KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.november 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-12-2329 Haldusasi Menetlusosalised N. L. kae

) § 50 lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

1. aastal kehtinud Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punkti 14.2.7 kohaselt kinnipeetavaid saadetakse duši alla, juuksuri juurde, kokkusaamisele ja jalutuskäigule ning kinnipeetavaid spordikompleksi ja toitlustamisele graafikujärgselt.
2. Vastustaja tunnistab, et kaebuse esitaja jäi tõepoolest 09.08.2012 ilma ettenähtud graafikujärgsest pesemisest. Vangla on juba kahju hüvitamise menetluse raames kaebuse esitajaga osaliselt nõustunud ning pidanud vanglapoolset pesemiskorra mittevõimaldamist õigusvastaseks. Samas pakuti kaebuse esitajale graafikuvälist pesemist koheselt, kui vangla eelnimetatud asjaolust teada sai ning kuna kaebuse esitaja võttis vangla poolt pakutu vastu, siis sai ta ärajäänud pesemiskorra viiepäevase hilinemisega. Lisaks tuleb märkida, et vanglapoolne tegevus ei olnud tahtlik, s.t et pesemiskorra tagamine seaduses ettenähtud tähtajast hiljem oli tingitud sellest, et kaebuse esitaja viibis duši alla saatmise ajal kambrist eemal.
3. Kaebuse esitaja väited, et ta teavitas korduvalt vanglaametnikke sellest, et ta graafikujärgsest pesemiskorrast ilma jäi, on paljasõnalised. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks tõepoolest vanglaametnikke korduvalt teavitanud ja vaatamata sellele vanglaametnikud tema probleemile ikka ei reageerinud, siis oleks ta saanud soovi korral esitada vangla direktorile vastavasisulise märgukirja. Paraku eelistas kaebuse esitaja neli päeva pärast graafikujärgsest pesemisest ilmajäämist pöörduda vangla poole koheselt rahalise hüvitisnõudega. Kuna vangla sai alles kahju hüvitamise nõudest teada, et kaebuse esitaja jäi ettenähtud pesemiskorrast ilma, siis ei ole antud juhul põhjendatud arvata, et ärajäänud pesemist pakuti kaebuse esitajale üksnes seetõttu, et ta esitas vanglale hüvitisnõude.
4. Kaebuse esitaja märgib, et tema mittevaraline kahju tekkis sellest, et ta haises vana higi järele, mistõttu ei soovinud keegi kambrikaaslastest temaga suhelda. Kaebuse esitaja lisab, et eeltoodud põhjusel ei tahtnud ta ka kambrist väljuda, sest ei soovinud hirmutada oma välimuse ja haisuga teisi kinnipeetavaid ning et mitte tunda teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike pilkeid tema välimuse kohta. Veel märgib kaebuse esitaja, et tema hinnangul suhtusid vanglaametnikud tema probleemi üleolevalt põhjusel, et ta kannab slaavi perekonnanime ja kinnipeetava staatust ning näitasid talle seda välja oma välimuse, tegude, žestide ja sõnadega. Eeltoodud põhjusel leiab kaebuse esitaja, et vanglaametnikud diskrimineerisid teda vaatamata sellele, et ta püüab nendega suhelda vanglaametnike emakeeles.

§ 11

lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohustusliku kohtueelse menetluse käigus selgitas kaebuse esitaja, et ta soovib saada mittevaralise kahju hüvitamist üksnes seetõttu, et ta higistab ja et ta ei saa hoolitseda oma hügieeni eest. Seda, et keegi kambrikaaslastest temaga suhelda ei soovinud ning et ta ei tahtnud kambrist väljuda, kuna ei soovinud teisi kinnipeetavaid oma haisu ja välimusega hirmutada, kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude menetluse käigus ei väitnud. Samuti ei väitnud 3 kaebuse esitaja, et ta tundis vanglaametike poolset diskrimineerimist, mida nad oma välimuse, tegude, žestide ja sõnadega ja üleoleva suhtumisega temasse välja näitasid, mistõttu on tegemist alles kohtumenetluses väljatoodud väidetega. Kuna kaebuse esitaja asus eeltoodud väidetega mittevaralise kahju olemust sisustama alles kohtumenetluse käigus, siis on tal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Lisaks ei väitnud kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude menetluse käigus ka seda, et vangla talle tervisekahjustuse tekitas, mistõttu on tal ka selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Riigikohtu Halduskolleegium on 17.06.2010 asjas nr 3-3-1-41-10 leidnud, et inimväärikuse ja tervise kahjustamise asjaolud on erinevad ning kuna kaebuse esitaja asus mittevaralise kahju olemust alles kohtule esitatud kaebuses sisustama, siis ei saanud ka vangla eelmärgitud asjaolusid kontrollida.

1. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ettenähtud pesemiskorra hilisem tagamine põhjustas talle mittevaralist kahju, ka ei ole kaebuse esitaja kahju tekkimist tõendanud. Vastustaja möönab, et puudulik võimalus oma hügieeni eest hoolt kanda on kindlasti ebameeldiv igale isikule, kuid seejuures on kaebuse esitaja arvestamata jätnud, et mitte igasugust piirangut või ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, ei ole võimalik pidada selliseks, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastustaja leiab, et isikuõiguste rikkumisest ei tulene automaatselt, et tekkinud on mittevaraline kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei aseta kinnipeetavat olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega ei täida vangistuse tingimustes rahaline hüvitis oma eesmärki. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-64-02 märkinud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Asjaolu, et kaebuse esitajale tagati üks kord nädalas ettenähtud pesemiskord viiepäevase hilinemisega, ei too isikule automaatselt kaasa õigust saada rahalist hüvitist. Arvestades, et kaebuse esitajal oli võimalik koheselt pöörduda vangla poole ning taotleda lisapesemiskorra võimaldamist, siis oli kaebuse esitaja ka ise hooletu oma õiguste tagamisel ning jättis esialgse õiguskaitsevahendi läbimata. Esialgsete õiguskaitsevahendite läbimine tähendab, et kannatanu peab õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava haldusakti või toimingu. Vastava juhise andis Riigikohtu halduskolleegium 20.06.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-03 p-s 12, mille kohaselt RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. Riigikohtu 11.03.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 p-s 10 märkis halduskolleegium veel, et RVastS § 7 lg 1 võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eeltoodud põhjustel leiab Tallinna Vangla, et antud juhul puuduvad alused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: et kaebus on
3. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seejuures võib mittevaralise kahju puhul selle rahalist hüvitamist 4 RVastS § 9 lg 1 kohaselt nõuda tingimusel, et kahju tekitati süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1, võib isik seega mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda, kui täidetud on järgmised eeldused: 1) isiku õigusi on avaliku võimu kandja rikkunud õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud rikkumisega; 3) isikule on tekkinud kahju; 4) rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt (lahendid nr 3-3-1-56-04; nr 3-3-1-64-04; 3-3-1-23-10) ei tohi kahju hüvitamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta.
4. Kaebaja palub kohtule esitatud kaebuses mõista talle välja rahaline hüvitis kaebaja talutud moraalsete kannatuste ja Tallinna Vangla poolt kaebaja tervisele tekitatud kahju eest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 13.08.2012 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 15 000 eurot (tl 72). Kahjunõudes on märgitud, et kaebaja pöördub vangla direktori poole, sest talle tekitati vangla poolt kahju, millega tekitati terviserike, samuti tekitati moraalselt ja füüsiliselt ebameeldivusi (kannatusi). Vanglale esitatud kahjunõudes märgitu kohaselt oli kaebaja sektsioonil neljapäeval 09.08.2012 dušipäev. Kaebaja viibis sel ajal eesti keele kursustel, kui kambrikaaslased duši alla viidi. Kui kambrikaaslased tagasi toodi, teatas kaebaja valvurile (nimesilt puudus), et tema soovib ka ennast pesta. Aga valvur vastas, et tal täna enam aega ei ole ja kaebaja läheb pesema reedel 10.08.
5. Järgmisel päeval loendusel seletas kaebaja valvuritele oma muret, aga valvurid vastasid, et see pole nende probleem ja nad seda informatsiooni edastama ei hakka. Sel päeval, 10.08.2012, keegi kaebajale järele ei tulnud, et teda pesema viia. Teisi vanglaametnikke kaebaja sel päeval ei näinud vaatamata sellele, et ta viibis terve päeva kambris. Samuti on kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes märkinud, et 13.08.2012 seisuga ei ole ta saanud end pesta korrapäraselt sooja veega duši all et hoolitseda oma hügieeni eest, ilmasikutingimuste tõttu ta higistab iga päev ja kambris täielikuks hügieeni eest hoolitsemiseks tingimused puuduvad, vangla süü tõttu ei ole kaebajal olnud võimalik ennast pesta kaks nädalat (02.08-16.08.2012). Samuti, et kinnipeetava isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimalused ei peaks sõltuma kinnipeetava võimalusest soetada endale vangla kauplusest veekeetjat ja tasuda veekeetja kasutamisega seotud elektrikulu eest. Seega on kaebaja 13.08.2012 kahjunõudes märgitu kohaselt talle nii tervise kahjustamise kui ka moraalsete ja füüsiliste ebameeldivuste (kannatuste) tõttu väidetavalt tekitatud kahju, mille hüvitamist kaebaja halduskohtus nõuab, põhjustatud sama tegevusega, kord nädalas duši kasutamise võimaluseta jätmisega.
6. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kohustusliku kohtueelse menetluse puhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kahjunõude esitamise ajal 13.08.2012 kehtinud

§ 11

lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust, kas kahju hüvitamist taotletakse ulatuses, mida hõlmas vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus (haldusasjad nr 3-3-1-68-08 p 9; nr 3-3-1-41-10 p 12). Käesoleval juhul eksitab kaebaja kohut väitega, et on 13.08.2012 vanglale esitatud kahjunõudes märkinud järgmist: kaebaja keha ja pea hakkasid sügelema ja tekkis peas kõõm ja ta ei saanud 5 seetõttu normaalselt magada; kambrikaaslased ei tahtnud temaga suhelda, sest ta haises vana higi järele; põhjusel, et ta haises higi järele ei väljunud ta oma kambrist, et mitte hirmutada oma välimuse ja haisuga teisi kinnipeetavaid ja tunda teiste kinnipeetavate ja valvurite põlglikke pilke ja kuulda nende pilkeid; kambris puudub teekann vee soojendamiseks, et pead pesta; valvurkorrapidajad keeldusid tema palve peale talle kuuma vett toomast; kambris on vaid kraanikauss ja külm vesi, mistõttu saab seal vaid nägu pesta ja torsot loputada; ta on sunnitud väljapääsmatus olukorras hambaid külma veega pesema ja see mõjub hammastele hukutavalt; pead ei ole soovitatud külma veega pesta, võib saada meningiidi, samuti võib see provotseerida juuste väljalangemist ja kiilastumist, mis kaebajaga juhtuski, kui proovis pead kraanikausis külma veega pesta; kaebaja tundis enda suhtes valvurite põlgust ja diskrimineeritust, mida valvurid tema suhtes kogu oma välimuse, tegude, žestide ja sõnadega näitasid, ilmselt seetõttu, et kaebajal on kinnipeetava staatus, teiseks kannab kaebaja slaavi perekonnanime, mis on Eesti vanglas samuti valvurite kinnipeetavatesse isikutesse suhtumise ja kohtlemise teguriteks. Kaebaja vangla direktorile 13.08.2012 esitatud kahjunõudes eeltoodud põhjendusi esitatud ei ole. Seega ei ole vastustaja neid kaebaja kahjunõude menetlemisel ka käsitleda saanud ning kohus jätab need seetõttu tähelepanuta. 17.

§ 50

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja jäi 09.08.2012 ilma graafikujärgsest duši kasutamisest. Sellega ei taganud vastustaja kaebajale vastuolus

§ 50lg-ga 2 vähemalt kord nädalas duši võimaldamist ja see on õigusvastane.

Õigusvastaseks duši mittevõimaldamiseks ei saa aga pidada ajavahemikku 02.08.2012 kuni 09.08.2012, kuna graafikujärgselt ei pidanud kaebaja enne 09.08.2012 dušši kasutada saama.

1. Kaebaja 13.08.2012 kahjunõude esimeses lauses on kaebaja märkinud, et talle tekitati vangla poolt kahju, millega tekitati terviserike. Seega on kaebaja tegelikult kahjunõudes tervise kahjustamisele osutanud. Samas ei ole kaebaja 13.08.2012 kahjunõudes põhjendanud, milles tema terviserike seisnes. Kohtuistungil seletas kaebaja, et terviserike seisnes selles, et juba enne 09.08.2012 oli tal pähe kõõm tekkinud ja tekkisid vistrikud ja kaebaja arvates ta pea kiilanes külma veega pesemise tõttu. Samuti seletas kaebaja, et ajavahemikul 09.08.2012 kuni 13.08.2012 ta arsti poole ei pöördunud. Kohus märgib, et kohtuistungil visuaalselt kaebajal kiilanemise märke ei nähtunud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit temale 09.08.2012 kuni 13.08.2012 (kahjunõude esitamiseni) duši mittevõimaldamisega põhjustatud terviserikke kohta. Seega on kaebaja väide tema tervise kahjustamisest Tallinna Vangla poolt paljasõnaline ja tõendamata.
2. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat maksma kaebajale rahalist hüvitist ka moraalsete kannatuste eest. Kaebaja 13.08.2012 kahjunõudes on kaebaja leidnud, et talle on duši mittevõimaldamisega tekitatud moraalseid ja füüsilisi ebameeldivusi (kannatusi) ning et Euroopa Vanglareeglistiku § 18.1 tulenevalt kuulub hügieeninõuete järgimine inimväärikuse hulka. Vastustaja on oma 08.10.2012 vastuses nr 5-18/33276-3 ( tl 73) käsitlenud kaebaja taotlust väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudena ja jätnud selle rahuldamata.

§ 41

lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kohtu hinnangul kujutab graafikujärgsest duši all pesemisvõimalusest ilmajäämine 09.08.2012 kuni 13.08.2012 viie päeva jooksul endast 6 vaieldamatult mõnevõrra suurema ebamugavuse talumist, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Küsimus on aga selles, kas käesoleval juhul oli tegemist kannatusega, mis kujutab endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon (vt näiteks Messina vs. Itaalia (nr 2), nr 25498/94; erivajaduste ignoreerimine (Price vs. Ühendkuningriik, nr 33394/96); arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); põhjendamatu jõu kasutamine (Ilhan vs. Türgi, nr 22277/93); sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta (Nevmerzhitsky vs. Ukraina, nr 54825/00); ülerahvastatus kambris (Korobov ja teised vs. Venemaa, nr 67086/01); alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98); paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta (I.I vs. Bulgaria, 44082/98) jm. Samuti on leitud, et väärikust alandavaks võivad osutuda halvad sanitaartingimused kogumis (Valasinas vs. Leedu, nr 44558/98) (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-41-10 p-d 22 ja 23). Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei saanud graafikujärgsel päeval 09.08.2012 dušši kasutada seetõttu, et ta viibis duši alla saatmise ajal kambrist eemal eesti keele kursustel. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale oli elukambris viibimise ajal tagatud veevarustus, mis võimaldas tal oma hügieeni eest hoolitseda ja vastustaja võimaldas kaebajale kohe pärast 13.08.2012 kahjunõude saamist, millest vastustaja sai teada, et kaebaja ei saanud 09.08.2012 dušši kasutada, 14.08.2012 duši kasutamist. Tõendatud ei ole, et vastustaja sai kaebaja 09.08.2012 graafikujärgsest duši kasutamise võimalusest ilmajäämisest teada varem. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses tuvastatud ja arvesse võetud asjaolude pinnalt ei ole põhjust järelduseks, et kinnipeetavale kord nädalas ettenähtud duši all pesemise võimaldamine kaebajale viis päeva hiljem tõi kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tallinna Vangla ei ole põhjustanud kaebajale väärikuse alandamise läbi mittevaralist kahju. 20. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 7