KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70012 Haldusasi OÜ Õigusbüroo Viirma &

) § 35 lg-le 2, lg 6 p-dele 1 ja 2, lg-le 61 ja § 36 lg-le 4 on hankija pärast hanke alusdokumentide muutmist määranud tähtaja, mis on õigusaktidega ettenähtud minimaalsest ajast pikem. 3. Vaidlustuse põhjendustest ei nähtu, et muudatused, sh pakkumuste esitamise tähtaeg rikuksid riigihanke põhimõtteid (

§ 3). 4.

Eellepingu ja garantiikirja muutmisega seonduvad asjaolud ei oma tähtsust, hindamaks, kas pakkumuste tähtaeg on õigusaktidega kooskõlas. Vaidlustaja poolt sõlmitud eellepingu kohaselt sõltub kohustuste tekkimine pakkumuse edukaks tunnistamisest. VAKO leiab, et vaidlustaja on sõlminud eellepingu asemel müügilepingu ja võtnud endale kohustusi, mida ta hankemenetluses nõutavate eellepingute kohaselt ei pidanud võtma. Sealhulgas peab vaidlustaja oma kohustused täitma edukaks tunnistamise korral ka sõltumata sellest, kas hankeleping sõlmitakse või mitte. Vaidlustaja ei saanud 01.10.2013 müügilepingut sõlmides eeldada, et teenuse osutamine algab 01.01.2014, kuna hanketeate kohaselt võis teenuse osutamise algus edasi lükkuda ja alata lepingu sõlmimisest 6 kuu jooksul. Garantiikiri ei pidanud sisaldama teenuse osutamise ega väljaandja kohustusi. Tegemist on nõusolekuga anda edukaks tunnistatud pakkujale enne hankelepingu sõlmimist garantiikiri.

1. OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar esitas 07.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse peale, milles taotleb hankija kohustamist viia riigihankes nr 142434 hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega.
2. Hankedokumentide muutmine tekitab kaebajale varalist kahju. Kaebaja on sõlminud lepingu, mis hanke toimumisel ja kaebaja edukaks osutumisel tagab busside omandamise. Hankija seisukoht, et eelleping ei peaks tekitama pakkujale kohustusi, on ekslik. Arvestades lepinguvabaduse ja poolte võrdse kohtlemise printsiipe ei saa juhul, kui ostjal puuduvad kohustused, tekkida need ka müüjale. Selline eelleping ei annaks hankijale kindlust, et pakkujal on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid olemas. Kaebaja on teadlik hankemenetluse edasilükkamise võimalusest, kuid kaebaja ei saanud eeldada, et hankija lükkab kolm nädalat enne pakkumuste esitamise aega teenuse osutamise perioodi aasta võrra edasi. Hankedokumentide tingimused lubavad lükata hanke2

mõttega ei ole kooskõlas kui hankija muudab bussiveoks korraldatud hanke reisijateveoks maanteel või pikendab üheaastase lepinguperioodi kümnele aastale. 3. VAKO seisukoht tähtaegade osas ei ole kooskõlas

mõttega. Kaebaja on vaidlustuses kirjeldanud, mida hanke alusdokumentide muudatus sisuliselt kaebajale tähendab. Kaebajal tuleb muudatuste tõttu vaadata üle valmistatud dokumentatsioon, loobuda (eel)lepingutest, sõlmida uus leping, tühistada tagasivõetamatu garantii kinnituskiri ja saada uus kinnituskiri. 5. Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1. Hankija palub kontrollida kaebaja kaebeõiguse olemasolu.

§ 12

lg 3 ja § 25 lg 1 koosmõjus ei saa hankemenetluses olla huvitatud isikuks iga isik, vaid ainult isik, kes pakub riigihanke esemeks olevat teenust turul. Nimetatud piirang välistab pahatahtlike ja hankemenetlust takistavate kaebuste esitamist suvaliste isikute poolt. Kaebaja väidab, et soovib esitada ühispakkumuse, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta soovib ühispakkujana hankes osaleda. 2. Pakkumuste esitamise tähtaeg on kooskõlas

-ga. Hankija jääb VAKO otsuses toodud põhjenduste juurde. Samuti on ainuüksi käesoleva vaidlustusega seonduvalt pakkumuste esitamise tähtaeg lükkunud 60 päevale. Seega on kaebajal piisavalt aega pakkumuste esitamiseks ja dokumentide seadusega kooskõlla viimiseks.

1. HD p-i 2.1 muudeti juba 20.06.2013, kus sellesse lisati, et vaidlustamise korral lükkub teenuse osutamise periood edasi ja sellisel juhul alustatakse teenust hiljemalt 6 kuu jooksul arvates avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest. Hankija lükkas teenuse tähtaega edasi, kuna järjepidevate vaidlustuste tõttu ei olnud enam reaalne saada teenust alates 01.01.
2. Kuna pakkujatel tuleb esitada hinnapakkumus esimese ja teise teenindusaasta kohta, ei ole hankijal huvi saada hinnapakkumust esimese aasta kohta

§ 12

lg 3 kohaselt võib pakkuja olla iga isik, kes pakub asju, teenuseid või ehitustööde tegemist turul.

§ 25

lg 1 kohaselt on huvitatud isikuks iga huvitatud isik, kes vastab § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud normist, et huvitatud isik peab juba 3

§ 12

lg 3 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/18/EÜ artiklile

1. See artikkel sätestab järgmist:
2. Kandidaate või pakkujaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud. Teenuste riigihankelepingute ja ehitustööde riigihankelepingute puhul ning lisateenuseid ja/või kohaletoomis- ja paigaldustoiminguid hõlmavate asjade riigihankelepingute puhul võib juriidilistelt isikutelt siiski nõuda, et nad märgiksid pakkumises või osalemistaotluses kõnealuse lepingu täitmise eest vastutavate isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni.
3. Pakkumisi teha või end kandidaadiks seada võivad ka ettevõtjate rühmad. Pakkumise või osalemistaotluse esitamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik. Seega on

§ 12

lg 3 regulatiivseks sisuks see, et osaleda võivad nii juriidilised kui füüsilised isikud, kellel on õigusaktide alusel õigus kõnealust teenust osutada. Käesolevast asjast ei nähtu, et kaebajal ei oleks ühispakkujana õigust hankemenetluses osaleda. Täiendava argumendina märgib kohus, et kaebaja on teinud märkimisväärseid pingutusi hankemenetluses osalemiseks, näiteks sõlmis AS-ga Balti Bussi Grupp lepingu busside soetamiseks. See tõendab ka, et kaebaja on teinud ettevalmistusi ühispakkujana hankemenetluses osalemiseks. Samuti on kaebaja juba teistkordselt vaidlustanud hanke alusdokumendid, mis hankeasjade kõrget riigilõivu arvestades ei saa olla tingitud üksnes kaebaja pahatahtlikkusest. Kuna kaebaja pahatahtlikkus ei ole üheselt tõendatud, tuleb kaebaja kaebeõigust eeldada. 8.

§ 35

sätestab pakkumuste esitamise minimaalsed tähtajad hanketeate registris avaldamisest arvates.

§ 36

lg 4 kohaselt peab hankija pikendama hanketeate või hankedokumentide muutmisel pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et arvates muudetud hanketeate avaldamisest registris oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast

-s sätestatud minimaalsest tähtajast. VAKO on minimaalse lubatud tähtaja järgimist kontrollinud (VAKO otsuse p 9) ning kaebaja ei ole VAKO käsitlusele vastu vaielnud. Kohus nõustub VAKO seisukohaga ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. 9. Kaebaja leiab, et VAKO seisukoht ei ole kooskõlas

i mõttega, viidates sellele, et kaebajal tuleb hanke jaoks ettevalmistatud dokumentatsioon ümber teha. Kohtule ei ole arusaadav, miks ei ole kaebaja hinnangul

§-de 35 ja 36 koosmõjus kehtivad hanke alusdokumentide muutmise sätted

mõttega kooskõlas.

§ 1

kohaselt on riigihangete seadus eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§-s 3 on toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted. Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas on muudetud hanketeate ja hankedokumentide alusel pakkumuste esitamiseks antud minimaalne tähtaeg

§-des 1 või 3 toodud eesmärkidega vastuolus. Kõigil pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel on võrdsed võimalused esitada muudetud alusdokumentide alusel oma pakkumus. Pärast hanke alusdokumentide muutmist määratud uus tähtaeg ei riiva mingil määral hankemenetluse läbipaistvust, kontrollitavust või konkurentsi efektiivset ärakasutamist ega tekita huvide konflikti. Kohus märgib, et

§ 3

p 3 tähendab seda, et hankija peab kohtlema võimalikke pakkujaid õiguslikult võrdselt. Hankijal ei ole võimalik tagada pakkujate faktilist võrdsust, sest see sõltub iga ettevõtja majanduslikust võimekusest, varasemast tegevusest jms. Asjaolust, et teistel võimalikel pakkujatel on juba hanke tingimustele vastavad bussid olemas, nagu 4

§ 36

lg 1 kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva. Normist ei nähtu, et hankija oleks hanke alusdokumentide muutmisel seotud võimalike huvitatud isikute tehtud toimingutega või peaks kaaluma nende huvisid. Hankija on alusdokumentide muutmisel seotud üksnes teiste

sätetega ning

muudest normidest, sh §-dest 1 ja 3 ei tulene käesoleval juhul piiranguid. Kohus rõhutab, et seadus ei kohusta hankijat hankima midagi, mida ta ei vaja, isegi kui see on võimalike pakkujate huvides. Hankemenetluse eseme, sh teenuse korral määrab hankija teenuse osutamise perioodi oma vajadustest lähtudes. Hankemenetluse raames teenuse tellimise vajadus, ulatus ja otstarbekus ei ole kohtuliku kontrolli esemeks. Seega ei ole kohtuliku kontrolli esemeks ka see, kas teenuse osutamise perioodi muutmine oli otstarbekas. Kui hankijal ei oleks käesoleval juhul võimalik hanke alusdokumente muuta, oleks hankijal võimalik tunnistada

§ 29

lg 3 p 6 alusel hankemenetlus omal algatusel põhjendatud vajaduse korral kehtetuks. Euroopa Kohtu 16.09.2011 otsuse nr C-27/98 p-s 25 märgiti, et direktiiviga 93/37 tunnustatakse vaikimisi hankija õigust mitte sõlmida hankelepingut või alustada uut hankemenetlust. Selle õiguse kasutamiseks ei pea asjaolud olema kaalukad või erandlikud. Ehkki direktiiv 93/37/EMÜ ei ole enam kehtiv ja tegemist on riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korraga, on see tõlgendus ülekantav ka teistele hangetele. Sellest järeldus, et hankijal on avar kaalutlusõigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks mh ilmnenud asjaolude või otstarbekuse tõttu. Kuna hankijal on lai otsustusõigus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel, tuleb seda otsustusõigust jaatada ka hanke alusdokumentide muutmise korral. 11. HD p-d 6.14 ja 7.7 ning HD lisa 1 p-de 13 ja 14 kohaselt peavad busside kohta, mida kavatsetakse soetada, olema lisatud koopiad eellepingutest. Hankedokumendid ei sisalda eellepingute vormi ega täpsemaid nõudeid. Seega oli lepinguvabaduse printsiibist lähtuvalt kaebajal endal võimalik otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta eellepingu sõlmib. VAKO toimikus olevast eellepingust nähtub, et kaebajale tekib leppetrahvi tasumise kohustus üksnes juhul, kui kaebaja ei esita pakkumust või ütleb lepingu omal algatusel üles (lepingu p 5.3). Seega saab kaebaja välistada endale kahju tekkimise riigihankes osalemisega. Vaidlustusmenetluses esitatud põhjenduse kohaselt võib tekkida olukord, kus kaebaja peab bussid kahe kuu jooksul kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamisest välja ostma (lepingu p-d 2.1 ja 4.2), kuid samas ei ole kaebajal võimalik teenuse osutamist kohe alustada. Kohus leiab, et see risk on pakkujal hankemenetluses tehtud muudatustest sõltumata. HD p 2.1 järgi lükkub hankemenetlus proportsionaalselt edasi vaidlustuse kestuse võrra. Sama punkti kolmanda lause kohaselt võib vaidlustamise korral teenuse alustamine lükkuda ka avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest kuni 6 kuu võrra edasi. Seega, kui kaebaja pakkumus edukaks tunnistatakse ja see otsus vaidlustatakse, võib ikkagi tekkida olukord, kus kaebaja on kohustatud bussid välja ostma, kuid teenuse osutamist ei ole veel võimalik alustada. Kaebaja on endale selle riski võtnud sõlmitud lepinguga ja hankija ei saa vastutada viisi eest, kuidas kaebaja oma lepinguvabadust teostab. 5