3-13-544/31

3-13-544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-544 Haldusasi A. L kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada OÜ Pärnu Haldusteenused 13.11.2012 viivistasu otsus nr 0017001453; - tühistada Pärnu Linnavalitsuse 02.01.2013 vaideotsus nr 3-5/
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. november
4. Menetlusosalised Kaebaja A. L – kaebaja esindaja vandeadvokaat Kaire Aus. Vastustajad: OÜ Pärnu Haldusteenused (likvideerimisel), Pärnu Linnavalitsus. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata A. L kaebus haldusasjas 13-
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
6. novembril
7. nr 3- ASJAOLUD 13.11.2012 OÜ Pärnu Haldusteenused viivistasu otsusega nr 0017001453 määrati sõiduauto BMW reg nr 303 ATD Pärnus Pühavaimu tn 10 vastas tasulisel parkimisalal parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest viivistasu 30 eurot (tl 8). 27.12.2012 esitas A. L viivistasu otsusele vaide Pärnu Linnavalitsusele (tl 9). 1 3-13-544 02.01.2013 Pärnu Linnavalitsuse otsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 10). 08.03.2013 esitas A L viivistasuotsusele kaebuse kohtule (tl 5-7). 11.04.2013 esitas OÜ Pärnu Haldusteenused seisukoha kaebuses (tl 20). 12.04.2013 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse kaebuses (tl 23-24). 08.07.2013 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 35). 02.09.2013 määrusega lahendas kohus menetlusosaliste taotlused (tl 37-40). 20.09.2013 kaebuse täpsustuses taotles kaebaja Pärnu Linnavalitsuse 02.01.2012 vaideotsuse nr 3-5/8 tühistamist (tl 42). 08.10.2013 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse kaebusele (tl 48-49). 22.10.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 40-41). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A. L selgituste kohaselt paigutas kaebaja kesklinnas asuval tasulisel parkimisalal sõiduki armatuurlaual nähtavale kohale parkimiskella, millel oli märgitud parkimise alguseks 2:
8. Pärnu linnas kehtiva korra kohaselt oli kaebajal õigus parkida parkimistasu maksmata 60 minutit. Viivistasu otsuse koostamise ajaks 15:00 ei olnud nimetatud ajavahemik möödunud ning kaebajal ei olnud kohustust parkimistasu maksta. Kaebaja hinnangul moonutavad fotod visuaalselt parkimisaja alguse tähistamiseks paigutatud tunniosuti paiknemist kellal, kuna fotod on tehtud parempoolse nurga alt. Parkimiskella tunniosutid ei ole mitte kella 1:00 peal, vaid 2:00 peale asetatud. Kehtivad õigusaktid ei sätesta, et parkimiskellaga parkisaja algust tähistades peavad osutid olema paigutatud sarnaselt mehhaanilise kella liikumisele. Kaebaja märkis kellaaja täpselt selliselt nagu oli parkimisaja algus 14:
9. Kaebaja hinnangul on Pärnu Linnavalitsus vaiet läbivaadates rikkunud uurimisprintsiipi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Linnavalitsus jättis välja selgitamata asjas olulised asjaolud ega kogunud vaide lahendamiseks vajalikke tõendeid. Vastuolu parkimise alustamise kellaaja osas oleks tulnud kõrvaldada ja tuvastada tegelik olukord täiendavate toimingutega. OÜ Pärnu Haldusteenused kaebust ei tunnista. Viivistasu otsus on koostatud põhjusel, et kaebaja parkis oma sõiduki tasulisel parkimisalal selle eest tasu maksmata. Käesoleval juhul olid parkimiskella seierid asetatud selliselt, et parkimisaja algusaeg ei olnud tuvastatav üheselt arusaadavalt. Seega on viivistasu otsus tehtud õigesti. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul ei ole kaebus põhjendatud. Viivistasu otsus on seaduslik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk oli 13.11.2012 kella 15:00 ajal pargitud tasulise parkimise alal ning parkimise eest parkimistasu ei olnud makstud. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell, mille seierite paigutus on fikseeritud fotodega. Viivistasu otsus vastab vorminõuetele ning selle koostamisel on järgitud menetluskorda. Isik, kes soovib kasutada Pärnu linnas lubatud ulatuses tasuta parkimise õigust, peab arusaadavalt märkima parkimise algusaja ja selle nähtavaks tegema. Õigusaktidest ei tulene kohustust paigutada parkimiskella seiereid vastavuses analoogkella tööpõhimõtetega. Kuid arvestades seda, et kaebaja poolt kasutatud parkimiskell oli kahe osutiga, tuli kellaaeg fikseerida analoogkella 2 3-13-544 töötamise põhimõtteid järgides. Sellisel juhul on oluline mõlema seieri asukoht ning kellaaeg tehakse kindlaks arvestades mõlema seieri paigutust kellal. Antud juhul ei saa tavapärasel kellal asetseda osutid kaebaja poolt kaebuses märgitud ajal 14:41 sellises asendis nagu olid need parkimiskellal. Pigem võib arvata, et sooviti tähistada kellaaega 13:
10. Parkimiskella pildistamise nurk ei mõjuta seierite asetust parkimiskellal. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega uurimisprintsiibi rikkumise kohta vaide läbivaatamisel. Viivistasu otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline, millal sõiduk parkimist alustas, oluline on sõiduki kontrollimise aeg ja parkimiskella näit. Vaide lahendamisel võeti aluseks asjas tehtud fotod ning nendelt ei kajastu kaebaja poolt märgitud kellaaja näitu. Viivistasu otsus on seaduslik ning puudusid alused selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kaebaja paigutas parkimiskella sõiduki armatuurlauale ega selle üle, et parkimiskella asukohast ja parkimiskella seierite asendist on vastustaja poolt tehtud fotod. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk oli 13.11.2012 kella 15.00 ajal pargitud Pärnu linna tasulise parkimise alal ning parkimise eest parkimistasu ei olnud tasutud. Vaidlus on selles, kas parkimiskella abil märgitud parkimise algusaeg oli üheselt arusaadav. Vastustaja leiab, et parkimise algusaeg oli näidatud üheselt mittemõistetavalt, mistõttu viivistasu määramine oli põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et parkimise algusaeg oli arusaadavalt märgitud ning tal ei olnud kohustust parkimistasu maksta. Parkimise algusaja tähistamist ja parkimisnõuete rikkumise puhul viivistasu määramist reguleeritakse liiklusseadusega (LS) ning Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrusega nr 16 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi „määrus“ vastavas käändes). LS § 187 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Parkimistasu maksmise kohustus tekib määruse nr 16 § 8 lg 2 kohaselt 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimisekella abil teada andnud. Määruse § 12 lg 1 tulenevalt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik parkimistasu maksmata jätmise või väiksema määra järgi tasumise, tasutud parkimisaja ületamise, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase täitmise või tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohase paigaldamise korral viivistasu määramise otsuse vastavalt LS §-le
11. Neist sätetest tulenevalt peab isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja üheselt arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Juhul, kui 3 3-13-544 parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega ei oma parkimistasu maksmise kohustuse ja viivistasu määramise õiguse tekkimise hindamisel tähendust tõendid parkimise algusaja kohta. Oluline on, kas ja mil moel on mootorsõiduki juht teada andnud parkimise algusaja (kas kirjalikult või parkimiskella abil). Kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et parkis sõiduauto kell 14:41 ning fikseeris parkimise alguse parkimiskellaga. Parkimiskellast tehtud fotode järgi otsustades paigutas kaebaja parkimiskella osutid selliselt, et väike osuti paiknes number kahe peal. Numbrite vaheline ruum kellal on jaotatud viieks võrdseks vaheks ning kella suur osuti paiknes kaheksa ja üheksa vahel asuva esimese jaotuse peal number üheksa suunas, mis mehaanilisel kellal tähendaks 41 minutit (tl 11-13). Õigusaktidest ei tulene isikule kohustust paigutada parkimiskella osuteid arvestades mehaanilise kella tööpõhimõtet, kuid samas tuleb arvestada, et (ka kaebaja poolt kasutatud) parkimiskell ise kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse osutite asetusega nagu mehaaniline kell. Arvestades kaebaja väiteid ja mehaanilise kella tööpõhimõtet pidi käesoleval juhul olema eksitud väikse osuti asukoha määramisel. Kaebaja poolt nimetatud kellaaeg (14:41) tekiks korrektse osutite asetusega juhul, kui parkimiskella väike osuti paikneks kahe ja kolme vahel ning suur osuti paikneks samas kohas. Käsitletud parkimiskella näidu puhul on ilmne, et parkimiskellal ei ole parkimise algusaeg fikseeritud mehaanilise kella osutite omavahelist suhet arvestades, sest selline osutite omavaheline asend pole kaebaja poolt nimetatud kellaajal tavalise kella puhul võimalik. Kuna antud juhul oli tegemist parkimiskellaga, millel oli kaks osutit, pidid osutid üheskoos näitama üheselt mõistetavalt parkimise alustamise kellaaega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et parkimiskella osutite asukoht kellal ei sõltu vaatenurgast. Seega ei olnud kaebaja märkinud parkimise algusaega üheselt mõistetavalt ning tal tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kasutades parkimiskella tuleb isikul endal märkida parkimise algusaeg võimalikult täpselt ja arusaadavalt ning vältida osutite paigutamist mitmetimõistetavalt või kasutada hoopiski parkimisaja alguse määramist kirjaliku teate abil. Tulenevalt eeltoodust oli viivistasu määratud põhjendatult, kuna parkimise algusaeg oli tähistatud ebaselgelt ning mitmetimõistetavalt. Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, mille kohaselt Pärnu Linnavalitsus rikkus vaide läbivaatamisel menetlusnõudeid, kuna jättis tuvatamata tegeliku parkimisaja alguse. Tulenevalt eelpool käsitletud õigusaktide sätetest ei ole parkimistasu maksmise kohustuse ja viivistasu määramise õiguse tekkimise hindamisel tähendust tõenditel parkimise alustamise aja kohta. Asja lahendamisel on määravaks mootorsõiduki juhi poolt parkimise algusaja märkimise hindamine, sest tasuta parkimise õigus tekib parkimise algusaja fikseerimisest. 4 3-13-544 Vaideotsuses on antud hinnang parkimiskella näidule ning on leitud, et kaebajal oli antud juhul parkimistasu maksmise kohustus. Asjaolu, et vaideotsuses asus vastustaja seisukohale, et parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks oli 13:41, ei muuda õige lõppjäreldusega otsust õigusvastaseks. Lähtudes HKMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik 5