) §-le 94 lg 1 ja 2, tegi maksuhaldur hindamise teel kindlaks, et OÜ Mikropol deklareeris kontrollitaval perioodil jaanuar 2007 – detsember 2007 vähem 18% maksustatavat käivet 2 264 051 krooni, käibemaksu 407 531 krooni, rohkem deklareerinud sisendkäibemaksu 23 834 krooni ja vähem deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu 431 365 krooni. 3.2 Kontrolli käigus esitatud dokumentidest nähtus, et äriühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 mõttes, sh alkohoolsed joogid, trikoo, plätud, grillimistarvikud, talverehvid jne. Majandustegevuse registri andmetel ei ole OÜ-le Mikropol kontrollitaval perioodil alkoholi müügiluba väljastatud. Autoregistrikeskuse andmetel puudusid OÜ-l Mikropol sõidukid ja samuti ei ole maksumaksja esitanud lepingut isikliku sõiduauto kasutamise kohta ettevõtluse tarbeks. P.R. ei osanud kommenteerida talverehvide ostu. Samuti puuduvad maksuhalduril maksuotsuses tuvastatud deklareerimata käibe edasise kasutamise kohta ettevõtluse tarbeks dokumendid ja andmed. N.R. 24.01.2008.a selgituste kohaselt on osaühingu pearaamatus näha sularaha kanded, kuid maksuhaldurile ei ole pearaamatut esitatud. Maksumaksja käis 08.02.2008.a ja 20.05.2008.a maksuhalduri ruumides kontrollaktiga ja kogutud tõenditega tutvumas ning lisatõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ Mikropol on kontrollitaval perioodil jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud summas 2 710 895 krooni ja sellelt arvestatud tulumaksu 764 610 krooni. 4. Vastutusotsuse täiendavad põhjendused. 4.1 Vastutusotsuse kohaselt on maksuvõlg tekkinud OÜ Mikropol 11.06.2008.a maksuotsusega määratud täiendavate maksusummade tasumata jätmise tõttu. 04.08.2008.a otsusega nr 13-1/236 2 rahuldati OÜ Mikropol maksuvõlgade ajatamise taotlus, millega võimaldati maksuvõla tasumist maksegraafiku alusel kuni 15.01.2009.a. OÜ Mikropol likvideeris maksuvõla vaid osaliselt. 30.11.2009.a otsusega nr 13-1/5769 jättis maksuhaldur rahuldamata OÜ Mikropol taotluse maksuvõlgade ajatamiseks. Maksuhaldur tegi 17.03.2010.a AS-le Swedbank korraldused arestida OÜ Mikropol arvelduskontod ning kanda rahalised vahendid üle maksuhalduri kontole. 14.10.2010.a on maksuhaldur edastanud avalduse nr 13-5/2690-4, millega taotles täitemenetluse algatamist OÜ Mikropol maksuvõla sundtäitmiseks summas 600 984,83 krooni. Nimetatud toimingute tulemusel rahalisi vahendeid ei laekunud ning äriühingul oleva vara arvelt oli maksuvõla sissenõudmine võimatu. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-l Mikropol puudub registervara ning põhivara ja seega puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Tuginedes eeltoodule asus maksuhaldur seisukohale, et maksuhalduril on
lg 5 kohaselt alus vastutusotsuse koostamiseks
4.2 P.R. vastutust põhjendati vastutusotsuses järgmiselt. OÜ Mikropol, mille juhatuse liikmeks oli perioodil 20.01.1997 kuni 28.03.2008.a P.R., on teadlikult jätnud deklareerimata ja raamatupidamises kajastamata osa ettevõtluses teenuse osutamisest saadud maksustatavast käibest, samuti on teadlikult teinud kulutusi, millel seos OÜ Mikropol majandustegevusega puudub. P.R. on jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse korraldada nõuetekohaselt OÜ Mikropol raamatupidamist, millele viitab otseselt kassaorderite ja kassaraamatu puudumine. Samuti jättis P.R. esitamata pearaamatu oma väite, et pearaamatus on sularahakanded näha, tõendamiseks. Tulenevalt sellest sai võimalikuks OÜ Mikropol maksudeklaratsioonis ebaõigete andmete kajastamine ja esitamine. P.R. on korraldanud OÜ Mikropol majandustegevust, vastu võtnud OÜ Mikropol eest ja nimel otsuseid, organiseerinud töökorraldust. Seega on P.R. isik, kes on teostanud tehinguid tellijatega, jättes raamatupidamise algdokumendid koostamata ja esitades seetõttu valeandmetega raamatupidamisdokumendid ning maksudeklaratsioonid. P.R. on intensiivselt suhtunud tagajärgede saabumisse, sest deklaratsioonides on toimunud valeandmete esitamine korduvalt. Seega on P.R. loonud tahtlikult seisundi, milles ta pidevalt varjas maksuobjekti ja/või tulusid ja sellises seisundis rikkus pidevalt ja kestvalt kohustust maksta OÜ Mikropol eest ja nimel makse. P.R. teadis, et tehingute puhul on raamatupidamise arvestuse aluseks algdokumendid. P.R. oli teadlik, et majandustehingute ebapiisav dokumenteerimine, s.h kassaorderite ja kassaarvestuse puudumine põhjustavad ebaõigete andmete deklareerimise maksudeklaratsioonides ning seega on P.R. esitanud teadlikult maksuhaldurile ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Väärarvutuseks loetakse tahtlikult valeandmete esitamist maksudeklaratsioonis või muus sarnases dokumendis, mille tulemusena vähendati maksukohustust. Seega on P.R. esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid ning teo eesmärk oli tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamine. P.R. on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus maksuhaldur, maksukohustusest kontrollmenetluse kaudu teada saades, oli olukorras, kus OÜ Mikropol maksevõime oli oluliselt halvenenud. P.R. tegevus maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamisel on otseses seoses riigile tekitatud kahjuga. P.R. tegutses kaudse tahtlusega.
lg-s 1 ja § 98 lg-s 1 sätestatud tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 5, mitte karistusõigusest, nagu on seda teinud maksuhaldur. PMTK ei ole veenvalt tuvastanud ega tõendanud, et kaebajal oleks seoses OÜ Mikropol väidetava maksuvõlaga õigusvastast tagajärge soovinud.
alusel tehtud vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt kui kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksukohustuslase kohustuste täitmise eest.
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Riigikohus on
lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 järeldanud, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2005.a otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). 8.2 Kuivõrd antud juhul nõutakse kaebajalt sisse OÜ Mikropol maksuvõlga, mille tasumiseks kohustati OÜ-d Mikropol PMTK 11.06.2008.a maksuotsusega nr 12-5/541, tuleb tuvastada, kas viidatud maksuotsusega nõutud maksuvõla tekkimise on põhjustanud kaebaja poolt tema
st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise tagamise kohustuse rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest. 8.3 Esmalt märgib kohus, et lähtudes kehtivast kohtupraktikast on vastutusotsuse adressaadil õigus äriühingule koostatud maksuotsust sisuliselt vaidlustada sõltumata sellest, kas ta äriühingu seadusliku esindajana maksuotsuse vaidlustamise võimalust kasutas või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011.a otsus haldusasjas nr 3-07-1863, p 11 ning 01.06.2010.a määrus haldusasjas nr 3-10-177). Halduskohus on vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel pädev andma hinnanguid maksuotsuses sisalduvatele asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele. 8.4 Järgnevalt peatub kohus kaebaja väidetel, mis käsitlevad OÜ Mikropol maksuvõla ebaõiget tuvastamist PMTK 11.06.2008.a maksuotsusega. Maksuotsuse lk 8 on maksuhaldur selgitanud, et OÜ Mikropol käive on tuvastatud hindamise teel. Kohus leiab, et maksuotsuses on piisavalt põhjendatud maksuhalduri seisukohta käibe varjamise kohta OÜ Mikropol poolt ning põhjalikult selgitatud, millistest andmetest on OÜ Mikropol tegeliku käibe hindamisel lähtutud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on põhjendamatult lähtunud AS Tallinna Krematoorium poolt esitatud matusegraafikutest ja tellimuslehtedest. Asjas puudub vaidlus, et OÜ Mikropol rentis koostöölepingu alusel alates 2004.a jaanuaris AS-lt Tallinna Krematoorium 6 peiede- ja toitlustusteenuse osutamiseks ruume ning OÜ Mikropol kohustus teenindama esmajärjekorras AS Tallinna Krematoorium poolt suunatud kliente. AS Tallinna Krematoorium poolt maksuhaldurile esitatud matusegraafikutes ja klientide tellimuslehtedes olid kirjas andmed ja peielaua broneeringud 1069 kliendi kohta 2007.a. OÜ Mikropol esitatud andmete ja dokumentide kohaselt tellis 2007.a peielaua 500 inimest. Lähtudes AS Tallinna Krematoorium andmetest toimus 2007.a novembris 95 peiet, kuid OÜ Mikropol dokumentidest nähtuvalt 37 peiet. Samuti puudub asjas vaidlus, et 34 AS Tallinna Krematoorium nimekirjas olevat, kuid OÜ Mikropol dokumentidest puuduvat inimest kinnitasid maksuhaldurile peiede toimumist AS Tallinna Krematoorium ruumides. Kaebaja ei ole maksuotsuses tuvastatud vastuolu OÜ Mikropol poolt deklareeritud 2007.a novembrikuu käibe ja AS Tallinna Krematoorium graafikute ning tellimuslehtede alusel kindlakstehtud käibe vahel selgitanud ega esitanud tõendeid või põhjendusi vastuolu kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebaja on OÜ Mikropol maksumenetluses antud seletustes (kd I, tl 178) nõustunud käivet suurendama, on kaebaja ka ise pidanud võimalikuks seda, et OÜ Mikropol on jätnud 2007.a deklareerimata ja raamatupidamises kajastamata osa ettevõtluses teenuse osutamisest saadud maksustatavast käibest. Kohus märgib, et maksukohustuslase majandustegevust puudutavad dokumendid on eelkõige tema enda mõjusfääris ning ka oma majandustegevuse eripärasid ja konkreetsete tehingutega seonduvat oskab eeldatavalt kõige paremini selgitada maksukohustuslane ise. Maksukohustuslane ei peaks saama vältida maksude tasumist ainuüksi seeläbi, et ta ei deklareeri käivet ega esita maksuhaldurile oma majandustegevuse kohta asjakohaseid dokumente ega sisulisi selgitusi. Seetõttu on alusetu maksuhaldurile ette heita maksuotsuse rajamist kolmandatelt isikutelt kogutud tõenditele. 8.5 OÜ Mikropol ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestamise tabel on toodud maksuotsuse lisas 2 ning selgitus kulude arvestamise kohta on toodud maksuotsuse lk 7. Maksuotsusest nähtub, et ettevõtlusega mitteseotud kuluks on arvestatud OÜ Mikropol deklareerimata jäetud käive (koos käibemaksuga), kuna maksuotsuse selgituste kohaselt ei kajastunud OÜ Mikropol raamatupidamises deklareerimata jäetud käibe tarvitamine ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Samuti on maksuotsusest nähtuvalt arvestatud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks alkoholi, sokkide, trikoo, grillimistarvikute, sääsetõrje, talverehvide jm soetamiseks tehtud väljamaksed, kuna maksukohustuslane ei esitanud maksumenetluses andmeid ega tõendeid, mis kinnitaksid kulutuste seotust OÜ Mikropol ettevõtlusega. Seega on ainetud kaebaja väited, et vastutusotsuses ei ole jälgitav, millest lähtuvalt järeldati, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kohus ei pea kaebaja üldsõnaliste väidete alusel põhjendatuks analüüsida iga maksuotsuse lisas 2 loetletud väljamakse seotust OÜ Mikropol ettevõtlusega, olukorras, kus kaebaja ise kohtumenetluses ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole. 8.6 Riigikohus on asunud seisukohale, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007.a otsus nr 3-3-1-34-07 p 13).
lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud tõendada, et maksusumma oleks määratud valesti. Seega on OÜ-l Mikropol tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida vastutusotsusega kaebajat tasuma kohustatakse. 8.7 Kohus on seisukohal, et vastutusotsuses on kaebaja süüd, samuti põhjuslikku seost maksuvõla tekkimise ja maksuseaduste rikkumise vahel piisaval määral selgitatud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Kohus märgib, et kuivõrd käibe varjamine on oma olemuselt tahtlik maksuseaduste rikkumine, siis ei muuda 7 asjaolu, et maksuhaldur on lähtunud ekslikult kaebaja süüvormi sisustamisel karistusõiguslikust kaudse tahtluse mõistest, vastutusotsust õigusvastaseks. 8.8 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.