KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1167 Haldusasi AS Pajker, V.T. ja R.M. kaeb

§ 91lg 6 suhtes algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

Asja läbivaatamise vorm Istungimenetlus ja kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg

1. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 tühistamise nõue;
2. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise nõue;
3. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada

§ 91

lg 6 põhiseaduse vastaseks ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

1. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus: - kaebajatele: AS Pajker, V.T. ja R.M.; kaebajate esindajale: vandeadvokaat Rait Kaarma; vastustajale: Vabariigi Valitsus (Keskkonnaministeeriumi kaudu); vastustaja esindajatele: Helen Holtsman, Herdis Fridolin Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldusega nr 148 muudeti „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldust nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ja 28.05.2009 esitasid AS Pajker, V.T.e ja R.M. kohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise ja osaliselt tühistamise nõudes. 14.09.2009 määrusega kohus tagastas kaebajate poolt enam tasutud riigilõivu (tlk 146, I köide). 14.09.2009 määrusega võttis kohus AS Pajker, V.T.e ja R.M. kaebused Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise ja osalise tühistamise nõudes menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-09-1167; 3-09-1300; 3-09-1301 ühte menetlusse, ühiseks haldusasja numbriks jäi 3-09-
4. 18.10.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse jätkamise viisiks poolte nõusolekul kirjaliku menetluse. Kaebajatel tuli esitada täpsustatud kaebus, korrastada kaebuse nõuded ning esitada kaebajate poolt tellitud ekspertiisiakt. Kompromissi ei sõlmitud. Kohus andis kaebajale lõpliku seisukoha esitamise võimaluse – 31.10.13.a. ja tähtaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide täpsustamiseks ja esitamiseks. Kohus andis sellest tulenevalt vastustajale lõpliku seisukoha esitamiseks peale kaebaja vastuse saamist, so 07.11.13.a. Kaebuse esitajad jäid kaebuse juurde ja teatasid, et nende tellitud ekspertiisiakti kohtule ei esitata. Vastustaja jäi endistele seisukohtadele. KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD
5. AS Pajker, V.T. ja R.M. leiavad, et kui Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldusega nr 148 kehtestati uuesti muudetud korralduse lisa 1 „Natura 2000 võrgustiku alade - linnualade ja loodusalade nimekiri“ ja lisa 2 „Natura 2000 võrgustiku alade - linnualade ja loodusalade ülevaatekaardid“ uues sõnastuses, siis korralduse Natura 2000 võrgustiku linnualade nimekirja ps 45 on ära toodud Pärnu lahe linnuala (EE0040346) Pärnu maakonnas (edaspidi Pärnu lahe linnuala) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse. AS Pajker vaidlustab Natura 2000 laiendamise korralduse ulatuses, milles Natura 2000 võrgustiku, täpsemalt Pärnu lahe linnuala, koosseisu on arvatud AS Pajker omandisse kuuluvad kinnistud nimetusega Põllu (registriosa nr 2738106; katastritunnusega 15904:003:1725 ja 15904:003:1726), Rannamaa (registriosa nr 2738206; katastritunnusega 15904:003:0928), Poldri (registriosa nr 2738706; katastritunnusega 15904:003:1723 ja 15904:003:1724) ja Ranna (registriosa nr 2738806; katastritunnusega 15904:003:0926). Kaebajate R.M. ning V.T. omandisse kuuluvad kinnistud nimetusega Kuldranna, Merepiiga ja Merepeiu (registriosa nr 2958206; katastriüksuste tunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) (edaspidi koos kinnistud).
6. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse projektist „Ajutiste piirangute rakendamine majandustegevusele väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustikualadel“ esitas 02.03.2004 V.T. taotluse, milles palus Audru aleviku ja mere vahelise ala välja-arvamist Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualast. Taotlused esitasid ka R.M. ja AS Pajker.
7. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistuse 06.05.2004 vastuskirjas AS-le Pajker „Natura 2000 võrgustiku moodustamisest“, (edaspidi Pärnumaa Keskkonnateenistuse vastuskiri) sedastati selgesõnaliselt, et maaomaniku arvamuseta kaitseala või hoiuala ei moodustata, küll aga 2 viidati, et Natura 2000 võrgustiku alade raames moodustati Audru vallas ajutiste piirangute ala „Pärnu laht.“
8. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k (jõust. 05.08.2004) kinnitati

§ 91

lg 6 alusel „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ehk Natura 2000 võrgustiku alade korraldus, sellega ei määratud kaebajate kinnistuid Natura 2000 võrgustikku loetellu ehk Pärnu lahe linnuala hulka. Alates 05.08.2004 olid kaebajad teadmisel, et nende ettepanek kinnistud Natura 2000 võrgustiku alasse mitte lugeda on arvesse võetud ja nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele kuuluvat loodusobjekti.

1. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala (edaspidi Audru poldri hoiuala), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Üllatuslikult olid kaebajate kinnistud määratud Audru poldi hoiuala hulka. Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse eeltoodud määruse tühistamiseks ja see on tühistatud kaebajaid puudutavas osas (haldusasi nr 3-07-1839; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-09).
2. Natura 2000 laiendamise korraldus on õigusvastane ning rikub kaebajate subjektiivseid õigusi ja piirab vabadusi kinnistute omanikena. Natura 2000 algse korraldusega olid kinnistud Natura 2000 korraldusest jäetud välja. Kaebajad paluvad tühistada Natura 2000 laiendamise korralduse ulatuses, millega Natura 2000 võrgustikku laiendatakse kaebajate kinnistutele. Kaebajad nimetavad, kuidas olid maaüksused omandatud ning et nende kinnistute osas puudusid piirangute kohaldamiseks andmed. Küüni maaüksuse osas oli avaldus ostueesõigusega erastamiseks esitatud Audru Vallavalitsusele 26.12.
3. Audru Vallavalitsuse korralduse nr 267 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu 26.06.
4. Pärnu maavanema korraldus 1365-m maa erastamiseks võeti vastu 25.08.
5. Erastajaks oli OÜ Audru Mõis. 30.03.2001 (leping on esitatud kohtule) müüdi maaüksus kaebajale AS Pajker, kes jagas maaüksuse eraldi katastriüksusteks. Vaidlusaluste kinnistuste hulka kuuluvad nendest järgmised katastriüksused: Põlluotsa 15904:003:1726, Põllu 15904:003:1725, Poldriotsa 15904:003:1724 ja Rannamaa 15904:003:
6. Torni maaüksuse osas esitati avaldus ostueesõigusega erastamiseks Audru Vallavalitsusele 26.12.
7. Audru Vallavalitsuse korraldus nr 265 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu 26.06.
8. Pärnu maavanema korraldus 1366-m maa erastamiseks võeti vastu 25.08.
9. Erastajaks oli OÜ Audru Mõis. 30.03.2001 (leping on esitatud kohtule) müüdi maaüksus kaebajale AS Pajker, kes jagas maaüksuse eraldi katastriüksusteks. Vaidlusaluste kinnistuste hulka kuuluvad nendest järgmised katastriüksused: Poldri 15904:003:1723, Ranna 15904:003:
10. Merepiiga maaüksuse osas esitati avaldus ostueesõigusega erastamiseks Audru Vallavalitsusele 04.02.
11. Audru Vallavalitsuse korraldus nr 61 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu 23.02.
12. Pärnu maavanema korraldus 455-m maa erastamiseks võeti vastu 28.06.
13. Erastajateks olid kaebajad R.M. (1/2) ja V.T. (1/2). Hiljem jagati maaüksus eraldi katastriüksusteks Vaidlusaluste kinnistuste hulka kuuluvad nendest järgmised katastriüksused: Merepeiu 15905:002:0295 ja Kuldranna 15905:002:
14. Tähelepanuväärne on Merepiiga üksuse erastamisel asjaolu, et Natura 2000 eelvaliku alade määramisel said kaebajad Keskkonnateenistuselt kokkuleppe, et Natura ala piir asub 300 m meie erastamissooviga maast eemal. Sellisena piir ka kinnitati. Kirjalikke tõendeid kaebajatel selle kokkuleppe kohta ei ole, kuid seda tõendab ka asjaolu, et kui kaebajad sõlmisid riigiga (maavanema kaudu) maa ostueesõigusega ostu-müügi lepingu, siis ei olnud seal kirjas mingeid piiranguid ega kitsendusi (ei Natura 2000 ega ka hoiuala kohta). Kaebajad esitavad eeltoodu iseloomustamiseks kaardi (vt tlk 85 pöördel, II köide). 3
15. 11.10.2010 esitatud seisukohas kaebajad leiavad, et vastustaja eirab põhimõttelise veana oma vastuses Riigikohtu 15.10.2009 lahendist nr 3-3-1-57-09 tulenevat mõju antud haldusasjale. Vaidlustatud haldusakt anti välja varem kaebajate kinnistutele ulatuva hoiuala ja Natura 2000 ala piiride ühtlustamiseks. Nimetatud Riigikohtu lahendiga kaebajate kinnistute ulatuses õigusvastaselt moodustatud Audru poldri hoiuala otsus tühistati, seega on ka vaidlustatud haldusakt sellest tulenevalt õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
16. Kaebajad vaidlevad vastu vastustaja ebaõigetele ja kehtivatele õigusaktidele mittetuginevatele väidetele. 10.
17. Kaebajate kinnistud asuvad kompaktselt Audru poldri läänepiiril piirnedes idast osaliselt metsamassiiviga, põhjast Audru alevikuga ja läänest olemasoleva golfirajaga ning vastustaja ei ole tõendanud, et kaebajate kinnistute Natura 2000 ala hulgast välja jäämise korral oleks Pärnu lahe linnuala terviklikkus lõhutud. Kinnistud ei asu Audru poldri keskel või eraldi n-ö lahustükkidena selle sees, vaid kompaktselt tervikuna läänepiiril piirnedes omakorda põhjast Audru alevikuga, läänest olemasoleva golfirajaga ja idast osaliselt metsamassiiviga, mistõttu on ebaõige vastustaja väide „üksikute kinnistute väljalõikamisest“. 10.
18. Tõendatud ei ole kaebajate kinnistute tähendus Pärnu linnualale. Asjaoludest, et Euroopa Liidu jaoks on nn Pärnu lahe piirkonna näol üldiselt tegemist rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga ja erapooliku Eesti Ornitoloogiaühingu poolt on
19. aastal (ehk enne Natura 2000 ala algset korraldust) välja antud trükis „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ei tulene, et nende kinnistute Natura 2000 ala hulka arvamiseks ei tulnuks läbi viia kohast ja kaebajaid kaasavat menetlust; kinnisomandile kehtestatud ulatuslikke kasutuspiiranguid tuli vaidlustatud haldusaktis kohaselt põhjendada. 10.
20. Ajavahemikul 05.08.2004–23.04.2009 ehk Natura 2000 ala algse korralduse ja vaidlustatud haldusakti vahele jäänud ajavahemikul ei viidud kaebajate kinnistute Natura 2000 ala hulka arvamise osas läbi kaebajaid kaasavalt läbi ühtegi haldusmenetlust. Vastustaja poolt 23.11.2009 esitatud dokumendid käivad Riigikohtu poolt üheselt õigusvastaseks tunnistatud Audru poldri hoiuala moodustamise menetluse kohta või varasemaks kuupäevast 05.08.2004 ehk perioodi enne Natura 2000 ala algset korraldust ning seetõttu ei ole tegemist asjas tähtsust või tähendust omavate tõenditega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 mõistes ja kaebajad vaidlevad nende käesoleva haldusasja juurde võtmisele vastu. 10.
21. HMS § 40 lg 1 kohaselt ei ole vastustaja enne vaidlustatud haldusakti andmist perioodil 05.08.2004-23.04.2009 kaebajate poole vaidlustatud haldusakti kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks pöördunud ja see toob kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja viitab Riigikohtu HK 19.06.2009 lahendi nr 3-3-1-27-09 p-le
22. 10.
23. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastustaja ei pidanud eelnevalt kohast ja kaebajaid kaasavat haldusmenetlust läbi viima, siis on loodukaitseseaduse (

) § 91 lg 6 või selle sätte kohaldamise eelduseks oleva haldusmenetluse reguleerimata jätmise näol tegemist Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS) vastuolus oleva olukorraga. Täpsemalt oleks tegemist õigusselguse ja õiguskindluse (PS § 10) ja omandõiguse riive seadusereservatsiooni nõude (PS § 32

1. lõik) rikkumisega. Käesoleval juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi piiravalt otse kohaldada. 10.
2. Kohtuistungil leidsid kaebajad, et nad ei ole saanud esitada nende tellitud tööd ja ökoloogilise uuringu eelnõu, mille kaebajad tellisid, peamine viga on selles, et on eeldatud, et vaidlusalased kinnistud kuuluvad Natura 2000 ala hulka. Kaebajad ei ole rahul eelnõu kvaliteediga ja sellega, kuidas uuring läbi viidi. Kuna uuringus oli käsitletud kaebajate kinnistute ala Natura 2000 alana ja sealt pinnalt tehtud järeldusi; uuringute läbiviimisel osales kaebaja arvates erapoolikud isikud, so Eesti ornitoloogia ühingu liikmed, kuigi kaebajad tellisid uuringu eeldusel, et teostatakse vaatlused ja analüüs erapooletute isikute poolt. Sisuliselt ja vastuoluliselt asuti järeldusele, et golfi arendus ei toeta Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärkide saavutamist. 4 Asjas ei ole välistatud kompromissi leidmine, kuna golfi ala laiendus võib omada ka teatud positiivset mõju Pärnu lahe linnualale. 10.
3. Riigipoolseks kohustuseks oli välja selgitada lindude olemasolu kaebajate kinnistul. Vastustaja väidab, et ei pidanud Natura 2000 võrgustiku ala kindlaksmääramiseks ühtegi haldusmenetlust läbi viima, kuid samas nähtub, et kinnistuomanikele on seatud omandi kasutamisel olulised piirangud.

§ 91

lg 6 on vastuolus Põhiseadusega, kui kohus või vastustaja asuvad seisukohale, et ei pea võtma kinnistu omanikega kontakti, et nende seisukoht ära kuulata. Järgides

§ 8

- 11 nähtub, et tegelikult peaks menetlusest teatama, et alustatakse Natura 2000 laiendamise menetlust. Vastustajal tulnuks läbi viia ka ekspertiis ja selleks tulnuks kaasata ka kaebajad.

§ 8on seatud ekspertiisinõue.

Enne haldusakti andmist tulnuks

§dest 8, 9, 10 ja 11 juhinduda ka selles menetluses. Tegemist on avatud menetlusega ja kohaldada ei saa HMS §

1. 10.
2. Esitatud akt „Kaitse korraldamine Audru Poldri hoiualal“ ei tõenda, et kinnistud on Pärnu Lahe linnuala jaoks vajalikud. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et Natura 2000 alasse arvamine ei too kaasa piiranguid. See väide, et Pärnu lahe linnuala ei toimi nende kinnistuteta tuleb tõendada vastustajal, temal on tõendamiskoormis, sj peab hindama proportsionaalsust ja otstarbekust. Riigi kohustuseks on moodustada Natura 2000 võrgustik, kuid kinnistuomanikele seatakse olulised piirangud, seega on vaja läbi viia ka ekspertiis. 10.
3. Eelnevalt kaebaja nimetas, et kui 2001 a omandati kinnistud AS Pajkeri poolt, siis ajutised piirangud kehtestati alles 2004 a. R.M. ja V.T.e omandasid kinnistud 2004 septembris ja ajutised piirangud kehtestati mais
4. Seda, et sinna võiks hoiuala või Natura 2000 ala kehtestada, kaebajad ei teadnud, kui nad omandasid kinnistud. Hoiuala moodustamise protsessi algatamisel 02.03.2004 a esitasid nad taotluse Natura 2000 alast väljaarvamise kohta. Kaebajate äriühingute kaudu omandati kinnistud 1996-1997 aastatel. Haldusaktiga on peatatud ka nende algatatud detailplaneering.
5. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Vastustaja on kinnistute osas võtnud endale siduva kohustuse võtta kinnistud kaitse alla. Valikudiskretsioon on jäänud vastustajale vaid kaitserežiimi osas; vaidlusaluste kinnistute Natura 2000 võrgustikku arvamine toob kaasa seega rida avalik-õiguslikke kohustusi ja kitsendusi. Kaitse alla võetud loodusobjekti suhtes kohalduvad

§-dest 14-17 tulenevad üldised kitsendused ja koormatised ja tulevikus ka konkreetsest kaitserežiimist tulenevad piirangud. Samuti tuleb arvestada piirangute ja kitsendustega, mis tulenevad KeHJS normidest (vt nt § 46). Riigikohtu HK oma 19.06.2009 otsuse nr 3-3-1-27-09 p-s 11 on rõhutanud järgmist: „Seega kehtivad kaebaja kinnistutel olulised looduskaitselised piirangud tulenevalt nende kuulumisest Natura 2000 võrgustikku. OÜ-l Suviste Põllumajandussaadused ei ole enam võimalik vaidlustada asjaolu, et tema kinnistutel on nende Natura 2000 võrgustikku kuulumisest tulenevalt vajalik looduskaitseliste piirangute rakendamine.“ Antud juhul on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt seab kaebajate kinnistutele ulatuslikud piirangud, kuid need on seatud õigusvastaselt, seega on rikutud kaebajate põhiseaduslikult kaitstud omandiõigust. Kaebajad taotlevad haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja leiavad, et põhjendatud huviks antud juhul on kahju hüvitamise esitamise kavatsuses, kuna vaidlusaluste kinnistute osas on algatatud Audru Vallavolikogu 14.06.2007 otsustega nr 100 ja 102 detailplaneeringud (edaspidi koos DP-d). Vaidlustatud haldusaktiga on vaidlusalused kinnistud arvatud Natura 2000 võrgustikku ja kuna kaebajate teada ei ole vaidlusaluste kinnistute arvamine Natura 2000 võrgustikku vajalik ja õiguspärane, siis tellis kaebaja AS Pajker 13.11.2009 Fjordfresh Holding AS-lt teenusena Natura 2000 linnumõju hindamise uuringu. Nimetatud lepinguga on kaebaja AS Pajker tasunud 07.12.2009 kokku 491 000 kr. Tellitud uuring aga ei ole lõplikul kujul valminud ja seda kohtule ei saa esitada. 5 Tegemist ei ole kohtult taotletud ekspertiisiga ja seetõttu ei ole võimalik nõuda nimetatud ekspertiisiks kulunud kulutuste hüvitamist kohtu kaudu. Kui lõplikust ekspertiisiaktist peaks siiski ilmnema, et vaidlusalused kinnistud on arvatud Natura 2000 võrgustikku alusetult ja need arvatakse Natura 2000 võrgustikust välja, siis soovivad kaebajad nõuda vastustajalt selle raames tehtud kulutuste hüvitamist, kuna ekspertiisi pidanuks tellima vastustaja. Seega võib vastustaja õigusvastase tegevuse ja kantud kulutuste vahel olla põhjuslik seos. Riigikohtu HK on oma 18.02.2010 määruse nr 3-3-1-88-09 p-s 11 rõhutanud järgmist: „Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.“ Preventiivse huvina nähtub, et juhul, kui vaidlusalused kinnistud jäetakse antud haldusasja raames Natura 2000 võrgustikku, siis soovivad kaebajad kohtu hinnangut vaidlustatud haldusakti eelnenud menetluse (antud juhul siis täpsemalt menetluse puudumise) õiguspärasuse kohta. Kaebaja AS Pajker on AS White Beach Development aktsionär, millise äriühingu omandisse kuuluvad olemasoleva golfiala kinnistud registriosadega nr 2005806 (katastriüksuse nr 15904:003:0965 ) ja nr 27380 (katastriüksuse nr 15904:003:1727) ja sellega seoses on kaebajatel vajalik teada, kas olemasoleva golfiala Natura 2000 võrgustikku on samuti võimalik laiendada teadusliku ekspertiisita ja kinnistuomanikke kaasamata. Preventiivsel eesmärgil soovib kaebuse esitaja tagada, et vastustaja poolt kaebaja omandisse kuuluva kinnistu suhtes kaitse alla võtmise eelduste kindlakstegemisel (nt võimalik uus Natura 2000 võrgustiku moodustamise menetlus) ja võimalikus uues kaitse alla võtmise menetluses (st hoiuala või muu sobiva kaitserežiimi kehtestamise uues protsessis), kui ka näiteks

§-s 25 kirjeldatud kaitsekorralduskava koostamisel, järgiks vastustaja vastavaid haldusmenetluse ja looduskaitseseadusest tulenevaid põhjendamise- ja menetlusreegleid ning et piiranguid kehtestataks õiguspäraselt. Kaebajad on veendunud, et põhjendatud huvi võib seisneda ka menetluskulude jagunemises, nt juhul, kui vaidlustatud haldusakti kaebaja poolt taotletud osas nt HMS § 58 alusel ei tühistata (millega kaebajad ei nõustu), kuid halduskohtus tuvastatakse resolutsioonis vaidlustatud haldusakti õigusvastasus, siis kuulub kaebus vähemalt osaliselt rahuldamisele- HKMS § 92 lg

1. Kaebajad möönavad, et antud juhul siduv Riigikohtu praktika puudub, kuid Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus minna kaebaja taotluseta üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele (vt Riigikohtu
2. 04.2007 haldusasja nr 3-3-1-6-05).
3. Vaidlustatud haldusakti sisuline õigusvastasus. Haldusakt peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, haldusaktist peab üheselt nähtuma akti õiguslik ja faktiline alus, samuti peab haldusakt olema proportsionaalne, kaebajad viitavad Riigikohtu HK 28.10.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-66-03; 24.01.2008 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-62-
4. Vaidlustatud haldusakt on ebaselge, võetud vastu kaalutlemisreegleid eirates ja ebaproportsionaalne, sj ei ole olematu motivatsiooni tõttu võimalik kontrollida, kas konkreetsel juhul esinevad kaebajate kinnistute osas õiguslikud eeldused Natura 2000 laiendamise korralduse õiguslikuks aluseks oleva

§ 91

lg 6 kohaldamiseks ning kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku alade loetellu arvamiseks. Korraldusest ei nähtu, milliste liikide elupaigad või rände peatuspaigad täpsemalt kinnistutel (mitte Pärnu lahe linnualas) tavapäraselt asuvad, millised on kinnistute nimetatud võrgustikku lugemise põhjendused ja selles ei märgita, kas elu- ja peatuspaikade kindlaks tegemiseks on läbiviidud teaduslik ekspertiis. Diskretsioonivigade tõttu on haldusakt õigusvastane. Kinnistute omanikena neid Natura 2000 võrgustiku laiendamise protsessi, st haldusmenetlusse, ei kaasatud, seega ei olnud kaebajatel ka haldusmenetluse raames võimalik saada selgust selle kohta, kas ja millised kaitset vajavad loodusväärtused täpsemalt kinnistutel asuvad ning kas ja miks on tingimata vajalik ja proportsionaalne kinnistute Natura 2000 võrgustiku ala, st Pärnu linnuala, hulka arvata. Riigikohtu HK on 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-07 väljendanud, et kohtuasjas vaieldavuste olemasolul ning eriti olukorras, kus toimikus puuduvad olulised tõendid, ei saa kohus piirduda otsuse motiveerimisel üldise konstateeringuga, viitamata 6 sealjuures usaldusväärsetele tõenditele. Kaebajatel ei ole kohustust tõendada, et loodusväärtusi ei esine kinnistutel ulatuses, mis tingiks nende paratamatu Natura 2000 võrgustiku arvamise e negatiivset asjaolu tõendamise kohustust (Riigikohtu lahendid nr-ga 3-2-1-7-03, 3-2-1-84-03 ja 3-2-1-88-07). Natura 2000 laiendamise korraldusel on Riigikantselei kaudu kättesaadav seletuskiri, millele ei ole aga Natura 2000 laiendamise korralduses viidatud ja mida sellest tulenevalt ei saa lugeda vaidlustatud haldusakti osaks ega sellele kohtus tugineda, sj seletuskirjas puudub nõuetekohane motivatsioon, kaalutlused ja selged viited kinnistute osas võimalikele läbiviidud ekspertiisidele. Puutuvalt 2003 Eesti Ornitoloogiaühingu trükisesse „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ peavad kaebajad vajalikuks rõhutada järgmist: Audru poldri hoiuala moodustamisel ei viidud läbi

§ 8

lg-s 3 nimetatud kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi. Eesti Ornitoloogiaühing on lindudest, linnuuurimisest ja -kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus ( www.eoy.ee/ ) ja seega tuleb lugeda nimetatud mittetulundusühingu poolt välja töötatud kriteeriumeid mitteusaldusväärseteks, kuna ühingu eesmärkidest tulenevalt on selgelt ühingu huvi tagada linnualade võimalikult ulatuslik ja maksimaalne mitte aga optimaalne (põhjendatud ja otstarbekas) kaitse. Seletuskirjas on küll sedastatud, et linnudirektiivist ei nähtu Natura 2000 linnualade valimiseks täpseid kriteeriume, kuid samas ei ole seletuskirjas kuidagi põhjendatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt välja töötatud kriteeriumide vastavust linnudirektiivi artikli 4 punktidele 1 ja 2. Viitega

§-le 7 ja

§-le 70 märgivad kaebajad, et Natura 2000 laiendamise korralduse seletuskirjas aga ei ole kuidagi põhjendatud, miks satuksid vastustaja arvates kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku alasse mittearvamisel linnudirektiivis nimetatud linnuliigid või nende pesitsus- või peatumispaikade soodsa seisundi säilitamine või taastamine ohtu või millised teaduslikud ekspertiisid on vahepeal läbi viidud, mis tingiksid käesoleva Natura 2000 võrgustiku ja sellega koos Pärnu lahe linnuala laiendamise. Natura 2000 võrgustiku alade määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad keskenduma teadusliku kriteeriumi rakendamise abil välja selgitatud alade esitamisele teatud ajahetkeks, milleks Eesti puhul oli 01.05.2004 ning seejärel keskenduma nende alade kaitse korraldamisele. Isegi, kui vahepealsel ajal on Natura 2000 võrgustiku ala seisund halvenenud, ei tähenda see mitte automaatselt uute alade valimist, vaid eelkõige vajadust suurendada jõupingutusi olemasolevate alade kaitse korraldamisele. Eeldusel, et kinnistutel ei asu kaitset vajavaid loodusväärtusi või neid asub vähesemal määral kui eeldaks kinnistute Natura 2000 alana määratlemine, on kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku alana määratlemine lisaks eeltoodule ka ebaproportsionaalne. 13. Korralduse formaalne õigusvastasus. Rikutud on

-s sätestatud menetluse nõudeid ning ei ole lähtutud hea halduse (haldusmenetluse) põhimõtetest. Isegi, kui asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti andmiseks ei pidanud vastustaja järgima

§-des 8–11 kirjeldatud menetlusreegleid (millega kaebajad ei nõustu), siis tulnuks läbi viia avatud menetlus vastavalt HMS-s sätestatud avatud menetluse reeglitele vastavalt. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuli enne haldusakti andmist anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited, kuid kaebajate poole enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist ei ole laiendamise teemal üldse pöördutud. Kohaldamisele ei kuulu HMS § 58. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vaidlustatud haldusakti andmisele, mis toob Riigikohtu 15.10.2009 lahendi nr 3-3-1-57-09 kohaselt kaasa kaebajate omandiõigusele pöördumatu ja ulatusliku kasutuspiirangu, ei pidanud eelnema kohast ja kaebajaid kaasavat haldusmenetlust, siis on

§ 91

lg 6 või selle sätte kohaldamise eelduseks oleva haldusmenetluse reguleerimata jätmise näol tegemist Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus oleva olukorraga. Sellisel juhul tuleks jätta halduskohtul

§ 91lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve 7 kohtumenetlus.

Täpsemalt oleks sellisel juhul tegemist õigusselguse ja õiguskindluse (PS § 10) ning omandõiguse riive seadusereservatsiooni (PS § 32

1. lõik) nõuete rikkumisega. Käesoleval juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi piiravalt otse kohaldada (selle kohta vt ka Riigikohtu 15.10.2009 lahendit nr-ga 3-3-1-57-09). Sisuliselt oleks sellise käsitluse puhul tegemist sundvõõrandamisega kinnistuomanikku teavitamata ja kaasamata. Haldusakt on täielikult põhjendamata. Natura 2000 laiendamise korralduse kohta on küll koostatud seletuskiri, kuid sellele ei ole haldusaktis endas viidatud ja selle tõttu ei saa lugeda seda vaidlustatud haldusakti osaks. Isegi kui seda võiks lugeda haldusakti osaks, siis selles ei ole nõuetekohaselt põhjendatud kinnistute arvamist Natura 2000 võrgustiku koosseisu.
2. Vastustaja võtab oma 18.10.2010 esitatud menetlusdokumendis omaks, et kaebajate ja seega vaidlusaluste kinnistutega seoses vaidlustatud haldusakti raames menetlustoiminguid läbi ei viidud (punkti 3 teine lõik). Asjaolu, et „kui otseselt kaebajate seotud menetlustoiminguid ei tehtud, siis menetlustoiminguid üldse ei tehtud. Vaidlustatud korralduse menetluses suheldi paljude kinnistute omanikega ning viid läbi menetlustoiminguid.“ Isegi kui vaidlustatud haldusakti osas suheldi teiste mittevaidlusaluste kinnistute omanikega, siis see vastupidi tõendab, et kaebajaid koheldi võrreldes teiste kinnistuomanikega ebavõrdselt ehk õigusvastaselt.
3. Audru polder ei kuulu tervikuna Natura 2000 võrgustikku, mistõttu ei saa vaidlusaluste kinnistute arvamist Natura 2000 võrgustikku põhjendada Audru poldri terviklikkusega. Algselt kokkulepitud Natura 2000 ala suurus Audru poldril oli ~ 520 ha. Samas suuruses oli vaidlustatud haldusaktini st kuni laienemiseni 2009 kevadel. Pärast 2009 kevadet on Natura 2000 ala suurus Audru poldril ~705 ha. Kogu Audru poldri suurus on eri andmetel 1150–1300 ha olenevalt sellest, millised ääreala objektid sinna haarata. Audru poldri suuruseks on seega ~1300 hektarit, kuna see haarab maaparandusobjekte tervikuna. Seega on Natura 2000 ala suurus algselt kokkulepitud piirides 520/1300 ehk 40% poldri pinnast ning praeguse tegeliku suuruse järgi 705/1300 ehk 54% poldri pinnast ning ei saa väita, et kogu Audru polder on linnualana üks tervik. Kui võtta kogu Pärnu lahe linnuala (koodiga RAH0000131, pindalaga 109 581 ha), siis tegelikult on kaebajate esitatud kompromissvariant (millega väheneks Natura ala ainult ca 75 ha võrra) vähendab kogu Pärnu lahe linnuala ainult ca 0,068 % võrra. Väita, et Natura 2000 võrgustiku ala vähendamine 0,068% on kaitstavate lindude rände- ja pesitsuspaikade osas otsustava tähendusega või isegi olulist mõju omavat, on ebaõige. Vaidlusaluste kinnistute arvamiseks Natura 2000 võrgustikku ei piisa kinnistute Audru poldri koosseisu kuulumisest. Kuna Audru poldrit ei arvatud Natura 2000 koosseisu täies ulatuses, siis rikub vaidlustatud haldusakt ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Audru poldri tegelik ulatus nähtub kaebusele lisana esitatud kaardilt (punasega tähistatud ala, vt tlk 86 ja 91, II köide). Kaebajad toovad võrdluseks Natura 2000 võrgustiku ulatuse Audru poldril käesoleval hetkel ( kaart tlk 86 pöördel, II köide).
4. Vastustaja poolt 23.11.2009 menetlusdokumendi p-s 2 viidatud uuringute näol ei ole tegemist tõenditega selle kohta, et vaidlusalused kinnistud tuleb paratamatult Natura 2000 võrgustikku arvata. Nimetatud uuringud käsitlevad Audru poldrit või Pärnu lahe linnukaitseala üldiselt ning seega ei oma need antud asjas tähtsust; vastustaja poolt 23.11.2009 esitatud dokumendid käivad Riigikohtu poolt üheselt õigusvastaseks tunnistatud Audru poldri hoiuala moodustamise menetluse kohta või varasemaks kuupäevast 05.08.2004 ehk perioodi enne Natura 2000 ala algset korraldust ja need ei ole käsitletavad tõenditena TsMS § 238 lg 1 mõistes.
5. Kaebajad peavad vajalikuks kommenteerida OÜ Hendrikson & Ko koostatud erapoolikut ja sisuliselt teostamata jäänud uuringut. 8 Keskkonnaministeerium on neile uuringu teostamiseks edastanud ebaõiget informatsiooni (nt kogu Natura 2000 ala moodustamise ajalugu, samuti on ekspertide väitel neile edastatud ebausutavaid loendusandmeid). Eeltoodud põhjusel on hetkel uuring ümberkirjutamisel.
6. Vastustaja toob asjakohatuna oma vastuse p-s 1.1 välja, et linnumõju hindamise uuringu tellis ja tasus kaebaja AS Pajker ja siis ei ole teised kaebajad V.T. ja R.M. kulutusi teinud ning selles osas neil põhjendatud huvi puudub. Tegelikult omavad nad 50% AS Pajker aktsiatest (andmed avalikust ehk äriregistrist kättesaadavad) ja AS Pajker aktsionäridena on neil põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ja tegemist ei ole alternatiivnõuetega. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajate preventiivne huvi ei saa seisneda selles, et kaebajate poolt viidatud katastriüksused numbritega 15904:003:0965 ja 15904:003:1727 ei ole Natura 2000 võrgustikku arvatud. Kaebajad just nimelt soovivad tagada õigusvastasuse tuvastamise taotlusega, et vastustaja ei arvaks samuti Audru poldril asuvaid kaebajatega seotud katastriüksusi (st kinnistuid) Natura 2000 võrgustiku hulka kaebajaid kaasamata, vastavaid kohustuslikke ekspertiisi läbi viimata ja Natura 2000 laiendamise otsust põhjendamata.
7. Vastustaja asub kaebajatele taas üllatuslikult oma vastuses järeldusele, et „

§ 91

lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura korraldusega kehtestati Euroopa Komisjonile esitatav linnualade ja loodusalade nimekiri. Vaidlusalune korraldus ei määranud kindlaks ala kaitserežiimi. [..] Ei ole põhjendatud kaebajate taotlus jätta

§ 91lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus.

Vaidlusalune haldusakt ei piira kaebaja õigusi.“ Kaebajad toetuvad endiselt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2009 otsuse nr 3-3-1-27-09 p-s 11 toodud üheselt mõistetavale selgitusele. Samuti tuleb arvestada piirangute ja kitsendustega, mis tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, nt KeHJS §

1. Seega rikub vaidlustatud haldusakt ilmselgelt kaebajate õigusi ja see tuleneb üheselt tuvastatud Riigikohtu lahendis nr-ga 3-3-1-27-
2. Haldusakt rikub kaebajate omandiõigust (PS § 31) ja ettevõtlusvabadust (PS § 32); samuti rikkus vaidlustatud haldusakti menetlus või täpsemini menetluse mittetoimumine kaebajate õigust seaduslikule menetlusele (PS § 3). Lisaks asus vastustaja seisukohale, et „Ka Natura 2000 võrgustiku ala naabrusse plaanitava tegevuse puhul tuleb arvestada, et tegevus ei kahjustaks Natura objekte. Seega ei piira vaidlustatud korraldus oluliselt kaebajate õigusi vaidlusalustel kinnistutel.“ Seega võtab vastustaja eeltooduga omaks asjaolu, et vaidlustatud haldusakt siiski rikub kaebajate õigusi, kuigi järgmises lõigus asub vastustaja jälle vastupidisele seisukohale „Vaidlusalune haldusakt ei piira kaebaja õigusi“. Kaebajad ei nõustu, et antud juhul ei ole vahet, kas vaidlusalused kinnistud kuuluvad Natura 2000 võrgustikku või mitte, kuna seal tuleb kaitsta Natura 2000 objekte samamoodi. Kaebajad esitavad dokumentaalse tõendina asja juurde keskkonnaministeeriumi (vastustaja esindaja) 11.02.2009 vastuskirja nr 16-1/7328-2 „Suuresilla kalafarmi Audru poldri hoiuala laiendusettepanekust“ (edaspidi Keskkonnaministeeriumi seisukoht - tlk 236, II köide), mis oli esitatud vastuseks OÜ Hendrikos & Ko 19.02.2009 kirjale nr 940/09 „Audru poldri Põldeotsa ja Saulepa küla Suuresilla Suurfarmi kinnistu detailplaneeringu (kavandatav intensiivkasvatus) keskkonnamõju strateegilisest hindamisest“ (edaspidi Hendriksoni küsimus – tlk 237, II köide). Keskkonnaministeeriumi seisukohas on ära toodud vastus vastustaja vastuses tsiteeritud väitele: „Küsimuses, kas Natura 2000 võrgustikku esitatud alal leiduvate linnuliikide häirimist tuleb vältida ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala, oleme jätkuvalt arvamusel, et Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 21 kohaldamine on suunatud siiski konkreetsetele aladele. Liikide häirimine väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid ei ole loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rakendusalas. Sarnasele seisukohale asutakse ka Euroopa Komisjoni antud juhendmaterjalis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus“ (lk 23), mille kohaselt Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 9 „meetmed on suunatud üksnes „loodushoiualadel“ paiknevatele liikidele ja elupaigatüüpidele.“ Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et ei ole vahet, kas kaebajate vaidlusalused kinnistud on Natura 2000 võrgustiku arvatud või mitte, kuna liikide häirimine väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid ei ole Euroopa Liidu loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rakendusalas ehk kaitstavaid liikide elupaiku ja häirimatust tuleb kaitsta Natura 2000 võrgustiku alal. Keskkonnaministeeriumi seisukohas on järeldus, et „Natura 2000 võrgustiku alade määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad keskenduma teadusliku kriteeriumi (milleks oli ka IBA alade nimekiri) rakendamise abil välja selgitatud alade esitamisele teatud ajahetkeks, mille Eesti puhul oli 01.05.2004 ning seejärel keskenduma nende alade kaitse korraldamisel. Kui vahepealsel ajal on alade seisund halvenenud, ei tähenda see automaatselt uute alade valimist vaid vajadust suurendada jõupingutusi olemasolevate alade kaitse korraldamisele.“ Kaebajad ei nõustu, et nö
3. aasta IBA uuring oleks käesoleval juhul kohaseks ekspertiisiaktiks
4. Küll aga nõustuvad kaebajad üheselt ministeeriumiga selles osas, et Eestil oli kohustus esitada Natura 2000 võrgustiku alade loetelu Euroopa Liidule 01.05.2004 ja pärast seda keskenduma nende alade kaitsele. Antud juhul on aga vastustaja käitunud vastupidiselt. Vastustaja asub direktiivide kohaldamise põhimõtte osas üllatuslikult oma vastuses täiesti ebaõigele ja arusaamatule seisukohale viidates lahendile, mis on tühistatud. IBA uuringu osas viitavad kaebajad, et Riigikohtu HK on selgesõnaliselt rõhutanud järgmist: „Teose lk -d 101-102 käsitlevad kogu Pärnu lahte, muu hulgas ka Audru roostikku, kuid ei esitata spetsiifilisi põhjendusi vaidlusaluse ala osas, samuti ei hinnata kavandatavate piirangute otstarbekust.“ Kohus on andnud tähenduse looduskaitselise väärtuse kaitse alla võtmises nõutava ekspertiisi puudumisele: „Kui aga menetlus algab ilma nõuetekohase ekspertiisita ning ka menetluse kestel ei korraldata ekspertiisi, mille käigus selgitataks välja kõik olulised asjaolud, ei saa menetluse tulemusena antav haldusakt (loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus) olla õiguspärane, sest välja on selgitamata olulised asjaolud. Sellisel juhul on nõuetekohase ekspertiisi puudumine oluline menetlusrikkumine, mis annab aluse menetluse tulemusena antud haldusakti tühistamiseks.“ Vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole sj
5. aasta IBA uuringule tuginetud. Ebaõige ja vastuoluline oleks seisukoht, et kuigi
6. aasta IBA uuring ei ole piisav hoiuala moodustamiseks, on see täiesti piisav sisuliselt sama ulatusliku omandiõiguse piirangu kaasa toomiseks Natura 2000 võrgustiku raames. Direktiivi kaebajate kahjuks otsekohaldamise võimalikkuse küsimusele on aga Riigikohus leidnud, et „Seega saab direktiiv vahetult panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, mitte aga üksikisikutele, ning direktiivile ei saa kohtus tugineda üksikisiku vastu. Kui nõustuda ringkonnakohtu järeldusega, et vastustajal ei olnud kaalutlusõigust kassaatorite kinnistute suhtes hoiuala kaitserežiimi kehtestamise osas, tähendaks see, et direktiivi vahetu kohaldamine tooks kaasa kassaatorite omandiõiguse olulise riive. Selline olukord aga ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt lubatav.“ Seega ei ole lubatud antud juhul Euroopa Liidu direktiive ka Natura 2000 võrgustiku raames kaebajate omandiõigust oluliselt riivavalt vahetult ehk otse kohaldada. Seoses vastustaja väidetega kaebajate arvamuse enne vaidlustatud haldusakti andmist ärakuulamise kohta soovivad kaebajad rõhutada, et Keskkonnaministeeriumi Natura komisjon kinnitas 23.03.2004 Riigikogu keskkonnakomisjonile, et Euroopa Komisjonile ei esitata eraomanikuga kooskõlastamata maid. Sellekohast informatsiooni levitasid kõik keskkonnateenistused ja ajakirjandus ning on käesoleva hetkeni üleval ka Natura 2000 veebilehel http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=106&lang=et . See oli kõigile menetlusosalistele teada. Seejuures jõustus looduskaitseseadus alles 10.05.2004 ehk ajal, millal Natura 2000 alade nimekirja koostamine oli sisuliselt juba lõppenud, ja kaebajad teadsid, et vaidlusaluseid kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku koosseisu lülitatud. Seoses loodushoiutöödega märgivad kaebajad, et enamik töid teostati mitte nendele kuuluvatel kinnistutel, vaid jätkuvalt riigimaadel. Peale selle ei tähenda loodushoiutööde teostamine 10 paratamatult seda, et vaidlusalused kinnistutele tuleb paratamatult kohaldada ulatuslikke looduskaitselisi piiranguid. Vastustaja möönab, et IBA (the Inventory of Important Bird Areas in the European Community) nimekiri ei ole asjaomastele liikmesriikidele õiguslikult siduv. Seega võtab vastustaja sõnaselgelt omaks selle, et kaebajate omandisse kuuluvate vaidlusaluste kinnistute arvamine Natura 2000 võrgustikku ei ole Eesti riigile kohustuslik Euroopa Liidu liikmesriigiks olemisest tulenevalt.
7. a IBA uuring ei ole Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-57-09 tulenevalt vaidlustatud haldusakti andmiseks kohane ja piisav. Margus Ellermaa 2008 soovitused ei ole tõend vaidlusaluste kinnistute Natura 2000 võrgustiku arvamise paratamatuse kohta. Pealegi on Margus Ellermaa seotud erapooliku Eesti Ornitoloogia Ühinguga ( http://www.eog.ee/node/31 ). Täpselt samad vastuväited käivad ka A. Kuresoo „eksperthinnangu“ kohta. A. Kuresoo oli Eesti Ornitoloogiaühingu esimees perioodil 1994–
8. Seega on vastustaja poolt esitatud dokumentide osas tegemist asjakohatute tõenditega, mis ei kuulu haldusasja juurde võtmisele. Samuti ei ole ülaltoodud ja varasemates menetlusdokumentides toodud põhjustel õigustatud antud haldusasjas ka HMS § 58 kohaldamine.
9. Kaebajate taotlused: 1) teha kindlaks Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine“ õigusvastasus; 2) tühistada kaebajate omandisse kuuluvate kinnistute osas Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine“; 3) jätta

§ 91

lg 6 kohaldamata kui Põhiseadusega vastuolus olev säte ja/või tunnistada

§ 91

lg 6 kohaldamise eelduseks olevate menetlusreegleid sisaldava õigustloova akti andmata jätmine Põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevale menetlus Riigikohtus; 4) Mitte võtta asja juurde vastustaja 23.11.09 esitatud dokumente, kuna tegemist ei ole asja tähtsust omavate tõenditega (TsMS § 238 lg 1 mõttes). 5) mõista Vabariigi Valitsuselt välja kõik kaebajate poolt käesoleva haldusprotsessi raames kantud menetluskulud (esitatud 18.10.2010 kohtule ja vastustajale) ning Vabariigi Valitsuse menetluskulud jätta Vabariigi Valitsuse enda kanda. Kaebajate esindaja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kaebajad on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 49 890 kr koos riigilõivuga (sj õigusabi 49 140 kr ja riigilõiv kokku 750 krooni). Seoses käesoleva haldusasjaga on AS Pajker tasunud Alvin, Rödl & Partner AB OÜ-le: 08.12.2009 arve nr 656, 05.06.2009 alusel 33 134,40 kr; 08.12.2009 arve nr 756, 06.07.2009 alusel 2124 kr;15.01.2010 arve nr 1110, 07.10.2009 alusel 9 936 kr; 12.07.2010 arve nr 1242, 07.11.2009 alusel 4968 kr; 12.07.2010 arve nr 297, 07.03.2010 alusel 4752 kr;12.07.2010 arve nr 398, 07.04.2010 alusel 2160 kr; 12.07.2010 arve nr 611, 07.06.2010 alusel 1296 kr. Kokku on laekunud koos käibemaksuga 58 370, 40 kr. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et menetluskulude nõue on ka põhjendamatult suur (tlk 53 III kd).
2. Kaebajate seisukohaga, et kuna Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k ei määratud kaebajate kinnistuid Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja, siis alates 05.08.2004 olid kaebajad teadmisel, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele kuuluvat loodusobjekti, vastustaja ei nõustu. 11 AS-le Pajker, mille juhatuse liige on kaebuse esitaja R.M., on Pärnumaa Keskkonnateenistus saatnud 06.05.2004 kirja nr 38-3-1/718-2 (tlk 182, I köide), milles informeeritakse Natura 2000 võrgustikku kuuluva hoiuala moodustamise protsessist ning kirjas on selgitatud, et arvestades asjaolu, et AS Pajker on alates 2002 suvest hooldanud Audru poldri niite, pidi ta olema teadlik, et hooldab väärtuslikku kooslust, mis on väärtuslik just lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana. Peale selle saatis Pärnumaa Keskkonnateenistus 11.08.2004 AS-le Pajker kirja nr 38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega informeeriti kaebajat edasisest menetlusprotsessist ja võimalusest osaleda avalikul väljapanekul (11.08.2004-27.09.2004) ning avaliku arutelu toimumise ajast (08.09.2004) ning esitati vastuväidete esitamise tähtaeg. Ka kinnistute (15905:002:0219, 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) kaasomanikku V.T.e on 06.05.2004 kirjaga nr 38-3-1/718-2 (tlk 185, I köide) informeeritud kavandatavatest piirangutest. Loodusobjekti kaitse alla võtmise teade avaldati 02.08.2004 Ametlikes Teadaannetes (tlk 186, I köide). Teates avaldati hoiualade nimekiri, mille osas algatati hoiualade moodustamise menetlus ning samas teatati hoiualade avalikust väljapanekust ja avalike arutelude toimumise aegadest, samuti vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaegadest. Samasisulised teated avaldati 05.08.2004 ajalehtedes „Eesti Päevaleht“ (tlk 187, I köide) ja „Pärnu Postimees“ (tlk 188, I köide). Nähtuvalt 08.09.2004 Audru Vallavalitsuses toimunud hoiualade kaitse alla võtmise avalikul arutelul osalenute nimekirjast, osales selles ka kaebaja R.M. (positsioon 4) (tlk 189, I köide). Seega on peale Vabariigi Valitsuse 05.082004 korralduse nr 615-k kehtima hakkamist korduvalt kaebajatele selgitatud edaspidist menetlust nende kinnistute suhtes hoiuala moodustamise osas ning kaebajatele ei saanud jääda ettekujutust, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele kuuluvat loodusobjekti. Vastustaja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadele haldusasjas nr haldusasi nr 3-07-1839 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-09).
3. Haldusakti sisulise põhjendatuse osas nähtub, et kaebuses nimetatud kinnistute maa-ala loodusväärtuseks on seal elavad linnud. Lindude elupaiku, mille hulka kuuluvad nii nende pesitsus- ja toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina võimalik piiritleda üksikute kinnistute kaupa. Kõnealused kinnistud kuuluvad Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis moodustab ühtse ökoloogilise terviku ning millest üksikute kinnistute väljalõikamine ei ole põhjendatud. On täiesti ilmne, et linnud oma elutegevuses liiguvad ja lendavad ringi ning ei viibi pidavalt ühes ja samas kohas, seega eelnimetatud asjaolu saab TsMS § 231 lg 1 kohaselt pidada üldtuntuks. Pärnu lahe linnuala kuulub Euroopa Liidu mõistes Natura 2000 linnuala koosseisu. Direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ei sätesta linnualade valimiseks täpseid kriteeriume, siis töötati need välja Eesti-Hollandi projekti „Linnuhoiualade väljavalimine Natura 2000 võrgustiku jaoks Eestis“ ehk MATRA-SPA raames (kättesaadav http://www.seit.ee/artiklid.php3?f=10&artid=26 ). Tähtsate linnualade piiritlemiseks kasutati kogu Euroopas juhendmaterjali „Important Bird Areas in Europe: Prority sites for conservation“ (Heath, M.F & Evans, M.I. (edc) 20002 vols. Cambridge UK). Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn IBA alade) alusel ning ornitoloogilised kriteeriumid, mida järgiti MATRA-SPA projektiski on avaldatud Eesti Ornitoloogiaühingu trükises „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ (Kuus A., Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, kättesaadav: http://www.eoy.ee/projektid/iba/iba2003.pdf ). Pärnu lahe linnuala puhul tuleb arvestada ala suurt rahvusvahelist tähtsust kuna tegemist on rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga (IBA), mis omab väga suurt siseriiklikku kaitseväärtust. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA alade) alusel ja Eestis alustati selle tööga juba 1991 a. Euroopa kohus (lahend C-44/95) on linnualade piiride lahendamisel viidanud IBA aladele ja neile valikukriteeriumitele. Alade valikukriteeriumid on välja toodud uurimuses „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ (Kuus A., Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, lk 9, 14-15), nende kriteeriumide ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel praegu on kinnistud 12 tunnustega 15904:003:1725; 15904:003:1726; 15904:003:0928; 15904:003:1723; 15904:003:1724; 15904:003:0926; 15905:002:0295; 1505:002:
4. Otsuse tegemisel lähtuti EÜ Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest, mille nõuete täitmiseks tuleb riigil kaitsta lindude kaitse seisukohast kõige olulisemaid alasid ja linnukaitselised alad tuleb moodustada ning piiritleda lähtudes ornitoloogilisest kriteeriumist. Arvestati Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt võib riik vaid erandjuhtudel vähendada kaitseala ulatust. See peab vastama ülekaalukatele üldistele huvidele, mis kaalub üles ökoloogiliste eesmärkidega seotud huvid. Majanduslikud asjaolud ei ole vaadeldavad viidatud ülekaalukate huvidena (Otsused C-3/96; C-374/98; C-355/90; C-371/98; C-3/96; C-57/89). Natura alad ei ole tavalised kaitsealad – need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus. Natura 2000 võrgustiku loomise eesmärk on eelkõige seotud avalike huvide kaitsmisega. Vaidlustatud korralduse haldusmenetlust ei saa võrdsustada hoiuala moodustamise menetlusega ja tuleb arvestada teadlaste poolt antud arvamustega, seega on Eesti Ornitoloogiaühingult „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimus käesolevas haldusmenetluses arvestatav. Pärnu lahe linnuala näol on tegemist Euroopa Liidu tähtsusega linnualaga Eestis ja arvestades EÜ Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta tulenevat kohustust Eesti Vabariigile kaitsta lindude kaitse seisukohast kõige olulisemaid alasid ja linnukaitselised alad moodustada, puudus vastutajal võimalus teha asjas teistsugune otsus ja kaebajate kinnistud hoiualast välja jätta lõhkudes Pärnu lahe linnuala ökoloogilise terviklikkuse, mis on aga lubamatu. Vaidlustatava korralduse andmise tingis ka vajadus täpsustada Natura 2000 alade piirid. Paljud siseriiklikult kaitse alla võetud alade piirid (ka kaebajate kinnistud) ei kattunud Natura 2000 alade piiridega. 2005 detsembris Euroopa Komisjoni poolt Läti vabariigis, Lilastes korraldatud boreaalse regiooni seminari lõppotsuste kohaselt peab Eesti riik mitmel Natura 2000 loodusalal täiendama elupaigatüüpide ja liikide loetelusid. Keskkonnaministeerium on aastatel 2006-2008 koostöös ekspertidega kogunud täiendavaid andmeid olemasolevatel Natura 2000 aladel esinevate loodusväärtuste kohta, mille tulemusel täpsustatakse Natura 2000 alade kaitse eesmärke. Nii on antud soovitused Audru poldri kaitse korraldamiseks aastast 2009 alates. Pärnu lahe linnuala osa on ka Audru poldri osa. „Soovitused põhinevad Audru poldri praegusele olukorrale (pidevad käigud alale aastatel 2002-2008), aerofotodele, linnustikuandmetele (Naturaandmevorm, Eesti ornitoloogiaühing, Riiklik Looduskaitsekeskus) ja kaitsekorraldusmeetmetele Soomes, Rootsis ja mujal Euroopas (Ellermaa, M.
5. Kaitse korraldamine Audru poldri hoiualal. Mergus Birding. Käsikiri. Keskkonnaameti Nigua seire- ja uurimiskeskuse teadusarhiivis, kättesaadav ka http://www.nigula.ee/ala/Audru_HA/uuringud/Ellermaa2008.pdf, lk 3) „Audru poldri kaitserežiim on moodustatud kahes järgus:

§ 10

lg-le 1 võetakse ala kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega. Vastavalt 15.10.2009 Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-57-09 on tühistatud Vabariigi Valitsuse 18.05 2007.a määrus nr 154 kaebajate kinnistuid puudutavas osas. Seega on tühine kaebajate kinnistuid puudutavas osas nende alade kaitse alla võtmine. 16.11.2009 sai Keskkonnaministeerium Läänemaa Linnuklubilt Looduskaitseobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku (tlk 190, I köide). Ettepanek puudutab 15.10.2009 Riigikohtu otsusega nr 33-1-57-09 tühistatud kinnistute kaitse alla võtmist. Keskkonnaministeerium korraldab lähtuvalt ettepanekust ja

§ 8

just vaidlusaluste kinnistute osas kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi ning kindlasti kaasab ja teavitab menetlusest ka kaebajaid. 24. Korralduse formaalse õigusvastasuse väites leiab vastustaja, et haldusmenetluses tuleb anda isikutele võimalus esitada vastuväiteid ja anda informatsiooni kavandatavatest riigi otsustest. Menetluses on isikud on arvamust väljendanud, seega ei saa mitte kuidagi järeldada, et haldusorgan on tegutsenud sõnamurdlikult või lausa õigusvastaselt. V.T. esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatavate kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000 linnuhoiualast (kaebaja lisa 5) ja AS Pajker esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatavate kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000 linnuhoiualadest (tlk 191, I köide). 11.08.2004 on kaebajale väljastatud kiri nr 38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega teavitati menetluse edasisest käigust. Seega on kaebajate etteheide asjakohatu ja väär. 28.04.2009 on vaidlustatud korralduse kehtestamise kohta korraldusega seotud kinnistute omanikele, saadetud teade (tlk 192, I köide). Keskkonnaministeerium on teavitanud õigusest taotleda toetust, kuid on lisatud kontaktandmed täiendavate küsimuste korral. Nimekirjast nähtub, et teade on saadetud ka R.M.le ja V.T.ele. Kiri on saadetud küll lihtkirjana, kuid kaebajatele saadetud kirjad ei ole adressaadile tagastatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel tulnuks järgida

§ 8-11 nõudeid.

Kui menetlusnormid vaidlustatava haldusakti andmiseks puuduvad, siis tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatud korrast haldusasja menetlemisel.

1. Kohtuistungil märkis vastustaja, et tegemist on linnualaga, kus asuvad väärtused ja välja arvata neid Natura 2000 nimestikust ei saaks. Kaebajate tellitud ekspertiisiuuring on saadetud kommenteerimiseks ja ettepaneku tegemiseks nendele, kes selle tellisid (kaebajatele ja kinnistute omanikele) ning samuti keskkonnaametile (27.09.2010). Esitatud on ettepanekuid kaebajate endi poolt, Keskkonnaameti poolt vastustaja teada ettepanekuid esitatud ei ole. 14 Teine ekspertiis on keskkonnaameti poolt tellitud, selle tulemus edastatakse eeldatult 26.10.
2. Keskkonnaameti ekspertiis näitab praegust seisu, mis sellel alal toimub, kas need väärtused on seal olemas. Kui uus uurimus peaks lükkama ümber vanad väited, ehk kinnitama, et see pole lindudele väga oluline ala, siis võiks kõne alla tulla muudatuste tegemist. Natura linnualade valikukriteeriumid olid kogu Euroopas ühtsed. Kaebajaid huvitavate kinnistute osas on (lk 101 ja 102) välja toodud Pärnu lahe kava ja nimetatud liigid, mis sellel alal peatuvad, põhjendused valiku osas ning lisatud on kaart. Audru Poldri näol on tegemist ühe tervikuga, looduslikke piire on järgitud selles alas ja seetõttu on hinnang antud tervikuna, mitte kinnistute kaupa, vaid piirid määrab poldriala. Natura alaks määramiseks on aluseks ekspertuurimus, mis vastavalt riiklikule programmile Natura 2000 tehakse kindlaks, seal on üldpõhimõtted kuidas toimub valik – üleeuroopaliste kriteeriumite põhjal. Kategooria C2 Euroopa liidu tähtsusel – vähemalt 1 % Euroopa liidus ohustatud populatsioonist peatub - vastab kolme liigi osas. See on tõestatud 2003 aastast ekspertuuringuga, see ei vaja täiendavat uuringut, kuna tegemist on ühtse piirkonnaga. Ala piiri ei saa seetõttu vähendada ja poldriala on kindel tervik. Poldril asuvate niitude hooldamise eest maksti As Pajkerile toetust loodustoetuste määruse alusel.
3. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebajate poolt nimetatud huvid ei ole põhjendatud huviks. Kaebajad on nimetanud, et huviks on AS Pajkeri poolt tellitud ekspertiisi läbiviimiseks kulutuste hüvitamise nõude esitamises tulevikus. Nähtub, et AS Pajker tellis 13.11.2009 keskkonnamõju komplekshindamise raames Natura 2000 linnumõju hindamise (13.11.2009 teenuse osutamise leping, kaebaja 28.10.2010 esitatud vastuse lisa 2). Kaebajad esitasid kohtule taotluse täiendavate tõendite ja taotluste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kaebajad põhjendasid taotlust sellega, et nemad, kohapealsed ettevõtjad ja kohalik omavalitsus, on tellinud Hendrikson & Ko erapooletute ekspertide poolt ökoloogilise uuringu. Kaebajad palusid korduvalt pikendada uuringu esitamise tähtaega ent lõpeks loobusid ise selle esitamisest, kuna leidsid, et nende enda poolt tellitud ekspertide esialgne hinnang on erapoolik ja ökoloogiline uuring on jäänud sisuliselt teostamata. Väite kohaselt tellitud linnumõju hindamise uuringu eest on tasutud 491 000 kr ja see tuleks hüvitada. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et nimetatud asjaolu saab seostada põhjendatud huviga. Kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendit (ekspertiisiakti), mille tellimise kulude hüvitamist nad kunagi tulevikus nõuaksid. Kaebajad ei saa põhjendatud huvina esile tuua kahju hüvitamise nõuet sellise ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks, mille tõendina kohtule esitamisest nad ise loobusid. Kaebajal on õigus esitada kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks, kuid ekspertiisiakti kohtule ei ole esitatud ning seega ei saa nõuda ka sellise menetluskulu väljamõistmist. Linnumõju hindamise uuringu (ekspertiisi) tellis 13.11.2009 ja tasus ainult kaebaja AS Pajker (13.11.2009 teenuse osutamise leping, kaebaja 28.10.2010 esitatud vastuse lisa 2). Kaebajad V.T. ja R.M. ei ole kulutusi uuringule teinud, seega ei saaks V.T. ja R.M. ka nõuda uuringuks tehtud kulutuste hüvitamist ega nimetada sellise kahju hüvitamise esitamise kavatsust põhjendatud huvina. Ka AS Pajker ei saa nimetada ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste hüvitamise nõuet põhjendatud huviks. Nimetatud preventiivset huvi ei saa samuti tunnustada ja arusaamatu on seos preventiivse huvi õiguste kaitsmisel selle seostamisega kinnistutega, mida ei ole Natura 2000 võrgustikku nimetatud (katastriüksused 15904:003:0965 ja 15904:003:1727). Riigikohtu HK on märkinud, et „tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele“ (vt nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3 3-1-24-10). Kuna kaebaja poolt nimetatud katastriüksused 15904:003:0965 ja 15904:003:1727 ei ole Natura 2000 võrgustikku arvatud, siis ei saa käesolevas haldusasjas tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsmisele tulevikus. Soov, et vaidlustatud kinnistute uues kaitse alla võtmise menetluses kui ka 15 kaitsekorralduskava koostamisel järgitaks vastavaid haldusmenetluse ja looduskaitseseadusest tulenevaid põhjendamise- ja menetlusreegleid ning see oleks signaaliks, et vastustaja kohaldaks vaidlusaluste kinnistute suhtes looduskaitselisi piiranguid õiguspäraselt, on samuti eksitav. Erinevalt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kinnitamise menetlusest tuleb kaitse alla võtmise menetluses korraldada loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning piirangute otstarbekuse ekspertiis (

§ 8

lg 3) ja viia läbi avatud menetlus (

§ 9

). Erinevalt loodusobjekti kaitse alla võtmisega ei kaasne Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kinnitamisega ka piirangute kehtestamist. Seega vaidlustatud korralduse menetlust ei saa võrdsustada hoiuala moodustamise menetlusega ega vaidlustatud korralduse menetlus ei anna õigust kaebajatele nõuda õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil õiguslikult ja faktiliselt hoopis teiste asjaoludega ja menetlusega seoses. Kaebajad on põhjendanud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks sellega, et kaebajad võivad taotleda menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist osaliselt, selles osas, mida kohus lähtudes HKMS § 92 lg 2 ei rahulda. Samas on kaebajad ise jõudnud 28.10.2010 esitatud vastuses seisukohale, et kohus ei saa minna ilma kaebaja taotluseta tühistamistaotluselt tuvastamistaotlusele ehk teisisõnu kohtul pole õigust otsustada kaebuse osalist rahuldamist ilma kaebajate taotluseta. Kaebaja on oma taotluses viidanud küll vaid HMKS § 6 lg 2 p-le 1 (tühistamistaotlusele) nimetamata HKMS § 6 lg 3 p 1, kuid sisuliselt on taotlenud haldusakti tühistamist või ka õigusvastasuse tuvastamist. Järelikult on kaebaja nõustunud kaebuse osalise rahuldamisega aga ka menetluskulude osalise rahuldamisega ning ei saaks ka hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist. 27. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakti kehtestamisel on rikutud

§-des 8-11 sätestatud menetlusreegleid. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud korralduse menetluses tulnuks järgida

§ 8-11 nõudeid.

Ei saa väita, et

§ 91

lg 6 kohane haldusmenetlus oleks reguleerimata, sest haldusmenetluses tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest ning sellest on ka vaidlustatud korralduse andmisel lähtutud. Hoiuala moodustamise ja Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kinnitamise menetlus on küll seoses, kuid Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 kaebajate kinnistute osas tühistamine ei too kaasa paratamatult vaidlusaluse korralduse tühistamist.

§ 91

lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura korraldusega kehtestati Euroopa Komisjonile esitatav linnualade ja loodusalade nimekiri. Vaidlusalune korraldus ei määranud kindlaks ala kaitserežiimi. Vastavalt

§ 10

lg-le 1 võetakse ala kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega. 18.05.2007 Vabariigi Valitsuse määrus nr 154, mille § 1 lg 1 p 1 kohaselt moodustati Audru poldri hoiuala, mis piiras oluliselt kaebajate õigusi nendele kuuluvatel vaidlusalustel kinnistutel. Nimetatud määruse § 2 kohaselt on hoiualade valitseja Keskkonnaamet ja

§ 14

, 32, 33 on sätestatud kitsendused ning hoiualal esinevate loodusväärtuste kaitse toimub kavandatava tegevuse mõju hindamise alusel. Natura korraldus Natura 2000 võrgustiku alade loetelu Euroopa Komisjonile esitamise kohta ei ole alade kaitse alla võtmise otsus ning ei kehti

sätestatud piirangud. KeHJS § 3 p 2 näeb küll ette keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse kavandatavate tegevuste puhul, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kuid tegevust hinnatakse mitte ainult Natura võrgustiku alal, vaid ka alal, kus tegevus võib mõjutada Natura võrgustiku ala. Seega, kui kaebajate kinnistud ka ei asuks Natura 2000 võrgustiku alal, siis lähtudes asjaolust, et kinnistutel planeeritav tegevus võib siiski mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, peaks keskkonnamõju vaidlustatud kinnistutel siiski (küll sellest seisukohast kuidas ta mõjutab näiteks lähedal asuvat Natura 2000 ala) hindama. Ka Natura 2000 võrgustiku ala naabrusse plaanitava tegevuse puhul tuleb arvestada, et tegevus ei kahjustaks Natura objekte. Seega ei piira vaidlustatud korraldus oluliselt kaebajate õigusi vaidlusalustel kinnistutel. 16 28. Ei ole põhjendatud kaebajate taotlus jätta

§ 91lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus.

Kaebajad on viidates 15.10.2009 Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-57-09 väitnud, et käesoleval juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi piiravalt otse kohaldada. 08.04.2009 otsuses nr 3-07-1839 (p 29) asus Ringkonnakohus seisukohale, et vastustaja kaalutlusõigus hoiuala moodustamisel oli sedavõrd redutseeritud, et apellantide kinnistud tuli hoiuala hulka arvata. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-09 p-s 21 on Riigikohus märkinud, et ringkonnakohtu viidatud lahendid käsitlevad ala valimist Natura 2000 erikaitsealade võrgustikku. Hoiuala moodustamisel aga ei olnud kassaatorite kinnistud hoiuala moodustamise hetkel hõlmatud Natura 2000 erikaitsealaga. Käesoleval juhul aga ongi tegemist ala valimisega Natura 2000 ala võrgustikku, mille puhul oli Natura 2000 alade võrgustiku moodustamisel kaalutlusõigus sedavõrd redutseeritud, et kaebajate kinnistud tuli Natura 2000 võrgustiku nimekirja nimetada. Euroopa Kohus on leidnud, et Natura alade valikul tuleb arvestada üksnes ökoloogilisi kriteeriume (Näiteks Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-44/95). Linnualade valimisel ja piiride määramisel tuleb lähtuda linnudirektiivi art 4 lg 1 ja 2 nimetatud ornitoloogilistest kriteeriumitest ning Natura alade valik peab tuginema eelkõige loodusväärtust arvestavatele teaduslikele faktidele ehk tuleb arvestada eelkõige teadlaste poolt antud arvamustega.

1. Menetluses on V.T. esitanud 02.03.2004 taotluse vaidlustatud kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000 linnuhoiualast (kaebaja 12.06.2009 kohtule esitatud lisa 5). AS Pajker esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatud kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000 linnuhoiualadest, kusjuures kirjas selgitab, et Natura 2000 projekti rakendamine Audru poldrialal on igati tervitatav, kuid linnuhoiualade piirid peaksid olema nihutatud ~ 1,5 km lääne suunas vastavalt eelnevatele kokkulepetele (tlk 191, I köide). 06.05.2004 kirjadega R.M.le ja V.T.ele selgitati, et kuna nad on Audru poldri niitude hooldamise eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad teadma, et tegemist on väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja rajatiste ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist seisundit (tlk 182 ja 185, I köide). 11.08.2004 on kaebajale väljastatud kiri nr 38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega teavitati menetluse edasisest käigust. Seega on kaebajate etteheide asjakohatu ja väär. AS Pajker aga ka Audru Mõis OÜ (V.T.) on saanud Audru poldri niitude hooldamise eest märkimisväärseid summasid. 28.08.2003 sõlmiti Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja AS Pajker esindaja R.M. vahel loodushoiutöö leping nr PA-38-3-2003/1471, mille kohaselt AS Pajker kohustus tegema lepingus ettenähtud loodushoiutöid. Lepingu p 1.1 kohaselt on loodushoiutöödeks kasutatava ala pindala linnualana väärtusliku poldri hooldamine 148 ha, 500 kr/h, 74 0000 kr ning selle piirid on määratud lepingu lahutamatu lisana. Lepingu lisast ja lepingust nähtub, et tegemist on vaidlustatud kinnistutega, mis kuuluvad kaebajatele. 24.09.2003 on loodushoiutööde eest AS-le Pajker makstud 87 320 krooni (tlk 112, II köide). 28.08.2003 sõlmiti Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja OÜ Audru Mõis, keda esindas juhatuse liige V.T. loodushoiutöö leping nr PA-38-3-2003/1470, mille kohaselt OÜ Audru Mõis kohustus tegema lepingus ettenähtud loodushoiutöid. Lepingu p 1.1 kohaselt loodushoiutöödeks kasutatava ala pindala on linnualana väärtusliku poldri hooldamine 152 ha, 500 kr/ha, 76 000 krooni ning selle piirid on määratud lepingu lahutamata lisaga. Lepingust ja lepingu lisast nähtub, et tegemist on vaidlustatud kinnistutega, mis käesoleval ajal kuuluvad kaebajatele. 16.12.2003 on loodushoiutööde eest OÜ Audru Mõis tasutud 80 830 krooni (tlk 116 ja 116 pöördel, II köide). Nimetatud lepingud on sõlmitud 06.06.2003 keskkonnaministri käskkirja nr 407 loodushoiutööde teostamise korra kohaselt (tlk 119-125, II köide). 17 R.M. ja V.T. omandasid 21.11.2004 kinnistud (praegu katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) (kaebaja 12.06.2009 esitatud kaebuse lisa 2). 06.05.2004 teavitati nii R.M. kui ka V.T.e keskkonnaministri 22.04.2004 määruse nr 24 „Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel“ kehtestamisest. (Pärnumaa Keskkonnateenistuse 06.05.2004 kiri nr 38 3 1/718-2 AS-le Pajker, ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 06.05.2004 kiri nr 38-3-1/718-2 V.T.ele, tlk 182 ja 185, I köide). AS-i Pajker teavitati 06.05.2004 aastal keskkonnaministri 22.04.2004 määruse nr 24 „Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel“ kehtestamisest. Majandustegevuse ajutised piirangud kehtestati vaidlusalustele kinnistutele (tlk 126, II köide). AS Pajker sai 2003 loodushoiutöödeks toetust. Seega, kuna kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e ja teavitati 06.05.2004 ajutistest majanduspiirangutest ja AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) olid saanud 2003 loodushoiutöödeks toetust, siis pidid nad teadma, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused ning kinnistud arvatakse Natura 2000 võrgustikku. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (praegu katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) 2004 aasta sügisel omandades sellega ka arvestama.
2. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt on ebaselge, vastu võetud kaalutlemisreegleid eirates ja ebaproportsionaalne. Vaidlustatud haldusakti kohaselt kinnitati

§ 91

lõike 6 alusel Euroopa Komisjonile esitatav „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri“. Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimuses on Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks BirdLife International’i tähtsate linnualade ’C’ kategooria kriteeriumid (Kuus, A., Kalamees, A. (koost.)

1. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. lk 7; 13-14, vt tlk 164-222). Nende kriteeriumide ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel on vaidlusalused kinnistud. „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset. Vaidlustatud haldusaktis ei ole küll otseselt viidatud nimetatud uurimusele, kuid vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud eelkõige just selles ekspertiis-uurimuses esitatust. Euroopa Kohus on leidnud, et hindamisel, mil määral on liikmesriik täitnud linnudirektiivi artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust, võib kohus aluseks võtta Euroopa Ühenduste tähtsate linnualade nimekirja (the Inventory of Important Bird Areas in the European Cmmunity, IBA), kus on ära märgitud linnualad, millel on ühenduses looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmisel suur tähtsus. Ning kuigi Euroopa Ühenduse tähtsate linnualade nimekiri ei ole asjaomastele liikmesriikidele õiguslikult siduv, sisaldab see teaduslikke andmeid, mis võimaldavad hinnata, kas liikmeriik on täitnud kohustust klassifitseerida liikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad linnualadeks (Euroopa Kohtu otsused C-3/96; C-374/98). Lindude elupaiku, mille hulka kuuluvad nii nende pesitsus- ja toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina võimalik piiritleda üksikute kinnistute kaupa. Eriti keeruline oleks eristada mingit väiksemat, lindudele mittesobivat ala, ühe terviku poldriala piires. Vaidlusalused kinnistud kuuluvad Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis moodustab ühtse ökoloogilise terviku ning millest üksikute kinnistute väljalõikamine ei ole põhjendatud. Margus Ellermaa on koostanud 2008 soovitused kaitse korraldamiseks Audru poldri hoiualal (tellinud Riiklik Looduskaitsekeskus, töövõtuleping nr 1-11/58) (tlk 128-143, II köide). Eelnimetatud töös on tõdetud (tlk 129 pöördel, II köide) et ala omab ülemaailmset tähtsust väikeluige ja valgepõsk-lagle kaitses ning regionaalset (Euroopa) tähtsust laululuige kaitses. Valgepõsk-laglele on ala kujunenud tähtsaks alles 2000-ndatel. Aasta 2007 välitööde kokkuvõtete põhjal regionaalselt tähtsate liikide hulka kuulub kindlasti ka suur-laukhani. Enamike ülejäänud vabariigi määruses loetletud liikidele Audru polder on riikliku tähtsusega 18 peatus- või pesitsusala. Ala on võimalik majandada nii, et sellest kujuneks rahvusvahelise tähtsusega peatuskoht kurvitsatele (tildrid, tutkas). Seega ka nimetatud töös esitatu kohaselt asuvad vaidlustatud kinnistutel loodusväärtused.
2. Vastustaja on palunud kohtul Keskkonnaameti poolt tellitud eksperthinnangu valmimiseni taotluste ja tõendite tähtaja pikendamist. Vastustaja esitas Keskkonnaameti ja Maaülikooli ning Põllumajandus ja Keskkonnainstituudi vahelise lepingu nr 14-7.2/98 kohaselt 09.11.2010 Andres Kuresoo Audru poldri hoiuala laiendamise ettepaneku eksperthinnangu (tlk 145-151, II köide). Eksperthinnangus hinnatakse vaidlusaluse ala loodusväärtusi kõigi Läänemaa Linnuklubi ettepanekus käsitlevate kinnistute Põllu (15904:003:1725, 15904:003:1726), Rannamaa (15904:003:0928), Poldri (15904:003:1723, 15904:003:1724) ja Ranna (15904:003:0926) ja Merepiiga, Merepeiu, Kuldranna (15905:002:0295, 15905:002:0296, 15905:002:0219) puhul nii eraldi kui ka kogu poldriala ökoloogilisest terviklikkusest lähtuvalt. Hindamisel võeti arvesse ka arenduse mõjusid vaidlusala vahetus naabruses asuvatele kaitstavatele aladele - Pärnu lahe hoiuala ning Audru roostiku kaitseala loodusväärtustele. Ekspertiisis on tehtud järeldus, et veelinnud esinevad suurema asustustihedusega eelkõige suurpoldril s.t Läänemaa Linnuklubi poolt ettepandud alal, samuti, et linnustiku esinemismuster vaidlusalustel maadel on esinduslik ja lindude asustustihedus suur. Nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril esinevatest kevadrändel toituvatele veelindudele sobivatest aladest. Ala terviklikkuse kohta selgitab ekspert, et Riigikohtu kohtuasja 3-3-1-57-09 poolt tühistatud Audru poldri hoiuala osa väljajätmise halvimaks tagajärjeks on hüdroloogilise terviku lõhkumine ja veelindude toitumisalade oluline vähenemine (eriti hanedele, lagledele), samuti puhveralade vähenemine (kõik ala võtmeliigid) ja kokkuvõttes hoiuala pindala vähenemine kriitiliselt väikseks. Kuigi 09.11.2010 eksperthinnang on koostatud peale vaidlusaluse määruse kehtestamist, kinnitavad selles esitatud arvamus ja tulemused, et vaidlusalustel kinnistutel on loodusväärtused. Seega ei ole olnud ega nähtu ka hilisemalt, et vaidlusaluste kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse ei olnud meelevaldne. Ekspert-uuringu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101 nähtuvalt asuvad just sellisel alal (just Audru poldri osas) loodusväärtused nagu ka vaidlusaluse haldusaktiga Natura 2000 võrgustiku ala kinnitati. Natura 2000 linnuala välispiiri on vaid vähesel määral täpsustatud ning välja on jäetud poldri serva jäävad hoonestatud alad, mis lindudele peatuspaigaks ei sobi. Kui ka asuda seisukohale, et vaidlusaluse haldusakti kehtestamisel on eksimusi menetluse ja vorminõuetes ei saa lähtudes HMS § 58 olla haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuseks, kuna rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist. Ka viimase 09.11.2010 eksperthinnangu kohaselt on vaidlusalused kinnistud olulised ja moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril esinevatest kevadrändel toituvatele veelindudele sobivatest aladest.
3. Kaebajate väide, et Keskkonnaministeerium on edastanud OÜ-le Hendrikson & Ko ebaõiget informatsiooni ja selliselt võimalus uuringu protsessi mõjutada, ei vasta tõele. Keskkonnaministeerium ei ole edastanud OÜ-le Hendrikson & Ko ebaõiget informatsiooni ega selliselt mõjutanud Audru poldri uuringu protsessi. Kaebaja ise tellis nimetatud uuringu ja kooskõlastamisele edastatud arvamusega mittenõustumine ei anna alust põhjendamatute ja alusetute süüdistuste esitamiseks.
4. Vastustaja jääb seisukohale, et V.T. ja R.M. Kuldranna kinnistu omanikena ei ole teinud kulutusi uuringu tellimisega seoses ning seega nad ei saa nõuda uuringuks tehtud kulutuste hüvitamist ega nimetada sellise kahju hüvitamise esitamise kavatsust põhjendatud huviks. Vastustaja jääb ka seisukoha juurde, et kuna kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendit (uuringutekspertiisiakti), siis ei saa ka AS Pajker põhjendatud huvina esile tuua kahju hüvitamise nõuet sellise ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks, mille tõendina kohtule esitamisest nad ise loobusid. 34.Käesoleval ajal on Pärnu lahe linnuala Euroopa Komisjonile esitatud. 19
5. Vastustaja jääb seisukohale, et kui vaidlustatud kinnistud ka ei asuks Natura 2000 võrgustiku alal, peaks vaidlustatud kinnistutel keskkonnamõju hindama, juhul kui planeeritav tegevus võiks mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kuna vaidlustatud kinnistud asuksid ka siis, kui nad ei kuuluks Natura 2000 võrgustiku koosseisu, ikka Natura 2000 võrgustiku ala naabruses. Seega antud juhul ei piira kaebajate õigusi nende kinnistute Natura 2000 võrgustikku kuulumine. Kaebaja tõendina esitatud 11.02.2009 Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 16-1/7328-2 toodud seisukoht, et loodusdirektiivi art 6 lg 2 meetmed on suunatud üksnes loodusaladel paiknevatele liikidele ja elupaigatüüpidele, on õige. Nimetatud kirjas on aga ka selgitatud, et vältida tuleb mõjude avaldumist loodusalal, kuna liikmesriik peab rakendama vajalikke meetmeid, et vältida alal elupaigatüüpide ja liikide elupaikade halvenemist ja alal kaitstavate liikide olulist häirimist ning olulist mõju avaldava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele tuleb asjakohaselt hinnata. Loodusdirektiivi art 7 nähtub, et nimetatud meetmeid peab ka linnualal rakendama. Keskkonnaministeeriumi kirjast ei saa teha järeldust, nagu ei tuleks Natura 2000 võrgustiku aladele lähedal asuvatel kinnistutel kavandatavate tegevuste puhul keskkonnamõju hinnata, kui tegevus eeldatavalt võib oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
6. Kaebajad järeldavad, et ala peab enne Euroopa Komisjonile Natura 2000 võrgustikku esitama ja siis kehtestama alale kaitse. Vastustaja on seiskohal, et sellist nõuet

ei sätesta.

§ 7

kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Vastustaja jääb ka varasemates vastustes esitatud seisukoha juurde, et Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimus on vaidlustatud korralduse menetluses arvestatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et nimetatud uurimus ei ole kohane ekspertiis hoiuala moodustamise menetluses, kuna ei vasta

§ 8esitatud nõuetele. Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks on Bird

Life International’i tähtsate linnualade ’C’ kategooria kriteeriumid („Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ Kuus, Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, lk 7; 13-14). Nende kriteeriumide ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel on vaidlusalused kinnistud. „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset. Vaidlustatud haldusakti seletuskirjas on kirjas, et Natura 2000 alade valiku aluseks on olnud looduskaitseliselt väärtuslike taimekoosluste inventuurid, kaitstavate liikide leiukohad, tähtsad linnualad ja kaitstavad alad, mis on välja pakutud keskkonnateenistuste, teadlaste ja ekspertide poolt. Natura 200 alade valikul lähtuti ainult teaduslikest kriteeriumitest. Seega on vaidlusaluse haldusakti seletuskirjas (lk 1 - 2) selgitatud asjaolu, et alade valikul on lähtutud teadlaste ja ekspertide arvamusest. Kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku nimekirja kinnitatud, kuna 23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma eraomanike kooskõlastamata. Vastutaja jääb selle juurde, et on 06.05.2004 kirjadega teavitas Pärnumaa Keskkonnateenistus kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutistest majanduspiirangutest ning oma tegevustes paluti arvestada Natura 2000 võrgustiku esialgsete piiridega. Kaebajatele selgitati ka seda, et kuna nad on Audru poldri niitude hooldamise eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad teadma, et tegemist on väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja rajatiste ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist seisundit. Peale selle olid AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) saanud

1. aastal loodushoiutöödeks toetust. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (praegu katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296)
2. a sügisel omandades arvestama, et kinnistutel on loodusväärtused. 11.08.2004 (so peale 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Natura korraldust) on AS-le Pajker väljastatud Pärnumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 38-3-1/2927, millega teavitati menetluse edasisest käigust ja selgitati veelkord, et kinnistutel 20 on 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutised majanduspiirangud. Lähtudes ülaltoodust pidid kaebajad teadma, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused ning kinnistud arvatakse Natura 2000 võrgustikku. Väide, et Audru polder on märksa ulatuslikum moodustis kui praegune Natura 2000 võrgustiku ala ning kuna vastustaja ei ole seda väidet ümber lükanud, siis see nii ongi. Vastustaja ei nõustu sellise seisukohaga ning märgib, et on oma 15.11.2010 vastuses seda küsimust käsitlenud. Vaidlustatud kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse ei olnud meelevaldne. Ekspert-uuringu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lehekülg 101 nähtuvalt asuvad just sellisel alal (just Audru poldri osas) loodusväärtused nagu ka vaidlustatud haldusaktiga Natura 2000 võrgustiku ala kinnitati. Natura 2000 linnuala välispiiri on vaid vähesel määral täpsustatud ning välja on jäetud poldri serva jäävad hoonestatud alad, mis lindudele peatuspaigaks ei sobi. Kaebajate poolt 28.10.2010 vastuse lisas 3 esitatud kaart võib küll näidata Audru poldri suurust, kuid ei kinnita vähimalgi määral, et kaardil punaselt tähistatud ala peaks olema Natura 2000 võrgustiku ala ja kuuluma väärtuslike linnualade hulka. Küll aga näitab vastustaja poolt esitatud Andres Kuresoo eksperthinnangu p 1.3 ja lisa 2 ja 5, et just vaidlustatud kinnistutel on lindude asutustihedus suur ning nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril kevadrändel toituvatele veelindudele esinevatest aladest (tlk 145-151, II köide). Seega on Audru poldri ala väärtuse olulisus vaidlustatud kinnistute osas tõendatud, lisaks Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimusele ja Margus Ellermaa koostatud
3. aasta soovitustele kaitse korraldamiseks Audru poldri hoiualal, ka Andres Kuresoo
4. aasta eksperthinnanguga. Kaebajate seisukoht, et kui eksperdid M.Ellermaa ja A.Kuresoo on seotud kaebajate arvates erapooliku Eesti Ornitoloogiaühinguga, siis ei ole ekspertarvamused asjakohased tõendid, vastustaja ei nõustu. Asjaolu, et uuringu läbiviijad on Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed, ei saa kahtluse alla seada nende uurimuse sõltumatut arvamust, sj ornitoloogid on pädevad isikud hindama linnualade väärtusi ja mõjusid sellele. Ornitoloogiaühingusse kuuluvad kõige tunnustatumad ornitoloogid, kelle teadmistes ja eksperdina sõltumatu hinnangu andmises ei ole põhjust kahtluse alla seada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud.
6. AS-le Pajker kuuluvad Pärnumaal Audru vallas Valgeranna külas kinnistud Põllu (katastriüksuste tunnustega 15904:003:1725, 15904:003:1726), Rannamaa (15904:003:0928), Poldri (15904:003:1723, 15904:003:1724) ja Ranna (15904:003:0926). R.M. ja V.T.e kaasomandisse kuulub samas kinnistu Merepiiga, Merepeiu, Kuldranna (15905:002:0295, 15905:002:0296, 15905:002:0219). Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k kinnitati looduskaitseseaduse (edaspidi

) § 91 lg 6 alusel „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Nimetatud määruse kohaselt ei kuulunud kaebuse esitajate kinnistud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. 18.05.2007 Vabariigi Valitsuse määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala, kaitse-eesmärgiks Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ looduliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Nimetatud hoiualal paiknevad ka kaebuse esitajate kinnistud. 30.05.2007 avaldati Riigi Teataja I osas Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr

1. 21
2. Vabariigi Valitsuse
3. mai
4. a määrusega nr 154 võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala ja AS Pajker, V.T. ja R.M. esitasid halduskohtule kaebused määruse nr 154 tühistamiseks ulatuses, milles Audru poldri hoiuala hulka on arvatud kaebajatele kuuluvad kinnistud, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr 2738106, 2738206, 2738706, 2738806 ja
5. Riigikohus rahuldas kaebajate kaebuse ja tühistas (haldusasi nr 3-3-1-57-09) Vabariigi Valitsuse 18.05.
6. a määruse nr 154 kaebajate kinnistuid puudutavas osas.
7. Audru poldril pesitsevad järgmised kaitsekorralduslikult olulised liigid nagu roo-loorkull (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), tuuletallaja (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), täpikhuik (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), rukkirääk (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), niidurüdi (Linnudirektiivi I lisa, II kaitsekategooria), mustsaba-vigle (Linnudirektiivi I lisa, II kaitsekategooria), suurkoovitaja (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), punajalg-tilder (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), punaselg-õgija (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria). Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn IBA alade) alusel ning ornitoloogilised kriteeriumid, mida konkreetsel juhul järgiti, pärinevad Eesti Ornitoloogiaühingult „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“. Tähtsate linnualade piiritlemiseks kasutati kogu Euroopa juhendmaterjali „Important Bird Areas in Europe: Priority sites for conservation“, mistõttu arvestades ala suurt rahvusvahelist tähtsust ning seda, et tegemist on rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga (IBA), mis omab suurt siseriiklikku kaitseväärtust, oli kriteeriumite ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kaebajate omandis olevad kinnistud.
8. Käesolevalt esitasid kaebajad kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 a korralduse nr 148 tühistamiseks osas, millega arvati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kaebajatele kuuluvad kinnistud. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kui Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k ei määratud kaebajate kinnistuid Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja, siis olid kaebajad teadmisel, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele kuuluvat loodusobjekti ning neil oli õigustatud ootus, et kinnistud jäävadki Natura 2000 võrgustikust välja või et kinnistuid ei arvata hoiuala hulka. Kohtu hinnangul ei muuda käesolevalt vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ka asjaolu, et Riigikohus tühistas määruse nr 154 . Ajutised piirangud kehtestati osaliselt ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatele aladele keskkonnaministri 22.04.2004 määrusega „Majandustegevuse ajutised piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel“. Maaomanikud oleks pidanud eeldama, et kui piirangud kehtestati, siis planeeritakse ala kaitse alla võtta ning Natura võrgustikku esitada. Natura 2000 ala nimekirjad on lahtised ning neid on võimalik täiendada. Asja materjalidest ja kaebajatele ala moodustamise menetluse käigus saadetud kirjadest nähtuvalt ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust või usaldust, et nende kinnistutele ei looda hoiuala või et kinnistud jäetakse Natura 2000 võrgustikust välja. Kaebajatele edastatud kirjadest nähtub, et AS Pajker on alates
9. a suvest hooldanud Audru poldril asuvaid niite ja saanud selle eest märkimisväärseid summasid, samuti sõlmiti hooldustööde lepingud eesmärgil, et tegemist on väärtusliku linnualaga, mis vajab kaitset. Juba lepingute kaudu olid isikud informeeritud, et hooldada tuleb väärtuslikku kooslust ning ka R.M. ning AS Pajker pidid olema teadlikud, et hooldavad väärtuslikku kooslust, mis on lindude rändpeatuspaigaks ja pesitsusalaks. Samuti nähtub, et kuigi Audru Vallavolikogu andis välja detailplaneeringute otsused, ei tingi see käesoleva haldusakti õigusvastasust ja kohus siinkohal märgib, et võimalik, et Audru 22 Vallavolikogu saab DP taotlusi läbi vaadata, käesolevalt ei saa otsustada, kas omavalitsus tegutses otsuseid vastu võttes õiguspäraselt või mitte.
10. Riigikohtu halduskolleegium on juba varasemalt esitanud seisukohad, mille kohaselt

§ 91

lg-st 6 ega muudest õigusaktidest ei tulene, et Vabariigi Valitsus ei või oma korraldust, millega Natura 2000 võrgustiku alad kindlaks määratakse, muuta. Lisaks ei ole välistatud hoiualade loomine aladel, mis pole lülitatud Natura 2000 võrgustikku (RK HK lahend nr 3-3-157-09 p 19). Kuigi on tõsi, et "Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas" § 1 lg 1 p 1 kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala ja kaitse-eesmärgiks oli Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse ja määrus nr 154 tühistati, on võimalik eelpooltoodult Natura võrgustiku korraldust muuta. Ka kohtupraktika kohaselt ei ole kohtud senimaani teistsugusele seisukohale asunud. 43. Käesolevas haldusasjas nähtub, et

§ 91

lg 6 tulenevalt kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu ja Natura 2000 võrgustiku alad määratakse linnudirektiivi art 4 lõigete 1 ja 2 ning loodusdirektiivi art 4 lõike 1 nõuete kohaselt. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku moodustamist Eestis reguleerivad loodusdirektiiv, linnudirektiiv ja looduskaitseseadus. 44.

§ 69

kohaselt koosneb Natura 2000 võrgustik Eestis linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni linnudirektiivi kohaselt teavitanud, ning aladest, millel on vastavalt loodusdirektiivile Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt üleeuroopaline tähtsus. Vastavalt on märkinud ka Riigikohtu HK, et “Linnudirektiivi kohased kaitsealad on moodustatud koheselt pärast Euroopa Komisjonile vastavasisulise nimekirja esitamist liikmesriigi poolt (linnudirektiiv, art 4 lg 1). Loodusdirektiiv näeb seevastu ette, et pärast liikmesriigi poolt alade nimekirja esitamist Euroopa Komisjonile kinnitab komisjon liikmesriikide esitatud loetelude põhjal ühenduse tähtsusega alade loetelu (loodusdirektiiv, art 4 lg 2). Ühenduse tähtsusega alade loetellu määratud alad tuleb liikmesriikidel omakorda võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul määrata õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel erikaitsealaks, st alaks, kus kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide, mille jaoks ala on määratud, soodsat kaitsestaatust (loodusdirektiiv art 4 lg 4, art 1 p l ja art 6 lg 1). Alates ala ühenduse tähtsusega alade loetellu kandmisest lasub liikmesriigil kohustus kohaldada sellel loodusdirektiivi art 6 lõigetes 2–4 sätestatud kaitsemeetmeid (art 4 lg 5). Seda põhimõtet kajastab

§ 69

, mis määratleb ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alad Natura 2000 võrgustiku aladena. Natura 2000 võrgustiku aladel kohalduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevad kohustused (eelkõige näiteks § 3 p 2 – keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus; § 29 lg 2 – keeld anda tegevusluba, kui kavandatav tegevus võib mõjuda kahjulikult ala terviklikkusele või kaitse-eesmärgile; § 33 lg 1 p 4 – keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus). Nimetatud kohustused tekivad seega juba enne alade riigi poolt erikaitsealadeks määramist”. Kuigi kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku nimekirja kinnitatud ja et sai eeldada, et kinnistutel puuduvad väärtused kuna väidetult 23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma eraomanike kooskõlastamata, nähtub, et kaebuse esitajatele oli siiski teada, et kinnistutel võib esineda väärtusi, mille tõttu olid juba varem seatud kaitsemeetmed ja ette nähtud loodushoiutööd, et säilitada olemasolev olukord. Samas tuleb kohtul nõustuda vastustaja esitatud seisukoha ja andmetega, et 06.05.2004 kirjadega teavitas Pärnumaa Keskkonnateenistus kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutistest majanduspiirangutest ning oma tegevustes paluti arvestada Natura 2000 võrgustiku esialgsete piiridega. Kaebajatele selgitati lisaks, et kuna nad on Audru poldri niitude hooldamise eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad teadma, et tegemist on väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja 23 rajatiste ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist seisundit, selleks olidki AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) saanud

1. aastal loodushoiutöödeks toetust. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (käesolevalt katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296)
2. a sügisel omandades arvestama, et kinnistutel on loodusväärtused. 11.08.2004 (so peale 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Natura korraldust) on ASle Pajker väljastatud Pärnumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 38-3-1/2927, millega teavitati menetluse edasisest käigust ja selgitati veelkord, et kinnistutel on 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutised majanduspiirangud. Seega ei nõustu kohus, et kaebajatele ei olnud teada, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused ning kinnistud võidakse arvata Natura 2000 võrgustikku. Kohtu arvates saab neid põhjendusi kogumis arvestades asuda seisukohale, et korralduse andmine on olnud põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
3. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et vaidlusalune korraldus võib rikkuda kaebajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kui haldusakt ei tugine seaduse nõuetele. Kohus möönab, et mõningane ebaselgus tekkis, kui vastustaja esitas erinevaid seisukohti analoogilistes asjades seotult kaebeõiguse küsimusega. Kohus leiab, et kaebuse esitajatel on kaebeõigus. Käesolevalt on Riigikohtu HK selgitanud täiendavalt, mismoodi tuleks mõista haldusasjades nr 3-3-1-27-09, nr 3-3-1-57-09 ja nr 3-3-1-85-10) avaldatut. Kokkuvõtteks nähtub Riigikohtu eelmärgitud lahenditest, et kinnistuomaniku kaebeõiguse osas on põhimõtteliselt võimalikud kaks lahendusvarianti, so tunnustada saaks kaebeõigust üksnes erikaitseala (nt hoiuala) moodustamise otsusele ning eitada kaebeõigust eelvalikuala määramise otsusele, ent Riigikohus nimetab, et teine võimalus on tunnustada kaebeõigust eelvalikuala määramise otsuse vaidlustamiseks, millest omakorda järeldub piiratum kaebeõigus hilisema erikaitseala moodustamise otsuse vaidlustamiseks (vt Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-58-12 p 14). ELK hinnangul on efektiivse õiguskaitse tagamiseks piisav, kui kinnistuomanikul on võimalus vaidlustada siseriiklik Natura võrgustiku ala erikaitsealaks määramise otsus (Eesti õigusest võib näiteks tuua ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alal

kohase looduskaitseala või hoiuala moodustamise). Kuna Riigikohtu HK märkis lahendis nr 3-3-1-58-12, et Eesti õigus näeb aga lisaks direktiivi kohaselt üldjuhul Euroopa Komisjoni otsusele järgneva erikaitseala otsuse vastuvõtmisele ette veel ühe haldusotsuse tegemise ning selleks on

§ 91

lg 6 kohane eelvalikualade kindlaksmääramise otsus, siis on kaebuse esitajal kaebeõigus. Riigikohtu eelviidatud lahendi p-is 17 märgitakse, et

§ 91

lg 6 alusel vastu võetud eelvalikualade määramise otsus on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus, mis mõjutab kinnistuomanike õigusi ja mida kinnistuomanikud saavad halduskohtus vaidlustada. Ka käesoleval juhul nähtub, et korralduse nr 148 tühistamiskaebusega vaidlustamine ei ole eesmärgipäratu, kuivõrd põhimõtteliselt on väärtuste puudumisel võimalik protsessi nn tagasi pöörata ja kontrollida väärtuste olemasolu. Korralduse tühistamine võiks kaasa tuua kinnistute eelvalikualaks määramise sisulise põhjendatuse uue kontrollimise vastustaja poolt. Kaitseväärtuse puudumise korral oleks vastustajal võimalik pöörduda Euroopa Komisjoni poole Natura võrgustiku piiride muutmise ettepanekuga. ELK hinnangul on efektiivse õiguskaitse tagamiseks piisav, kui kinnistuomanikul on võimalus vaidlustada siseriiklik Natura võrgustiku ala erikaitsealaks määramise otsus. Riigikohus on selgitanud, et Eesti õigusest võib näiteks tuua ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alal

kohase looduskaitseala või hoiuala moodustamise. Eesti õigus näeb aga lisaks direktiivi kohaselt üldjuhul Euroopa Komisjoni otsusele järgneva erikaitseala otsuse vastuvõtmisele ette veel ühe haldusotsuse tegemise ja selleks on

§ 91lg 6 kohane eelvalikualade kindlaksmääramise otsus.

24 46. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt on ebaselge, vastu võetud kaalutlemisreegleid eirates ja ebaproportsionaalne. Kokkuvõtlikult kordas kaebaja, et Riigikohus tühistas oma 15.10.2009 otsusega nr 3-3-1-57-09 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 kaebajatele kuuluvate kinnistute osas hoiuala moodustamise kohta eelkõige järgnevatel põhjustel: (

1. a)vaidlustatud hoiuala moodustamise määrus oli nõuetekohaselt motiveerimata ja (
2. b)vaidlusaluste kinnistute kaitse alla võtmisel ei teostatud looduskaitseseaduses kohustuslikuna ettenähtud nõuetekohast ekspertiisi. Kaebajad leiavad, et käesoleva vaidluse puhul on samaselt jäetud vaidlustatud haldusakt motiveerimata ja läbi on jäänud viimata

-i kohane kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis; vaidlustatud haldusaktile ei eelnenud mingisugust haldusmenetlust.

1. Kuivõrd vaidlust ei ole küsimuses, et nimetatud alal paiknevad kaebajate kinnistud ja Audru Vallavolikogu otsustega nr 100 "Detailplaneeringu algatamine Valgeranna külas Kuldranna maaüksusel" ning nr 102 "Detailplaneeringu algatamine Valgeranna külas Põllu, Poldri, Ranna ja Rannamaa maaüksusel" algatati
3. 2007 kaebajate kinnistute osas detailplaneering, mille eesmärgiks oli golfiväljaku II etapi ehitusõiguse seadmine, maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast äri- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramine paaripuhkemajade ehitamiseks, siis võib kaebajate tegevus olla piiratud, kui vaidlustatud haldusakti kohaselt kinnitati

§ 91

lg 6 alusel Euroopa Komisjonile esitatav „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri,“ mille lisa 1 kohaselt on Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud linnualade nimekirjas p 45 Pärnu lahe linnuala (EE0040346) Pärnu maakonnas ning nimetatud on isendite liigid.

1. Kuivõrd kaebuse esitajate põhiväiteks on, et kuna puudub ekspertiis, siis ei saanud arvestada Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimust. Kohus märgituga ei nõustu. Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks on Bird Life International’i tähtsate linnualade ’C’ kategooria kriteeriumid (Kuus, A., Kalamees, A. (koost.)
2. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. lk 7; 13-14, vt tlk 164-222). Selle tööga sai arvestada, kuivõrd kaebaja viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene, et antud juhul peaks olema juba koostatud ekspertiis ja kui see puudub, siis on haldusakt õigusvastane. Linnudirektiivi artikli 4 lg 1 kohaselt klassifitseerivad liikmesriigid erikaitsealadena direktiivi I lisas nimetatud liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad ja „ELK praktika kohaselt piirdub liikmesriigi kaalutlusruum siinkohal ornitoloogiliste kriteeriumite kohaldamisega selleks, et selgitada välja linnuliikide kaitseks kõige sobivamad alad. Liikmesriikidel on kohustus kõik ornitoloogilistele kriteeriumitele vastavad alad linnukaitsealadeks määrata (nt C-3/96, p-d 61–62). Liikmesriik ei tohi alade määramisel arvesse võtta muid huve, sh nt sotsiaalseid või majanduslikke kaalutlusi (C-355/90, p 18; C-44/95, p 27). Väga erandlikel juhtudel on riigil võimalik kindlaksmääratud linnualade ulatust vähendada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles ökoloogiliste eesmärkidega seotud avaliku huvi. Majanduslikud ja vabaaja veetmisega seotud kaalutlused selliseks avalikuks huviks olla ei saa (C-57/89, p-d 21 ja 22).“ Riigikohus nimetab, et arvesse saab võtta asjakohasena teadusinfo alade loetelust, kus märgitakse, milliseid kohalikke looduslikke elupaigatüüpe ja liike alal esineb. ELK praktika kohaselt on tegemist ammendava kriteeriumiteloeteluga ning liikmesriigid ei või ka loodusalade loetelu esitamisel võtta arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, regionaalseid või kohalikke kaalutlusi (C-371/98, p-d 15–25)“. Kuivõrd eelvalikualade kindlaksmääramisel ei ole märkimisväärset kaalutlusruumi, siis on piisav, kui kasutatakse olemasolevat teadusinfot. Riigikohtu lahendis on selgitatud lisaks, et „selles suhtes erineb Natura eelvalikualade moodustamise otsus üksnes siseriikliku õigusega reguleeritud loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusest (vrd Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 42). Eelvalikuala korraldust tuli 25 põhjendada asjaoludega, mis kinnitaksid väljavalitud alade vastavust direktiivides nimetatud looduskaitsealastele kriteeriumitele“. Seega tuleb kohtul nõustuda, et nende kriteeriumide ning juhendite alusel on ka valitud Pärnu lahe IBA alasse vaidlusalused kinnistud. „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset ja vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud eelkõige just selles ekspertiis-uurimuses esitatust. Töö sisaldab teaduslikke andmeid, mis võimaldavad hinnata, kas liikmeriik on täitnud kohustust klassifitseerida liikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad linnualadeks (Euroopa Kohtu otsused C-3/96; C-374/98).
3. Samas nähtub, et kuna lindude elupaiku, mille hulka kuuluvad nii nende pesitsus- ja toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina võimalik piiritleda üksikute kinnistute kaupa, siis puudub ka praktiliselt võimalus lindudele mittesobivat ala määrata kaebaja soovitud viisil. Vaidlusalused kinnistud kuuluvad Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis moodustab ühtse ökoloogilise terviku. Kohus on määrusega juhtinud kaebuse esitajate tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu antud selgitustest saab järeldada, et eelvalikualaks määramise otsus saab tugineda teadusinfiole. Kaebaja vaidlustatud haldusakt on

§ 91

lg 6 alusel vastu võetud eelvalikualade määramise otsusena ja kohus sj ei näe, et järgida tuleks seaduse 2. peatükis kirjeldatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust, mistõttu oleks igas sarnases asjas asjassepuutumatud viited

–ses märgitud menetluskorra järgimisele, mis reguleerivad muid küsimusi. Kuna kaebajad olid märkinud, et eksiti, kui kasutati teadusinfot, siis leidis kohus, et kaebajal on veel võimalik oma seisukohti täpsustada. Kaebuse esitajad oma seisukohti enam ei täpsustanud, mistõttu kohus jääb seisukohale, et ELK praktika kohaselt on teadusinfo justnimelt selleks aluseks, mille põhjal on võimalik otsustus teha, kuna tegemist on ammendava kriteeriumiteloeteluga, kuigi liikmesriigid võivad loodusalade loetelu esitamisel võtta arvesse ka muid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja kohalikke kaalutlusi, kuid otsustamiseks ei vajanud läbiviidud menetlus ekspertiiside tegemist, kaebaja nimetas

§ 8ekspertiisinõuet.

Nagu nähtub, on ekspertiisinõue ja

§ 9ette nähtud hoiuala kaitse alla võtmise menetluse kohta.

Seega ei oleks iseenesest haldusakti andmiseks vajadust ekspertiisi järele. Kaebajad ei ole senimaani esitanud enda tellitud ekspertiisiakti, seega ei ole kohtule esitaud tõendeid, mis võiksid mingil moel kinnitada, et asjakohase teadusinfo kasutamine oli antud juhul välistatud ja kaebajal on olemas andmed/tõendid väärtuste puudumisest. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt rikub kaebajate õigusi ning haldusakti andmisel tulnuks järgida

§ 8

-11 sätestatud menetlusreegleid, kuid kuna antud juhul nähtub, et

§ 91

lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu ehk kuna käesoleval juhul on tegemist ala valimisega Natura 2000 ala võrgustikku, siis ei kohaldata

§ 8-11 sätteid.

Loodusväärtuste kaitse alla võtmise menetluses tuleb järgida

§ 8-11 sätestatud menetlusreegleid.

Kaebuse esitajate kinnistuid puudutavalt saab märkida, et kuigi 18.05.2007a Vabariigi Valitsuse määrus nr 154, millega /§ 1 lg 1/ moodustati Audru poldri hoiuala, piiras kaebajate õigusi nendele kuuluvatel vaidlustatud kinnistutel (kaebajatel oli õigus ka see haldusakt vaidlustada) ning see tühistati, on menetlust alustatud uuesti.

§-des 14, 32, 33 on sätestatud kitsendused, mille tuvastamisel kaebajad ei saa väita, et piiranguteks puuduvad põhjused, va kui kaebajad ei tõenda vastupidist. Käesolevas haldusasjas antud akti saab põhistada ilma eelmärgitud ekspertiisita ja nagu kohus juba märkis, siis Natura alade valik peab tuginema eelkõige loodusväärtusi arvestavatele teaduslikele faktidele ehk tuleb arvestada eelkõige teadlaste poolt antud arvamustega, seega 2003 IBA uuring on antud juhul piisav. Lisaks nimetab kohus siinkohal, et Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et nimetatud uurimus ei ole kohane ekspertiis hoiuala moodustamise menetluses, kuna ei vasta

§ 8esitatud nõuetele.

26 Käesolevalt ei ole hoiuala menetlus vaidluse objektiks ja seetõttu vaidlustatud korralduse menetluses ei pea lähtuma

§ 8lg 3.

1. Kuna „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset, siis nähtub, et vaidlustatud haldusakti seletuskirjas märgitaksegi, et Natura 2000 alade valiku aluseks on olnud looduskaitseliselt väärtuslike taimekoosluste inventuurid, kaitstavate liikide leiukohad, tähtsad linnualad ja kaitstavad alad, mis on välja pakutud keskkonnateenistuste, teadlaste ja ekspertide poolt. Natura 2000 alade valikul lähtuti ainult teaduslikest kriteeriumitest. Seega nõustub kohus vastustajaga, et haldusakti andmise alusmaterjal kinnitab, et on võimalik saada teavet, mille alusel väärtused kindlaks tehakse ja haldusakti seletuskirjast (lk 1 - 2) nähtub, et alade valikul on lähtutud teadlaste ja ekspertide arvamusest.
2. Kohus nõustub kaebajatega selles, et hilisemad uuringud ei saa mõjutada käesoleva haldusakti tulemusi. Ometi saab siiski vastustaja viidata, et kuivõrd kaebaja ise ei esitanud oma tellitud ekspertuurimust, siis ei ole olnud vastustajal põhjust käesoleva ajani kahelda loodusväärtuste olemasolus kaebajate kinnistutel ning kaebajate kinnistute osas on Riigikohtu otsusest tulenevalt uuesti alustatud kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimist. Vastavalt ongi M.Ellermaa koostatud 2008 soovitused kaitse korraldamiseks Audru poldri hoiualal ja A.Kuresoo poolt 09.11.2010 esitatud Audru poldri hoiuala laiendamise ettepaneku eksperthinnang ja töö on tellitud Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt (tlk 128-143, II köide). Tlk 129 pöördel ( II köide) olevas töös nimetatakse ülemaailmset tähtsust väikeluige ja valgepõsk-lagle kaitseks ning regionaalset (Euroopa) tähtsust laululuige kaitseks; valgepõsklaglele on ala kujunenud tähtsaks alles 2000-ndatel. Aastal 2007 tehtud välitööde kokkuvõttest nähtub, et regionaalselt tähtsate liikide hulka kuulub suur-laukhani; ülejäänud vabariigi määruses loetletud liikidele Audru polder on riikliku tähtsusega peatus- või pesitsusala. Ka on märgitud, et ala on võimalik majandada nii, et sellest kujuneks rahvusvahelise tähtsusega peatuskoht kurvitsatele (tildrid, tutkas). Kohus nõustub, et kuna käesoleval ajal menetluses oleva tööga ei saa põhistada varasemat haldusakti, on kohus siinkohal vajalikuks pidanud tõendina esitatud dokumente mitte tagastada, kuivõrd vastustaja ei ole soovinud sellega mitte põhistada vaidlusalust haldusakti, vaid ta esitab andmed, mis kinnistavad, et senimaani ei ole võimalik olnud loobuda ala kaitsmisest, seda enam, et kaebuse esitajad ei esitanud vastustajale ega kohtule enda tellitud tööd, mis võiks kinnitada, et peaks esinema põhjendatud kahtlusi varem kogutud teadusinfo õigsuse suhtes. Kuna Natura 2000 võrgustiku alade määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad keskenduma teadusliku kriteeriumi rakendamise abil välja selgitatud alade kaitse korraldamisele ning isegi, kui vahepealsel ajal on Natura 2000 võrgustiku ala seisund halvenenud, ei tähenda see alade välja arvamist, vaid eelkõige vajadust suurendada jõupingutusi olemasolevate alade kaitse korraldamisele. Kuna kaebajad kahtlesid, kas kinnistutel asub kaitset vajavaid loodusväärtusi või et neid asub seal nüüdseks vähesemal määral, kui eeldaks kinnistute Natura 2000 alana määratlemine, siis nähtub kohtule, et kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku alana määratlemine ei ole toimunud meelevaldselt ja senimaani ei esine kahtlusi väärtuste puudumisest. Kaebaja ei esitanud enda tellitud ekspert-tööd, mistõttu kohtul puudub võimalus võrrelda erinevate spetsialistide seisukohti, kuid kaebaja nappidest seletustest võib järeldada, et tellitud töö pigem kinnitaks väärtuste olemasolu, kui lükkaks nende esinemise võimaluse ümber. Selgituse, justkui oleks vastustaja esitanud ekspertiisiks valeandmeid on vastustaja ümber lükanud, kuid isegi kui see niimoodi oleks olnud, on käesolevaks ajaks möödunud pikka ajavahemik, mil kaebaja saanuks lähteandmeid täpsustades nõuda tema tellitud ekspertiisi lõpuleviimist. Isegi juhul, kui võrgustike alade seisundid halvenevad või juba halvenesid, ei ole see aluseks, et teha nimekirjades muutusi, kuivõrd ka sellisel juhul tuleb ennekõike alade kaitsekorraldust tõhustada. Kohtule ei esitatud tõendeid, et lisaks eeltoodule oleks haldusakt kuidagi ebaproportsionaalne. 27 Vastustaja esitas tõendid, mis kinnitavad, et kaebajate kinnistute osas ei saa kaebajate esitatut arvesse võtta ja nende esitatud kaart, mis võiks kaebajate arvates pädeda, ei põhine ühelegi teadusinfo kriteeriumile ja ei peegelda õigesti tegelikke asjaolusid. Kaebajad leidsid, et kui võtta kogu Pärnu lahe linnuala (koodiga RAH0000131, pindalaga 109 581 ha), siis tegelikult on kaebajate esitatud kompromissvariant (millega väheneks Natura ala ainult ca 75 ha võrra) vähendab kogu Pärnu lahe linnuala ainult ca 0,068 % võrra. Väita, et Natura 2000 võrgustiku ala vähendamine 0,068% on kaitstavate lindude rände- ja pesitsuspaikade osas otsustava tähendusega või isegi olulist mõju omavat, on ebaõige. Vaidlusaluste kinnistute arvamiseks Natura 2000 võrgustikku ei piisa kinnistute Audru poldri koosseisu kuulumisest. Kuna Audru poldrit ei arvatud Natura 2000 koosseisu täies ulatuses, siis rikub vaidlustatud haldusakt ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Audru poldri tegelik ulatus nähtub kaebusele lisana esitatud kaardilt (punasega tähistatud ala, vt tlk 86 ja 91, II köide). Kaebajad toovad võrdluseks Natura 2000 võrgustiku ulatuse Audru poldril käesoleval hetkel ( kaart tlk 86 pöördel, II köide). Kohus siinkohal märgib, et nn kompromisslahendusega ei saanud vastustaja enam arvestada ja kui mingil põhjusel muudatuste tegemine osutub võimalikuks, siis seda ka tehakse. Käesoleval ajal on kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse teostatud uuringu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ja selle uurimuse lk 101 nähtuvalt asuvad sellisel alal (just Audru poldri osas) loodusväärtused, vastavalt Natura 2000 võrgustiku ala ka kinnitati. Natura 2000 linnuala välispiiri on täpsustatud, kuna välja jäeti poldri servale jäävad hoonestatud alad, mis lindudele peatuspaigaks ei sobi. Kuna kaebajate poolt oli 28.10.2010 vastuses (lisa 3) küll esitatud kaart Audru poldri suuruse kohta, ei ole sellel kaardil märgitud ala osas (punasega tähistatud ala) kaebajatel esitada andmeid, et see ala ei peaks kuuluma väärtuslike linnualade hulka, kui samas nähtub, et nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril. Vastustaja ei saa kuidagi asuda tõendama, justkui oleks kaebaja soovitud viisil Natura ala vähendamine võimalik. Nn kompromissvariant ca 75 ha osas ala vähendamiseks ei oleks võimalik ja vastustaja ei pea seda eraldiseisvalt tõendama. Väga erandlikel juhtudel on riigil võimalik kindlaksmääratud linnualade ulatust vähendada, seda saaks teha, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles ökoloogiliste eesmärkidega seotud avaliku huvi, kuid majanduslikud ja vabaaja veetmisega seotud kaalutlused selliseks avalikuks huviks olla ei saa (C-57/89, p-d 21 ja 22). Kaebaja, soovides rajada eraettevõtluse raames golfiraja, toetub aga selliselt majanduslikule ja vaba-aja veetmise huvile, millele antud juhul vastustaja toetuda ei saa. Inimasutusega alad ilmselgelt ei toeta võimalust kaitsta looduväärtusi soovitud viisil, mistõttu ei ole tekkinud kaebaja kinnistutel samaväärset olukorda, et vastustaja saanuks juba koheselt piiri korrigeerida.
3. Kaebajad ei ole rahul sellega, et neid ei kaasatud menetlusse. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et hoiuala moodustamise menetluse suhtes on nad juba avaldanud arvamust, et neil puudus võimalus esitada oma vastuväited ning ka käesolevalt leiavad kaebajad, et neid ei ole ettenähtud korras menetlusse kaasatud või neid võidi kohelda ebavõrdselt teiste kinnistute omanikega. Vastustaja on märkinud, et miks ta leiab, et kaebajad on olnud kaasatud menetlusse määral, mis võimaldas olla asjadega kursis ja kaitsta vajadusel oma õigusi. Nii hoiuala moodustamise kohta kui ka käesolevas haldusasjas on vastustaja viidanud, et maaomanikele on teatatud vastavasisuliste kirjadega ja postiga kaitse alla võtmise vajadusest ja kaitse alla võtmisele eelnes

§ 9

tulenev menetlus ning loodusobjekti kaitse alla võtmise teade on avaldatud ka 02.08.2004 Ametlikes Teadaannetes, st et teates avaldati hoiualade nimekiri, hoiualade avalik väljapanek ja teatatud oli avalike arutelude toimumise aegadest, samuti vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaegadest. Need teated olid avaldatud ka 05.08.2004 ajalehes „Eesti Päevaleht“, „Pärnu Postimees“. Vastustaja on esitanud andmed, et AS-le Pajker, mille juhatuse liige on kaebuse esitaja R.M., on Pärnumaa Keskkonnateenistus 28 saatnud 06.05.2004 kirja nr 38-3-1/718-2, milles informeeritakse Natura 2000 võrgustikku kuuluva hoiuala moodustamise protsessist ning täiendavalt

§ 9

lg 5 kohase teate 11.08.2004 kirjaga nr 38-3-1/2927, millega informeeriti kaebajat edasisest menetlusprotsessist ja võimalusest osaleda avalikul väljapanekul (11.08.2004 – 27.09.2004), ka teatati avaliku arutelu toimumise ajast (08.09.2004). Kinnistute kaasomanikku on

1. 05.2004 teavitatud kirjaga nr 383-1/718-2 kavandatavatest piirangutest. Nt on 08.09.2004 Audru Vallavalitsuses toimunud hoiualade kaitse alla võtmise avalikul arutelul osalenute nimekirjast näha, et sellel koosolekul osales R.M.. Kohus siinkohal märgib, et kuivõrd ka Riigikohus on nentinud teises haldusasjas, et hoiualade moodustamise menetluse algusest alates pole võimalik eristada, kas menetlused viidi läbi eristades hoiuala või Natura eelvalikuala moodustamise otsuse langetamisele suunatud tegevusi, siis saab käesolevalt möönda, et ilmselt on selline olukord tekkinud mitte üksnes kaebajate kinnistutega puudutavas osas ja olukorda selgitab asjaolu, et esines erinev arusaam, missugusena tuleks mõista ühe või teise haldusakti tähendust ja selle andmiseks vajalikku menetlust, millele on kohus viidanud juba eelnevalt, kui tõi esile Riigikohtu HK tõlgenduse kehtivast olukorrast ja seadusest. Kohus leiab, et kuivõrd eelnevast selgub, et kui hoiuala menetlust ning Natura eelvalikuala menetlust ka ei hoitud rangelt lahus, siis nende osalisel ühitamisel ei saa siiski asuda seisukohale, et isikud jäid ära kuulamata või et nad olid teadmatuses, miks Natura eelvalikulasid moodustatakse ja missugused kaitsekohustused võiksid üldse tulevikus veel järgneda. Seega ei saa väita, et vastustaja jättis isikud ilma võimalusest HMS § 40 lg 3 p 6 alusel nende seisukohti avaldada, selliselt olid menetlusosalistena ka kaebajad ära kuulatud, kuigi jäädi erinevatele seisukohtadele. Kui kinnistuomanikele oli tagatud arvamuste esitamine ja antud juhul ka kaebajatele, siis järeldub, et vastuväidete esitamise võimalus oli olemas ning vastuväidetele esitati omapoolseid sisulisi selgitusi. Vastustaja vastustest ei saa järeldada, et kaebajaid koheldi ebavõrdselt, kuna selline osaliselt kattuv menetlus kehtis kõigi suhtes ja kaebaja ei ole toonud esile andmeid, mil keegi muu isik oleks saanud teistsuguse kohtlemise osaliseks. Kohus ei saa nõustuda kaebajatega, et eelnevalt saanuks kaebajatel tekkida tõsikindel veendumust, et nende kinnistuid Natura võrgustikku üldse ei arvata ja seda ka siis, kui nn üldust olevat teavitatud vastuoluliselt ja kaebajad väidetavalt ei teadnud täpset aega, kuidas eelvalikualade määramise menetlus edasiselt jätkub. Kuna Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hea halduse põhimõte tähendab ka seda, et isikule tuleb mõistliku aja jooksul anda teavet teda puudutava menetluse käigust ning „Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas menetluse läbiviimine menetlusosalise teadmata ja menetlusosalisega suhtlemata (vt Riigikohtu üldkogu
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 37 ja seal viidatud lahendid), siis ka käesoleval juhul võib kohus küll möönda, et selle põhimõtte vastu on vastustaja korralduse andmise menetluses eksinud, kui esitati vastuolulist teavet, kuid kokkuvõtteks kõigest eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajaid oli siiski informeeritud piisavalt haldusmenetlusest nii, et kaebajad said esitada kõik oma vastuväited, st neile olid tagatud võimalused oma vastuväidete esitamiseks menetluse kestel ja need vastuväited on arvestatavad nii hoiuala menetluses kui ka käesolevas menetluses, vastustaja sj ongi neid ka niimoodi arvestanud. Kuna hoiuala menetlus jätkub, siis on kaebajal veelkord võimalik tuua välja lisa-argumente, kui neid esineb, samuti osaleda teda huvitavas ekspertiisis ja tellida oma ekspertiis. Hoolimata sellest, et kinnistuid
4. aastal eelvalikualade nimekirja ei arvatud, oli kinnistute omanikule keskkonnateenistusega peetud kirjavahetusest teada, et menetlust jätkatakse ning pole välistatud kinnistute hilisem lisamine Natura eelvalikualade hulka. Kuigi kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku nimekirja kinnitatud, kuna 23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma eraomanike kooskõlastamata, ei saa sellest järeldada, et kaebajatele oli seetõttu lubatud alade väljajätmist võrgustikust. 29 Vastutaja on oma vastustes juba selgitanud, e