Obsah (12)

§ 278§ 121§ 104§ 106§ 102§ 153§ 155§ 24§ 108§ 101§ 103§ 109

3-13-1006 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1006 Haldusasi Rheinmetall Defence Electronics GmbH kaebus

§ 278lg 1 ja lg 2. I ASJAOLUD 1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Rheinmetall Defence Electronics Gmb

H kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.04.2013 otsuse ja Kaitseväe Logistikakeskuse hankekomisjoni 23.04.2013 otsuste tühistamiseks hankes 154/12 „Maaväe juhtimisvõimekuse analüüs“, millega tunnistati Rheinmetall Defence Electronics GmbH pakkumus mittevastavaks ning General Dynamics UK Ltd pakkumus edukaks.

1. 3.06.2013 esitas kaebaja kohtule kaebusest loobumise avalduse, milles palub kohtul loobumine vastu võtta ja menetlus haldusasjas nr 3-13-1006 lõpetada. Tallinna Halduskohtu 03.06.2013 määrusega edastati avaldus omapoolsete seisukohtade esitamiseks vastustajale ja kolmandale isikule. Vastustaja seisukoht
2. Vastustaja ei vaidle vastu kaebuse esitaja taotlusele võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada haldusasja menetlus. 4.Samas palub vastustaja kaebajale poole asjas tasutud riigilõivu tagastamise üle otsustamisel arvesse võtta kaebusest loobumise arvatavaid põhjuseid. Vastustaja märgib, et oma 22.05.2013 vastuses taotles ta kaebuse läbi vaatamata jätmist kolmel alternatiivsel alusel (Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p1;

§ 121

lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1;

§ 121lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1).

Halduskohus nõustus vastustajaga, jättes 24.05.2013 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu pikendamata. Muu hulgas möönis kohus, et ei pea kaebust perspektiivikaks,järgmistel põhjendustel: kaebajal tulnuks vaidlustada hanke alusdokumendid RHS § 121 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul; menetluskorra valikut või hankija poolt RHS § 14 lg 1 p 2 erandi kasutamise põhjendatust vaidlustades ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki;isegi juhul, kui kaebus kuuluks läbivaatamisele halduskohtus, ei muudaks see hankija poolt valitud menetluskorda., s.o. hankija peaks ikkagi tegema otsused RHS § 14 lg 1 p 2 alusel erandhanke menetluses, jättes RHS kohaldamata, mistõttu ei oleks kaebaja õigusi võimalik ka siis kaitsta. Samuti sai kaebaja teada, et analoogses haldusasjas nr 3-13-1061 on halduskohus juba teinud vastustaja seisukohti arvestava määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta põhjendusel, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada. Seega peab vastustaja tõenäoliseks, et kaebaja esitas kaebusest loobumise avalduse, kuna mõistis, et kaebus on väheperspektiivikas ja jäetakse tõenäoliselt läbi vaatamata, arvestades vastustaja ja halduskohtu korduvaid sellekohaseid seisukohti. 2 Kui kaebus jäetaks läbi vaatamata põhjendusel, et ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki või et kaebajal puudub kaebeõigus, siis sel juhul välistab riigilõivu tagastamise

§ 104lg 5 p 3.

Samuti ei näe

§ 104

lg 5 ega 6 kui ainsad riigilõivu tagastamist reguleerivad sätted

-s ette riigilõivu tagastamist juhul, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja on kaebuse sisulise läbivaatamise aluste puudumisest hoolimata esitanud alusetu kaebuse ja põhjustanud vastustajale ja kolmandale isikule asjatut tööd ja menetluskulusid, mistõttu peaks vastustaja hinnangul menetluse lõpetamise sisulisi aluseid arvestama ka kaebajale poole asjas tasutud riigilõivu tagastamise üle otsustamisel. Vastustaja leiab, et kuna

§ 106

lg 6 lubab välja mõista üksnes vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid, siis ka riigilõivu tagastamise üle otsustamisel tuleks järgida samu põhimõtteid ning analoogselt peaks ka riigilõivu tagastamine olema lubatav üksnes juhul, kui sellise kulu kandmine oli vajalik ja põhjendatud, nii et selle tagastamine oleks lubatav mh ka

§ 104lg 5 p 3 alusel.

Samuti märgib vastustaja, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus vaadati läbi, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamine lubatav ning põhimõtteliselt võib kaaluda vaid poole kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Sealjuures tuleb tagastatavast summast maha arvata

§ 102märgitud kulud.

1. Ühtlasi esitas vastustaja taotluse kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulu summas 2987, 18 eurot väljamõistmiseks ( ühes käibemaksuga). Vastustaja kantud menetluskulu on esindajakulu. Vastustaja märgib, et käesolevas haldusasjas on olnud vajalik välise õigusabi kasutamine ja menetluskulu väljamõistmine on põhjendatud, sest Kaitseväe Logistikakeskusel on vaid neli teenistujat, kellest üks tegeleb personalialaste küsimustega, teine Kaitseväele omaste teenistuslike küsimustega, kolmas riigihangete koordineerimisega ning neljas on teenistuse juhataja, kelle ülesandeks on koordineerida teenistuse ja juristide töö. Riigihangete koordineerimisega tegeleval teenistujal ei ole halduskohtumenetluses esindamise kogemust. Vastustajal ei ole piisavalt ressurssi ega pädevust selliste ülesannete täitmiseks. Seetõttu otsustati kasutada välist õigusabi riigihankevaidlustes kogemusi omavast advokaadibüroost. Hankeasjad on spetsiifiline kohtumenetluse liik, milleks on halduskohtumenetluses kehtestatud erisätted ning tuleb professionaalselt reageerida lühikese aja jooksul. Kui vastustaja jääks lootma vaid enda tööjõule, kes peaks osalema hankeasjades kohtuvaidlustes oma põhitöö kõrvalt, võiksid vastustaja õigused jääda efektiivse kaitseta. Käesolevas asjas on tõstatatud palju menetluslikke ja ka eraõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi, mis väljuvad vastustaja igapäevatöö raamest.Vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvad vaidlused, kus vastustaja peab erandhanke ja sellest tulenevalt konkursi läbiviimisel tagantjärele asuma põhjendama ja selgitama, et vastustaja faktilisest või analoogilisest tegevusest tulenevalt ei saa vastustaja tegevust sisustada vastustaja varasematest otsustest erinevalt, kohaldades RHS-i mõnede sätete analoogiat. Vastustajal oli vaja kasutada välist õigusabi, selgitamaks, et RHS § 14 lg 1 p 2 lähtuvalt oli nn erandhanke kasutamine põhjendatud ja õiguspärane ning sisuliselt möödapääsmatu riigisaladuse kaitse tagamiseks. Samuti oli halduskohtus kaalul vastustaja ja hankijate halduspraktika jaoks väga oluline küsimus , mistõttu kaebusele piisavalt argumenteeritult vastu vaidlemine eeldas professionaalset õigusabi, samuti oli vajalik kaasata erialateadmistega õigusnõustaja, kes oleks pädev ka vaidluse tsiviilõiguslikes aspektides. Lisaks leiab vastustaja, et tema menetluskulud tulenevad kaebaja pahatahtlikust käitumisest vaidlusaluses hankes. Kolmanda isiku General Dynamics UK Ltd seisukoht 3
2. Kolmandal isikul kaebusest loobumise avalduse osas vastuväiteid ei ole ning ta nõustub menetluse lõpetamisega kaebusest loobumise tõttu.
3. Sarnaselt vastustajaga leiab kolmas isik, et kõiki asjaolusid arvestades on ilmne kaebusest loobumise põhjus. Kaebaja mõistis, et kaebus on perspektiivitu ja jäetakse läbi vaatamata. Seetõttu leiab kolmas isik, et kõiki asjaolusid arvestades oleks õige ja õiglane, kui kohus kohaldaks analoogia korras

§ 104lg 5 p 3 ning keelduks kaebajale poole riigilõivu tagastamisest.

1. Kolmas isik taotleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 3886 eurot väljamõistmist. Õigusabi osutamine ja vastavad kulud olid vajalikud ja põhjendatud ning kõik kulud on kantud seoses käesoleva halduskohtumenetlusega. Kolmas isik rõhutab täiendavalt, et kulude kandmise põhjustas otseselt kaebaja perspektiivitu ja pahatahtlik kaebus, mille alusetus oli või pidi olema kaebajale algusest peale selge. Seda kinnitab fakt, et pärast vastustajale ja kolmandale isikule kulude tekitamist on kaebaja otsustanud kaebusest loobuda, kuigi kaebuse esitamise hetkega võrreldes ei ole ükski objektiivne asjaolu muutunud. Kaebuse esitaja vastuväited
2. Vastustaja ja kolmanda isiku eespooltoodud seisukohtadele on kaebaja esitanud 11.06.2013 menetlusdokumendis omapoolse arvamuse.
3. Kaebaja leiab, et tal on õigus riigilõivu tagastamisele ja ei nõustu väidetega kaebuse perspektiivitusest või pahatatlikkusest. Kaebaja ei loobunud kaebusest seetõttu, et pidas kaebust perspektiivituks või eesmärgiga venitada pahatahtlikult vaidlustatud hankemenetlust. Kaebaja väitel on kaebus perspektiivikas ja ta loobub kaebusest puhtmajanduslikel põhjustel. Seda, et tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega, näitab ka menetlusosaliste koostatud menetlusdokumentide ja õigusabiteenuse kasutamise maht. Kaebaja arvates ei ole

§ 104lg 5 p 3 eeldused täidetud.

Lisaks ei puuduta riigilõivu tagastamine või tagastama jätmine menetlusosaliste huvisid, mistõttu palub kaebaja jätta vastavad väited tähelepanuta.

1. Kaebaja on seisukohal, et õigusabikulude osas tuleks kontrollida kattuvust teise identse haldusasjaga. Hankija otsus oli vaidluse all ka haldusasjas nr 3-13-1061, kus kaebajaks oli Instigo Arsenal OÜ ja teised menetlusosalised olid samad. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, kuid nähtuvalt kohtu 29.05.2013 määrusest esitasid vastustaja ja kolmas isik sisulised vastused, mille sisu oli identne käesolevas asjas esitatud seisukohtadega. Kolmas isik taotles kohtumäärusest nähtuvalt nimetatud asjas menetluskulude hüvitamist summas 1596 eurot, kohus pidas mõistlikuks mõista välja 1000 eurot. Vastustaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2622, 89 eurot jättis kohus rahuldamata, leides, et vastustaja ei pidanud kasutama õigusabi.Kuna vastustaja ja kolmanda isiku menetlusdokumendid teises kohtuasjas ( mis algas varem, kui käesolev asi) on eelduslikult identsed käesolevas kohtuasjas koostatud menetlusdokumentidega, ei ole põhjendatud kulude väljamõistmine sama töö eest kahes erinevas , kuid identses menetluses.
2. Vastustaja menetluskulude põhjendatuse osas leiab kaebaja, et õigusabi kasutamine põhjendatud ei olnud ning ei nõustu seisukohaga äärmisest õigusabi vajalikkusest käesolevas asjas. Tegemist oli keeruka vaidlusega, kuid mitte niivõrd keerukaga, et see väljuks vastustaja oskusteabe piiridest. Juriidilise teenistuse koosseis ( 4 teenistujat) on piisav vaidluste haldamiseks. Usutav ei ole väide nagu ei kuuluks juriidilise teenistuse ühegi teenistuja ülesannete hulka juriidiliste probleemide lahendamine.Puudub alus väita, et hankevaidlus ei kuulu vastustaja põhitegevuse hulka. Vastustaja näol on tegemist haldusorganiga, mis 4 tähendab, et teenuste ja asjade tellimisel tuleb eeldada riigihanke korraldamise kohutuslikkust.Vaidlusalune hange on koostatud julgeoleku valdkonnas, mis on vastustaja põhitegevus.Vastustaja allüksusel „Logistikakeskus“ on eraldi hanketeenistus, nagu nähtub vastustaja dokumendist ja kodulehelt. Seega ei olnud välise õigusabi kasutamine põhjendatud ka asja keerulisust arvestades. Esitatud arve spetsifikatsioonis näidatud 29.05.2013 „Tallinna Halduskohtu määrusega tutvumine ja selle edastamine“ 1 tund on põhjendamatu, sest 29.05.2013 ei ole kohus määrust teinud. 31.05.2013 määrusega ei saanud tutvuda 29.05.2013, arve on esitatud ilmselgelt seoses kohtu 29.05.2013 määrusega haldusasjas 3-13-
3. 30.05.2013 „Menetluskulude taotluse koostamine“ 1 tund on osaliselt põhjendamatu. Arusaamatu on kuupäev, sest vastustaja saatis menetluskulude taotluse 06.06.2013 ja dokumendil on sama kuupäev. Tõenäoliselt on esitatud hüvitamiseks kulu teises haldusasjas. Pooleldi koosneb nimetatud dokument analüüsist kaebaja riigilõivu tagastamise kohta, mis ei mõjuta vastustaja õigusi ning on asjakohatu ja vastustajale ebavajalik, mistõttu tuleks vastusaja poolt kasutatud teenuse aega vähendada vähemalt poole võrra.
4. Kolmanda isiku menetluskuluga seoses leiab kaebaja, et 23.05.2013 teenus „Translation – procedural document“ 6 tundi, ei ole vaidlusega seotud. Tõlketöö hüvitamist ei saa kaebajalt nõuda.Tõlketeenuseks kulutati 6 tundi kogusummas 330 eurot. Kaebaja ei ole esitanud võõrkeelseid dokumente. Kolmandal isikul puudus vajadus menetluses esitatud dokumente tõlkida ja puudus keeleline takistus enda seisukohtade esitamiseks. Samuti märgib kaebaja, et 24.05.2013 teenus „Court regulation received/../ 0,6 tundi ( 84 eurot) ei ole põhjendatud, sest tegemist oli kolmandat isikut soosiva määrusega, mistõttu puudus vajadus määrusega nii pikka aega tutuvuda; 29.05.2013 teenus „Statement from contracting authority received ( concerning Instigo Arsenal case) 0,4 tundi ei ole vaidlusega seotud ja 57, 60 eurot osundatud teenuse menetluskuluna väljamõistmisele ei kuulu; 03.06.2013 „Declaration of Rheinmetall to abandon the action received/../ 0,9 tundi (129,60 eurot) on ülemäärane, arvestades nii kohtumääruse kui ka kaebaja kaebusest loobumise avalduse mahtu .Kolmas isik on kasutanud õigusabi menetluses sisuliselt 10 tundi rohkem kui vastustaja, mis põhjendatud ei ole. Kaebaja palub mõista kolmanda isiku kasuks välja maksimaalselt 1000 eurot kooskõlas identses haldusasjas nr 3-13-1016 leituga eeldusel, et käesolevas asjas tehtud tööd ei kattu haldusasjas nr 3-13-1016 tehtud töödega. II KOHTU SEISUKOHT
5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 153 lg-st 1 on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 153

lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid kaebuse esitaja taotlusele võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja on nõustunud haldusasja menetluse lõpetamisega kaebusest loobumise tõttu.

§ 155

lg 4 kohaselt võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei näe antud juhul takistusi Rheinmetall Defence Electronics GmbH kaebusest loobumise avalduse vastu võtmiseks. 15.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja 5 vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. 16.

§ 108lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastavalt

§ 101

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastustaja menetluskulud seisnevad käesoleval juhul esindajakulus. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude summas 2987, 18 eurot ( sisaldab käibemaksu) väljamõistmist ning on esitanud kohtule advokaadibüroo Glimstedt OÜ 31.05.2013 arve nr 032-05-13 Kaitseväele ning arve tasumist tõendava panga konto väljavõtte. Tulenevalt

§ 109lõikest 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohtu halduskolleegium on varasemas kohtupraktikas rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-53-11, p 31,
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-24-07, p 16 ning
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-11-01, samuti
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-3-1-48-05,
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda siiski tema enda kanda. Kohtule esitatud „Kaitseväe hankekorra“ (tl 60-67 pöördel) p 1 nähtuvalt reguleerib „Kaitseväe hankekord“ Kaitseväe riigihangete planeerimist, ettevalmistamise läbiviimist ja sõlmitud hankelepingute täitmisega seotud küsimusi, p.2 sätestab, et korra kehtestamise eesmärk on tagada Kaitseväe riigihangete läbiviimise seaduslikkus ja otstarbekus ning määrata kaitseväe struktuuriüksuste ning muude asjaosaliste õigused ja kohustused hankealase tegevuse korraldamisel. Käsitletava korra III alajaotusest nähtuvalt koostab Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud hankeplaani logistikakeskuse hanketeenistus. Riigihankeid maksumusega alates 10 000 eurot käibemaksuta viib hankekorra p.39 tulenevalt läbi Logistikakeskus, p 41 sätestab, et siseriiklikud ja rahvusvahelised ühishanked ning NSPA ja EDA poolt korraldatavad ühishanked määratletakse ning kinnitatakse KVPS Logistikaosakonna ülema poolt, nimetatud hankeid viib logistikakeskus läbi koostöös KVPS Logistikaosakonna vastava projektijuhiga. Samuti nähtub hankekorrast, et Logistikakeskuse hanketeenistus tagab valdkonna eest vastutavate isikute , struktuuriüksuste finantsistide ja asjaosaliste koolitamise ja nõustamise riigihangete ja lepingute rakendamise valdkonnas (p.91). Riigihangete korraldamise kord Kaitseväes ( tl 53-56 pöördel) reguleerib kaitseväe riigihangete planeerimist, ettevalmistamist ning läbiviimist. Nimetatud korra p. 5 .1 sätestab, et hankeid, lihthankeid, lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid ning erandmenetlusi kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste ning majandushangete osas viib läbi Kaitseväe Logistikakeskus.Sama korra p. 34 kohaselt otsustab erandmenetluse kasutamise Kaitseväe Logistikakeskuse ülem , kooskõlastades selle eelnevalt KVPS Logistikaosakonna ülemaga. Punkti 40 järgi vastutab hankeprotseduuride õigeaegse ja õiguspärase korraldamise eest Logistikakeskuse ülem, järelevalvet korraldab KVPS logistikaosakond. Eeltoodust järelduvalt kuulub hangete korraldamine, sealhulgas erandhangete korraldamine vastustaja igapäevase põhitegevuse hulka ning selle vaidlustamisega seonduv kohtuasi on seotud haldusorgani igapäevase põhitegevusega. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-26-12 leidnud, et haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvaks. Teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. 6 Riigikohtu halduskolleegium on
11. jaanuari
12. a otsuses asjas nr 3-3-1-62-08,
13. mai
14. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-07 ja
15. oktoobri
16. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-04 nimetanud tingimused, millal on kaebajalt haldusorgani kasuks võimalik välja mõista kulud välise õigusabi eest: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Lisaks sellele, et tegemist on Kaitseväe Logistikakeskuse põhitegevusega seotud vaidlusega, leiab kohus, et välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmine ei ole käesolevas asjas vajalik ning põhjendatud, kuna hangete , s.h. erandhangete korraldamisega seonduvates õigusalastes küsimustes peab olema vastustajal piisava kvalifikatsiooniga töötajaid. Lisaks Logistikakeskuse kogemustele hangete korraldamisel, mis seondub ka vastavate õigusalaste kogemustega, märgib kohus , et Logistikakeskuse koosseisus on eraldi hanketeenistus, kelle kohustuseks on muu hulgas nähtuvalt Kaitseväe hankekorra p-st 91, mille sisu on kohus toonud ära eespool , koolitamine ja nõustamine riigihangete ja lepingute rakendamise valdkonnas. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kohtuasjas tegemist ka niivõrd keerukate õiguslike küsimustega, mis nõuaksid välise õigusabi kasutamist. Riigikohtu halduskolleegium on 15.11.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-58-07 selgitanud, et välise õigusabi kulude väljamõistmist haldusorgani kasuks võivad õigustada ka muud kaalukad ja erandlikud olukorrad, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras. Kohtu hinnangul käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajalt vastustaja kasuks esindajakulus seisneva menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. 17.Kolmas isik taotleb kolmanda isiku poolt menetluskuluna kantud 3886 euro väljamõistmist kaebajalt. Kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo Glikman, Alvin &Partnerid 30.05.2013 arve nr 1202505 ja 03.06.2013 arve nr 1202532 ning ning arvete tasumist tõendavad advokaadibüroo konto väljavõtted .

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 109

lg 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuigi kohtupraktikas on väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel võetud arvesse teise vaidluse kaudu esindaja kursisolekut haldusasjaga ( vt.Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-49-05 p. 21, milles samad advokaadid esindasid analoogilises vaidluses sama asutust), siis käesoleval juhul eeltoodud põhjusel väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamist põhjendatuks pidada ei saaks. Käesolevas haldusasjas võttis kohus kaebuse menetlusse 15.05.2013 määrusega, vastustaja ja kolmas isik esitasid seisukohad vastavalt 22.05 ja 23.05.2013, sealjuures kui kaebaja osundatud teises haldusasjas ( nr 3-13-1061) tehtud määrusest ( mille kohtule esitas vastustaja ühes 29.05.2013 menetlusdokumendiga, tl 93-95) nähtuvalt esitati kaebus kohtule 20.05.2013 ning vastustaja ja kolmas isik esitasid seisukohad 27.05.2013.a. Siinkohal märgib kohus etteruttavalt seonduvalt menetlusosaliste teiste väidetega , milles viidatakse osundatud teise kohtuasja määrusele, et tegemist ei ole jõustunud määrusega, mistõttu jätab kohus vastavad väited väited tähelepanuta. Esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kolmas isik osutanud teenuseid kokku 29,2 tundi, sellest tõlketeenus 6 tundi, tunnihinnaga 140 eurot. Puudub alus pidada osutatud õigusabi hinda ülemääraseks, sest osutatud õigusabi tunnihinda ei saa pidada tavapärasest vajalikust kulust oluliselt suuremaks, seda ei ole väitnud ka kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlustele esitatud vastuväidetes. Mis puudutab kolmanda isiku osutatud õigusabiteenuse mahtu (ajakulu), siis ei erine see oluliselt vastustaja esitatud menetluskulu taotluses näidatud ajakulust 7 ( vastustajal 20,30 tundi ja kolmandal isikul ilma tõlketeenuseta 23,20 tundi) ning ei saa sel põhjusel pidada ka osutatud teenuse mahtu põhjendamatuks. Käesolevas haldusasjas on kolmandaks isikuks välisriigi äriühing General Dynamics UK Ltd, kellega suhtlemisel on põhjendatud eeldada esindajal tõlkekulude kaasnemist. Menetluskulude väljamõistmise sätted hõlmavad ka kohtukulude väljamõistmist. Kohtukulud on

§ 101

lg 2 järgi riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 102p 1 tulenevalt on asja läbivaatamise kuluks ka tõlgikulud.

Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-26-12 (p.35) leidnud:“Kuid sellised kulud ei ole olukorras, mil tõlkekulude kandmise vajadus ja seos kohtumenetlusega pole tõendatud ning toimingule kulunud aeg ning tõlketeenust osutanud isik on teadmata, teiselt poolelt välja mõistetavad“. Kolmanda isiku esitatud menetluskulu väljamõistmise taotlusele lisatud dokumentides ülalkirjeldatud puudusi ei esine ning seos kohtumenetlusega on kohtu hinnangul tõendatud, mida kinnitab ka teostatud tõlketöö nimetus. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kohtumenetlusega seotult kantud tõlkekulud kaebajalt väljamõistmisele. Seoes kaebaja teiste vastuväidetega kolmanda isiku menetluskulude kohta peab kohus põhjendamatuks kaebaja väidet, et kohtu 24.05.2013 määrusega tutvumise aeg on liiga pikk, kuna puudus vajadus määruse vaidlustamiseks ning nimetatud teenuse osutamisest tulenev menetluskulu seetõttu ebavajalik. Kohtu hinnangul ei saa pidada kohtumäärusega tutvumise aja kulu ebavajalikuks kuluks olenemata konkreetse määruse mõjust menetlusosalise huvidele. Samas nõustub kohus kaebajaga, et 29.05.2013 „Statement from contracting authority received ( concerning Instigo Arsenal case) 0,4 tundi puhul ei nähtu teenuse kirjeldusest seos käesoleva haldusajaga, mistõttu 57, 60 eurot osundatud teenuse eest käesolevas asjas kantud menetluskuluna väljamõistmisele ei kuulu. Kohus nõustub osaliselt kaebajaga selles, et 03.06.2013 „Declaration of Rheinmetall to abandon the action received/../ 0,9 tundi on ülemäärane, arvestades nii kohtumääruse kui ka kaebaja kaebusest loobumise avalduse mahtu ning leiab, et mõistlik ja põhjendatud on osundatud teenusele kulutatud aja arvestamine pooles ulatuses (25minutit) ning sellest tulenevalt summas 64, 80 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3763, 60 eurot. 18.

§ 104

lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumisel pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebuse esitaja eest on Scarcon OÜ tasunud 09.05.2013 riigilõivu 654.11eurot ( maksekorraldus nr 588 tl 15). Käesoleval juhul tuli kaebajal tasuda riigilõivu tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57.1 lg 5 ja § 242 lg 1 p 1 639,11 eurot. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, millelt tuli tasuda RLS § 57.1 lg 6 järgi 15 eurot. Kaebuse esitaja on kaebuses selgitanud, et tasutud summa 645,11 eurot sisaldab nii kaebuselt tasutud riigilõivu 639,11 eurot kui ka esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivu 15 eurot. Kaebusest loobumise avalduses taotleb kaebuse esitaja tasutud riigilõivust poolena 327, 06 euro tagastamist Scarcon OÜ (reg nr 11679710) Swedbank AS-i arveldusarvele 221046352892 . RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. RLS § 3 sätestab, et riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning 8 käesolevas seaduses sätestatud määras. RLS § 15 lg 1 p 6 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendas kohus 15.05.2013 ja 24.05.2013 määrustega, seega on nimetatud taotlus läbi vaadatud ning esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud 15 eurot ei kuulu tagastamisele täies ega pooles ulatuses. Riigikohus selgitas 28.01.2013 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-99-10 ( p.11)“ Kolleegium möönis 21. märtsi 2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-11 (p 10), et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Samas lahendis (p 11) märkis kolleegium, et

v.r § 84 sõnastus jõustus

1. septembril
2. Siis ei olnud halduskohtumenetluses ette nähtud muid riigilõive kui kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutavad lõivud. Riigilõivu tasumise kohustus määruskaebuse esitamisel kehtestati alates
3. jaanuarist 2009 (enne
4. jaanuari 2011 kehtinud RLS § 56 lg 181). Kolleegium ei näinud viidatud kohtuasjas alust tõlgendada

v.r § 84 pärast täiendavate riigilõivude kehtestamist sätte algsest redaktsioonist laiemalt, st ei pidanud võimalikuks kohaldada riigilõivu tagastamise norme ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu puhul. Kuna

v.r § 84 lg 4 p 2 ja

§ 104

lg 5 p 2 vahel puudub põhimõtteline erinevus, kuulub eelnimetatud seisukoht kohaldamisele ka praegusel juhul.“ Seega on põhjendamatu taotlus esialgselt õiguskaitselt ja kaebuselt kokku tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Kaebusest loobumise avalduses ei pea kaebaja märkima põhjuseid, miks ta kaebusest loobub.

-st ei tulene, et kaebusest loobumise tõttu menetluse lõpetamisel on kohtul riigilõivu tagastamiseks

§ 104

lg 6 p 2 alusel kaalutlusõigus analoogselt

§ 109

lg 6 sätestatuga hindamaks, kas kulu kandmine oli põhjendatud ja vajalik, sealhulgas et riigilõivu tagastamine oleks lubatav mh ka

§ 104lg 5 p 3 alusel.

Kohus ei ole jätnud kaebust läbi vaatamata põhjendusel, et ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki või et kaebajal puudub kaebeõigus või et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta vastustaja alternatiivselt esitatud taotlusi ning on nende läbivaatamise kohta võtnud seisukoha 31.05.2013 määruses. Vastustajal ja kolmandal isikul ei ole olnud kaebusest loobumise avalduse osas vastuväiteid ning nad on nõustunud menetluse lõpetamisega kaebusest loobumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebajale tagastamisele pool kaebuselt tasutud riigilõivust ehk pool 639,11 eurost., s.o. 319, 56 eurot. 19.Nähtuvalt kohtutoimikus asuvalt maksekorralduselt nr 588 (tl 15) on Scarcon OÜ ( reg nr 11679710) tasunud 09.05.2013 Swedbank AS kontolt 221046352892 Rahandusministeeriumi Swedbank AS kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072673 riigilõivu 654.11eurot. Kuna osundatud summa sisaldab riigilõivu kaebuse eest 639,11 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu 15 eurot, siis kuulub kaebuse esitajale tagastamisele pool kaebuselt tasutud riigilõivust ehk pool 639,11 eurost, s.o. 319, 56 eurot. Lähtuvalt kaebuse esitaja avalduses märgitust tuleb 319, 56 eurot kanda Scarcon OÜ ( reg nr 11679710) arveldusarvele 221046352892 Swedbank AS-s selgitusega „haldusasjas nr 3-13-1006 kaebuselt tasutud riigilõivust poole tagastamine“. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 9