KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-719 Haldusasi A.P.i kaebus Tallinna vangla kohustamiseks väljastama kaebajale nõudepesuvahendi ning kaebaja taotlusele vastamise tähtaja ületamise (vastusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.P. ning vastustaja Tallinna vangla seaduslik esindaja Jarno Jakobson. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1.Jätta A.P.i kaebus kohustamisnõude osas rahuldamata. 2.Rahuldada A.P.i kaebus toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna vangla toiming, mis seisnes A.P.i 10.01.2013 esitatud taotlusele vastamise tähtaja ületamises. Vastustaja võttis kaebuse selles osas õigeks. 3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle 1 koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav A.P. esitas 10.01.2013 Tallinna vanglale taotluse, milles taotles temale nõudepesuvahendi väljastamist. Tallinna vangla 18.02.2013 taotluse vastusega nr 5-8/2043-1 jäeti A.P.i taotlus rahuldamata. 22.02.2013 esitas A.P. vanglale vaide. Tallinna vangla 21.03.2013 vaideotsusega nr 5-15/6752-1 jäeti A.P.i vaie rahuldamata. Kinnipeetav A.P. taotles Tallinna vanglalt nõudepesuvahendit vangla toidunõude pesemiseks. Kaebaja väitel vangla annab toidunõud kinnipeetavale isiklikuks tarbeks, kuid nende pesemiseks nõudepesuvahendit ei väljasta. Lisaks väidab kaebaja, et vangla ei ole tema taotluse lahendamisel arvestanud HMS § 107 lg 2 sätestatud nõuetega. A.P. leiab, et tema taotluse lahendamine ja sellele vastamine tähtaega ületades rikkus tema õigust efektiivsele haldusmenetlusele, mistõttu vangla tegevus oli õigusvastane. A.P. esitas kaebuse halduskohtule, milles taotleb kohustada Tallinna vanglat väljastama temale nõudepesuvahendi vangla toidunõude pesemiseks ning tunnistada vangla tegevus taotlusele vastamise tähtaja ületamisel õigusvastaseks. Kohtule teadaolevalt A.P. vabanes Tallinna vanglast 04.10.
- Kaebaja ise ei ole kohut sellest teavitanud. Tuvastamisnõude osas võttis vastustaja kaebuse õigeks, esitades vastava avalduse kohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaebuse esitaja leiab, et vangla on tema 10.01.2013 taotluse/pöördumise lahendanud tähtaega ületades ja sellega rikkunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna vangla on toime pannud õiguserikkumise. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks vangla tegevuse taotluse mittetähtaegsel lahendamisel õigusvastaseks. Kaebuse kohustamisnõude osas kaebuse esitaja väidab, et nõudepesuvahendi peab kinnipeetav ise ostma vangla kauplusest, kus on see väidetavalt tunduvalt kallim kui väljaspool vanglat olevates kauplustes. Samas ei ole kaebajal raha nõudepesuvahendi ostmiseks. Kaebaja selgitab, et vangla on seadnud talle kohustuse pesta vangla toidunõusid, kuid mingit nõudepesuvahendit selleks ei väljasta. Kaebaja väitel vanglas talveperioodil tuleb kraanist täiesti jääkülma vett, millega ei ole võimalik nõusid puhtaks saada ilma nõudepesuvahendita. Kaebaja väidab, et vangla ei ole arvestanud asjaoluga, et temal puuduvad rahalised vahendid nõudepesuvahendi soetamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on loonud olukorra, kus tal tuleb vangla poolt seatud kohustuse täitmiseks järjepidevalt rikkuda vangla kodukorra punkti 8.6.
- Kaebuse esitaja 2 märgib, et ilmselt on vanglas tekkinud ka olukordi, kus nõudepesuvahendit varastatakse nende kinnipeetavate tagant, kes suudavad seda osta. Kaebaja väidab, et toidunõude pesemine on oluline osa toiduhügieenist ja see on tema jaoks tähtis. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole tema taotluse lahendamisel arvestanud HMS § 107 lg 2 sätestatud nõuetega. A.P. leiab, et tema taotluse lahendamine ja sellele vastamine tähtaega ületades rikkus tema õigust efektiivsele haldusmenetlusele, mistõttu vangla tegevus oli õigusvastane. Kaebuse esitaja taotleb kohustada Tallinna vanglat väljastama temale nõudepesuvahendi vangla toidunõude pesemiseks (kohustamisnõue) ning tunnistada vangla tegevus tema taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja ületamises õigusvastaseks (tuvastamisnõue). Vastustaja: Tallinna vangla vastustajana peab kohustamiskaebust põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Vastavalt Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg-le 1 kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastavalt Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord ja seletuskiri“ (Kodukord) punkti 9.2 viiendale ja kuuendale lausele peab kinnipeetav oma toidunõud ise ära pesema ning vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine ebahügieenilise toidunõuga. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on tema taotluse lahendanud tähtaega ületades ja sellega rikkunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna vangla on toime pannud õigusrikkumise. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks vangla tegevuse taotluse mittetähtaegsel lahendamisel õigusvastaseks. Tallinna vangla mõistab kaebuse esitaja kaebust tuvastamiskaebuse osas selliselt, et kaebuse esitaja taotleb taotlusele vastamise tähtaja ületamise õigusvastaseks tunnistamist. 10.01.2013 esitas kaebuse esitaja Tallinna vanglale pöördumise, milles palus endale väljastada nõudepesuvahendit. Taotluse vastuvõtmist 10.01.2013 on kinnitanud endine Tallinna vangla inspektor-kontaktisik Ahti Jõemaa. Tallinna vangla 18.02.2013 taotluse vastusega nr 5-8/2043-1 jäeti kaebuse esitaja taotlus rahuldamata. Eeltoodust tuleneb, et kaebuse esitaja taotluse lahendamiseks kulus 39 päeva. Asjaajamiskorra § 21 lg 2 p 12 sätestab, et kinnipeetavate taotlused lahendatakse 30 päeva jooksul. Seega kaebuse esitaja taotluse lahendamisel ületati taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega 9 päeva. Kuivõrd kehtiv õigus sätestab, et kinnipeetavate taotlused lahendatakse 30 päeva jooksul, siis vangla tunnistab oma eksimust, et on kaebuse esitaja taotluse lahendanud tähtaega ületades. Vastustaja selgitab, et Tallinna vangla lahendab kinnipeetavate taotlused lähtuvalt oma haldussuutlikkusest. Taotluste lahendamise tähtaja ületamised on üksikjuhtumid. Reeglina lahendatakse kinnipeetavate taotlused ettenähtud 30 päeva jooksul. Taotluste lahendamise tähtaja ületamine on enamasti tingitud ajutisest töökoormuse suurenemisest. Eeltoodu küll ei õigusta kaebuse esitaja taotluse lahendamisel tähtaja ületamist, kuid vastustaja rõhutab, et tegemist ei ole Tallinna vangla valdava praktikaga, vaid tegemist on üksikjuhtumitega. Kuivõrd kaebuse esitaja taotlus lahendati 39 päevaga, siis saab asuda seisukohale, et Tallinna vangla tegevus (kaebuse esitaja taotluse lahendamise tähtaja ületamine 9 päeva võrra) oli õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt tunnistab Tallinna vangla, et on õigusvastaselt ületanud kinnipeetava taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega. Vastustaja on kaebuse tuvastamisnõude osas õigeks võtnud. Kaebuse esitaja leiab, et VangS § 47 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus hoolitseda kinnipeetavate toidunõude puhtuse eest, kuna toidunõud on vangla vara. Kinnipeetavale on pandud vaid kohustus suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidada korras tema kasutusse antud elu- ja olmeruumid. Kaebuse esitaja märgib, et vangla annab toidunõud kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks, kuid nende pesemiseks pesuvahendit ei väljasta. VangS 3 § 47 lg 1 kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kodukorra punkti 3.6 kohaselt väljastab vangla läbiotsitud kinnipeetavale muuhulgas kausi, kruusi ja lusika. Kambri korrastamisse puutuvalt sätestab VangS § 45 lg 2, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Oma vahenditest vajalike tarvete ostmist võimaldab VangS § 48 lg
- Selle paragrahvi esimese lause kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kodukorra punkt 11.3 sätestab, et vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 9,59 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Hügieenipakk sisaldab tualettpaberit, tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid ning naiskinnipeetavatele hügieenisidemeid. Kambri, kui reeglina mitme kinnipeetava majutamiseks mõeldud ruumi, korrashoiu kohustus on selles ruumis paiknevatel kinnipeetavatel, vajalikud vahendid selleks annab vangla. Riik (vangla või Riigi Kinnisvara AS-i vahendusel) hoolitseb toitlustamise eest, kambri olemasolu, selle tehnoseisundi, magamisvõimaluse ja pesemisvõimaluse eest, seega eluks vajaliku miinimumi eest. Sööginõud antakse igale kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks ning sarnaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vajalike vahenditega (seepide, šampoonide, pesupulbrite, hambapastade, hambaharjade, raseerimisvahendite jms) kannab kinnipeetav enda kasutuses olevate toidunõude puhastusvahendi kulud, kusjuures taas miinimumi selle tarvis - vee olemasolu - tagab riik. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Samuti on Riigikohus (otsused 3-31-5-09, 3-3-1-77-09) korduvalt asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVS § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavatele nõudepesuvahendit, vaid sellesisuline otsus on vangla kaalutlusotsus. Vastavalt RVS § 6 lg-le 4 kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et vangla on pannud talle kohustuse pesta toidunõusid, kuid mingeid puhastusvahendeid vangla selleks ei väljasta. Vangla ei ole arvestanud, et talveperioodil tuleb kraanist täiesti jääkülma vett, millega ei ole võimalik nõusid puhtaks saada ilma nõudepesuvahendita. Samuti märgib kaebuse esitaja, et kõikidel kinnipeetavatel ei ole võimalik nõudepesuvahendit vangla kauplusest rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik soetada. Vastustaja selgitab, et vastavalt Kodukorra punktile 8.6.2 võib kinnipeetav kambrikaaslase loal kasutada kambrikaaslase veekeetjat. Samas on Tallinna vanglas kinnipeetavatel võimalik kasutada ka vangla poolt väljastatavat veekeetjat. Seega kaebuse esitajale on nõude pesemiseks tagatud võimalus kasutada sooja vett. Toidunõud on võimalik puhtaks saada ka ainult sooja veega ning nõudepesuvahend ei ole vältimatult vajalik. Juhul, kui kaebuse esitaja ei kasuta nõude pesemiseks sooja vett, siis ei saa väita, et tänapäevast minimaalset elustandardit arvestades on vaid külma vee olemasolu ebapiisav (Statistikaameti andmetel oli
- aastal kokku 17,9% Eesti leibkondade eluruumidest ilma jooksva sooja veeta, lastega leibkondades oli vastav protsent 10,2% ning lasteta leibkondades 20,6%;
- aastal puudus eluruumis jooksev soe vesi 17,4% leibkondades, lastega leibkondades oli see vastavalt 12,9% ja lasteta leibkondades 19,2%). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et ilma sooja veeta elab Eestis ca iga viies leibkond. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on loonud olukorra, kus tal tuleb vangla poolt seatud kohustuse täitmiseks järjepidevalt rikkuda Kodukorra punkti 8.6.
- Kaebuse esitaja märgib, et ilmselt on 4 vanglas tekkinud ka olukordi, kus nõudepesuvahendit varastatakse nende kinnipeetavate tagant, kes suudavad seda osta. Vangla kaebuse esitaja eeltoodud väidetega ei nõustu. Kinnipeetavatele on tagatud võimalus kasutada nõude pesemiseks sooja vett. Sooja vee olemasolul ei ole nõudepesuvahed nõude puhtaks saamiseks vältimatult vajalik. Toidunõud on võimalik puhtaks saada ka ainult sooja veega. Eeltoodust nähtub, et vangla ei ole loonud olukorda, kus vangla poolt seatud kohustuse täitmiseks tuleb järjepidevalt rikkuda Kodukorra punkti 8.6.
- Vastustaja palub jätta kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. Toimingu õigusvastasuse tuvastamisnõude osas vastustaja nõustub kaebajaga, et taotlusele vastamise tähtaega oli õigusvastaselt ületatud 9 päeva. Vastustaja selles osas võtab kaebuse õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kohustamiskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitamise ajal Tallinna vanglas kinni peetav A.P. esitas halduskohtule kohustamiskaebuse, milles taotleb vastustaja kohustamist väljastama temale nõudepesuvahendi vangla toidunõude pesemiseks. Kohtuotsuse tegemise ajal selgus, et A.P. vabanes Tallinna vanglast 04.10.
- Kaebaja ise ei ole kohut sellest teavitanud. Seega kohustamisnõue on kaebaja vanglast vabanemise tõttu muutunud alusetuks ning kohus sellel pikemalt ei peatu (kohus nõustub vastustaja sisuliste seisukohtadega). Peale vanglast vabanemist ei ole A.P. pöördunud kohtu poole kohustamisnõude muutmiseks toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebuse esitajat on teavitatud kohtumäärusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast. Vanglast vabanedes kaebuse esitaja oli teadlik asjaolust, et kohustamisnõude esitamise vajadus on ära langenud ning kohus ei saaks kaebuse rahuldamise korral vanglale ettekirjutust teha. Kohus andis kaebajale võimaluse muuta oma kaebust kohustamisnõude osas peale uute asjaolude ilmnemist (haldusasja arutamise uuendamise kohtumääruse sai edasiandmiseks kätte A.P.i ema). Kaebuse esitaja ei ole kohtule vastanud. Kohus jätab kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. Toimingu, mis seisnes A.P.i taotlusele vastamise tähtaja ületamises (vastusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamise osas märgib kohus, et vastustaja nõustub selles osas kaebajaga ning on taotlusele vastamise tähtaja ületamise 9 päeva võrra õigeks võtnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 kohaselt ku vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kinnitanud oma kirjalikus vastuses kohtule ning ka kohtukõneteesides, et vaidleb vastu ainult kohustamiskaebusele, mille palub jätta rahuldamata. Tuvastamiskaebust vastustaja ei vaidlusta ning nõustub kaebajaga, et tema taotlusele vastamisel on õigusvastaselt ületatud selleks ettenähtud tähtaega 9 päeva võrra. Asjaajamiskorra § 21 lg 2 p 12 sätestab, et kinnipeetavate taotlused lahendatakse 30 päeva jooksul. Seega kaebuse esitaja taotluse lahendamisel ületati taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega 9 päeva võrra, mida vangla kinnitas kohtule. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd kehtiv õigus sätestab, et kinnipeetavate taotlused lahendatakse 30 päeva jooksul, siis vangla tunnistab oma eksimust, et on kaebuse esitaja taotluse lahendanud tähtaega ületades. Kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda, kuna poolte vahel vaidlus selles osas puudub ning vastustaja võttis tuvastamiskaebuse õigeks. Kohus rahuldab selles osas kaebuse ning tunnistab vaidlustatud toimingu õigusvastaseks (tuvastamisnõude osas). Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ega vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5 Elle Kask Kohtunik 6