) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui selle esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kaebusega saab halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks (
Kaebaja vaidlustab naaberkinnistutel kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Nähtuvalt kaevatavast otsusest kaob osaliselt kehtetuks tunnistamisega üksnes katastriüksuse sihtotstarbe määramise alus (PlanS § 9 lg 4¹ viimane lause) ja krundi kasutamise võimalus (PlanS § 9 lg 4 p 1) elamumaana tulenevalt detailplaneeringust. Katastriüksuse sihtotstarvet ei määrata detailplaneeringuga, vaid see on üksnes aluseks järgneva haldusotsuse tegemisel. Detailplaneering on haldusakt, mille muutmine ja kehtetuks tunnistamine ei ole keelatud. Seega ei tekita kehtiv detailplaneering naabrile õiguspärast ootust nõuda, et naaberkinnistu detailplaneering jääb igavesti samasugusena kehtima. Detailplaneeringu muutmise korral ei saa välistada naabri õiguste ja huvide riivet. Kui detailplaneering tunnistatakse kehtetuks, siis üldjuhul ei saa eeldada naabri õiguste või huvide riivet. Õiguste ja huvide riive võib tekkida järgnevate menetluste tulemusel. Kaebaja naaber soovib võtta olemasoleva elamu kasutusele aiakohvik/kontorina, so muuta hoone kasutamise otstarvet, mis tähendab ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmist, on selleks tõepoolest vajalik kõrvaldada detailplaneeringu kehtivus, mis näeb ette kinnistu osas teistsugused õigused. Eelnev ei tähenda, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tekiks õigus märgitud tegevusteks (ärimaa- ja teenindushoonena kasutamine). See kõrvaldab üksnes õigusliku takistuse järgnevate menetluste algatamiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei muutu olemasolevate hoonete maht ega arv (otsuse lisa 1). Olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmine ja sellega seoses katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei pea toimuma detailplaneeringuga. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mingi menetluse läbiviimist, milleks õigusaktid ei kohusta. See ei tähenda aga seda, et naaberkinnistu omanikul ei oleks võimalik tehtavate muudatuste osas enda huve kaitsta. Nagu nähtub otsuse lisast 1, on eesmärk elamu rekonstrueerida. Tegemist on ehitusseaduse reguleerimisalasse jääva tegevusega. Projekteerimistingimuste väljastamine toimub haldusaktiga, mida kaebaja saab soovi korral vaidlustada. Samuti on ehitamiseks vajalik ehitusluba, mis on samuti vaidlustatav, kui kaebaja leiab, et sellega rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal on võimalik kohalikku omavalitsust teavitada enda huvist nimetatud menetluste suhtes ja taotleda menetlusse kaasamist või kui haldusaktid on antud, siis nende väljastamist. Samuti järgneb ehitusloa realiseerimisel kasutusloa taotlemise kohustus ning ka selles menetluses on kaebajal võimalik oma huve kaitsta. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et kaevatava haldusakti vaidlustamiseks kaebajal kaebeõigus puudub ning kaebus tuleb tagastada. 6. Riigilõiv antud alusel kaebuse tagastamisel jääb kaebaja kanda. (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.