KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 30.aprillil 2013.a. Tallinnas 3-13-238 I. A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus läbi vaatamata 2010.a. novembris kartserikambris nr 74 ja 2012.a. juulis kartserikambris nr 80 viibimisel tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas.
- Jätta kaebus läbi vaatamata perioodil 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimisel tervise kahjustamisega ning kambrite niiskuse ja vähese valgustatusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas.
- Perioodil 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimisel väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas rahuldada kaebus osaliselt.
- Mõista välja Tallinna Vanglalt I. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 47(nelikümmend seitse) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.mail 2013.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Tallinna Vangla kinnipeetav I. A. viibis ajavahemikul 22.01.-24.01.2012.a. kartserikambris nr 73 ning ajavahemikul 24.01.-17.02.2012.a. kartserikambris nr
- 10.08.2012.a. esitas I.A. vanglale nõude hüvitada mittevaraline kahju, mis tekitati sellega, et kartserikambrites oli külm, eriti öösiti, mistõttu I.A. pidi voodisse minema riietega ega saanud külma tõttu magada. Vanglaarsti poolt temale 27.01.2012.a. väljakirjutatud lisateki kasutamiseks tervislikel näidustustel kuni 27.03.2012.a. väljastas vangla alles 17.02.2012.a. Esialgset kahjunõuet 199 eurot vähendas I.A. menetluse käigus 47 euroni, kahju tekitati tema hinnangul alandava kohtlemisega. 29.01.2013.a. otsusega nr 5-18/33313-6 tunnistas Tallinna Vangla lisateki väljastamise 20 päeva pärast selle väljakirjutamist õigusvastaseks, kuid ei pidanud tõendatuks, et teki väljastamisega viivitati eesmärgiga I.A.’t alandada ning jättis rahalise hüvitise nõude rahuldamata, leides, et õiglaseks ja kohaseks tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks on kinnipeetava ees vabandamine(tl 23-24, 80-82, 91-92). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt välja mõista 236,53 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks selle eest, et ta viibis 2010.a. novembris 7 päeva kartserikambris nr 74, 2012.a. suvel 11 päeva kambris nr 80 (hüvitis kokku 54 eurot) ning ajavahemikul 23.01.17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 (hüvitis kokku 182,53 eurot), kus kõikjal oli külm ja pime, millega tekitati kahju tema tervisele ja alandati tema inimväärikust. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 23.01-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74, kus oli niiske, külm ja pime. Väljas oli -29,4 kraadi külma ja kambris oli hommikul kella 4-5 paiku sooja kõigest 8-9 kraadi. Kaebajal oli ühekordne õhuke villane tekk, 28.01.2012.a. anti talle teine samasugune tekk, aga ikkagi oli külm ning kaebaja ei saanud seetõttu magada. Kaebaja kehatemperatuur on 35,4o C - 36,2o C ja vererõhk madal - 70/
- Kambris polnud ka piisavalt valgust ja kaebaja silmad valutasid. Vangistusseaduse(VaS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Üks inimväärikuse element on inimväärsete elutingimuste tagamine ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-41-10 märkinud, et VaS §-dest 45 lg 1 ja 651 lg 1 koosmõjust tuleneb, et kambris peab olema tagatud elutegevuseks vajalik temperatuur (18o C). Kaebaja ei saanud kambris nr 73 külma tõttu magada ja pidi terve öö istuma radiaatori juures soojas. Kambris nr 74 oli välisseina peal öösiti jää, aken oli ühekordse klaasiga, kaebaja pidi magama põrandal sooja radiaatori juures. Euroopa Inimõiguste Kohtu(EIK) praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Kudla vs Poola, N30210/96). Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. VaS § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vastavalt VaS §-le 651 lg 1 peab kartser vastama §-s 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“(edaspidi „määrus nr 38“) sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nende piisava loomuliku valgustatuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8(p 5). Õhu temperatuur peab eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi(p 7). Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 %(p 8). Ühegi vangistusalase ega muu õigusaktiga pole ette nähtud, milline peaks olema valgustihedus (kartseri)kambris. Kambrites nr 73 ja 74 on olemas aken ja kunstlik valgustus võimsusega 2x75 W, mis tagab ka õhtuseks ajaks kinnipeetavatele piisava valguse. Päevasel ajal suurendab valguse näite ka loomulik valgus. Seega on tagatud kambrites elutegevuseks vajalik valgustus. 17.01., 27.
- ning 9.02.2012.a. teostati kõnealustes kambrites sisekliima mõõtmised ning siis oli suurim mõõdetud õhuniiskus 51,5 %, mis vastab optimaalsele niiskuse tasemele ja madalaim temperatuur 19o C , mis vastab eluruumi temperatuurile kehtestatud nõuetele. Kuigi temperatuuri2 mõõtmised toimusid ennelõunasel ajal, ei tähenda see, et öisel ja varahommikusel ajal kambri temperatuur oleks olnud madalam, kuna kambreid köetakse kaugküttevõrgust, mis tagab kambrites ühtlase temperatuuri. Eeltoodust nähtub, et kaebaja poolt väidetud puudusi kambrites nr 73 ja 74 ei esinenud ning seetõttu ei saanud need ka kaebaja väärikust alandada. Kaebaja märgib kaebuses, et vaatamata sellele, et kartserikambris on 2x75 W elektripirnid, on kamber pime, kuna valgustite ümber on pandud metallkastid, mis lasevad valgusel paista üksnes tumedasse lakke ning see tingib olukorra, kus kamber on ikkagi pime. Tallinna Vangla kartserihoone laed on heledat tooni ning valgusti ümber on pandud metallrestid, mis lasevad valgusel kambrisse jõuda. Kaebaja on vastustajale esitanud kahjunõude ainult ajavahemikul 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimise eest, soovides saada 199 eurot selle eest, et pidi magama kambrites, kus oli väga külm. 2.-9.11.2010.a. kartserikambris nr 74 ja 10.-21.07.2012.a. kartserikambris nr 80 viibimise eest kaebaja vanglale kahjunõuet pole esitanud. Esitatud kahjunõude menetluse käigus selgus, et Tallinna Vangla spetsialist-üldarst kirjutas 27.01.2012.a. kaebajale välja lisateki kasutamiseks kuni 27.03.2012.a. Sellele tõendile tegi 31.01.2012.a. meditsiiniosakonna juhataja märke, et lisateki väljastamine on näidustatud tervislikel põhjustel. Kuna tekk väljastati kaebajale alles 17.
- 2012.a., siis ei saanud vangla pidada 20-päevast viivitust teki väljastamisel õiguspäraseks. Kuigi kahju tekkimine ei leidnud menetluse käigus tuvastamist, pidas vangla õiglaseks ja kohaseks tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks kaebaja ees vabandamist ning vangla tegevuse, millega ei väljastatud talle mõistliku aja jooksul lisatekki, õigusvastaseks tunnistamist. Rahalise hüvitise väljamõistmine polnud vastustaja hinnangul põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse lahendamiseks tuvastab kohus kõigepealt, kas kõigi kaebuses esitatud taotluste osas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus(I) ning seejärel analüüsib väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise põhjendatust(II). I VaS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses(RVS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna kaebaja pole 2010.a. novembris 7 päeva kartserikambris nr 74 ja 2012.a. juulis 11 päeva kambris nr 80 viibimisega väidetavalt temale tekitatud kahju hüvitamiseks vanglale taotlust esitanud ega ole seega kohustuslikku kohtueelset menetlus läbinud, jääb kaebus selles osas läbi vaatamata. Perioodil 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimise eest palub kaebaja vastustajalt välja mõista 182,53 eurot põhjusel, et vangla hoidis teda kambrites, kus oli külm ja niiske ning puudus piisav elektrivalgus, millega kahjustati tema tervist ja alandati inimväärikust. Vanglale esitatud kahjunõudes märkis kaebaja, et kahju tekitati tema hoidmisega külmades kambrites ja lisatekki andmata, millega alandati tema inimväärikust. Kaebaja ei maininud, et kambrites oli niiske ja valgustus ebapiisav ning et kahjustada sai ka tema tervis(tl 80-82). Riigikohtu halduskolleegium on 11.11.2008.a. määruses nr 3-3-1-68-08 ja 17.06.2010.a. otsuses nr 3-3-1-4110 rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Viidatud otsuses märkis Riigikohus, et ehkki nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise tõttu väidetavalt tekitatud kahju, mille hüvitamist kaebaja nõuab, on põhjustatud sama tegevusega, on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud erinevad, olenevalt sellest, kas soovitakse tervise kahjustamise või väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Praegusel juhul on vangla talle esitatud taotluse lahendamiseks saanud analüüsida vaid väärikuse alandamisega seonduvaid asjaolusid ning teinud EIK-i praktikale viidates otsustuse, et kinnipeetavale ei põhjustatud rohkem kannatusi ega ebameeldivusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb, ning seega polnud tegemist 3 väärikuse alandamisega. Kahju hüvitamise taotlus jäeti seetõttu rahuldamata. Ei saa välistada, et olukorras, kus kinnipeetav oleks juba vanglale esitatud taotluses toonud välja tervise kahjustamise aspekti ning esitanud taotluse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, võinuks vangla vastavate asjaolude väljaselgitamise tulemusena taotluse rahuldada ning taotlejal puuduks vajadus kohtusse pöörduda. Riigikohtu seisukohtades lähtudes tuleb kaebus jätta läbi vaatamata perioodil 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites viibimisel tervise kahjustamisega ning kambrite niiskuse ja vähese valgustatusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas. II Lahendamisele kuulub küsimus, kas kaebaja hoidmine ajavahemikul 23.01.-17.02.2012.a. kartserikambrites nr 73 ja 74 tingimustes, kus ta väidetavalt pidi kogu selle aja kannatama külma tõttu, alandas kaebaja väärikust ning kas sellega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. VaS-i kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku temperatuuri(§ 45 lg 1). Kartser peab vastama kinnipeetava kambrile kehtestatud tingimustele(§ 651 lg 1). Osutatud sätetest koosmõjus tuleneb, et kartserikambris peab olema tagatud elutegevuseks vajalik temperatuur. Vastustaja kinnitusel vastas õhutemperatuur kartserikambrites 17.01., 27.
- ja 9.
- 2012.a. teostatud mõõtmistel nõuetele, madalaim soojanäit oli 19o C; kuigi mõõtmised toimusid ennelõunasel ajal, ei tähenda see, et öisel ja varahommikusel ajal oleks temperatuur olnud madalam, kuna kambreid köetakse kaugküttevõrgust, mis tagab kambrites ühtlase soojuse. Kaebaja väitel on tema kehatemperatuur(35,4o C - 36,2o C) ja vererõhk(70/105) normaalsest madalamad, mistõttu arst kirjutas talle välja lisateki, mille ta sai kätte aga alles 17.02.2012.a. Kaebaja selgitab, et vaidlusalusel ajal oli välisõhu temperatuur päeval tunguvalt kõrgem kui öösel, näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehe andmetel 19.01.2012.a. päeval 2,5 ja öösel -14,5, kuid kambreid köeti ikka ühtemoodi maksimaalselt 90o-se veega, mistõttu päeval võis küll kambris olla temperatuur 22o, kuid öösel oli kõigest 10o. Kambris nr 74 oli välisseina peal öösiti jää, aken oli ühekordse klaasiga. Kaebaja ei saanud külma tõttu voodis magada ja pidi magama põrandal radiaatori juures soojas. Kaebajal oli ainult üks õhuke villane tekk, mistõttu ta pidi magama riietes, mis tekitas sügelust. Niisugused kannatused ületasid kaebaja arvates kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mistõttu saab neid Euroopa Inimõiguste Kohtu(EIK) praktika kohaselt pidada inimväärikust alandavaks. Kohtul pole tagantjärele võimalik tuvastada, milline oli öine õhutemperatuur ajavahemikul 23.01.-17.02.2012.a. kõnealustes kartserikambrites. Kaebaja tervisekaardil on sel perioodil registreeritud kaebaja järgmised kaebused: 26.01.2012.a. - sügelemine puusal, öösiti külmetab pidevalt, 27.01.2012.a. - kartseris on külm, 16.02.2012.a. - käed ja jalad külmetavad, meditsiinitöötaja poolt mõõdetud kehatemperatuur oli 36,0o C(tl 82 pöördel, 91-94). 27.01.2012.a. vastuvõtul kaebaja tervislikku seisundit hinnates pidas vanglaarst vajalikuks anda kaebajale tervislikel põhjustel näidustatud lisatekk kasutamiseks kuni 27.03.2012.a. Seega, isegi kui kõnealustes kambrites valitses öösiti magamiseks normaalne temperatuur, oli see kaebaja jaoks tema organismi eripärast tingituna liiga madal. EIK-i praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kohtu hinnangul kujutab isiku jaoks talutavast madalama temperatuuriga kambris viibimine endast vaieldamatult mõnevõrra suuremat ebamugavust, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Vaidlus käib aga selle üle, kas oli tegemist kannatusega, mis kujutab endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses. EIK on asunud seisukohale, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti(Kochetkov vs Eesti, nr 41653/05 p-d 39, 47; Dougoz vs Kreeka, nr 40907/98 p 46; Kalashnikov vs Venemaa, nr 47095/99 p 102; Kehayov vs Bulgaaria, nr 41035/98 p 64). Kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse lisaks kohtlemise kestusele ka füüsilist ja 4 vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust, tervislikku seisundit(Iirimaa vs Ühendkuningriik, nr 5310/71 p 162). EIK-i praktikas on väärikuse alandamiseks peetud ka isiku erivajaduste ignoreerimist (Price vs Ühendkuningriik, nr 33394/96). Vaidlust pole selles, et arsti 27.01.2012.a. otsuse alusel väljastas vangla kaebajale lisateki alles 17.02.2012.a. Mingeid objektiivseid põhjusi, mille tõttu teki väljaandmisega viivitati tervelt 20 päeva, vastustaja esitanud pole. 23.01.2012.a. esitas kaebaja Tallinna Vangla direktorile taotluse meditsiinilisele läbivaatusele pääsemiseks, märkides, et tema vererõhk on 70/105, pulss aeglane ning kogu aeg on tal külm, mistõttu ta on juba 2 kuud maganud riietes. Sellele taotlusele vastas vangla meditsiiniosakonna juhataja 8.02.2012.a., et kuna kaebajale anti 27.01.2012.a. arsti vastuvõtul tõend lisateki kohta, peaks tema probleem olema lahendatud vaevumata kontrollima, kas kaebajale ka tegelikult see lisatekk väljastatud on(tl 83 pöördel-84). Kohtu hinnangul näitab teise lisateki väljastamisega venitamine vanglaametnike hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kaebaja probleemi lahendamisse, millega põhjustati kaebajale põhjendamatult täiendavaid kannatusi ning kinnipeetava niisugune kohtlemine on käsitatav inimväärikuse alandamisena. Kaebajale lisateki väljastamisega põhjendamatult pikka aega(20 päeva) viivitamisega rikkus vastustaja VaS § 41 lg 1, mis sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. RVS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb lisaks RVS §-le 7 lg 1 kohaldada ka sama seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ja au või hea nime teotamise korral. Kohus leiab, et niivõrd pika aja jooksul aset leidnud kaebaja väärikuse alandamise tagajärgede kõrvaldamiseks ja kaebaja õiguste taastamiseks ei piisa vastustaja poolt kaebaja ees vabandamisest ja vangla tegevuse õigusvastasuse tunnistamisest. Kohtu hinnangul on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks kohane rahaline hüvitis 47 eurot. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 5