MS § 251 lg 1 alusel võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Tunnistaja kutsutakse kohtuistungile kohtukutsega. Seega kuulatakse tunnistajana üle konkreetne isik, mistõttu ei ole kohtul võimalik tunnistajatena üle kuulata üksnes arvulise rühmana piiritletud isikuid. Kaebaja taotleb võtta asja materjalide juurde tõendina väljavõtte suhtlusportaalist (tl 47-59). TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viidatud paragrahvi lg 2 alusel võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Lähtudes TsMS § 273 lg 1 esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Kaebaja poolt esitatud väljavõttest ei järeldu selgelt kaebaja väiteid kinnitavat teavet. Samuti ei saa kohus kontrollida esitatud dokumendi õigsust. Kuivõrd vestluse teine osapool ei ole väljavõttes avaldanud tahet viisil, mida saaks hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada, ei ole põhjendatud 04.11.2013 esitatud väljavõtte tõendina asja juurde võtmine. Kaebajate väidetel avaldati briifingul nende suhtes tõendamata ja tõele mittevastavaid andmeid ning au teotavaid ja väärikust alandavaid hinnanguid. Politsei saab talle seadusega pandud kohustusi täita seadusega sätestatud viisil. On üldteada, et võidupüha paraadi puhul on tegemist sündmusega, mille puhul koguneb linna kaitsevägi, suur rahvahulk, kõrgemad riigiametnikud ja väliskülalised. Taolises olukorras on kõrgendatud tähelepanu suunatud turvalisuse tagamiseks. Samuti on selge, et avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on vajalik läbi viia teatud ettevalmistusi. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 punktide 51 ja 9 alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe politsei tegevuse meetodite ja taktika ning teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Lähtudes Politsei ja piirivalve seaduse § 4 lg 5 on Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. 4 3-13-638 Tulenevalt eeltoodust on vastustaja põhiülesannete täimiseks vajaliku meetodite ja taktika väljatöötamise osas vajaliku teabe puhul tegemist asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabega, millel ei ole iseseisvat tähendust haldusevälistele isikutele. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et vastustaja on mingil moel teinud avalikult teatavaks 23.06.2012 Pärnus toimunud võidupüha paraadiga seotud briifingutel arutatud teabe, asjas esitatud ei ole. Endiste teenistus- ja õpingukaaslastega suhtlemisel politsei tegevuse osas saadud teavet ei saa lugeda vastustaja poolt briifinguil arutatud teabe avalikustamiseks. Kaebajad ei saa kaebust põhjendada ainuüksi huvi olemasoluga kohtulikuks kontrolliks, vaid selleks peavad esinema ka konkreetsed õiguslikud ja faktilised alused. Kaebajad ei ole kaebuses näidanud, et vaidlustatav tegevus puudutab ja rikub käesoleval hetkel nende huvisid. Puutumus ei tähenda seejuures pelgalt võimalust, et tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vastustaja ei ole avalik-õiguslikus suhtes teinud kaebajate au ja head nime riivavaid avaldusi. Tulenevalt eeltoodust puudub käesoleval hetkel vaidlusalustel briifingutel käsitletud teabel oluline ja reaalne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Kaebajatel võimalike subjektiivsete õiguste tekkimisel ja nende rikkumisel ning olemasolevate subjektiivsete õiguste rikkumisel tulevikus saavad kaebajad oma õigusi kaitsta kohtu- või vaidemenetluses. Praegu ei saa kaebajatel ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Arvestades eeltoodut puudub kaebajatel kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.