Obsah (5)

§ 155§ 69§ 154§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1220 Haldusasi S. M.’i (M.) kaebus Jõelähtme valla tegevusetuse õ

§ 155lg 5; § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.06.2013 saabus Tallinna Halduskohtule S. M.’i kaebus Jõelähtme valla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja detailplaneeringu koostamise algatamiseks kohustamiseks.
2. 07.06.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse T. T., J. T., T.T. ja K.T.
3. 25.10.2013 esitas vastustaja esindaja kohtule kaebaja ja vastustaja poolt sõlmitud kompromisslepingu.
4. 25.10.2013 tegi kohus kolmandatele isikutele kohtunõude ja palus neil esitada seisukoht kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise osas. Kolmandad isikud oma seisukohta kompromisslepingu osas kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kaebaja S. M. ja vastustaja Jõelähtme vald on sõlminud järgmise sisuga kompromisslepingu: Pärast finantseerimise õiguse üleandmise lepingu sõlmimist algatab Vastustaja Jõelähtme valla X küla xxx kinnistu (katastritunnusega xxxxxxxxx) detailplaneeringu vastavalt 09.10.2013 Kaebaja esindaja poolt Vastustajale esitatud detailplaneeringu eskiisile ja selle seletuskirjale.
6. Menetlusosalised on kokkuleppinud, et peale käesoleva Kompromissilepingu punktis 1 nimetatud detailplaneeringu algatamiseks korralduse andmist esitab Vastustaja käesoleva Kompromissilepingu Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 313-
8. Menetlusosalised on kokkuleppinud, et Kompromissilepingu kinnitamisel jäävad iga menetlusosalise menetluskulud haldusasjas 3-13-1220 tema enda kanda.
9. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud haldusasjas menetluse lõpetamise tagajärgedest.
10. Menetlusosalised paluvad Tallinna Halduskohtul kinnitada käesolev Kompromissileping ja lõpetada haldusasjas nr 3-13-1220 menetlus.
11. Kompromiss jõustub Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-13-1220 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisel.
12. Menetlusosalised on leppinud kokku kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaja lühendamises ning Kompromissilepingus kokkulepitud tingimustel haldusasjas nr 3-13-1220 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral sellekohast kohtumäärust ei vaidlusta.
13. Kui punktis 1 nimetatud detailplaneeringut pole täies vastavuses Kompromissilepingu punktis 1 kokkulepitud tingimustega algatatud hiljemalt 29.10.2013.a. kaotab Kompromissileping kehtivuse ega oma mistahes õiguslikke tagajärgi.
14. 2
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Kompromisslepingu punkti 7 kohaselt loobuvad pooled kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Sellise võimaluse näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja ka § 64 lg 2, kuid kehtiv

seaduses sätestatud määruskaebuse esitamisest loobumise või määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise võimalust ette ei näe (vt

§ 69

lg 2 ja § 204) ning

eeltoodud TsMS sätetele viidet ei tee. Muus osas ei ole kohus tuvastanud

§ 154lõikes 1 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid.

Kompromisslepe on õiguspärane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning seda on võimalik täita. Kolmandate isikutena kaasatud T. T., J. T., T. T. ja K. T. ei ole kohtule vastanud, kas nad on nõus kompromissiga. Kõik kolmandad isikud on aga varasemas (saabunud 21.06.2013) kohtule kirjalikult saadetud avalduses (tl 51) märkinud, et jagavad kaebuse esitaja seisukohti ning peavad kompromissi võimalikuks üksnes juhul, kui vastustaja algatab kaebaja taotletava detailplaneeringu. Sellest võib järeldada, et kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud kompromiss on kooskõlas kolmandate isikute huvidega. Kohus loeb, et kolmandad isikud on nõus kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega. Samuti on kompromisslepingu pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kolmandad isikud ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlusi. Seega jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromisslepingu pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 8. Kohus kinnitab kompromissi kompromisslepingus toodud punktide 1 kuni 6 ja 8 osas ja jätab kompromissi kompromisslepingus toodud punkti 7 osas kinnitamata. Kohus leiab, et määruse edasikaebamise tähtajast loobumise vastuvõtmata jätmine ei takista kompromissi kinnitamist ülejäänud osas. Seega kohaldub määruskaebuse esitamisele üldine kord:

§ 155

lõike 5 ja § 204 lõike 2 koosmõjus võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 9.

§ 155

lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Seega kuulub esitatud kompromiss punktidega 1 kuni 6 ja 8 osas määrusega kinnitamisele ja asja menetlus

§ 152

lg 1 p 3 alusel lõpetamisele.

§ 154

lg 2 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 10.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 3