← Eesti

3-13-2211/3

Obsah (8)§ 136§ 120§ 1361§ 130§ 10§ 95§ 106§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2211 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täit

) § 1361 lg 1 alusel 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Esteimer Grupp OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 3160,81 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA 01.03.2013.a teatega Esteimer Grupp OÜ 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (KMD) esitatud andmete kontrolli. 10.06.2013 edastas MTA Esteimer Grupp OÜ-le teate, mille kohaselt toimub alates 20.06.2013, s.o peale tagastusnõude 1940,17 euro ettemaksukontole vabastamist, Esteimer Grupp OÜ 2013 jaanuarikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll tulenevalt

§-st 10. Esteimer Grupp OÜ kontrollimise tingis asjaolu, et äriühing deklareeris 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil käibemaksu enammakset summas 1940,17 eurot. Maksuhaldur on tuvastanud, et Esteimer Grupp OÜ on 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil deklareerinud sisendkäibemaksu summas 3340,17 eurot, millest valdava osa moodustab ehitusteenuse soetus ABC Invest OÜ-lt (sisendkäibemaks 2952,48 eurot) ning väikese osa teleri soetus Fauni Kaubanduse OÜ-lt (sisendkäibemaks 208,33 eurot). Analüüsides kontrolli käigus kogutud teavet ja dokumente, on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et Esteimer Grupp OÜ on teadlikult kajastanud käibemaksuarvestuses alusetuid arveid, eesmärgiga tekitada äriühingule võimalus deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu ning luua võimalus enammakstud käibemaks alusetult riigilt tagasi saada. Kontrolli käigus tuvastatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et ABC Invest OÜ alltöövõtja Findlay Property Investment OÜ ei ole tegelikkuses Albus asuvas tootmishoones ehitustöid teostanud. Samuti ei leidnud kinnitust asjaolu, et teler soetati ettevõtluse tarbeks. Seega on Esteimer Grupp OÜ deklareerinud 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil alusetult sisendkäibemaksu ABC Invest OÜ ja Fauni Kaubanduse OÜ arvete alusel kokku summas 3160,81 eurot ning rikkunud sellega käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lõike 1, § 29 lg 3 punkti 1 ja § 31 lõike 1 sätteid. Taotluse kohaselt on maksuhaldur ära kasutanud KMS §-s 34 antud võimalused 2013 jaanuarikuu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks ning tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus lõppes 19.06.2013, mil MTA vabastas 1940,17 eurot Esteimer Grupp OÜ ettemaksukontole. Seisuga 11.10.2013 on äriühingu ettemaksukontol 3 044,73 eurot. Käesolevaks hetkeks on maksuhaldur maksuotsuse väljaandmiseks kogunud piisavalt tõendeid, kuid ei ole taganud maksukohustuslasele

§-is 13 sätestatud ärakuulamise õigust. Maksumaksja ärakuulamata jätmine on aga oluline menetlusõiguse rikkumine, mis võib tuua kaasa maksuotsuse tühistamise. Maksuhaldur on tuvastanud, et Esteimer Grupp OÜ omandis puudub mistahes registervara ja väärtpaberikontod. Kuna Esteimer Grupp OÜ ei ole esitanud 2012 majandusaasta aruannet, puudub maksuhalduril võimalus hinnata selle põhjal äriühingu majanduslikku seisu. Alates 2013 augustikuust äriühing enam käivet ei deklareeri ning 11.10.2013 on äriühingus järjekordselt vahetunud juhatuse liige. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades maksuotsusega määratava rahalise kohustuse suurust, samuti asjaolu, et Esteimer Grupp OÜ on oma maksuarvestuses teadlikult esitanud valeandmeid, on maksuhaldur seisukohal, et Esteimer Grupp OÜ võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning muuta kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhaldur selgitab taotluses, et tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Esteimer Grupp OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 4109,05 eurot (3160,81 eurot+30% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise 2 liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt 30% tagatava nõude suurusest. Maksuhaldur lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 6).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või 3 täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 01.03.2013 teatega algatanud Esteimer Grupp OÜ 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil (KMD) esitatud andmete kontrollimenetluse ning 10.06.2013 teavitanud äriühingut, et alates 20.06.2013, s.o peale tagastusnõude 1940,17 euro ettemaksukontole vabastamist, algatab MTA Esteimer Grupp OÜ 2013 jaanuarikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli

§ 10alusel.

8. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk

§ 95kohase maksuotsuse koostamine Esteimer Grupp OÜ-le summas 3160,81 eurot.

Maksuhaldur leiab, et Esteimer Grupp OÜ on rikkunud KMS 24 lõike 1, § 29 lg 3 punkti 1 ja § 31 lõike 1 sätteid, deklareerides 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil alusetult sisendkäibemaksu tegelikust suuremas summas. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub mistahes registervara, äriühing ei ole esitanud

  1. aasta majandusaasta aruannet ning alates augustikuust 2013 ei deklareeri äriühing käivet. Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele (sisendkäibemaksu kajastamine tegelikkusest suuremas summas enammakse tekitamise eesmärgil) ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
  2. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 4109,05 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

§ 1361

ei sätesta, et kohus kontrolliks tagatise suurust või kohtul oleks võimalik tagatise suurust muuta. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et käesoleval juhul, kus täitetoiminguks on ettemaksukonto arestimine, ei ole õigustatud tagatise summale täitekulude lisamine. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et ettemaksukontol arestitud summa tuleb tasaarvestada isiku maksukohustusega, ei kaasne tasaarvestamisega mingeid täitemenetluse kulusid. Sama on leidnud ka Riigikohus 18.06.2013 määruses nr 3-3-1-28-13. Kohus märgib, et kuigi kohus ei kontrolli tagatise suurust, võiks ebamõistlik, maksusummat ülemääraselt ületava tagatise määramine tuua kaasa ka maksuhalduri taotluse rahuldamata jätmise. Käesoleval juhul ei ületa tagatis maksusummat ülemäära ning seetõttu ei tingi see taotluse rahuldamata jätmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui maksukohustuslane annab maksuhaldurile tagatise arestitud summa, s.o 3160,81 euro ulatuses, võib isik taotleda maksuhaldurilt täitetoimingu lõpetamist

4 § 1361 lg 3 alusel. Keeldumise korral on isikul võimalik vaidlustada keeldumine kohtus või taotleda HKMS § 265 lg 2 alusel halduskohtult antud loa muutmist.

  1. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.
  2. HKMS-i
  3. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmisel taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada lisatingimusi taotlejale. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 määruses nr 3-10-2537 on leitud, et välistatud ei ole kohtu poolt antava loa sidumine mõne konkreetse tähtajaga. Käesolevas asjas on maksumenetluse esemeks Esteimer Grupp OÜ 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaks summas 3340,17 eurot, sh maksukohustuslase tagastusnõue summas 1940,17 eurot, sõltumata sellest, et alustatud on ka eraldi üksikjuhtumi kontrolli menetlus. Kuigi tagastusnõude menetlus lõppes tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkas maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames tagastusnõude õiguspärasuse kontrolli. Reeglina asub maksuhaldur pärast maksuotsuse tegemist maksusummat sisse nõudma ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (

§ 106

ja KMS § 34) kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul muu hulgas tagastusnõude summa kasutamist kuni täiendavate kontrollitoimingute teostamiseni, s.h ka varem tekkinud tagastusnõude summa kasutamist, mille tekkimise asjaolusid ei ole maksuhaldur kirjeldanud. Taotluse kohaselt on äriühingu ettemaksukontol 3044,73 eurot (sh 2013 jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammakse summas 1940,17 eurot). Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta, on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus. Kohus leiab, et arvestades

§-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. Maksuhaldur on põhjendanud menetluse pikenemist sellega, et ta ei ole maksukohustuslasele taganud ärakuulamise õigust ning et vastav õigus peab olema tagatud mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ärakuulamisõiguse tagamise mõistlik aeg ei tohiks ületada 6 kuud, so kuni 21.04.2014. Selle aja jooksul peaks maksuhalduril olema võimalik kuulata isik ära, teha maksuotsus ning vajadusel algatada täitetoimingud maksuotsuse alusel. Kohus selgitab, et loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist

§ 98

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13). Samuti võib maksuhaldur vastavate asjaolude esinemisel esitada kohtule uue taotluse täitetoimingute sooritamiseks loa saamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.