3-13-2061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2061 Haldusasi I. A. (A.) kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud kahju tuvastamiseks (taastusravi) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Tagastada kaebus.
- Jätta kaebaja menetlusabi rahuldamata.
- Saata määrus kaebajale koos materjalidega. taotlus kaebuse Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
- 01.10.2013 Tallinna Halduskohtule saabunud kaebuses taotleb I.A, et kohus tuvastaks rahalise nõude suuruse, mille kaebaja saaks esitada Tallinna Vanglale. Kaebusest nähtub, et arst on kaebajale lihasevalu tõttu soovitanud võimelda, kuid tulenevalt sellest, et vangla on lammutanud spordirajad, ei ole tal võimalik värskes õhus võimelda. Kaebaja tahab kohtult teada, kas ta võiks esitada Tallinna Vangla vastu 4500 euro suuruse kahjunõude süüliselt väärikuse alandamise eest. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1 3-13-2061
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kinnipeetaval esmalt pöörduda vaide või taotlusega vangla poole ning kui vangla on teinud kohtueelset menetlust lõpetava lahendi, siis saab kinnipeetav kohtu poole pöörduda.
- Kaebaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse kahju suuruse kindlakstegemiseks. Iseenesest on võimalik kinnipeetaval tuvastamisnõudega kohtueelset menetlust läbimata otse kohtu poole pöörduda, kuna tuvastusnõue ei kuulu vaidemenetluse esemete hulga (vt haldusmenetluse seadus § 72). Tuvastusnõude esitamisele seab HKMS aga piirangud. HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid; võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud konkreetse vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis võiks olla kaebajale kahju tekkimise aluseks, vaid üksnes kahju suuruse kindlakstegemist. Kaebaja eesmärk on seega kahju hüvitamine, kuid sellise nõudega kaebaja eelnevalt vangla poole pöördunud ei ole. Käesoleval juhul aga on kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend just kahju hüvitamise nõue. Kuna kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduses ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tagastada.
- Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole alust anda ka kaebajale menetlusabi tema riigilõivust vabastamiseks. Seega tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.
- Kohus selgitab, et kaebajal tuleb esmalt esitada vanglale taotlus kahju hüvitamiseks ning kui vangla on taotluse lahendanud, on võimalik kaebajal kahjunõudega kohtusse pöörduda, kui kaebaja vangla lahendusega ei nõustu. Kohtu poolt eelnevalt kahju suuruse kindlakstegemine ei ole vajalik: vangla hindab taotluse lahendamisel nii seda, kas kaebajale on põhjustatud kahju vangla õigusvastase tegevusega ning seda, kas kahju kuulub hüvitamisele rahas ning kui suur summa on kahju hüvitamiseks piisav. Kahjuhüvitise summa võib kaebaja ise oma 2 3-13-2061 parema äranägemise järgi määrata ning vangla seejärel otsustab, kas nõue on põhjendatud või mitte. Kohtule oleks võimalik esitada näiteks selline tuvastusnõue, mille kohaselt kohus tuvastab haldusorgani mingisuguse toimingu või haldusakti õigusvastasuse. Käesoleval juhul aga ei nähtu kohtule kaebusest, et vangla poolt oleks tehtud toiming või antud haldusakt, mida kaebaja saaks vaidlustada. Spordiradade lammutamist või kambris rippkangi puudumist selliseks toiminguks pidada ei saa. Kohtule ei nähtu kaebusest, et vangla ei täida oma vangistusseaduse § 55 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada kinnipeetavatele võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Vangla ei pea tingimata tagama kinnipeetavatele sportimisvõimalust välistingimustes, vaid sportimine võib toimuda ka sisetingimustes. Selleks, et kinnipeetavad saaksid värsket õhku hingata, toimuvad igapäevased jalutuskäigud. Ka jalutuskäigu ajal on kaebajal võimalik võimelda. Vanglal ei ole kohustust tagada igale kinnipeetavale individuaalselt tema füüsilisele ja tervislikule seisundile vastavat sportimise võimalust, mh ei ole vanglal kohustust paigutada kambrisse rippkangi. Millised võimalused tagab vangla kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemiseks, on vangla otsustada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglalt taotlenud talle taastusraviks vajalike tingimuste loomist ning et vangla oleks sellest keeldunud või ei oleks talle pakkunud muid võimalusi võimlemiseks. Sellest tulenevalt ei pea kohus ka vajalikuks jätta kaebust käiguta, et kaebaja saaks oma nõuet muuta või täiendada.
- HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 3