) § 65¹ lg 4 on diskretsiooninormiga säte, mille kohaldamist tuleb põhjendada. Märkimata ei saa jätta õiguslikku alust.
Kuna kinnipeetav pani toime korduva režiimi rikkumise, piirati käskkirjaga kinnipeetavale karistuse kandmise ajal täielikult
§-de 22, 31–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Nimetatud piirangute kohaldamist käsitletakse
¹ lõikes 4, mille kohaselt kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata
§-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.
Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-11 asunud seisukohale, et kaalutlusõiguse teostamata jätmine ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist, kui haldusaktis märgitud piirangud tulenevad vahetult seadusest, s.o hakkavad toimima sõltumata sellest, kas neid haldusaktis märgitakse või mitte. Või teisisõnu, karistamise 2 käskkirja andmisel lisapiirangute põhjendamata jätmine ei too kaasa karistamise käskkirja tühistamist, kui piirangute rakendumiseks pole nende äramärkimine karistamise käskkirjas vajalik. Eelnimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et hoolimata
¹ lõike 4 sõnastusest ei too distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas vastavate piirangute äranäitamine või äranäitamata jätmine kaasa
§-dega 22, 31–31¹, § 32 lõigetega 1, 2 ja 3, §-dega 34–38, 41, 43 ja 46 antud võimaluste piiramist. Nendes sätetes nimetatud võimaluste piiramise toob kartserikaristuse olemusest ja
ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) sätetest tulenevalt kaasa kartserikaristuse määramine. Selliste piirangute nimetamine karistamise käskkirjas pole nõutav. Piirangute äramärkimise korral ei too piirangute rakendamise põhjendamata jätmine kaasa karistamise käskkirjas nimetatud piirangute tühistamist. Need piirangud on põhjendatud, kui kartserikaristus on määratud õiguspäraselt. Riigikohus on eelmärgitud lahendis asunud seisukohale, et kartserikaristus kui kinnipeetava suhtes kohaldatava distsiplinaarkaristuse liik on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11 mõttes proportsionaalne ning ülalnimetatud piirangud, mis kartserikaristusega automaatselt kaasnevad või mida võib koos kartserikaristusega kaalutlusõiguse alusel kohaldada, on PS § 11 mõttes proportsionaalsed, kuna nad tulenevad kartserikaristuse olemusest. Seega on koos kartserikaristusega kohaldatud lisapiirangud lahutamatult seotud distsiplinaarkaristuse ja selle kehtivusega. Nimetatud seisukohast ei ole aga põhjendatud teha järeldust, et distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel on tühistamisnõudega alati hõlmatud ka kartserikaristusega koos kohaldatavad lisapiirangud; kartserikaristus ja sellega koos kohaldatavad lisapiirangud on oma esemelt erinevad ja nende vaidlustamine peab kaebusest nähtuma. Piirangute vaidlustamise soov peab nähtuma selgelt kaebuse taotlustest, põhjendustest või olema nendest tuletatav (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-12). Kuna A.E.ule on 05.12.2013 määratud õiguspäraselt kartserikaristus, on põhjendatud ka käskkirjaga nr 1710-d seatud lisapiirangud. Kuigi õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine.
Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. On võimalik, et kaheksa kuuga ei pruugi käesolev kohtuvaidlus kõiki kohtuastmeid läbida ja seega ei pruugi asjas tulla kaheksa kuu jooksul ka jõustunud kohtulahendit. Kui kohus kohaldaks A.E.u poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem, kui täitub kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik A.E.ule 05.12.2013 määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata. Selleks, et kinnipeetavale distsipliinirikkumise eest mõistetud karistus oleks mõjus ja täidaks oma eesmärki, tuleb kinnipidamisasutuses igale distsipliinirikkumisele reageerida vahetult. Kinnipeetavale distsipliinirikkumise eest määratud karistuse täitmist saab pidada märkimisväärseks avalikuks huviks, kuna distsiplinaarkaristuse määramine distsipliinirikkumise korral on vangistuse eesmärkide saavutamisel ilmselgelt olulise tähtsusega. Avalikes huvides on, et vangistuse eesmärgid saavutataks ning vangistuse ajal asuks kinnipeetav õiguskuulekale teele, et siis vangistusest naasta ühiskonda õiguskuuleka isikuna. Samuti on distsiplinaarkaristuse vahetu täideviimine vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning andmaks kinnipeetavale teada, et igasse distsipliinirikkumisse suhtutakse vanglas sallimatult. Vanglateenistuse poolt kinnipeetavate distsipliinirikkumistele kohene reageerimine aitab tagada vanglas üldist julgeolekut.
§-de 22, 31–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist, seetõttu, et taotleja on toime pannud korduva režiimi rikkumise. Taotlus on esitatud ajendatuna HKMS § 249 lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla kinnitab (tl 15), et 05.12.2013 käskkirja nr 1710-d seisuga 10.12.2013 täitmisele pööratud ei ole.
§-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetlus. Neljanda üksuse valvur Risto Pahka on 05.11.2013 koostanud ettekande nr 3088, mille kohaselt keeldus taotleja kutsekooli saatmisel läbiotsimisest, eiras valvuri korraldust seisma jääda ning ütles „lõpeta ära“ (tl 22 pöördel). Taotleja on ettekandele 22.11.2013 antud seletuskirjas (tl 23) märkinud, et läks 05.11.2013 peale lõunat kooli ja valvur Risto Pahka soovis taotlejat enne lokaaltsoonist väljumist katsuda, millega taotleja ei nõustunud. Vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 21 pöördel ja tl 22) on taotleja märkinud, et pealegi ei ole Risto Pahka kirjutanud teist samal päeval juhtunud intsidendist ettekannet, kus ma koolist tulles samuti 4 keeldusin keha „katsumisest“. Seega nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest üheselt, et taotleja keeldus läbiotsimisest ega allunud vanglaametniku vastavale korraldusele. Distsiplinaarmenetluse on toimiku materjalidest nähtuvalt viinud läbi vanglateenistuse ametnik neljanda üksuse inspektorkontaktisik Margus Pendin (tl 21 pöördel); taotlejat on distsipliinirikkumisest selle toimumise päeval teavitatud, ettekande koostaja on teavitanud ettekande koostamisest (tl 22 pöördel, tl 23 pöördel) ja taotlejal on olnud võimalus anda omapoolseid selgitusi (tl 21 pöördel kuni tl 22 ja tl 23); distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl 20 pöördel kuni tl 22) ning selle on allkirjastanud distsiplinaarmenetluse läbiviinud vanglaametnik Margus Pendin (tl 21 pöördel). Distsiplinaarmenetluse protokolliga on tehtud ettepanek karistada taotlejat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks (tl 21), karistus on määratud vaidlustatud käskkirjaga (tl 3–4). Distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt, käskkiri sisaldab piisavalt asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, käskkiri on selge ja üheselt mõistetav, ning selles ei esine esmapilgul kaalutlus- ega vormivigu. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud ning määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes toime pandud rikkumisega. Käskkiri on kohtu poolt kontrollitav. Taotleja viitab taotluses, et talle kohaldati vaidlustatava käskkirjaga täiendavaid piiranguid. Käskkirjast nähtuvalt määrati kohaldada kartserikaristuse kandmise ajaks taotleja suhtes
§-dest 22, 31–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt §-st 48 tulenevaid täiendavaid piiranguid (õigusega soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-11 selgitanud, et
, 31–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 tulenevad täiendavad piirangud tulenevad kartserikaristuse olemusest enesest, kuivõrd kartserikaristuse olemusest tulenevalt on viidatud piirangud põhjendatud kartserikaristuse määramise põhjendustel.
lõikega 1 reguleeritakse kinnipeetava võimalust töötada järelevalve all väljaspool vangla territooriumi ning liikuda järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel.
§-ga 31 reguleeritakse kinnipeetava võimalust jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning §-ga 311 võimalust kasutada Internetti.
lõigete 1, 2 või 3 alusel võib kinnises vanglas karistust kandvale isikule vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks.
§-s 32 puudub keelunorm, mille järgi kartserikaristust kandvale isikule ei tohi anda luba lühiajaliseks väljasõiduks. Ometi on lühiajaline väljasõit
lõigete 1, 2 või 3 alusel välistatud kartserikaristuse enese olemusega, millest tulenevalt sellist karistust kandval kinnipeetaval pole vanglasisest ega vanglavälist liikumisvabadust, ning lühiajalise väljasõidu keeld põhjendatud kartserikaristuse määramise põhjendustel.
§-dest 34, 341, 35 ja 36 tuleneb kinnipeetava võimalus omandada haridust, saada õppimise eest tasu, saada põhi- ja üldkeskharidus vanglas või väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses, omandada kutseharidus ja osaleda tööalases koolituses.
§-ga 37 pannakse kinnipeetavale kohustus töötada, kui seadus ei sätesta teisiti.
§-ga 38 reguleeritakse kinnipeetava tööga kindlustamist vangla poolt tingimusel, et vanglal on võimalus kinnipeetav tööga kindlustada.
§-ga 41 reguleeritakse töötamist väljaspool vanglat, nähes ette
kohaldamise.
§-ga 43 reguleeritakse kinnipeetava töö tasustamist.
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust, kuid vangla direktor võib teatud tingimustel kinnipeetaval lubada kanda isiklikku riietust.
§-ga 48 reguleeritakse kinnipeetava sisseoste. Riigikohus küll rõhutab osundatud lahendis, et kui karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, tuleb selle piirangu kohaldamist eraldi põhjendada, ent lisab seejärel, et kui kinnipeetavale jääb õigus osta kartseris lubatud asju, puudub vajadus karistamise käskkirjas ära näidata, et kinnipeetav muid asju osta ei saa. Käskkirjast nähtuvalt on taotlejal kartserikaristuse ajal lubatud soetada vangla kauplusest kartseris lubatud esemeid (tl 4), mistõttu ei tulnud käskkirjas
§-s 48 sätestatud piirangu kohaldamist eraldi põhjendada. Riigikohus asus viidatud lahendis seisukohale, et kartserikaristus kui kinnipeetava suhtes kohaldatava distsiplinaarkaristuse liik on PS § 11 mõttes proportsionaalne ning ülalnimetatud piirangud, mis kartserikaristusega automaatselt kaasnevad või mida võib koos kartserikaristusega kaalutlusõiguse alusel kohaldada, on PS § 11 mõttes proportsionaalsed, kuna nad tulenevad kartserikaristuse olemusest. Lisaks leidis Riigikohus, et ülalviidatud piirangute nimetamine karistamise käskkirjas pole nõutav. Piirangute äramärkimise korral ei too piirangute rakendamise põhjendamata jätmine kaasa karistamise käskkirjas nimetatud piirangute tühistamist. Need piirangud on põhjendatud, kui kartserikaristus on määratud õiguspäraselt. Kohus leidis eelnevalt, et kartserikaristus on taotlejale õiguspäraselt määratud. 5 Seega ei olnud vaidlustatavas käskkirjas märgitud täiendavate piirangute kohaldamise põhjendamine käskkirjas nõutav. Seega ei lisa eeldatavalt esitatavale tühistamiskaebusele eduväljavaadeteid taotleja väited selle kohta, et talle kohaldatud täiendavad piirangud on põhjendamata. Neil asjaoludel peab kohus eeldatavalt esitatavat tühistamiskaebust äärmiselt väheperspektiivikaks ning leiab, et määratud karistuse täitmisele pööramisega kaasnev taotlejat kahjustav tagajärg ei ole sedavõrd intensiivne ja karm ega hiljem korvamatu, et seda sellise kasinate eduväljavaadetega kaebuse puhul vältima peaks. Määratud karistuse kohene täitmisele pööramine on aga oluline karistuse mõjususe seisukohast — mida pikem on ajavahemik teo toimepanemise ning karistuse kandmise vahel, seda vähem suudab karistatu seostada tegu ja karistust ning seda väiksem on karistuse soovitud mõju. 9. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata A.E.u taotluse esialgse õiguskaitse abinõuna Tallinna Vangla 05.12.2013 käskkirja nr 1710-d kehtivuse peatamise kohaldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.