Määruse punktile 2 võib esitada määruskaebuse kolme tööpäeva jooksul otse Tallinna Ringkonnakohtule (280 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik
lõikest 1 võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 117 lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale.
lõike 2 kohaselt võib VAKO otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Käesoleval juhul on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2013 otsust nr 232-13/144929. Kaebusest nähtuvalt on VAKO otsuse vaidlustamine seotud vaidlustuse esemega, mistõttu tõlgendab kohus kaebust viisil, et VAKO otsust ei ole vaidlustatud
lõike 2 kohaselt eraldiseisvalt, vaid kaebuse põhiesemeks on Eesti Energia Kaevandused AS-i riigihankes „Terastrosside ostmine“ (viitenumber 146426) hankemenetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamine. 14. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Käesoleval juhul on kaebus esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2013 otsusele nr 232-13/144929, mille vaidlustamine on seotud vaidlustuse esemega, mistõttu tuleb menetlusosaliste ringi määramisel lähtuda
lõikest 1.
lg 1 kohaselt on hankeasjas vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatakse vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. Seega on käesolevas asjas vastustajaks hankija Eesti Energia Kaevandused AS, mille asukoht on äriregistri teabesüsteemi järgi Ida-Viru maakonnas Jõhvis. 15. Justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 kohaselt kuulub Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda.
lõikes 1 sätestatakse, et kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.
Üleandev kohus võib teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Arvestades 3 hankeasja läbivaatamise tähtaega, loeb kohus hankeasja menetlusse võtmise otsustamise (
16. Tulenevalt
lõikest 1 võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis.
lg 1 kitsal tõlgendamisel ei saaks lugeda kohtueelset menetlust läbituks ainuüksi seetõttu, et puudub VAKO sisuline otsus. Käesoleval juhul aga peab kohus põhjendatuks lähtuda laiendavast tõlgendusest, mille kohaselt ka juhul, kui VAKO on jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, on pakkujal õigus esitada halduskohtule kaebus
lg 1 alusel eeldusel, et VAKO on jätnud vaidlustuse läbi vaatamata õigusvastaselt. Sellist tõlgendust toetab tõhusa õiguskaitse põhimõte ning varasem kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-479, sama seisukohta on korranud Tallinna Ringkonnakohus hankeasjas 23.09.2009 määruses haldusasjas nr 3-09-1706). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks kontrollida, kas VAKO on jätnud kaebuse esitaja vaidlustuse läbi vaatamata õigusvastaselt. 17. OÜ Naprosaks Trading märgib kaebuses, et hankemenetluses nr 141649 apellatsioonikaebuse rahuldamata jätmisel tekib kaebajal õigustatud ootus hankemenetluses nr 141649 hankelepingu sõlmimisele, mistõttu sama hankeeseme suhtes 26.09.2013 uue hankemenetluse (nr 146426) alustamine viitab otseselt hankija soovile mitte sõlmida riigihankes 141649 hankelepingut. Kaebaja leiab, et hankija selline tegevus hangete korraldamisel ei ole õiguspärane, mistõttu tuleb 26.09.2013 alustatud hankemenetlus nr 146426 kehtetuks tunnistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja pöördunud järelevalve taotlusega Rahandusministeeriumi poole. Kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärgiks seega 26.09.2013 alustatud hankemenetluse (viitenumber 146426) „Terastrosside ostmine“ lõppemine (hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega). Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole kaebaja eesmärgiks, et riigihange nr 146426 viiakse läbi muudetud (õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viidud) hanketeate alusel, mistõttu leiab kohus, et VAKO on õigustatult leidnud, et 07.10.2013 vaidlustuses esitatud taotluse näol on tegemist riigihanke nr 146426 hankemenetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamise taotlusega. Kuivõrd RHS § 126 lg 1 p 5 kohaselt on vaidlustuskomisjoni pädevuses vaidlustuse rahuldamisel hankija otsuste kehtetuks tunnistamine või hankija kohustamine viima hanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega, siis leiab kohus, et VAKO on õigesti järeldanud, et kaebeõigus on vaidlustusmenetluses piiratud õigusega esitada vaidlustus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks või hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning taotlust hankija tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks enne hankelepingu sõlmimist vaidlustusmenetluses esitada ei saa. Kohus selgitab siinkohal, et juhul kui kaebaja leiab, et Rahandusministeerium on riikliku järelevalve teostamisel rikkunud kaebaja õigusi, siis saab lähtudes
lõikest 1 ja § 37 lõikest 2 kaebaja halduskohtus vaidlustada Rahandusministeeriumi haldusakti või toimingu, samuti kooskõlas RHS § 129 esitada riigihanke korraldamisel hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse hankijale, VAKOle või kaebuse halduskohtule. 18. Tulenevalt
lg 1 punktist 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Käesoleval juhul on VAKO tagastanud kaebuse esitaja vaidlustuse kuna vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus ning eeltoodust nähtub, et tagastamine on olnud õiguspärane. Seetõttu ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele. 4 19. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Eesti Energia Kaevandused AS poolt 26.09.2013 alustatud hankemenetluse (viitenumber 146426) peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 20.
lg-st 1 tulenevalt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebuse esitaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohus on 22.11.
lg 5 punktist 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Käesoleval juhul tagastatakse kaebus selle esitajale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, mistõttu on kaebuse esitajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Nähtuvalt kaebusele lisatud riigilõivu tasumist tõendavatest maksekorraldustest nr 3179 ja 3180 on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1293,23 eurot (1278,23+15). Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõikele 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. 22. Kuna kohus on eespool jõudnud järeldusele, et VAKO on oma 09.10.2013 otsusega õiguspäraselt tagastanud OÜ Naprosaks Trading 07.10.2013 vaidlustuse ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis ei pea kohus käesoleval juhul OÜ Naprosaks Trading kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule üleandmist põhjendatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.