KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-2920 Haldusasi M. L. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses vanglaametniku käitumisega, ajakirjade lugemise mittevõimaldamisega ning viivitamisega 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisel Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 26.09.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – M. L; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.10.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 19.12.2011 esitas M. L. kaebuse Tartu Halduskohtule ning taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses vanglaametniku käitumisega, ajakirjade lugemise mittevõimaldamisega ning kirja üleandmisega viivitamisega. Koos kaebusega esitas avaldaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohtu 20.12.2011 määrusega edastati kaebus kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule.
- Tallinna Halduskohtu 03.02.2012 määrusega vabastati M. L. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võeti kaebus menetlusse ning edastati vastamiseks Tartu Vanglale. Kohus jättis rahuldamata M. L. taotluse käesoleva haldusasja liitmiseks varasema haldusasjaga.
- Tallinna Halduskohtu 08.08.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
- M. L. taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses vanglaametniku käitumisega, ajakirjade lugemise mittevõimaldamisega ning viivitamisega 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisel.
- Kaebuse esitaja selgitab, et viibides Tartu Vangla sektsioonis, kus oli umbes 46 kinnipeetavat, ta naeris, kui tema juurde tuli ametnik ja küsis, et miks kaebuse esitaja naerab. Lisaks märkis ametnik, et kaebaja „on talle sügava mulje jätnud“ ning lahkus selgitusi andmata. M. L. leiab, et naermise keelamine ja väljendi „sügava mulje jätmine“ kasutamine teiste kinnipeetavate juuresolekul on alandav ja solvav.
- M. L. on seisukohal, et kui ta viibis perioodil 27.04.2011 kuni 14.12.2011 sektsioonis E-2, ei võimaldatud tal lugeda ajakirju rohkem kui ühel korral. Kaebuse esitaja leiab, et see rikub tema õigusi, sest vangistusseaduse alusel on kinnipeetaval õigus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju.
- M. L. selgitab, et H. V. saatis talle 17.08.2011 kirja, mille kaebuse esitaja sai kätte 19.08.2011.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kirjal puudus Eesti Posti tempel, siis ei ole kiri läbinud normaalset teekonda. Kaebuse esitaja soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kirja 2-päevase viivitusega üleandmisel.
- Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks toob M. L. välja mittevaralise kahju hüvitamise soovi ning preventiivse eesmärgi oma õiguste edaspidiseks kaitseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Tartu Vangla on seisukohal, et M. L.’l puudub kaebeõigus ning palub jätta kaebuse läbi vaatamata.
- Vastustaja märgib, et kui kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, siis on vastustaja seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et hilisem hüvitamiskaebuse esitamine on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja põhjendatud huvist ei nähtu, milline mittevaraline kahju on temale tekkinud. Vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise korral ei ole kaebajal võimalik kahju hüvitamist nõuda, sest ükski riigivastutuse seaduses nimetatud alustest ei anna selleks võimalust.
- Tartu Vangla on seisukohal, et kaebusest ei ole võimalik aru saada, milles seisnes vangla direktori asetäitja R. J. õigusvastane käitumine ning millise õigusega on vastuolus kaebuse esitajale küsimuste esitamine naermise kohta ja kaebuses viidatud väljendi kasutamine. Kui kaebaja vali jutt, naer ja käitumine häirisid direktori asetäitja vestlust Tartu Vanglas viibivate väliskülalistega, ei saa pidada segamise lõpetamiseks tehtavat märkust õigusvastaseks või vangistusseaduse rikkumiseks.
- Kaebuses on välja toodud, et kaebajale ei võimaldatud perioodil 27.04.-14.12.2011 eeluuritavate eluhoone
- sektsioonis viibides ajakirjade lugemist. Vastustaja täpsustab, et ajavahemikul 04.05.-27.05.2011 viibis kaebaja süüdismõistetute eluhoone
- sektsioonis kambris 106, ajavahemikul 05.09.-26.09.2011 viibis ta eeluuritavate eluhoone
- sektsioonis kambris 3059 ja 26.09.-12.10.2011 süüdimõistetute eluhoone
- 2 sektsioonis kambris
- Tartu Vangla kodukorra kohaselt on kõikidesse osakondadesse tellitud nii eesti kui venekeelne päevaleht Postimees ning kord nädalas edastatakse raamatukogust täiendavalt kõikidele osakondadele raamatukogus enam mitte vajalikke ajalehti ja ajakirju. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ta väidab, et vangla ei ole võimaldanud ajakirju lugeda. Kaebusest ei nähtu, millal ja kellelt on kaebaja ajakirju küsinud ning milline valvur on jätnud temale ajakirjad andmata.
- Kolmandaks soovib kaebuse esitaja kinnipeetav H. V. poolt 17.08.2011 saadetud kirja kätteandmise õigusvastasuse tuvastamist, kuna kiri ei läbinud Eesti Posti. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja sai kirja kätte selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kiri oli suletud ja avati kaebaja juuresolekul, mida kinnitab ka kaebaja ise. Kaebajale ei tulene subjektiivset õigust nõuda, et kiri läbiks Eesti Posti ja vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas selline asi saab rikkuda kaebaja õigusi.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas haldusasjas on avaldaja vaidlustanud Tartu Vangla toiminguid ja taotlenud nende õigusvastasuse kindlakstegemist seoses vanglaametniku käitumisega, ajakirjade lugemise mittevõimaldamisega ning viivitamisega 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisel. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2012 määrusega menetlusse võetud. Nõuet täpsustati veel ka kohtuistungil ning avaldaja selgitas, et see on õigesti fikseeritud (kohtuistungi protokoll, tl 60).
- Arvestades asjaolu, et tegemist on toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetega, eeldavad need lähtuvalt kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg-st 3 põhjendatud huvi esiletoomist. Kaebuse esitaja on nimetanud põhjendatud huvina tulevikus esitatavat mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning ka preventiivset huvi (tl 48). Varasema seadustiku alusel lahendatud haldusasjade pinnalt tekkinud kohtupraktika pidas sarnaste või võrreldavate vaidluste puhul tulevikus esitatavat võimalikku kahju hüvitamise nõuet ning preventiivseid eesmärke üldjuhul põhjendatud huvina aktsepteeritavateks. Sellest saab lähtuda ka antud juhul, sest tulenevalt HKMS § 283 lg-st 1 hinnatakse kaebuse lubatavust selle esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Avaldaja poolt nimetatud põhjendatud huvi võib olla küll küsitav, kuid kaebuse rahuldamata jätmine üksnes sellelt pinnalt ei oleks põhjendatud.
- Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida kaebuse esitaja väiteid ning vastustaja sellekohaseid toiminguid sisuliselt. Seonduvalt vanglaametniku käitumisega täpsustas kaebuse esitaja, et vahejuhtum toimus perioodil 16.05.2011 kuni 23.05.2011 ning vanglaametnik, kelle tegevuse tõttu nõue esitati, oli R. J. Avaldaja heidab vanglaametnikule ja seetõttu ühtlasi ka vastustajale ette märkust, mida viimane tegi kaebuse esitaja naermise kohta ning samuti lauset või väidet, et kaebuse esitaja on jätnud talle sügava mulje. M. L. põhjendas etteheidetavat naermist seisundiga, millest tulenevalt ei olevatki olnud võimalik naermist sellel hetkel lõpetada ja kuna naermise kohta tehtud märkust ei olnud võimalik arvestada, oli see avaldaja hinnangul ühtlasi ka põhjendamatu (kohtuistungi protokoll, tl 61, keskel). Siinkohal nõustub kohus vastustaja kirjalikes seisukohtades esitatud selgitustega, mille kohaselt ei nähtu haldusasja materjalist, milles õigusvastane tegevus märkust tehes või naermise kohta vastavasisulist küsimust esitades väljendus või millega on vastuolus kaebuses nimetatud väljendi kasutamine. Vastustaja on viidanud seoses eelnimetatuga ka vangistusseaduse § 67 punktile 2, mis sätestab, et kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Vastustaja hinnangul häiris kaebuse esitaja naer R. J.’i vestlust Tartu Vanglas viibivate väliskülalistega ja seetõttu ei saa naermise lõpetamise kohta tehtud 3 märkust või ka kaebuses nimetatud lauset sügava mulje jätmise kohta vangistusseaduse § 41 lg 1 rikkumiseks pidada. Kohus nõustub vastustaja eelnimetatud seisukohaga. Seega jääb kaebus selles osas rahuldamata.
- Avaldaja taotleb ka ajakirjade lugemise mittevõimaldamise õigusvastasuse kindlakstegemist perioodil 27.04.2011 kuni 14.12.
- Vastustaja on selles osas kaebusele vastanud ning viidanud seejuures ka vangistusseaduse § 30 lg-le 1 (kohtuistungi protokoll, tl 62). Vangistusseaduse § 30 lg-s 1 on sätestatud, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Vastustaja on osundanud ka Tartu Vangla kodukorra punktile 12.4.2., mille kohaselt peab raamatukogu teenindama kinni peetavaid isikuid vähemalt üks kord kuus. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette nimelt ajakirjade lugemise mittevõimaldamist, mitte ajalehtede lugemise võimaldamata jätmist. Vastustaja märkis omakorda, et ajakirju on vanglas küll vähe, kuid kinnipeetaval on lubatud neid tellida ka isiklike vahendite arvelt (kohtuistungi protokoll, tl 63, keskel). Samuti selgitas vastustaja, et selliseid ajakirjade lugemise taotlusi, millest vangla oleks keeldunud, vastavast andmebaasist ei nähtunud (kohtuistungi protokoll, tl 62). Eelnimetatud väide on usutav, sest kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud millist olemasolevat ajakirja talle ei võimaldatud ja ei ole esitanud ärakirju keelduvatest vastustest. Kaebuse esitaja selgitustest ilmneb, et vähemalt ühel korral on talle ajakirja lugemist võimaldatud ning kaudselt näitab ka eelnimetatu, et vastustajal ei peaks olema põhjust keelduda ajakirjade lugeda andmisest kui taotlus on ettenähtud korras esitatud ja kui vastav ajakiri on vangla raamatukogus olemas. Vastustaja selgitused on selles osas usutavad. Seega on kaebuse esitaja väited ajakirjade lugemise mittevõimaldamisest ja vastustaja õigusvastasest käitumisest tõendamata ning kaebus tuleb selles osas samuti rahuldamata jätta.
- Kaebuse esitaja on taotlenud ka 17.08.2011 saadetud kirja üleandmisega viivitamise õigusvastasuse kindlakstegemist. Avaldaja sai kirja kätte 19.08.
- Vastustaja hinnangul toimus üleandmine tähtaegselt. Seejuures on osundatud vangla sisekorraeeskirja § 50 lg-le 1, mille kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa olla vaidlust ka selles, et kiri oli suletud ja et see avati kaebuse esitaja juuresolekul. Mis puutub avaldaja väitesse kirja kättetoimetamisest Eesti Posti vahenduseta ja postitempli puudumisest, siis nõustub kohus vastustajaga, et väide on tõendamata, aga ka sellega, et kirja kättetoimetamisviis ei olnud isiku subjektiivsete õigustega puutumuses. Samas ei ole see kirja üleandmisega viivitamise nõude hindamise juures enam tähenduslik. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ning kaebus jääb rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 4