Obsah (4)

§ 23§ 28§ 24§ 25

KOHTUOTSUS E est i Vab ari i gi ni mel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1370 Haldusasi M.L. kaebus Tal

) § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul. Tallinna Vangla on sõlminud telefoni kasutamise võimaldamiseks halduslepingu ning delegeerinud sellega telefoniteenuse osutamise ülesande edasi OÜ-le Top Connect. Vastustaja kui avaliku võimu kandja saab halduslepingu tingimusi muuta haldusmenetluse seaduse § 102 lg 2 alusel erandjuhtudel. OÜ Top Connect pakub telefoniteenust tervikuna, s.h on loonud tehnilised võimalused julgeolekuks ja järelevalveks, mis on keerukas ja kulukas. Nimetatud põhjusel ei saa kinnipeetav eeldada, et ta saab kasutada telefoniteenust hindadega, mis kehtivad väljaspool vanglat. Isikul, kes viibib vabaduses, on võimalik valida, milliste hindadega telefonioperaatori ta valib, kuid vanglas viibival isikul selline valikuõigus puudub. Vanglas kui kinnipidamisasutuses on telefoniteenuse pakkumine keerulisem, kuna lisaks on vaja tagada ka vangla julgeolek ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Kaebajal on lisaks telefonikõnedele võimalik pidada vanglavälist suhtlust ka kirjavahetuse ning lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste teel. Telefonikõned on üksnes üheks vanglavälise suhtlemise võimaluseks ning iga kinnipeetav saab ise otsustada, millise võimaluse kasuks ta otsustab. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla on kohustatud sisuliselt läbi vaatama M.L.
2. märtsi
3. a taotluse teha sideoperaatorile OÜ Top Connect ettekirjutus alandada Eesti-sisese mobiil- ja lauatelefonile helistamise hindu. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Tallinna Vangla tagastas M.L.
4. märtsi
5. a taotluse õiguspäraselt. 2
6. Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on võrreldes vabaduses viibivate isikutega piiratum. Sel leks, et kinnipeetaval säiliksid kontaktid perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega ning tagada, et pärast vanglast vabanemist oleks kinnipeetaval lihtsam taas ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks saada ja õiguskuulekalt käituda, peab vangla soodustama kinnipeetava vanglavälist suht lemist (

§ 23lg-d 1 ja 2).

Üheks viisiks, kuidas kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soo dustada, on võimaldada kinnipeetaval suhelda telefoni teel. Kuigi kinnipeetaval võimaldatakse lisaks helistamisele kasutada ka muid viise enda perekonnaliikmete jt lähedastega kontaktide hoidmiseks (nt

§ 28

lg 1 järgi kirja saatmise võimalus;

§ 24

järgi lühiajalised kok kusaamised,

§ 25

järgi pikaajalised kokkusaamised jm), ei ole need suhtlemisviisid oma vahel võrreldavad ega saa üksteist täielikult asendada. Seega ei oma käesoleval juhul määravat tähtsust asjaolu, et kaebajal on võimalik soovi korral oma pereliikmete või tuttavatega suhelda lisaks helistamisele ka muul viisil, näiteks kirja teel. 10.

§ 28

lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

§ 28lg 2 sätestab, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul.

§ 28lg-s 1 sätestatud kohustus tagada telefoniteenus on avalik-õiguslik.

Teenusepakkuja, kellega telefoniteenuse osutamise leping sõlmitakse, valib vangla. Vangistusseaduses ega ka mõnes muus õigusaktis ei ole reguleeritud otseselt seda, millistesse piirmääradesse peaks jääma vanglas pakutava telefoniteenuse kõneminuti hinnad või kuidas peaks vangla valima teenusepakkuja. Samas ei saa sellest järeldada, et vanglal oleks vabadus sõlmida teenusepakkujaga leping tingimustel, millest tulenevalt oleksid telefoniteenuse hinnad põhjendamatult kõrged. Kinnipeetav saab telefoniteenust kasutada vaid juhul, kui vangla seda võimaldab ning tema isikuarvel on piisavalt raha. Üldjuhul on kinnipeetava jaoks võimalus raha juurde hankida üsna piiratud. Seega, ka juhul kui vangla annab oma ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule, jääb vangla kohustuseks kindlustada, et telefoniteenusele kehtestataks hinnad, mis tagavad kinnipeetavale reaalse võimaluse teenust kasutada. Vanglal on võimalik nimetatud asjaolu arvestada lepingu sõlmimisel.

1. Nähtuvalt Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect sõlmitud koostöölepingust (tl 20) pakub OÜ Top Connect Tallinna Vanglas kinnipeetavatele telefonside teenust alates
2. aastast. Seejuures on alates 01.01.2011 Eesti-sisese kõneminuti hind lauatelefonile helistades 0,045 eurot ning mobiiltelefonile helistades 0,236 eurot (tl 30 pöördel). Väljaspool vanglat on pakutavad kõneminuti hinnad oluliselt madalamad (nt EMT Simpeli tavahinnad on sõltuvalt kõne ajast 0,1885 €/min või 0,1233 €/min). Võttes arvesse asjaolu, et vangla või telefoniteenuse pakkuja peab lisaks helistamise võimalusele kindlustama tingimused, mis võimaldavad järelevalvet ja tagavad julgeoleku, ei pruugi tõepoolest vanglas pakutava telefoniteenuse hinnad olla sarnased teiste telefonside operaatorite pakutavate hindadega. Samas ei ole vangla sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud kuidagi asjaolusid, millest tingituna on vanglast helistamisel kõneminuti hind nii palju kõrgem võrreldes väljaspool vanglat kehtivate hindadega. Ebaproportsionaalselt kõrged telefoniteenuse hinnad võivad takistada kaebajal telefoniteenuse kasutamist ning riivata seeläbi kaebaja subjektiivseid õigusi (vrdl Riigikohtu erikogu
3. jaanuari
4. a otsus nr 3-3-1-48-12). Seega tagastas vastustaja kaebaja taotluse õigusvastaselt, jättes hindade põhjendatuse sisuliselt kontrollimata. Vastustaja pidanuks taotluse sisuliselt läbi vaatama ning selle kas rahuldama või rahuldamata jätma. See, kuidas korraldada OÜ-ga Top Connect lepingu võimalik muutmine, ei puutu kaebajasse ja on vastustaja otsustada. 3
5. Neil kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse. Kuna Tallinna Vangla ei ole hindade ülemäärasust sisuliselt analüüsinud ja kaalutlusõigust teostanud ja seega ei ole neid asjaolusid analüüsitud ka kohtumenetluses. Seetõttu ei tee kohus kohustavat ettekirjutust hindu alandada, vaid piirdub vastustaja kohustamisega asi uuesti läbi vaadata (HKMS § 41 lg 3).
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehakse otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja oli käesolevas asjas menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest ja ei ole esitanud mingeid muid taotlusi seoses menetluskuludega. HKMS § 104 lg 10 kohaselt ei saa tasumata jäänud riigilõivu sisse nõuda ka vastustajalt. Seega pole vaja menetluskulusid jagada. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 4