KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-60 Haldusasi I.T.i kaebuse Saku Vallavalitsu

) § 135 lõike 1 kohaselt tuleb korraldatud jäätmevedu korraldada alates 1. jaanuarist 2005.

§ 66

lõike 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.

§ 67

lõike 1 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.

§ 68

lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Eeltoodust tulenevalt oli Saku Vallavalitsusel seadusest tulenev kohustus korraldada avalik konkurss jäätmeveo ainuõiguse andmiseks. Avalik konkurss „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas” viidi läbi 2010 aasta oktoobris täies vastavuses pakkumise kutse dokumentides, jäätmeseaduses, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” ja avaliku konkursi ajal kehtinud 3 Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruses nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 21.11.2011, 30) sätestatule. Edukaks tunnistati AS Veolia Keskkonnateenused pakkumus, kes sai ainuõiguse korraldatud jäätmeveoks Saku vallas aastatel 2011-2015 ja kellega sõlmiti 27.10.2010 korraldatud jäätmeveo leping. 7.2.

§ 69

lõige 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

§ 69

lõike 1 kohaselt loeti kõik isikud, kelle elu- või tegevuskoht või kellele kuuluv kinnisasi asub Saku valla haldusterritooriumil liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates 2011 aasta

1. jaanuarist, sealhulgas kaebaja. Jäätmeseadus näeb ette, et korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik jäätmevaldajad automaatselt. Korraldatud jäätmeveoga liitumiseks ei näe jäätmeseadus ette vajadust esitada avaldus, samuti ei nõua jäätmeseadus jäätmeveoga liitumisel eraldi lepingute sõlmimist. Liitumine korraldatud jäätmeveoga toimub jäätmeseaduse alusel, seega olenemata jäätmevaldaja või kohaliku omavalitsuse üksuse tahtest. Jäätmeseadusest tulenevalt ei saa jäätmevaldaja valida, kas ja millise jäätmevedajaga ning millistel tingimustel jäätmeveolepingut sõlmida. Seda on kaebajale selgitanud ka õiguskantsler 16.05.2011 kirjaga nr 14-5/110674/1102436 vastuseks kaebaja taotlusele. 7.
2. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist reguleerib

§ 69

.

§ 69

lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

§ 69

lõige 42 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

§ 69

lõike 5 kohaselt esitab

§ 69lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja järgmise aasta 20.

jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

§ 69

lõige 51 sätestab, et jäätmevaldaja, kes ei esita

§ 69

lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist alates. 7.4.

§ 71

lõike 2 punkti 2 kohaselt toimub olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Kaebaja kinnistu asub Saku valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal (endine aiandusühistu maa-ala) ning seetõttu toimub sealt jäätmete äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kas ja kui suurt jäätmemahutit või kuni 150 liitrist jäätmekotti kaebaja kasutab, on kaebaja enda otsustada. Saku valla jäätmehoolduseeskirja (avaldatud RT IV, 26.10.2012, 10) § 2 lõike 4 kohaselt võivad jäätmevaldajad omavahelise kokkuleppe alusel paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides jäätmehoolduseeskirja §-s 28 sätestatut. Kuna kaebaja kinnistu asub endise aiandusühistu maa-alal ja kui kaebaja elab või kasutab seda ainult suveperioodil, siis on võimalik kaebaja taotluse alusel lugeda ta talveperioodiks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmehoolduseeskirja § 24 lõige 4 sätestab: „Aiandusühistu maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.“ Kui kaebaja ei kasuta kinnistut talveperioodil, on võimalik teda vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest talveperioodiks (1. oktoobrist kuni 30. aprillini)

§ 69lõike 4, jäätmehoolduseeskirja § 24 lõike 4 ja tema taotluse alusel.

Pärast korralduse andmist korraldatud jäätmeveoga 4 liitumisest vabastamise kohta talveperioodiks, edastab vallavalitsus selle koheselt AS-le Eesti Keskkonnateenused ja korraldatud jäätmevedu peatatakse talveperioodiks. Korraldatud jäätmeveoga liitumist ja liitumisest vabastamist on vastustaja kaebajale selgitanud kirjadega 13.04.2011 nr 9-4.1/1406.2 ja 27.04.2011 nr 9-4.1/1303.

1. 7.
2. Saku Vallavalitsuse 12.10.2010 korralduse nr 810 „Ainuõiguse andmine viieks aastaks AS-ile Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveoks Saku vallas“ alusel anti alates 01.01.2011 ainuõigus viieks aastaks AS-ile Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveoks Saku vallas. 27.10.2010 sõlmiti Saku valla ja AS Veolia Keskkonnateenused (uue nimega AS Eesti Keskkonnateenused) vahel korraldatud jäätmeveo leping, millega reguleeriti poolte vahelised õigused ja kohustused, mis tekkisid seoses vedajale kuuluva olmejäätmete, sealhulgas vanapaber ja kartong, toidujäätmete ning suurjäätmete veo ainuõiguse andmise ja reguleerimisega Saku valla haldusterritooriumil. Saku Vallavalitsuse 29.11.2010 teatega nr 9-4.1/4053 teatati kõigile Saku valla haldusterritooriumil asuvatele jäätmevaldajatele sh kaebajale, et alates 01.01.2011 on nad liitunud korraldatud jäätmeveoga. 7.
3. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas 01.02.2011 vormikohase taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139 „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ punkti 2.
4. alusel vabastati kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015 põhjusel, et kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid. Seejärel informeeris Saku Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juht M. Laur kaebajat 23.02.2011 kirjaga nr 9-4.1/771, et vallavalitsus vabastas 15.02.2011 korraldusega nr 139 teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015, tal on kohustus esitada iga järgmise aasta
5. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud ning Saku valla veebilehe aadressi, kus on võimalik korraldusega tutvuda. 7.
6. 21.03.2011 esitas kaebaja taotluse, milles teatab, et soovib kasutada kinnistut Saku alevikus xxxxxxx ning palub tühistada 15.02.2011 korraldus nr 139 selliselt, et talle võimaldataks jäätmete äravedu paindlikumal ja võimalikult sobival viisil (vastustaja vastuse lisa kohtunõudele esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta). 28.03.2011 esitab kaebaja selgitustaotluse korraldatud jäätmeveo kohta. 13.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1406.2 vallavalitsus vastas kaebaja selgitustaotlusele, selgitades põhjalikult korraldatud jäätmevedu, korraldatud jäätmeveoga liitumist, korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, jäätmemahutite tühjendamise sagedust korraldatud jäätmeveol, lepingut vedaja ja jäätmevaldaja vahel (kaebuse lisa 9). 7.
7. 20.04.2011 registreerimisnumbri 9-4.1/11/1406.3 all on registreerud kaebaja märgukiri selgitustaotlusele, kus kaebaja toob välja temale tunduvad puudused selgitustaotlusele antud vastuses. 25.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1406.4 vastab vastustaja kaebaja selgitustaotlusele, andes selgitusi, et seaduste põhiseadusele vastavuse kontrolli teostab õiguskantsler ja korraldatud jäätmevedu puudutavates küsimustes on tal võimalik tulla keskkonnakaitse inspektori vastuvõtule. 7.
8. 27.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1303.2 annab vastustaja vastuse kaebaja 21.03.2011 taotlusele, selgitades miks tema taotluses esitatav soov jäätmeteveo paindliku graafiku osas ei ole täidetav. 5 Kaebaja 21.03.2011 taotluse alusel tunnistas Saku Vallavalitsus oma 27.09.2011 korraldusega nr 852 kehtetuks 15.02.2011 korralduse nr 139 punkt 2.
9. Seega loeti kaebaja tema enda taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks. 04.10.2011 kirjaga nr 9-4.1/1303.3 edastab vastustaja kaebajale ärakirja 27.09.2011 korraldusest nr 852 „Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139 „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ muutmine“. 7.
10. Avalik konkurss „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas” viidi läbi Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruse nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 21.11.2011, 30) alusel. Nimetatud jäätmehoolduseeskiri kehtis kuni 30.11.
11. Seega ei ole kaebajale muret tekitanud jäätmehoolduseeskiri ja selle § 20 kehtivad alates 01.12.
12. Saku Vallavolikogu 18.10.2012 määrus nr 14 „Jäätmehoolduseeskiri“ jõustus 01.12.2012 (RT IV, 26.10.2012, 10). Uue jäätmehoolduseeskirja vajadus tulenes muudatustest jäätmeseaduses. Edaspidi ei korraldata enam avalikku konkurssi jäätmevedaja valimiseks vaid

§ 67

lõike 1 kohaselt korraldatakse teenuste kontsessioon lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. 7.11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks ta tekitanud kaebajale varalist ja mittevaralist kahju seoses avalike ülesannete täitmisega. Kaebaja väitel oleks nõude suuruseks 5617,91 eurot, millest varaline kahju 3376,37 eurot ja mittevaraline kahju 2241,54 eurot. Kaebusest ei nähtu, milliseid õigusvastaseid tegusid on vastustaja teinud ja milline konkreetne varaline ja mittevaraline kahju on kaebajal tekkinud vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kaebusest nähtub, et kaebajale ei meeldi jäätmeseadusega ettenähtud korraldatud jäätmeveo nõue. Kaebaja sooviks temale sobiva vabagraafiku alusel jäätmevedu tema enda valitud jäätmevedaja poolt. See ei ole aga kehtiva jäätmeseaduse sätete kohaselt võimalik. Korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus tuleneb

§ 135lõikest 1.

Avalik konkurss jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saku vallas korraldatud täies vastavuses jäätmeseadusega, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” ja avaliku konkursi ajal kehtinud Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määrusega nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ ja on igati õiguspärane. Õiguspärane tegevus ei saa olla RVastS § 7 lõike 1 kohaselt kaebaja väidetava kahjunõude aluseks. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi rikuti, kahjunõude aluseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse kohaldamine eeldaks, et vastustaja oleks pannud toime avalik-õiguslikus suhtes õigusvastase teo ja selle teo tagajärjel oleks kaebajal tekkinud kahju. Õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Vastustaja tegevus korraldatud jäätmeveo korraldamisel ja pärast seda on olnud igati õiguspärane, ei ole rikkunud kaebaja õigusi ning ei ole seega aluseks kahjunõude tekkimisele. 7.

1. Kaebaja vastustes kohtumäärusele ning kaebuse täiendamise ja muutmise taotluse (edaspidi kaebuse täiendus) punktis 21 on kaebaja toonud põhjusliku seose ahela: Saku VV toimingud, protsess, osalus, tulemid ja tagajärjed. Kaebuse täienduse punktis 21.2 on kaebaja toonud vastustaja tegevused: 21.2.1 jäätmekäitlus jäätmehoolduseeskirja); eeskirja kehtestamine (ilmselt on kaebaja mõelnud 21.2.2 alustas ja viis läbi avaliku konkursi läbiviimist (korraldatud jäätmeveo elluviimiseks); 21.2.3 kuulutas välja konkursi võitja; 21.2.4 lepingu sõlmimine ja ainuõiguse andmine 5 aastaks. 21.3 Saku Vallavalitsus koos Veoliaga 6 21.3.1 teate edastamine liitmise kohta. Vastustajale näib, et eelnimetatud vastustaja tegevusi peab kaebaja talle väidetava varalise ja mittevaralise kahju tekkimise aluseks ehk kaebaja arvates on eelnimetatud vastustaja tegevuste ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. 7.
2. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud tegevused on kõik õiguspärased, sest nad on toimunud kõik õiguslikul alusel ja neil ei ole mingit põhjuslikku seost kaebaja väidetava kahjuga. Jäätmehoolduseeskirja kehtestamise nõue tuleneb

§ 71

.

§ 71

lõige 1 sätestab, et jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.

§ 71lõige 2 sätestab minimaalsed nõuded jäätmehoolduseeskirja sisule.

Jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitati

§ 71

lõike 3 kohaselt enne volikogu poolt kehtestamist arvamuse saamiseks maavanemale ja Keskkonnaametile.

§ 67

lõike 1 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Seega tulenes vastustajal jäätmeveo ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamise kohustus seadusest. Vastustaja poolt konkursi võitja väljakuulutamine on täiesti õiguspärane tegevus.

§ 71

lõige 8 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) sätestab, et korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. Õiguspärane on ka vastustaja poolt korraldatud jäätmeveo konkursi võitjale jäätmeveo ainuõiguse andmine viieks aastaks ja korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine.

§ 68

lõige 1 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) sätestab, et korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratu jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruse nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 lõige 6 (RT IV, 21.11.2011, 30) sätestab, et valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast. Õiguspärane tegevus on vastustaja poolt jäätmevaldajate, sealhulgas kaebaja, informeerimine päevast, millest alates on nad liitunud korraldatud jäätmeveoga.

§ 69

lõige 11 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Seega kõik kaebaja poolt nimetatud vastustaja tegevused on õiguspärased ja nende ning kaebaja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Vastustaja on seisukohal, et õiguspärane tegevus ei saa olla süüline tegevus ning seetõttu ei ole vastustaja tegevusega tekitanud kaebajale kahju. 7.14. Kaebaja on kaebuse punktis 2.9 toonud välja kaebuse hinna, millest ajakulu hinnaks on kaebaja saanud 3315,34 eurot ja rahalise kulu hinnaks 2302,57 eurot, kokku 5617,91 eurot. Kaebuse täienduse punktis 5 annab kaebaja selgituse kahju jagunemiseks varaliseks ja mittevaraliseks. Varalise kahju suuruseks on 3376,37 eurot. Kaebaja loeb varaliseks kahjuks: „ajalist kahju, kuna üldsuses (reaalsuses) on aeg mõistetav ressursina, mida saaks kasutada (ettevõtluses, teenuste osutamine ajahinnana [N.: tunnihind mõnele teenusele] alusel); täiendavaid kahjusid (saabuvad arved, tõestamisel tekkinud kulud [arved] jm); kuna, 7 analüüsid on üldiselt ettevõtluses tasulised teenused“. Mittevaralise kahju suuruseks on 2241,54 eurot. Mittevaraliseks kahjuks loeb kaebaja alandamist ja sellest tingitud koormust. Vastustaja ei nõustu kaebaja nõudega väidetava kahju kohta. RVastS § 7 lõike1 kohaselt on vastutuse aluseks avaliku võimukandja poolt avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju. Eelpool on vastustaja tõendanud, et tema tegevus on toimunud kooskõlas jäätmeseadusega ja selle alusel antud õigusaktidega (jäätmehoolduseeskiri, kehtestamise nõue

§ 71lg 1) ning on seega õiguspärane ja ei saa olla seetõttu vastutuse aluseks.

Samuti puudub vastustaja tegevuse ja kaebaja väidetava kahju vahel põhjuslik seos. 7.15. Analüüsinud kaebust, selle täiendust ja lisasid leiab vastustaja, et kaebaja on ise oma tegevusega ja tegevusetusega tekitanud endale nimetatud kahju. Kaebajal oleks võinud jääda kõik kaebuses, kaebuse täienduses ja kaebuse lisades väljatoodud kulutused tegemata, kui ta oleks probleemi tekkimisel tulnud Saku Vallavalitsuse keskkonnakaitse inspektori vastuvõtule, kus ta oleks selgitanud tekkinud probleemi ja keskkonnakaitse inspektor oleks kaebajale selgitanud, kas tema probleem on temale soovitaval viisil lahendatav või milline lahendus on võimalik ja mida kaebaja selleks tegema peab. Vajadusel oleks keskkonnakaitse inspektor aidanud kaebajal täita ka taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks talveperioodil. Kaebaja aga eelistas kirjutada pikki ja ebaselgeid kirju, selgitusi, taotlusi, selgitustaotlusi vastustajale, jäätmevedajale, keskkonnaministeeriumile, õiguskantslerile. 7.16. Vastustaja on jõudnud seisukohale, et kaebajale meeldib kirjutada, teha kõikvõimalikke analüüse, teste, printida „Delfist“ välja artikleid ja neid väljatrükke notariaalselt kinnitada, teha väljatrükke erinevate asutuste kodulehekülgedelt töötajate palgaandmete kohta, arvutada välja töötajate tunnitasusid jms, tellida erinevaid hinnanguid (näiteks kaebuse lisad 8, 22, 29, 30 - 36, 38 – 40, 43 – 49, 51, 52, 55, 63 – 66). Kõik need kaebaja tegevused kulutasid kaebaja aega ja raha, kuid need ei olnud vajalikud kaebaja probleemi lahendamiseks või selgitamiseks. Vastustaja ei saa keelata kaebajal tegelemast teda huvitavate tegevustega, kuid vastustaja ei pea neid kaebajale hüvitama. Miskipärast on kaebaja jätnud arvestamata, kui palju lisatööd ja kulusid on ta oma mitteeesmärgipärase tegevusega toonud vastustajale, jäätmevedajale, keskkonnaministeeriumile, õiguskantslerile jt. 7.17. Vastustajale ei ole arusaadav, millisest tema tegevusest tuleneb kaebaja väidetav mittevaraline kahju. Milles seisneb vastustaja poolt kaebaja alandamine ja sellest tingitud koormus, stress, masendus? Kaebaja kirjadele on põhjalikult vastatud, seda on kinnitanud ka õiguskantsler oma kirjas. Asjaolu, et vastustaja vastused, mis tuginesid kehtivale jäätmeseadusele, ei olnud kaebajale meelepärased, ei tähenda, et kaebajale oleks sellega tekitatud mittevaralist kahju, et oleks sellega kaebajat alandatud, tekitatud kahju kaebaja perekonnale jms. Vastustaja ei pea mõistlikuks ka kaebajale Islandi turismireisi hüvitamist. Vastustaja ei näe mingit seost oma tegevuste ja kaebaja poolt väidetava tervistava Islandi turismireisi vahel. Täiesti arusaamatu on kaebaja väide, et vastustaja on oma tegevustega sisenenud kaebaja eraellu, perekonda ja aega. Kuidas ja millele kaebaja oma aega kasutab, kui palju aega kasutab ta oma perekonnale, kui palju oma huvidele, on kaebaja otsustada. Vastustaja ei ole sisenenud kaebaja eraellu, perekonda ja aega. 7.18. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et vastustaja oleks pidanud jäätmeseaduse rakendamisel kontrollima selle vastavust põhiseadusele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustunud seadus kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. 8 Jäätmeseadus jõustus 01.05.2004. Vastustaja korraldas konkursi jäätmeveo ainuõiguse andmiseks 2010 aastal, so kuus aastat pärast jäätmeseaduse jõustumisest. Vastustaja ei näe, et jäätmeseadus oleks vastuolus tema põhiseaduslike tagatistega. Eeltoodust tulenevalt vastutajal puudus õigus jäätmeseadust vaidlustada. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et tema tegevus kaebaja suhtes on olnud igati õiguspärane, sellega ei ole kaebajale tekitatud ei varalist ega mittevaralist kahju, kaebus on alusetu ja põhjendamata. 7.19. Vastustaja palub jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab oma otsust järgnevalt. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 1) Kaebajal on Saku alevikus kinnistu aadressil Priimula 4. 2) Saku vald viis 2010 aasta oktoobris läbi avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas”. Edukaks tunnistati AS Veolia Keskkonnateenused pakkumus, kes sai ainuõiguse korraldatud jäätmeveoks Saku vallas aastatel 2011-2015 ja kellega sõlmiti 27.10.2010 korraldatud jäätmeveo leping. 3) 29.11.2010 teatas Saku Vallavalitsus teatega nr 9-4.1/4053 kaebajale, et vastavalt jäätmeseaduse (JäätmS) § 69 lg 11 on kaebaja alates 1.01.2011 liitunud korraldatud jäätmeveoga. 4) 1.02.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsusele taotluse lugeda ennast korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. 5) Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korraldusega nr 139 vabastati kaebaja jäätmeveoga liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015 aadressil xxxxxxxx. 6) 23.02.2011 teavitati kaebajat Saku Vallavalitsuse teatega nr 9-4.1/771 korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisest. Teates märgiti, et kaebajal on kohustus esitada iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. 7) 21.03.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsuse taotluse, milles palus võimaldada jäätmete äravedu 2011 aasta jooksul kord kvartalis aadressil xxxxxxxx Saku alevik. Kaebaja märkis, et soovib objekti kasutada ning seoses sellega palub tühistada korralduse nr. 139 selliselt, et talle võimaldataks objekti kasutus ning ühtlasi võimaldada jäätmete äravedu paindlikumal ja võimalikult sobivamal viisil. Samuti märkis kaebaja, et taotlusele antud otsuse ja täiendava taotluse edastab kaebaja jäätmeveoga tegelevale ettevõttele. 8) 28.03.2011 esitas kaebaja Saku Vallavalitsusele selgitustaotluse seoses korraldatud jäätmeveoga. 9) 13.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 28.03.2011 selgitustaotlusele. 10) 25.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 14.04.2011 märgukirjale. 11) 27.04.2011 Saku Vallavalituse vastusega nr 9-4.1/1303.2 lahendas Saku Vallavalitsus kaebaja 21.03.2011 taotluse. Vallavalitsus teatas, et lähtudes JäätmS § 69 lg 1 ja § 71 lg 2 p 3 ei saa kaebaja taotlust rahuldada selles osas, mis puudutab jäätmete äravedu korra kvartalis. Samas selgitati, et kui kaebajal ei teki suures koguses jäätmeid, siis on tal võimalik pöörduda 9 Veolia Keskkonnateenused OÜ klienditeeninduse poole, et võtta kasutusele väiksem konteiner või jäätmekoti teenus. Samuti viidati Saku Vallavalitsuse 13.04.2011 kirjale, milles selgitati kaebajale korraldatud jäätmevedu ja jäätmeseadust. 12) 27.09.2011 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 852 tunnistati kaebaja 21.03.2011 avalduse alusel kehtetuks Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139 „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ punkt 2.8. Korraldus edastati kaebajale 4.10.2011 kaaskirjaga nr 9-4.1/1303.3. 13) Kaebaja ei ole esitanud halduskohtusse seaduses sätestatud korras ühtegi kaebust eelmises punktis märgitud Saku valla haldusaktide ja talle esitatud vastuste suhtes ega vaidlustanud Saku Vallavalitsuse 27.09.2011 korraldust nr. 852. 9. Kaebaja on oma kahjunõude sisuliselt üles ehitanud väitele, et tulenevalt asjaolust, et vastustaja on täitnud jäätmeseadust ja et nimetatud seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega, pidi kaebaja hakkama tegema seaduste analüüse ja pidas vastustajaga kirjavahetust, millele on kulutanud ca aasta oma elust ja konkreetsete kirjade kirjutamisele ja analüüside tegemisele kokku vähemalt 119 tundi.. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt põhiseadusega vastuolus oleva jäätmeseaduse ja Saku Vallavolikogu määruse „Jäätmehoolduseeskiri“ tema pöördumistele ja taotlustele vastamisel sisuliseks aluseks võtmisel, oli tema õigusi kahjustav. Kaebaja arvates tuleb tunnistada põhiseaduse vastaseks nii JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti Saku Vallavolikogu määrus „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna. Sisuliselt loeb kaebaja varaliseks kahjuks:

1. a)enda aega, mis on kaebaja arvates käsitletav ressursina, mida saaks kasutada (ettevõtluses, teenuste osutamine ajahinna alusel), kuna analüüsid on üldiselt ettevõtluses tasulised teenused;
2. b)täiendavaid kahjusid (saabuvad arved, tõestamisel tekkinud kulud jms). Lisaks leiab kaebaja, et talle tekkis mittevaraline kahju seoses Saku Vallavalitsuse poolt kaebaja alandamisega jäätmeseaduse rakendamisel kaebaja suhtes, sest see toimus piirates ja , riivates õiguslikke hüvesid või neist lähtuvaid põhimõtteid (PS §-d 16, 18, 19, 26, 27, 28, 31) ning mille juures jättis vastustaja täitmata oma kohustuse neid tagada. Kaebaja arvates tekitas vastustaja talle mittevaralist kahju jättes õigusvastaselt tagamata kaebajale õiguslikud hüved enne jäätmeseaduse jõustumist või peale jäätmeseaduse jõustumist ja mitte vastates kaebaja märgukirjadele piisava põhjalikkusega. Vastustaja oleks võinud kaebaja arvates, kas pöörduda jäätmeseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks õiguskantsleri poole või jätta ise seadus kohaldamata näiteks katkestades jäätmevedaja valimiseks korraldatud konkursi ning jätkates nii nagu varem. Kaebajale oleks tulnud tema arvates vastata õigete vastustega kirjadega ja kuna seda ei tehtud tekkis allasurutus, alanduse tunne. 10. Kohus märgib kõigepealt, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 11. Nähtuvalt RVastS §§-dest 7 ja 9 on avaliku võimu kandja vastutuse aluseks riigivastutuseseaduse esimese nõudena avaliku võimu teostaja õigusvastane või süüline käitumine. Ilma selle tuvastamiseta puudub alus kahjude hüvitamiseks. 10 Kohus märgib, et luges juba käesolevas asjas uuritud tõendite põhjal tuvastatuks, et kaebaja ei ole esitanud halduskohtusse seaduses sätestatud korras ühtegi kaebust eelmises punktis märgitud Saku valla haldusaktide ja talle esitatud vastuste suhtes ega vaidlustanud seaduses sätestatud korras ka Saku Vallavalitsuse 27.09.2011 korraldust nr. 852. 12. Kohus märgib, et vastustaja on vastuses kaebusele põhjalikult ja seadusele tuginedes põhjendanud oma tegevuse õiguspärasust nii jäätmehoolduseeskirja kehtestamisel, avaliku konkursi läbiviimisel korraldatud jäätmeveo elluviimisel kui võitja valimisel ja temaga lepingu sõlmimisel ja järgnevates informatiivsetes ja otsustavates tegevustes seoses kaebajaga. Kohus korda neid selgitusi, kuid peab neid asjakohasteks ja kehtivale õigusele tuginevateks. Kohus märgib, et kaebaja ei sea sisuliselt kahtluse alla, et vastustaja tegevus vastas jäätmeseaduse nõuetele. Samuti märgib kohus, et õiguskantsler (tema volitatud esindaja) on oma vastuses kaebaja 16.04.2011 pöördumisele leidnud, et Saku Vallavalitsuse 13.04.2011 vastus nr. 9-4.1/1406.2 kaebaja 28.03.2011 pöördumisele ja 15.04.2011 vastus nr 9-4.1/1406.4 kaebaja 14.04.2011 pöördumisele olid piisavalt põhjalikud ja informatiivsed sisaldades kogu asjassepuutuvat sisulist infot ja olid põhjendatud. Lisaks on nendes selgitatud, et täiendavat informatsiooni on võimalik saada vallavalitsuse keskkonnainspektorilt tema vastuvõtule minnes. 13. Kohtule jäävad õiguslikus mõttes arusaamatuks kaebaja seisukohad, mis on kokkuvõetavad väitesse, et vastustaja ei ole kaitsnud tema huve piisavalt seadusloomeprotsessis ja on lubanud sätestada kaebaja arvates põhiseadusega vastuolus oleva kohustusliku liitumisega jäätmeveokorralduse. Kohus märgib, et seaduste kvaliteedi ja põhiseadusepärasuse eest vastustab ikkagi eelkõige Riigikogu, mitte kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel ei ole põhiseaduse kohaselt võimalik blokeerida Riigikogu poolt seaduste vastuvõtmist ja või dikteerida Riigikogule vastuvõetavate seaduste sisu. Selle lihtsa tõsiasja eiramise tõttu on kogu kaebaja tegevus kohaliku omavalitsuse süüdistamisel kaebajale mittesobivate seaduste vastuvõtmisel asjakohatu ja ilmselgelt õigusliku tulemuseta. Kohus selgitab siinkohal veelkord kaebajale, et varalise kahjuna ei saa käsitleda kaebaja poolt kulutatud aega, mis ta on kulutanud erinevate dokumentidega tutvumiseks, märgukirjade, kaebuste koostamiseks ja seaduste analüüsiks jms. Hüvitamisele kuuluv varaline kahju saab olla eelkõige otsene varaline kahju (so haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu konkreetsest varalisest hüvest ilma jäämine) ja saamata jäänud tulu. Asjaolu, et kaebaja koostas vastavad analüüsid jms oli kaebaja enda vaba valik – keegi ei sundinud teda. Samuti on kohtule raskesti arusaadav kaebaja arutluskäik, et kaebuse ja varasemate pöördumiste analüüsimiselt pidi ta täitma mitmete erinevate ametiisikute ülesandeid ja seetõttu tuleks tema kulutatud aeg vastavalt nende ametiisikute palgamääradele kompenseerida. Kaebaja ei olnud ametis ühelgi nendest ametitest ja seega ei saanud ta ka saada vastavat tasu ehk kanda kahju. Asjaolu, et ta koostas vabal ajal kaebust ja erinevaid taotlusi, oli tema vaba valik. Kohus märgib, et kaebaja pikad, segased ja õiguslikult raskesti arusaadavatele põhjendustele tuginevad taotlused ametiasutustele ja kaebus kohtule näitavad selgelt, et oma oletatavate õiguste kaitsmiseks oleks kaebajal olnud palju mõistlikum pöörduda kvalifitseeritud õigusabi osutajate poole. Asjaolu, et kaebaja otsustas ise oma advokaadiks hakata ja tal tuli seetõttu läbi töötada mahukas õigusalane materjal, ei tähenda, et tal tekiks õigus saada advokaadile vastavat tasu kaebuste kirjutamiseks kulutatud aja eest. Kohus märgib ka, et kaebaja üheks eesmärgiks näib olevat saada taas vabastus kohustuslikust jäätmeveost. Kaebajale on erinevad ametiasutused mitmeid kordi selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi seletanud ja kohus on seisukohal, et kaebajal tuleks neid selgitusi veelkord ja tähelepanelikult lugeda. 11 Kohus on seisukohal, et õiguskantsler on oma 16.05.2011 vastuse I osas arusaadavalt ja põhjalikult selgitanud põhiseadusest ja jäätmeseadusest tulenevalt kehtivat jäätmeveokorraldust. Kohtus nõustub selles selgituses toodud seisukohtadega.Kohtu seisukoha kohaselt ei saa korraldus nr. 852 olla ka õigusvastane, vähemalt kaebuses nimetatud asjaoludel, kuna on antud kaebaja enda avalduse alusel ja tuginedes Saku valla jäätmehoolduseeskirja §-le 24 p 3. Seega ei ole korralduse aluseks kaebaja poolt viidatud ning väidetavalt põhiseadusega vastuolus olevad sätted. Kohus peab vajalikuks õiguskantsleri vastusest eraldi välja tuua asjaolu, et põhiseaduses väljendatud lepinguvabaduse põhimõte ei ole absoluutne ja ka kohtu arvates on Jäätmeseaduses seda piiratud proportsionaalselt ja põhjendatult keskkonnakaitselistele eesmärkidel. Kui palju on mingi regulatsiooniga võimalik saavutada soovitud eesmärke, sõltub sageli regulatsiooni rakendamise asjaoludest. Kaebaja on püüdnud näidata, et prügimajanduses esineb endiselt probleeme, kuid kohus on seisukohal, et ta ei ole suutnud näidata, et need probleemid on suuremad, kui need olid enne kohustusliku jäätmevoega liitumise sätestamist seaduses. 14. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kohtu hinnangul ei kuulu käesoleva asja asjaoludest tulenevalt rakendamisele ka RVastS § 16, kuna kaebaja suhtes ei ole tehtud ei toimingut ega antud haldusakti, mis tema põhiõigusi- ja vabadusi erakordselt piiraksid. Ka ei ole kaebaja ise sellistele asjaoludele viidanud. 15. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt vastustaja kokkuvõtva seisukohaga, et tema tegevus on kaebaja suhtes olnud õiguspärane ja sellega ei ole kaebajale tekitatud ei varalist ega mittevaralist kahju ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja taotluse lahendamine tunnistada põhiseaduse vastaseks JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti nii JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti Saku Vallavolikogu määrus „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna. 16. PS § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Vastavalt HKMS § 158 lg 4 jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Põhisseaduslikkuse järelevalve teostamist reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, mis sätestab kohtu tegevusele teatud piirangud. Nimelt võib PSJKS § 14 lg 2 kohaselt Riigikohus kohtuotsuse või -määruse alusel tunnistada asja lahendamisel kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise. See norm peab olema lisaks kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohus on selgitanud, et asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt nt Riigikohtu 22.12.2000 otsuse asjas nr 3-4-1-10-00 p 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu 28.10.2002 otsuse asjas nr 3-4-1-5-02 p 15). Seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud isikule võimalust esitada taotlust kogu seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, vaid 12 kaebuse esitaja saab taotleda ning kohtul on pädevus jätta kohaldamata konkreetne vaidluse lahendamise seisukohalt asjasse puutuv norm, mille põhiseaduslikkust kontrollib seejärel põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohus. 17. Kaebuse esitamise ajal olid põhiseaduslikkuse kontrolli taotluses mainitud õigusnormid sõnastatud järgnevalt: 17.1. Jäätmeseaduse § 2 lg 1 on sõnastatud järgmiselt: „