lg 1 eseme ja eesmärgiga.
lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt on oluline, et sama informatsioon, mida nõutakse kolmandalt isikult, oleks eelnevalt nõutud maksukohustuslaselt. Korralduses on üldsõnaliselt märgitud, et PT väljastas perioodil mai 2012 kauba müügi arved OÜ-le PVMP-Ex ning mais 2012 laekus OÜ PVMP-Ex pangakontolt 1120159364 raha PT pangakontole kokku 1 170 339,90 eurot. Kontrollimaks PT poolt OÜ-le PVMP-Ex müüdud kauba olemasolu ja kauba liikumisega seotud asjaolusid ning sellest tulenevalt kauba eest tasumist tehingute ahelas on maksuhaldurile oluline saada teavet OÜ PVMPEX pangakontol toimunud tehingute kohta. Kaebaja leiab, et korralduses kajastatud asjaolud ei kinnita vähimalgi määral seda, et kontrollitavalt oleks küsitud sellist informatsiooni, mida soovitakse saada kolmandalt isikult. Kaebaja seisukohti kinnitavad ka vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgitused. 25.09.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, selleks, et piiritleda tehinguid oleks pidanud hakkama täpsustama PT poolt. /.../ Kui me oleks ka saanud seda sellisel kujul täpsustada, siis ei oleks korraldus kandnud kiire, efektiivse maksumenetluse eesmärki. Seega ei ole täidetud
Kaebaja arvates ei tulene maksukorralduse seadusest, et kiire ja efektiivne menetlus prevaleeriks menetlusosaliste õiguste ees seaduspärasele menetlusele. Vastupidist ei tulene ka
2) MTA korralduses on motiveerimata, miks on vaja PT mai 2012 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollis infot maksukohustuslase tehingupartneri ja tema tehingupartnerite vaheliste arvelduste kohta. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-24-11 (p.13) selgitanud, et teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole nõutava teabe seos läbiviidava maksumenetlusega sisuliselt põhjendatud ja kontrollitav. MTA 04.04.2013 korralduse põhjendused on äärmiselt napid ja uuritava küsimuse seos maksumaksjaga sellest ei ilmne. Kui maksuhaldur soovib saada teavet mitte maksumaksja ja tema tehingupartneri, vaid uuritavate tehingutega kaudsemalt seotud tehingute kohta, tuleb seda korralduse adressaadile põhjendada ja näidata ära seos läbiviidava maksukontrolli eseme ja eesmärgi vahel. Mida kaugem on uuritava asjaolu seos kontrollitavaga, seda suurem on põhjendamiskohustus. Maksumaksja tehingupartneri tehingute seos ja suhe maksumaksja maksukohustusse ei ole otsene ja selge, mistõttu on vajalik ka suurem põhjendamiskohustus. 3) Korraldusega soovib maksuhaldur saada enda kasutusse kaebaja kohta laiaulatuslikku ja konkretiseerimata teavet. Ilmselgelt ei saa kõik PVMP-Ex pangakontol toimunud tehingud omada tähendust PT kontrollis. Kuna selline järeldus on ilmne, peab korraldus sisaldama konkreetsemaid põhjendusi kõigi pangakontol toimunud liikumiste nõudmise kohta. Korralduses ei ole ära näidatud mistahes põhjendusi, miks on teise isiku maksukontrollis vaja revideerida kõiki kaebaja pangakontol toimunud tehinguid. Korraldusest jääb selgusetuks, kuidas kauba eest tasumise tehingute ahelas 2 kõikide kaebaja pangatehingute kohta informatsiooni saamine aitab otsustada PT maksukohustuse täitmise üle. Küsitav teave on palju laiem kui korralduse eesmärk seda ette näeks ja väljub seega antud maksumenetluse raamest. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-14-98 osutanud proportsionaalsusele, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. Laiamahuline teabe nõudmine isikult, kes pole kontrollitav ja seda ulatuselt, milles info pole konkreetse maksuasja lahendamisega seostatav ja vajalik, rikub maksumaksja õigusi seaduspärasele menetlusele, mis tuleneb
§-st 1 lg 1, § 10 lg 3. Õiguste rikkumist ei muuda olematuks, et maksuhaldur soovib vaid 1 (ühe) kuu pangakonto väljavõtte esitamist. 4) Maksuhaldur ei ole vastu vaielnud kaebuse väitele, et korraldusest puuduvad asjaomased põhjendused, miks on vaja teise isiku maksukontrollis revideerida kõiki OÜ PVMP-Ex pangakontol toimunud tehinguid ehk korraldusest ei nähtu sidet OÜ PVMP-Ex kohta soovitud teabe ja selle ulatuse ning Polar Tekstiil OÜ maksukontrolli eseme ja eesmärgi vahel. Alles kohtumenetluses on maksuhaldur asunud korraldust tagantjärgi sisustama ja väitama mida ta soovib pangakontolt kontrollida (vastuse p.2.5). Kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei saa arvesse võtta, kuna kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktist endast peavad selle kontrollimiseks tulenema vajalikud asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et ka vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused ei muuda korraldust tagantjärgi kontrollitavaks. Neist põhjendustest nähtub pigem see, et maksuhaldurit huvitavad konkreetsed ülekanded, mis täiendavalt kinnitab kaebaja seisukohta, et õigustatud ei ole kogu perioodi pangakonto väljatrüki nõudmine. Samuti nähtub neist põhjendustest, et kauba olemasolu ja kauba liikumise asjaolud on maksuhalduril juba eelnevalt teada ja kontrollitud, mida kinnitab MTA oma vastuses kaebusele, märkides, et maksuhaldur on kogunud teavet PT maksumenetluses kaebajale edasimüüdud kaubaga seotud tehingute kohta, teavet on saadud isikutelt, kes tellivad kauba transpordi ja kaupa reaalselt veavad. Samas ei ole maksuhaldur põhjendanud, mis tähendust on kauba eest kaebajale tasuval isikul PT kontrollimenetluses ja tema maksukohustuse üle otsustamisel. Seega ei ole ka hilisemad põhjendused seostatavad PT kontrolliga. Kaebaja leiab, et MTA 04.04.2013 korralduse nr 12.2-3/9229-39 motiveerimispuudused on olulised, korraldus ei vasta
Lisaks taotleb kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks. Vastustaja: Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ega anna alust selles esitatud taotluste rahuldamiseks. 1. Teabe seos Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega 10.07.2012 alustas vastustaja Polar Tekstiil OÜ 2012 maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õiguse kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhaldur selgitas välja, et kaup liikus järgmises tehingute jadas: teadmata isik Eestis – Spordi ja Töörõivad OÜ – Polar Tekstiil OÜ – OÜ PVMP-Ex – teadmata isik Riias. Polar Tekstiil OÜ soetas 2012 maikuus Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60 arve alusel 1 095 588,59 euro eest tekstiilkaupa, mis on vahetult pärast soetamist müüdud edasi OÜ-le PVMP-Ex. Kokku on Polar Tekstiil OÜ koostanud kaebajale 2012 maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot. Kaebaja juhatuse liikme Alari Engmani ütluste kohaselt saadetakse kogu kaup, mis Polar Tekstiil OÜ-lt soetatakse, edasi Riiga. Kellele kaup müüakse, kes kauba eest maksab ja kuidas on korraldatud kauba transport Läti Vabariiki, kaebaja juhatuse liige öelda ei osanud. Tema sõnade kohaselt korraldab Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kauba edasimüüki Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige Olga Tihhina koos kaebaja mõnede töötajatega (kelle kohta teadis ta vaid eesnime) ning tema isiklikult ei ole kauba liikumisega seotud üksikasjadega kursis. Seega on Polar Tekstiil OÜ hulgimüügitehingud tihedalt seotud ja põimunud kaebaja majandustegevusega. Maksuhalduril oli vaidlustatud korralduse andmise hetkel Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kaubaga toimunud tehingute tegelike asjaolude kohta üksnes umbmäärane teave, mida ei olnud võimalik täpsustada Polar Tekstiil OÜ-le ja kolmandatele isikutele teabe saamiseks tehtud korralduste 3 vaidlustamise tõttu (haldusasjad nr 3-12-2170, 3-12-2555, 3-12-2678, 3-13-68, 3-13-98, 3-13-221, 313-535, 3-13-572, 3-13-633, 3-13-735, 3-13-850). Samas omas kaebaja juhatuse liige selget ülevaadet, milliste tehingutega seotud asjaolud kuulusid Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses välja selgitamisele, sest ta oli revidentidele 22.11.2012 juba seletuse andnud. Järelikult teadis kaebaja juba eelnevalt, kuidas on vaidlustatud korraldusega küsitav teave seotud Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega, kuna ka kaebaja juhatuse liikme seletusest ilmnes kaebaja müügitehingute korraldamise seotus Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme tegevusega. Selleks, et teha OÜ Polar Tekstiil kontrolli raames kindlaks reaalselt liikunud kauba vastavus dokumentides näidatud nimetustele ja mahule, tegi maksuhaldur kaebajale vaidlustatud korralduse tema pangakonto väljavõtte saamiseks 2012 maikuu kohta, kust selgunuks isikud, kellele kaup Lätis müüdi või kes kauba eest maksis, kas on laekunud kogu summa, millisel ajahetkel laekumised on toimunud jms kontrollimenetluses olulised asjaolud. Kaubaga toimunud tehingud omasid erilist tähtsust eelkõige asjaolu tõttu, et maksumenetluses ei selgunud teave kauba algse päritolu kohta, s.o isiku(
). Seega ei saa maksuhaldur anda kolmandale isikule tehtavas korralduses ülevaadet kõigist maksumenetluses selgunud asjaoludest ning ka maksumenetluses rakendatavast uurimistaktikast. Kuna kaebaja oli juba eelnevalt saanud maksuhaldurilt informatsiooni Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses kontrollitavate tehingute kohta, leiab vastustaja, et vaidlustatud korraldus oli piisavalt motiveeritud. Kaebuse esitamise vaidlustamine kannab aga ilmselgelt maksumenetluse venitamise eesmärki ning vaidlustatud on õiguspärast maksuhalduri tegevust. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksukorralduse seaduse (
) § 61 lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 2 ütleb, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.
lg 3 kohaselt kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kaebaja pool väidab, et OÜ-lt PVMP-Ex nõutav teave ei ole kooskõlas Maksukorralduse seaduse (
) § 61 lg 1 eseme ja eesmärgiga.
lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt on oluline, et sama informatsioon, mida nõutakse kolmandalt isikult, oleks eelnevalt nõutud maksukohustuslaselt. Kaebaja väitel korralduses kajastatud asjaolud ei kinnita vähimalgi määral seda, et kontrollitavalt 5 oleks küsitud sellist informatsiooni, mida soovitakse saada kolmandalt isikult. Kohus leiab, et kolmandalt isikult nõutava teabe ja dokumentide korralduses ei pea kajastuma, mida ja millal on kontrollitavalt äriühingult maksuhaldur maksumenetluses küsinud, kuna kolmandat isikut see vähimalgi määral ei puuduta. Kaebuse esitaja väidab, et Maksu-ja Tolliameti (MTA) korralduses on motiveerimata, miks on vaja Polar Tekstiil OÜ-lt mai 2012 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollis infot maksukohustuslase tehingupartneri ja tema tehingupartnerite vaheliste arvelduste kohta. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole nõutava teabe seos läbiviidava maksumenetlusega sisuliselt põhjendatud ja kontrollitav. MTA 04.04.2013 korralduse põhjendused on äärmiselt napid ja uuritava küsimuse seos maksumaksjaga sellest ei ilmne. Kohus selle väitega ei nõustu, leides, et korralduses on piisavalt selgitatud asjaolusid, mille pinnalt nähtuvad ka seosed OÜ PVMP-Ex ja Polar Tekstiil OÜ vahel, ning on üheselt võimalik aru saada, millise asjaolu kohta teavet ja millist dokumenti soovitakse. Kaebaja arvates korraldusega soovib maksuhaldur saada enda kasutusse kaebaja kohta laiaulatuslikku ja konkretiseerimata teavet. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kohus märgib, et vaidlustatud korralduses on toodud teabe ja dokumentide küsimise põhjendused ning näidatud ajaperiood, s.o maikuu 2012, mille osas soovitakse ühe konkreetse pangakonto väljavõtet, samuti on muuhulgas märgitud ka äriühingu nimi, millega seonduvalt teavet kogutakse. Vastavalt
lg-le 1 maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Vastustaja selgitab, et kaebajalt küsitud teave on seotud Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega. 10.07.2012 alustas vastustaja Polar Tekstiil OÜ 2012 maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õiguse kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhaldur selgitas välja, et kaup liikus järgmises tehingute jadas: teadmata isik Eestis – Spordi ja Töörõivad OÜ – Polar Tekstiil OÜ – OÜ PVMP-Ex – teadmata isik Riias. Polar Tekstiil OÜ soetas 2012 maikuus Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60 arve alusel 1 095 588,59 euro eest tekstiilkaupa, mis on vahetult pärast soetamist müüdud edasi OÜ-le PVMP-Ex. Kokku on Polar Tekstiil OÜ koostanud kaebajale 2012 maikuus 61 arvet summas 1 160 284,51 eurot. Polar Tekstiil OÜ hulgimüügitehingud on vastustaja hinnangul tihedalt seotud ja põimunud kaebaja majandustegevusega. Maksuhalduril oli vaidlustatud korralduse andmise hetkel Polar Tekstiil OÜ-lt soetatud kaubaga toimunud tehingute tegelike asjaolude kohta üksnes umbmäärane teave, mida ei olnud võimalik täpsustada Polar Tekstiil OÜ-le ja kolmandatele isikutele teabe saamiseks tehtud korralduste vaidlustamise tõttu (kokku 11 haldusasja). Selleks, et teha OÜ Polar Tekstiil kontrolli raames kindlaks reaalselt liikunud kauba vastavus dokumentides näidatud nimetustele ja mahule, tegi maksuhaldur kaebajale vaidlustatud korralduse tema pangakonto väljavõtte saamiseks 2012 maikuu kohta, kust selgunuks isikud, kellele kaup Lätis müüdi või kes kauba eest maksis, kas on laekunud kogu summa, millisel ajahetkel laekumised on toimunud jms kontrollimenetluses olulised asjaolud. Kaubaga toimunud tehingud omasid erilist tähtsust eelkõige asjaolu tõttu, et maksumenetluses ei selgunud teave kauba algse päritolu kohta, s.o isiku(te) kohta, kes müüs(id) kauba Spordi ja Töörõivad OÜ-le. Vastustaja kinnitusel maksuhaldurile oli oluline välja selgitada ka kaebajale Läti Vabariiki müüdud kauba eest tehtud ülekannete aeg ja tihedus. Maksuhalduril oleva ebapiisava ja lünkliku teabe põhjal ei olnud võimalik asuda kaebaja pangakontol olevat teavet täpsemalt piiritlema. Vastustaja selgitab, et kuna pangakonto väljavõtte nõudmine kaebajalt oli maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude seisukohalt sobiv ja vajalik abinõu, pidi maksuhaldur vaidlustatud korraldust tehes arvestama ka asjaoluga, kas 2012 maikuu pangakonto täielikku väljavõtte küsimine on ka mõõdukas ega koorma kaebajat ülemääraselt. Vastustaja on õigesti leidnud, et OÜ-lt PVMP-Ex teabe ja dokumentide küsimine on mõõdukas ning ei ole kaebajale ülemäära koormav. Samuti on see kohtu arvates sobiv ja vajalik abinõu Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude aspektist. Maksuhaldur selgitab, et peab kolmandale isikule korraldust tehes motiveerima korraldust ning põhjendama esitamisele kuuluva teabe vajalikkust ja seotust kontrollitava isiku maksukohustusega, 6 kuid olema seejuures vajalikul määral napisõnaline, et ei oleks rikutud kontrollitava isiku maksusaladust (
), mistõttu ei saa maksuhaldur anda kolmandale isikule tehtavas korralduses ülevaadet kõigist maksumenetluses selgunud asjaoludest ning ka maksumenetluses rakendatavast uurimistaktikast, millega nõustub ka kohus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 on sätestatud haldusakti motiveerimise nõue, mille lõige 1 ütleb, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Vastavalt sama sätte lõikele 2 haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaevatav korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks on kohtu hinnangul piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav, selles on toodud nii faktilised asjaolud kui ka õiguslik alus. Vastustaja kinnitusel vaieldavas korralduses toodud faktilised asjaolud olid kaebajale teada juba enne korralduse tegemist, milles kohtul ei ole alust kahelda. Maksuhaldur tõendite kogumisel uurimispõhimõttest tulenevalt lähtub
§-st 59, mille lõike 1 kohaselt tõenditeks maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks maksumenetluses koguda. Kohtu arvates maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses piisavalt selgitanud, millist dokumenti ja millise asjaolu tõendamiseks soovib kaebajalt välja nõuda.
lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhaldur haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindub Haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kohus ei ole tuvastanud vastustaja poolt kaevatava haldusakti väljaandmisel HMS asjakohaste sätete rikkumist. Kohus on seisukohal, et vastustaja kaevatavat korraldust välja andes on toiminud oma diskretsiooni piires ja kooskõlas kehtiva seadusega. Samuti ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme, mis oleks mõjutanud maksuhalduri otsustust. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist (tühistamist) ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud haldusakt on kohtu hinnangul õiguspärane ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.