõikides nimetatud näidetes sisaldub kas omadussõna või tegusõna, mis viitab mingi haiguse tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele, marginimetuses “Vipise looduslik köhasiirup” puudub selline omadussõna või tegusõna, mis viitaks mingi haiguse tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele. Kaebaja ei nõustu vaideotsuses (lk 3) märgituga, et meelevaldne on OÜ-l Vipis otsida sellest juhendist kriteeriume (hindamaks, kas tegemist on viitega haiguse ravimisele vms, või mitte). Selles juhendis sätestatud näidete ja selgituste kohaselt on siirupi nimetus seadusega kooskõlas. 10.VTA leiab vaideotsuses (lk 3), et “kahtlus puudub selles, et köha on haigus”, tuginedes seejuures vaidemenetluse raames Ravimiameti poolt
3. mail
4. a. saadetud kirjale, milles on märgitud, et: “Lähtudes rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) andmetest, on köhakäsitletav eraldiseisva haigusena /.../.” OÜ Vipis leiab, et see seisukoht on sisuliselt põhjendamataja sellise abstraktse täpsemalt viitamata ja selgitamata märkuse pinnal ei ole õige teha järeldust, et köha on haigus. Arusaamatuks jääb klassifikaatori õiguslik staatus, kes on selle koostaja jne. Pealegi ei ole selles klassifikaatoris toodud nimistu järgi köha käsitletav eraldiseisva haigusena. Köha näol ei ole tegemist haigusega, vaid hingamisteede limaskestade tundenärvide ärritusest tingitud järsu hääleka reflektoorse väljahingamisega (allikas: Eesti keele seletav sõnaraamat). Seetõttu ei saa juba pelgalt sellel põhjusel olla antud juhul tegemist

§ 39lõige 1 rikkumisega, kuna köha näol ei ole tegemist haigusega.

11.Kontrollaktis esitatud märkuse ebaõigsust ning selle läbimõtlematust ja põhjendamatust näitab OÜ Vipis arvates ka see asjaolu, et VTA poolt sellejärgselt vaidemenetluses esitatud 3 seisukohad on paljuski vastuolulised. VTA on vastuolulisel seisukohal, et lubatud on kasutada nii sõna “köha”, kui ka “siirup”, kuid ei ole lubatud kasutada sõna “köhasiirup”. VTA märkused siirupi nimetuse osas ei põhine õigusnormidel ja on sellisena vastuolus seadusega. 12.VTA väitel: “Märgistust „köhasiirup“ kannavad aga paljud ravimid ning sellest tulenevalt on see tarbijat eksitav.” puudub seaduslik alus. Seadused ei näe ette ning eelduslikult vastupidi peaksid takistama seda, et ravimite nimetustel oleks a’priori mingisugune eelisseisund või mingisugused privileegid mistahes muude toodete nimetuste ees. OÜ Vipis on seisukohal, et pigem peaks olema vastupidi, see tähendab ravimid ei tohiks kanda nimetusi, mis ei viita selgelt, et tegu on ravimiga. 13.Siirupi nimetus on seadusega kooskõlas. Kuna siirupi marginimetus oli olemas

1. aastal, siis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 1924/2006 kohaselt on siirupi nimetuse kasutamine seaduslikult lubatud kuni
2. aastani isegi juhul, kui see nimetus ei vastaks seadusele. Seega VTA-l pole kontrollaktis sätestatud viisil nii või teisiti siirupi nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust. Euroopa Liidu õigus lubab toodete, mis kannavad toidualasele seadusandlusele mittevastavaid enne
3. jaanuari
4. a. olemas olnud kaubamärke või marginimetusi, turustamist kuni
5. jaanuarini
6. a. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (edaspidi Määrus) artikkel 28 “Üleminekumeetmed” punktis 2 sätestatu kohaselt: “Toodete, mis kannavad käesoleva määruse sätetele mittevastavaid enne
7. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi, turustamist võib jätkata kuni
8. jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.” Määruse artikkel 29 kohaselt on see tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Määruse artikli 22 kohaselt ei ole liikmesriikidel lubatud piirata ega keelata Määrusele vastava toiduga kauplemist ega selle reklaamimist. Määruse artikkel 22 kohaselt: “Ilma et see piiraks asutamislepingu, eriti selle artiklite 28 ja 30 kohaldamist, ei ole liikmesriikidel lubatud piirata ega keelata käesolevale määrusele vastava toiduga kauplemist ega selle reklaamimist oma ühtlustamata sätete, mis käsitlevad teatavate toitude kohta või toidu kohta üldiselt esitatavaid väiteid, kohaldamise kaudu.” Siirupi marginimetus oli olemas enne
9. jaanuari
10. a. . Siirupi nimetus on kantud VTA poolt peetavasse ametlikku toidulisandite nimekirja
11. märtsil
12. a. ja turuleviimise kuupäevaks on selles nimekirjas märgitud samuti
13. märts
14. a. ja seega võib siirupi nimetust kasutada vabalt kuni
15. jaanuarini
16. a. isegi juhul, kui see nimetus oleks väidetavalt toiduseaduse või muu vaadeldavat valdkonda reguleeriva Eesti siseriikliku või EL-i seadusega vastuolus. Lisaks sellele, et antud toiduainetoote nimetuse - “Vipise loodusliku köhasiirup”, näol on tegemist marginimetusega, on see tähis käsitletav ka kaubamärgina , mis kuulub eelviidatud määruses sätestatud erandi alla. 14.Samuti peab kaebaja põhjendamatuks vaideotsuses toodud seisukohta , et juhul, kui mistahes toitu tähistada vastuolus toidu märgistuse tingimustega (nt nagu ravimit), siis muutuks see toit ravimiks. Tähistamisel eksimine ei saa muuta toitu mittetoiduks. Siirupit on alati käsitletud kui toidulisandit ning mitte kunagi kui ravimit, ka VTA on kontrollakti punktis 7.1 c käsitlenud siirupit toidulisandina, mitte ravimina ja ettekirjutus on tehtud põhjusel, et toidulisand on VTA hinnangul valesti märgistatud. OÜ Vipis on seisukohal, et määrus kohaldub antud juhul ka siirupi suhtes. Määruse pealkirja, preambula ja artikkel 1 lõige 2 kohaselt kohaldub see toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Toidulisand on määruse tähenduses samuti toit. Seega VTA-l pole kontrollaktis sätestatud viisil nii või teisiti siirupi nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust. 4 15.Kontrollaktiga tehtud siirupi nimetust puudutav VTA ettekirjutus on vastuolus seaduslikkuse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga. Kontrollakt on õigusvastane lisaks ka seetõttu, et see ei vasta haldusaktile seadusega kehtestatud nõuetele selle põhjendamatuse ja ettekirjutuse ebaselguse tõttu. Vaideotsus on samuti põhjendamatu ning see ei kõrvalda ja sellega ei saa kõrvaldada kontrollakti puudusi.
17. Kontrollakt ja selles tehtud ettekirjutus on ilmses vastuolus ka PS §-st 10 jj tulenevaõiguskindluse, õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiibiga. VTA on siirupi nimetuse sisuliselt heakskiitnud ja selle turustamist lubanud juba rohkem, kui 8 aastat. Õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiip loob kindluse senise olukorra suhtes, kusjuures isikul on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et see olukord, kus isik on heas usus asunud oma õigusi teostama, mille õiguspärasust on pädev haldusorgan oma toimingutega selgelt kinnitanud, jääb püsima. OÜ-l Vipis on tekkinud VTA pikaajalise selgelt siirupi nimetust heakskiitva aktiivse tegevuse (sh selle toidulisandi nimetuse ametlik registreerimine ja selle nimetuse igaaastane kontroll jne) põhjal õiguspärane ootus, et siirupi nimetust võib jätkuvalt kasutada, kuna asjaolud ega seadus pole muutunud. Seda eeldust ei väära muu toote kohta 5 aastat tagasi saadetud e-kiri. Tema õiguspärane usaldus vajab kaitset. Kontrollakt avaldab talle ebasoodsat koormavat tagasiulatuvat mõju, riivates põhiseadusevastaselt ja ebaproportsionaalselt tema põhiõigusi . Õiguspärase ootuse printsiip annab isikule eelduse, et haldusorgan vähemalt kaalub negatiivselt koormava otsustuse mittetegemist. Samas kontrollaktist ei nähtu, et seda oleks VTA poolt tehtud. 17.Lisaks juhib OÜ Vipis tähelepanu sellele, et toidulisandite nimekirjast nähtuvalt müüvad ja turustavad ka paljud teised ettevõtjad siirupiga sarnase nimetusega sarnaseid tooteid, mis on määratletud toidulisandina (näiteks Võluvits köhasiirup, Köhasiirup Astromar, Dr Müller Pharma köhasiirup, Bronchicum S köhasiirup), mille märgistuse osas VTA justkui võiks teha samasuguseid õigustamatuid ettekirjutusi nagu on tehtud siirupi märgistuse osas. Kummatigi ei ole teadaolevat VTA midagi sellist teinud. Keelates siirupi marginimetuse kasutamise antakse OÜ Vipis konkurentidele VTA poolt põhjendamatu eelis. 18.VTA ei ole kontrollaktis ettekirjutuse tegemist sisuliselt põhjendanud. Tulenevalt eeltoodust on kontrollaktis toodud ettekirjutus vaidlustatud osas motiveerimata ja õigusvastane ning see haldusakt kuulub vaidlustatud ulatuses kohtu poolt tühistamisele. Kontrollaktist jääb ebaselgeks, millistel sisuliselt põhjendatud motiividel on tehtud ettekirjutus. Rikutud on hea halduse tava ja uurimisprintsiipi. Käesoleval juhul ei ole võimalik veenduda, milline on kontrollakti tegemise sisuliselt õigesti motiveeritud seaduspärane alus. Vaideotsuses toodud väärväiteid ei paranda kontrollakti puuduseid ja akt on sedavõrd põhjendamatu, et puuduseid ei olegi võimalik hilisemate põhjenduste kaudu kõrvaldada ja muuta seda akti õiguspäraseks. Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses on esitatud arusaamatuid ja vastuolulisi hüpoteese, siis on sellega takistatud ka OÜ Vipis kaitseõiguste mõistlik ja efektiivne teostamine. Lisaks on selle rikkumise ilmekas näide see, et vaideotsuse kohaselt ei või siirupi nimetust kasutada, kuna tegemist võib olla mistahes tootega, kuid mitte toidulisandiga, kuid samas VTA ei selgita mis tootega on siis tegemist. Eraldi märgib OÜ Vipis ka seda, et Kontrollakti resolutsioon on äärmiselt ebaselge. III VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 19.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus (HVK) ei nõustu esitatud kaebusega, vaidlevad sellele vastu ja taotlevad kaebuse rahuldamata 5 jätmist. Ning leiavad, et vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus on õiguspärased haldusmenetluse seadse (HMS) § 54 mõttes ning nende tühistamiseks puudub alus. 20.Vastustajad on seisukohal, et nimetuse "köhasiirup" kasutamine antud toote puhul on õigusvastane. Kõnealuse toote näol on tegemist toidulisandiga

§ 141

lg 1 tähenduses ning ühtlasi tuleb silmas pidada, et toidulisand on toit

§ 2ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 mõttes.

Toote nimetus on osa toidu märgistusest

§ 38ja 39 tähenduses.

Seega kehtib ka toote nimetusele

§ 39

lg 1 sätestatud üldnõue, et see ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat. Kui toode on ravim ravimiseaduse § 2 lg 1 tähenduses, siis tuleb toode ka vastavalt määratleda ning tema käitlemine toidulisandina ei ole lubatud. Kui toidulisandi märgistus viitab toote omadustena ravimiseaduse § 2 lg 1 nimetatud omadus(t)ele, siis on märgistus tarbijat eksitav. 21.Vastustajad ei nõustu kaebuse väidetega, et sõna "köhasiirup" ei viita haigusi tõkestavatele, ravivatele ega leevendavatele omadustele ning pole seetõttu tarbijat eksitav ja et "Vipise looduslik köhasiirup" on oma olemuselt toote neutraalne marginimetus. Sõnaga "köhasiirup" tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Järelikult viitab selline sõna toote nimetuses ravimile ravimiseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kui toote näol ei ole tegemist ravimiga, on selle sõna kasutamine tootenimetuses tarbijat eksitav. Samuti leiavad vastustajad, et nimisõna saab oma tähenduse ja kasutamise tavalise konteksti kaudu otseselt viidata konkreetsele toimele ehk omadustele (s.t. omadustele viitamiseks ei pea sõna olema tingimata omadussõna). Vaidlust ei saa olla selles, et haigusi ravivatele, ennetavatele või leevendavatele omadustele viitavad näiteks nimisõnad "ravim", "valuvaigisti", "söetablett", "silmatilgad" jne. Sõna "köhasiirup" kuulub samasse ravimi omadustele viitavate sõnade kategooriasse. Seisukohta, et sõna "köhasiirup" kasutamine toidulisandi nimetuses viitab toote ravivatele omadustele ning on seetõttu lubamatu, jagab ka Ravimiamet . 22.Väide, et köha ei ole haigus, on asjassepuutumatu. Toidulisandi märgistus on eksitav, kui see tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib tegemist olla ravimiga ehk ravimiseaduse § 2 lg 1 tunnustele vastava tootega. Viimase kontekstis ei ole vahet, kas toote toime mõjub haigusele, haigussümptomile või haigusseisundile. Iseenesest on õige, et ranges tähenduses (sh rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10) järgi on köha näol tegemist mitte haiguse vaid sümptomiga (RHK alampeatüki R00-R99 jaotis R05), kuid ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaldamisel ei ole sellel asjaolul tähtsust. 23.Mõiste "siirup" üks tähendusi on seotud otseselt ravimitega -- tegemist on nimelt ravimi vormiga, mis kujutab endast ohtralt suhkrut sisaldavat ravimilahust. Seda asjaolu silmas pidades on vastustajate hinnangul vaieldamatu, et kui sõna "siirup" on kasutusel sõnaühendis "köhasiirup", peetakse igapäevases keelekasutuses silmas nimelt ravimi omadustega toodet. 24.Põhjusel, et sõna "köhasiirup" toote nimetuses viitab ravimiseaduse § 2 lg 1 määratletud ravimi tunnustele, on toote "Vipise looduslik köhasiirup" märgistus tarbijaid eksitav ja seega

§ 39lg 1 nõuetele mittevastav.

Vaidlustatud kontrollakt ja ettekirjutus on seega õiguspärased. 25.Põhjendatud ei ole kaebuse väide, et antud tootenimetuse kasutamine on lubatud kuni 19.01.2022.a. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1924/2006 artikkel 28 lõike 2 kohaselt. Määruse 1924/2006 artikkel 3 sätestab expressis verbis, et määruse sätted tervisealaste väidete kohta ei piira EL direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist. Seega saab määruse 1924/2006 art 6 28 lg 2 erand olla kohaldatav vaid sellistele toodetele, mille nimetused vastasid enne selle määruse jõustumist kehtinud nõuetele (tingimusel, et vastavad tähised olid kasutusel juba enne 01.01.2005.a.). Põhimõtte, et toidu (sh toidulisandi) märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoidvatele, ravivatele või leevendavatele omadustele, sätestas juba EL direktiivi 2000/13/EÜ artikkel 2 lg 1. Määrus 1924/2006 selle põhimõte rakendamist ei piira. Seega ei saa määruse 1924/2006 artikkel 28 lõikes 2 sätestatud erand õigustada sellise märgistusega toodete jätkuvat turustamist, mis ei vasta juba enne selle määruse jõustumist kehtinud, s.h. ka enne 01.01.2005.a. kehtinud nõuetele. Vastustajad on seisukohal, et EL määruse 1924/2006 art 28 lg 2 on kohaldatav vaid selliste toodete märgistuse osas, mis vastasid enne 01.01.2005.a. kehtinud ühenduse õigusaktide nõuetele, kuid mis ei vasta määrusega 1924/2006 kehtestatud täiendavatele tingimustele. Antud juhul ei ole selle erandi rakendamise tingimused täidetud. 26.Vastustajad nõustuvad kaebusega osas, mis puudutab vaideotsuses võetud seisukohta nagu polekski määrus 1924/2006 antud toote suhtes kohaldatav, sest tegemist on ravimiga. Selline järeldus on ekslik, sest vastustajad on varasemalt käsitlenud ja käsitlesid ka antud haldusmenetluses kõnealust toodet nimelt toidulisandina ning toote märgistuse nõuetele mittevastavus seisnes just selles, et märgistus ei vastanud toidulisandi märgistuse osas kohalduvatele nõuetele. Kõnealune ekslik seisukoht vaideotsuses ei toonud aga kaasa ebaõiget lõpplahendit, mistõttu ainuüksi selle eksliku järelduse tõttu ei kuulu vaideotsus tühistamisele. Vaideotsuse lõppjäreldus, et EL määruse 1924/2006 ei õigusta kõnealuse toote märgistuse kasutamise jätkamist, on õige. 27.Vastustajad ei nõustu kaebajate väitega, et vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Siinkohal on asjakohane viidata Riigikohtu 06.12.2004.a. otsuses nr 3-3-1-53-04 p 13 märgitule, mille kohaselt kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Sellest tulenevalt ei saa asjaolust, et varasemalt ei ole vastustajad kaebaja kõnealuse toote märgistusele etteheiteid teinud, järeldada, et vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on õiguspärase ootuse rikkumise tõttu ebaseaduslikud. 28.Eelviidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale tuginedes vaidlevad vastustajad vastu ka kaebaja argumendile vastustajate tegevuse vastuolust võrdse kohtlemise põhimõttega. Varasemalt ei ole sõna "köhasiirup" kasutamise õiguspärasust vaidlustatud ei kaebaja ega teiste sellist sõna toidulisandite tähistamisel rakendatud tootjate suhtes, nüüd ja edaspidi aga rakendab VTA oma seisukohta, et tegemist on nõuetele mittevastava märgistusega, kõigi analoogsete toodete osas. Seega ei ole vastustajate tegevus vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. 29.Kontrollakti vaidlustatud osa on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuete kohaselt motiveeritud ning haldusakti põhjendused on üheselt ja selgelt arusaadavad. Kontrollaktis on märgitud, et nimetus "köhasiirup" viitab haiguste ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas (toit või ravim) eksitav. Ühtlasi on viidatud asjassepuutuva ja kohaldatud normi (

§ 39lg 1) sisule.

Seega sisaldub vaidlustatud kontrollaktis haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendus on üheselt mõistetav ning kaebaja etteheide, et kontrollaktist ei selgu ettekirjutuse tegemise "sisuliselt põhjendatud motiivid", on alusetu. Kontrollaktis kaebajale tehtud ettekirjutus -- viia toote märgistus nõuetekohaseks -- on kontrollaktis tuvastatud asjaolusid silmas pidades piisavalt selge ning võimaldab kaebajal ühtlasi oma äranägemise järgi valida temale sobivaima viisi ettekirjutuse täitmiseks. Haldusakti 7 resolutsioon on selge ning ka kaebaja on aru saanud, et ettekirjutus on suunatud sõna "köhasiirup" kasutamise lõpetamisele tootenimetuses. IV KOHTU PÕHJENDUSED 30.Käesolevas haldusasjas vaidlustatud kontrollakti p 7.1 c lõik 5 tuvastati, et toote “Vipise looduslik köhasiirup“ nimetuses kasutatud sõna "köhasiirup" viitab haiguse ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas (toit või ravim) eksitav ja toiduseaduse (

) § 39 lg 1 nõuetele mittevastav. OÜ-le Vipis kontrollakti p.8.1 tehtud ettekirjutusega kohustati äriühingut viima toote "Vipise looduslik köhasiirup"märgistus nõuetekohaseks ning määrati täitmise tähtaeg. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas kõnealuse toote nimetuses sõna „köhasiirup“ kasutamine on õiguspärane või mitte. 31.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kõnealune toode “Vipise looduslik köhasiirup“on

§ 14

.1 lg 1 tähenduses toidulisand , samuti selles, et

§ 2

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 mõttes on toidulisand toit.

§ 2

sätestab:Toit käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode. Viimatinimetatud määruse art 2 avab mõiste „toit“ sisu ja selle kohaselt Käesolevas määruses tähendab mõiste “toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega “toit” hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab vett, mis on võetud pärast vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklis 6 nimetatud kohta, kus määratakse nõuetele vastavus, piiramata sellega direktiivide 80/778/EMÜ ja 98/83/EÜ nõuete kohaldamist. Käsitletavas sättes on loetletud mõiste „toit“ alla mittekuuluvad ained ja tooted, sealhulgas on alap.d) nimetatud ravimid nõukogu direktiivide 65/65/EMÜ

§ 38

lg 1 tulenevalt peab toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.Toiduseaduse § 39 lg 1 kohaselt ei tohi toidu, sh toidulisandi märgistus ja märgistamise meetodid viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat , eelkõige järgmisel viisil:1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Vaidlus puudub poolte vahel iseenesest ka selles, et toote nimetus on osa toidu märgistusest

§ 38

ja § 39 tähenduses ning et seega ei tohi toote nimetus viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat. 32.Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et sõna "köhasiirup" on neutraalne nimisõna, mis ei saa grammatika reeglitele tuginedes viidata mingisugusele toimele, liiati haiguse tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele. Nagu kaebaja on ka ise viidanud, on Riigikohus kohtuasjas 3-4-1-18-08 selgitanud :Keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles. Sõnade üldkeelsel tähendusel rajanev tõlgendus aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust ja pakkuda kaitset erinevate otsustajate tõlgenduseelistuste eest. 8 Kohus nõustub vastustajatega, et sõnaga "köhasiirup" tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või -sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Eesti keele seletava sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=siirup&F=M) kohaselt on siirup kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja- v. puuviljamahla, essentsi vms.Samuti on siirupi tähenduseks antud ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus.Eesti õigekeelsussõnaraamatus on muu hulgas seoses sõnaga „köha“ antud selgitus köha+ravim = köha+rohi (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=k%C3%B6ha&F=M). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustajtea seisukoht, et kui sõna „siirup“ on kasutatud sõnaühendis „köhasiirup“, peetakse igapäevases keelekasutuses silmas ravimi omadustega toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või –sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. 33.Eesti keele ortograafia põhimõtete kohaselt rakendatakse tähenduspõhimõtet eelkõige sõnade kokku-ja lahkukirjutamisel ning liitsõna üheks tunnuseks on selle erinev tähendus kui liitunud sõnadel.Juba eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse väide, mille kohaselt VTA on sisuliselt seisukohal, et lubatud on sõna „köha“ kasutamine ja ka sõna „siirup“, kuid ei ole lubatud kasutada sõna „köhasiirup“ milline seisukoht on kaebaja hinnangul ilmselgelt vastuoluline . Samuti märgib kohus seoses kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamisega, et eesti keeleõpetuse reeglite kohaselt kirjutatakse ainsuse omastavaline nimisõna järgneva nimisõnaga kokku, kui ta väljendab teatud liiki, laadi või otstarvet , moodustades järgneva sõnaga koos ühe kindlakskujunenud mõiste. Samamoodi nagu on toodud reegli näiteks sõnad „silmaarst“ või „raamatukapp“, on selleks kohtu hinnangul ka „köhasiirup“. Lisaks kirjutatakse ainsuse omastavaline nimisõna järgneva nimisõnaga kokku, kui ta on põhisõna suhtes sihitislik (Eesti Keele Instituut.Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8). Seega kinnitab eeltoodu esiteks seisukohta, et liitsõna „köhasiirup“ väljendab teatud liiki või otstarvet ja moodustab kindlakskujunenud mõiste. Ülalnimetatud reegleist viimatimärgitust aga tuleneb, et sõnas „köhasiirup“ on siirup suunatud köhale. Seega isegi juhul, kui sealjuures jätta tähelepanuta, et eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on siirup ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus ,saab vastupidiselt kaebuses märgitule nimisõna „köhasiirup“ viidata teatud toime omamisele köha suhtes. Eeltoodust tulenevalt jagab kohus vastustajate seisukohta, et omadustele viitamiseks ei pea sõna olema tingimata omadussõna. 34.Seega asjaolu, et nii nimisõnas „köhasiirup“ kui ka toote terviklikus nimetuses „Vipise looduslik köhasiirup“ puudub omadussõna või tegusõna, mis viitaks mingi haiguse või selle sümptomi tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele, ei tähenda, et tootenimetuses ei esine viidet mingisugusele toimele, haiguse tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele. VTA poolt toidukäitlejate jaoks koostatud juhendis on toodud näited lubamatutest viidetest, mitte ei ole tegemist ammendava loeteluga. Ka juhul, kui kõigis lubamatute väidete näidetes esineb kas omadussõna või tegusõna, mis viitab mingi haiguse tõkestamisele, ravimisele või leevendamisele, on põhjendamatu üksnes nende näidete alusel järeldada, et keelatud on omadusvõi tegusõna sisaldavad viited. Sellist järeldust ei võimalda teha kaebaja viidatud juhendi p.2.3 sõnastus, selles viidatud

§ 39

lg 1 ega ka juhendi teiste punktide sõnastus 35.Nagu kohus on eespool märkinud, kehtib toidu märgistuse osaks olevale toote nimetusele

§ 39

lg 1 p 1kohaselt nõue, mille kohaselt toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada tarbijat, andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta. Kontrollakti vaidlustatud punktis on HVK leidnud, et nimetus „köhasiirup“ viitab haiguse 9 ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas ( toit või ravim) eksitav. Ravimiseaduse § 2 lg 1 kohaselt Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Eeltoodust tulenevalt on ravimiseaduse tähenduses tegemist ravimiga mitte üksnes juhul, kui toote toime avaldab mõju haigusseisundile või haigusele, vaid ka siis, kui toode on mõeldud haigussümptomite vältimiseks, ravimiseks või kergendamiseks. Kohus leiab, et ülaltsiteeritud sätetele tuginevalt on igati põhjendatud vastustajate järeldus, et kui toidulisandi märgistus tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib tegemist olla ravimiga ehk ravimiseaduse § 2 lg 1 tunnustele vastava tootega, on märgistus eksitav. Kaebuse esitaja on õigesti märkinud, et rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi on köha näol tegemist mitte haiguse vaid sümptomiga , ent eeltoodust on tehtud väär järeldus, et tarbija eksitamisega toidu olemuse kohta ei ole tegemist juhul, kui toidu märgistus tekitab tarbijas eksliku mulje, et tegemist võib olla haiguse teatavat sümptomit leevendava (ravimiseaduse § 2 lg 1 tunnustele vastava) tootega. 36.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta preambuli p 3 kohaselt üldised märgistamist käsitlevad sätted sisalduvad Euroopa parlamendi ja nõukogu 20.märtsi 2000 aasta direktiivis 2000/13 toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Direktiiv 2000/13 keelab üldjuhul sellise teabe kasutamise, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Käsitletav määrus peaks täiendama direktiivi 2000/13 /EÜ üldpõhimõtteid ning sätestama toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamist käsitlevad erisätted, mis puudutavad tarbijale sellisel kujul tarnitavat toitu. Eeltoodust nähtuvalt on määrusega nr 1924/2006 soovitud täiendada direktiivi 2000/13 /EÜ üldpõhimõtteid, lisaks on vastustaja põhjendatult osundanud määruse 1924/2006 artiklile 3, mis sätestab otsesõnu, et määruse sätted tervisealaste väidete kohta ei piira EL direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist. Euroopa parlamendi ja nõukogu 20.märtsi 2000 aasta direktiivi 2000/13 toidu märgistamise, esitlemise ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta eesmärgiks preambuli p 4 tulenevalt on sätestada ühenduse üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse horisonaalselt kogu turuleviidava toidu suhtes.Sealjuures sätestas direktiivi art 2 lg 1 põhimõtte, et toidu (sh toidulisandi) märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoidvatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 sätestab üleminekumeetmena, et käesoleva määruse sätetele mittevastavad, enne 1.jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi kandvate toodete turustamist võib jätkata kuni 19.jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Seega on

iteeritud sättega tehtud erand nendele toodetele, mille kaubamärgid või marginimetused olid kasutusel enne 1.jaanuari 2005 ja mille märgistused vastasid enne Määruse nr 1924/2006 jõustumist kehtinud nõuetele ( s.h. Euroopa parlamendi ja nõukogu 20.märtsi 2000 aasta direktiiviga 2000/13 sätestatule), kuid ei vasta määrusega nr 1924/2006 kehtestatud täiendavatele nõuetele. Kohus nõustub vastustajatega, et antud juhul ei ole selle erandi rakendamise tingimused täidetud, sealjuures alates seaduse kehtimahakkamisest 01.01.2000.a.on

§ 39lg 1 sisaldanud vastavat keeldu.

Kaebuse esitaja märgib põhjendatult, et „Vipise looduslikku köhasiirupit“ on käsitletud kui toidulisandit ning mitte kunagi kui ravimit, ka VTA on kontrollakti punktis 7.1 c käsitlenud siirupit toidulisandina, mitte ravimina ja ettekirjutus on tehtud põhjusel, et toidulisand on VTA hinnangul valesti märgistatud. Eeltoodu tõttu on kaebaja ka vaidlustanud vaideotsuse seisukoha, millest järelduvalt ei ole määrus 1924/2006 kõnealuse siirupi suhtes kohaldatav, sest tegemist on ravimiga. Vastustajad on nimetatud osas kaebusega nõustunud, poolte vahel puudub vaidlus selles, et määrus reguleerib toidu ( sh toidulisandite) märgistuse kriteeriume. Kohtu hinnangul ei 10 tingi eeltoodu lõppjärelduse osas õige ( määrusest 1924/2006 ei tulene õigust „Vipise loodusliku köhasiirupi“ senise märgistuse kasutamise jätkamiseks) vaideotsuse tühistamist.

1. Kohtuasjades 3-4-1-20-04 p 12, 3-4-1-16-05 p 20, 3-4-1-14-06 p 23 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et kõige üldisemalt peab õiguskindluse printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas ( 3-4-1-20-04 p 13). Samas on Riigikohus 06.12.2004.a. otsuses nr 3-3-1-53-04 p 13 leidnud: kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Riigikohtu halduskolleegium on
2. mai
3. a otsuses asjas nr 3-3-1-19-04 leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Vastustajad on selgitanud, et varasemalt ei ole sõna "köhasiirup" kasutamise õiguspärasust vaidlustatud ei kaebaja ega teiste sellist sõna toidulisandite tähistamisel rakendatud tootjate suhtes, nüüd ja edaspidi aga rakendab VTA oma seisukohta, et tegemist on nõuetele mittevastava märgistusega, kõigi analoogsete toodete osas. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-5906 selgitanud: Võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-04 ja
6. mai
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06). Eeltoodust tulenevalt ei ole antud juhul seoses ebaõige halduspraktika lõpetamisega rikutud kaebaja õiguspärast ootust, samuti ei ole kohtupraktika kohaselt kujunenud olukord hinnatav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Ebaõige halduspraktika lõpetamine on suunatud seaduslikkuse tagamisele. 38.Kontrollakti vaidlustatud osas on tuvastatud, et toote“Vipise looduslik köhasiirup“ nimetuses kasutatud sõna "köhasiirup" viitab haiguse ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas (toit või ravim) eksitav. Samuti on viidatud

§ 39lg 1 ning on toodud selles sisalduv regulatsioon.

Eeltoodust lähtuvalt sisaldub vaidlustatud kontrollaktis haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures nähtub ka kaebusest, et kontrollakt on vaidlustatud osas olnud kaebuse esitajale arusaadav ning kaebuse väide kontrollakti sellisel määral motiveerimatusest, mis ei võimaldanud sellest arusaamist, põhjendamatu.

§ 50

lg 1 kohaselt teeb õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral järelevalveametnik ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid. Käesoleval juhul on järelevalveametnik tuvastanud kontrollaktis

§ 39

lg 1 rikkumise , kontrollakti p.8.1 tehtud ettekirjutuses on esitatud nõue viia köhasiirupi märgistus nõuetekohaseks .

§ 50

lg 1 säte on imperatiivne ja ei anna järelevalveametnikule õigust kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas nõuda õiguserikkumise lõpetamist või mitte. Kuna kontrollaktis on märgitud, et sõna „köhasiirup“ kasutamine toote nimetuses on tarbijat eksitav ja seega vastuolus

§ 39lg 1, siis on põhjendamatu väita, et ettekirjutuse ebaselgust.

Kohtule esitatud kaebusest ei saa kuidagi järeldada, et kaebajale on selgusetu, milles märgistuse nõuetekohaseks viimine seisneb ehk mida kaebajalt sisuliselt nõutakse. Muu hulgas on kaebuses märgitud : Kaebuse eesmärk on suunatud eelkõige sellele, et OÜ Vipis saaks vabalt kasutada siirupi nimetust olemasoleval kujul ja sõnastuses ning ei peaks seda muutma ja et VTA ei teeks talle sellega seoses ettekirjutusi jms. Eelnevast tulenevalt on 11 kohtu hinnangul ka paljasõnaline kaebuse väide haldusakti motiveerimatuse ja ebaselguse tõttu OÜ Vipis kaitseõiguste mõistliku ja efektiivse teostamise takistamisest. Kaebuse esitaja on täiendavalt kohtule esitatud seisukohtades leidnud, et kui siirupi nimetus poleks õiguspärane, siis mõnekuine tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks on ebamõistlikult lühike. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebuse esitaja on vastustajalt taotlenud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vaidlustatud kontrollakt, kontrollaktiga tehtud ettekirjutus ja vaideotsus on HMS § 54 mõttes õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. 39.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustajad menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . Lea Kuuse kohtunik 12