← Eesti

3-13-1742/28

Obsah (4)§ 14§ 2§ 25§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1742 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A. T.’i kinnipidam

) §-le

  1. A. T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega palutakse pikendada, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole isiku väljasaatmine käesoleval ajal võimalik. A. T. keeldub koostööst ning tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi täitmisest, mistõttu on PPA 27.09.2013 Välisministeeriumi vahendusel palunud Armeenia Suursaatkonnalt abi isiku dokumenteerimisel.
  2. A. T. (sündinud xx.xx.xxxx, Armeenias, Gori linnas) peeti PPA ametnike poolt kinni 17.08.2013 kell 14.15 Maardu linnas, Maardu Grilli kontrolli käigus. Selgus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult viibiva Armeenia Vabariigi kodanikuga, mistõttu pidasid PPA ametnikud isiku 48-tunniks kinni ja toimetasid PPA Ida politseiosakonna arestikambrisse. Kinnipidamisel isikul kehtivat isikut tõendavat dokumenti esitada ei olnud. Politseiamet pidas sama isiku kinni ka 12.10.1999 kui Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase. 1 Kinnipidamisel esitas isik endise NSVL passi nr xxxxxxxxx, mille kehtivusaeg lõppes
  3. märtsil
  4. Tallinna Halduskohtu 20.10.1999 otsusega nr 4-1337/99 karistati isikut 10-päevase haldusarestiga, mille lõppedes paigutati ta Tallinna Halduskohtu 30.10.1999 otsusega nr 4-1377/99 väljasaatmislaagrisse ning saadeti 28.03.2000 Eesti Vabariigist välja Armeenia Vabariiki.
  5. aastaks oli isik ebaseaduslikult tagasi Eesti Vabariiki saabunud ning esitas 13.02.2006 Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) tähtajalise elamisloa taotluse. KMA 10.08.2006 otsusega nr 20061198 keelduti isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kuna isik esitas elamisloa taotlemisel valeandmeid. Isik kinnitas omakäeliselt, et ta on kodakondsuseta isik, kuid
  6. aastal on talle Armeenia Vabariigi Suursaatkonnast väljastatud tagasipöördumistunnistus, mille kohaselt on ta Armeenia Vabariigi kodanik. KMA 10.08.2006 otsus nr 20061198 A.T.’ile (C.) tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta on läbinud kohtulikud vaidlused ja jäetud jõusse. KMA koostas A. T.’ile 13.02.2006 ettekirjutuse nr 1010272722 Eestist lahkumiseks hiljemalt 19.02.
  7. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 20.02.
  8. 20.06.2007 teavitas Välisministeerium KMA-d, et Armeenia Vabariigi Suursaatkond Varssavis on väljastanud A. T.’ile tagasipöördumistunnistuse. Alates 21.06.2007 on migratsioonijärelevalve inspektorid otsinud isikut erinevatel aadressidel, kuid isikut ei õnnestunud seni tabada.
  9. Kuna A. T. ei täitnud 13.02.2006 lahkumisettekirjutust nr 1010272722, vormistas PPA isikule 17.08.2013 lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli ja isik kuulus vastavalt

§ 14lg-le 1 ja § 15 lgle 1 Eesti Vabariigist väljasaatmisele.

Kuna isik viibib Eestis seadusliku aluseta, pidas PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA väljasaatmiskeskusesse. 19.08.2013 andis Tallinna Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-13-1742 PPA-le loa A. T.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kuni 19.10.

  1. 22.08.2013 toimunud vestluse käigus selgitas PPA ametnik A. T.’ile, et tema dokumenteerimiseks peab PPA pöörduma Armeenia Suursaatkonna poole. Väljasaatmiseks vajalike dokumentide vormistamiseks oli isik nõus PPA-ga koostööd tegema. Samal kuupäeval teavitas PPA telefonitsi Vilniuses asuvat Armeenia Vabariigi Suursaatkonda Armeenia kodaniku kinnipidamisest väljasaatmise eesmärgil. Saatkond edastas tagasipöördumistunnistuse vormistamiseks vajaliku ankeedi, mis oli viivitamatult edastatud A. T.’ile täitmiseks. A. T. keeldus tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi täitmisest, põhjendades oma keeldumist sooviga Eestisse elama jääda. 27.09.2013 pöördus PPA Välisministeeriumi vahendusel Armeenia Suursaatkonna poole palvega osutada abi isiku dokumenteerimisel, arvestades asjaolu, et A.T. keeldus PPA-ga koostööd tegemast.
  2. Kuna A. T. saabus Eestisse ja viibib siin ebaseaduslikult ning tal puuduvad kehtivad reisidokumendid, andis Tallinna Halduskohus 14.10.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1742 PPA-le loa A. T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.12.
  3. A. T. keeldub endiselt koostööst ning PPA ei ole käesolevaks ajaks Armeenia Suursaatkonnalt 27.09.2013 päringule vastust ja isiku reisidokumente saanud. PPA on mitu korda telefoni teel võtnud ühendust Armeenia saatkonnaga sooviga saada informatsiooni päringu menetlemise hetkeseisu kohta. 05.12.2013 teatas Armeenia saatkonna konsul, et ta ise ootab vastust Armeenia pädevalt ametiasutuselt A. T.’i kodakondsuse kohta ning tema teada saabub see vastus juba lähiajal.
  4. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. A. T. ei soovinud kohtule kohtuistungil midagi täiendavat lisada, vaid teatas, et jääb ootama Armeenia Suursaatkonna vastust. 2 Kohtu seisukoht
  5. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus A. T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

9.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Tulenevalt

§ 14

lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel ning väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 25

lg 1 kohaselt, kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lg-te 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole.

  1. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Arvestades, et isik on korduvalt saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning alates
  2. aastast väljasaatmisest kõrvale hoidnud, on kohus veendunud, et A.T.’i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma, mis aga raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest viibib A. T. Eestis seadusliku aluseta ning tal puudub kehtiv reisidokument. A.T. keeldub koostööst reisidokumendi vormistamisel. 11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa A.T.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik koheselt kinnipidamiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.