KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1998 Haldusasi M.L. kaebus Tallinna vanglalt mittevaralise kahju summas 200 eurot väljamõistmise nõudes. Menetlusvorm Suuline menetlus (videokonverents) Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.L. ning vastustaja Tallinna vangla volitatud esindaja Merje Joll. RESOLUTSIOON 1.Jätta M.L. kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180, 181 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vanglalt mittevaralise kahju summas 200 eurot väljamõistmise nõudes. Kaebaja seob temale mittevaralise kahju tekitamist Tallinna vangla vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirjaga nr 425-d, mille alusel M.L. karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et ta 28.05.2010 kella 16.50 paiku II eelvangistushoone kambris nr 413 lõhkus kambri sisustuse. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud käskkirja kohtus, kuid hiljem loobus kaebusest. 1 Tallinna vangla 17.09.2012 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/30073-1 asus vangla seisukohale, et M.L. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja väidab, et distsiplinaarkaristus oli õigusvastane, kuna oli määratud tähtaja rikkumisega. Vastustaja leiab, et M.L.le distsiplinaarkaristuse määramine oli tähtaegne ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. Vastustaja on seisukohal, et M.L.le määrati distsiplinaarkaristus tähtaegselt, seega puudub alus temale mittevaralise kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt mittevaralise kahju väljamõistmist summas 200 eurot seoses tema paigutamisega kartserisse distsiplinaarkaristusena, mis kaebaja arvates oli õigusvastane. Kaebaja väitel määrati temale distsiplinaarkaristus tähtaja möödumisel: 28.06.2012 koostati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, distsiplinaarrikkumine toimus 28.05.2012, seega kaebaja arvates määrati temale karistus 32-l päeval. Vastavalt VangS §-le 64 lg 41 1 kuu all mõistetakse 30 päeva. Kaebaja paigutati kartserisse 20 ööpäevaks, millest tulenevalt ta on esitanud kahjunõude summas 200 eurot. 19.11.2012 toimunud kohtuistungil kaebaja selgitas, et tegemist on mittevaralise kahju nõudega seoses 20 ööpäeva kartseris viibimisega, see oli rohkem kui 2 aastat tagasi, kuid 3 aastat veel täis ei ole. Rikkumine toimus 28.05.2010, aga käskkiri on tehtud 28.06.2010, seega kaebaja arvates see tehti 32-l päeval, aga VangS § 64 lg 4 ütleb, et distsiplinaarkaristus määratakse 1 kuu jooksul alates rikkumisest teada saamise päevast, kaebaja väitel oli seega tähtaeg üle läinud. M.L. oli selle käskkirja vaidlustanud ka kohtus, kuid loobus kaebusest. Väidetav distsiplinaarrikkumine toimus 28.05.2010, kuid käskkiri tehti 28.06.
- Kaebaja on veendunud, et siin on kohaldatav VangS § 64 lg 41 ning et rikkumise toimumise päevast alates on möödunud 32 päeva (kaebaja väitel 1 kuu all mõeldakse 30 päeva). VASTUSTAJA VASTUVÄITED I Asjaolud ja menetluse käik.
- Kaebajat karistati Tallinna vangla vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirjaga nr 425-d distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et ta 28.05.2010 kella 16.50 paiku II eelvangistushoone kambris nr 413 lõhkus kambri sisustuse.
- 16.07.2012 esitas M.L. kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/30073, milles ta taotles mittetähtaegse distsiplinaarkaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamist summas 200 eurot. Tallinna vangla direktor 17.09.2012 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 518/30073-1 jättis M.L. taotluse rahuldamata.
- M.L. esitas 19.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks mittetähtaegselt määratud distsiplinaarkaristuse eest. Tallinna Halduskohus 07.11.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1998 võttis M.L. kaebuse menetlusse. II Õiguslik regulatsioon.
- Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud Riigivastutuse seaduses (RVastS). Nimetatud seaduse § 7 lg 1 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas toiming, millega väidetav kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsüS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.
- Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. III Tallinna vangla seisukohad kaebuses esitatud väidetele.
- Kaebaja selgitab, et pani distsipliinirikkumise toime 28.05.2010 ning karistuse määramise käskkiri nr 425-d anti 28.06.
- Kaebaja leiab, et VangS § 64 lg-s 41 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja all mõistetakse 30 päeva. Seega määrati kaebajale karistus alles
- päeval ehk käskkiri on õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta paigutati 20 ööpäevaks kartserisse õigusvastase käskkirja alusel, siis on vangla talle tekitanud mittevaralise kahju summas 200 eurot.
- Vastustaja selgitab, et riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri ja dokumendiregistri „Amphora“ andmetel pani kaebaja 28.05.2010 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes vangla vara lõhkumises. Toimepandud teo eest karistati kaebajat vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirjaga nr 425-d kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Tuginedes VangS § 64 lg 41 hakkas ühekuuline distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg kulgema teo toimepanemisest teadasaamise hetkest ehk 28.05.
- Vangistusalastest õigusaktidest ei tulene, et distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse ühekuulise tähtaja arvutamisel aluseks 30 päeva. Kui tähtaega arvutatakse kuudes, siis ei võeta aluseks mitte 30 päeva, vaid TSüS § 136 lg 3 kohaselt saabub tähtaeg viimase kuu vastaval päeval ehk kui tähtajaks on üks kuu, siis saabub tähtaeg järgmise kuu vastaval päeval. Seega kui kaebaja pani distsipliinirikkumise toime 28.05.2010, siis oli viimane distsiplinaarkaristuse määramise päev 28.06.2010, mis tähendab, et distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt ning vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, kui 28.06.2010 käskkirja nr 425-d alusel M.L. kartserisse paigutati. Kuna on täitmata üks kahju hüvitamise eeldustest, s.o haldusorgani õigusvastane tegevus, siis ei saanud M.L.l ka kahju tekkida ega esineda põhjuslikku seost õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Eeltoodust nähtub, et kuna kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud õigusakte, siis sellest tulenevalt on ta asunud ka ebaõigele seisukohale vangla õigusvastase tegevuse kohta, mida tegelikult ei ole olnud. Seega on alusetu kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 3 Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna vangla vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirjaga nr 425-d karistati M.L. distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. M.L. loobus nimetatud haldusakti vaidlustamisest kohtus, esitades avalduse kaebusest loobumise kohta, mille alusel kohtumenetlus lõpetati. Tallinna vangla 17.09.2012 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/30073-1 on vastustaja piisavalt põhjalikult, selgelt ja arusaadavalt selgitanud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid, millega nõustub ka kohus. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud Riigivastutuse seaduses (edaspidi RVS). RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab vastavalt RVS §-le 7 lg 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse, sh haldusakti väljaandmise, tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse, sh haldusakti väljaandmise, vahel esineb põhjuslik seos. Vastustaja on õigesti leidnud, et kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kahju hüvitamise kaebuses tuleb eelkõige tuvastada, kas isikul on kahju tekkinud, kas haldusakt/toiming, millega väidetav kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja väidetava õigusvastase haldusakti/toimingu vahel. Seda põhimõtet kinnitab ka RVS § 9, kus on sätestatud mittevaralise kahju hüvitamine, mille lõike 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtu hinnangul M.L.le oli määratud distsiplinaarkaristus Tallinna vangla vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirja nr 425-d alusel õiguspäraselt. Kohus siinkohal ei hakka tähtaegsuse asjaolul pikemalt peatuma, kuna vastustaja on selle üksikasjalikult lahti kirjutanud koos viidetega asjakohastele õigusnormidele. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kuna käesoleval juhul on täitmata kahju hüvitamise eeldused, siis ei saanud M.L.le kahju tekkida ega esineda põhjuslikku seost väidetavalt õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise vahel. Kohus seejuures märgib, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes süüliselt käitunud, vastupidist kinnitavad tõendid haldusasjas puuduvad. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4 Elle Kask Kohtunik 5