Obsah (5)

§ 67§ 63§ 64§ 55§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2173 Haldusasi J.T.i kaebus Tallinna Vangla

) § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 82 lg 3 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.11.2 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes karistamise aluseks olev distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav omas ajal ja kohas tubakatooteid, kus kinnipeetaval puudus selleks õigus (tl 11 pöördel-12). 1 Tallinna Vangla 06.09.2011 vaideotsusega nr 1-13/35390-1 jäeti J.T.i vaie 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja J.T.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 17-18).

1. J.T. esitas 08.09.2011 Tallina Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d tühistamiseks ning distsiplinaarasja algatamise aluseks olnud sündmuse käigus vangla poolt konfiskeeritud suitsu tagastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja juhtumi kompensatsiooniks pakki sigarette. Ühes kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning esialgse õiguskaitse taotluse, paludes distsiplinaarkaristuse täideviimise peatamist kohtumenetluse ajaks (tl 12).
2. 15.09.2011 määrusega kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d täitmise kuni kaebuse menetlusse võtmise või kaebuse tagastamise määruse jõustumiseni (tl 20-22).
3. 24.10.2011 määrusega kohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise taotluse osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel ning jättis kaebuse muus osas puuduste tõttu käiguta. 31.10.2011 saabunud kaebuse täiendusega kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused. 04.11.2011 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja võttis kaebuse Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d tühistamise ja suitsu tagastamise nõudes menetlusse (tl 47–49). Määruse resolutsiooni punktiga 7 pikendas kohus 15.09.2011 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivusaega, peatades Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 29.06.2012 kohtumäärusega määras kohus haldusasja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Kaebuse kohaselt võeti kaebajalt suits ära seesmise lokaalvärava juures, seega väljaspool lokaalväravat, kust kaebaja oleks saanud tagasi välja minna, mida kaebaja ka teha kavatses, kuid kuna kaebaja jäi läbi trellide vaatama, kui kaugel on tema helistamisjärjekord, otsustas valvur ta kohe läbi otsida. Eelneva tõttu ei saanud kaebaja ära suitsetada alles jäänud sigaretti ega ka kasutada umbes 25-minutilist jalutusaega, sest kaebaja oli suitsud juba kappi ära pannud ja uuesti talle suitsu ei väljastatud. Vaidemenetluses ei uurinud vangla korrapäraselt, kus täpselt kaebajalt suits ära võeti. Kaebaja soovib suitsu tagasi saada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 7.

§ 67

punkti 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) punkti 14.11.2 kohaselt kinni peetavale isikute lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed hoiustatakse vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes. Kinni peetavale isikule väljastatakse tubakatooted ja suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. 8. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristust, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 2 9.

§ 64

lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vanglateenistus. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

§ 64

lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõike 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi käskkiri nr 1135-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

1. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes J.T.i distsipliinirikkumine tubakatoodete omamises selleks mitteettenähtud kohas ja ajal. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuse ametniku Urmas Kase 23.07.2011 ettekandega nr
2. Nimetatud ettekandest nähtub, et 23.07.2011 kella 20.30 ajal kolmanda üksuse
3. korrusel peale jalutuskäiku ning sigarettide suitsulaegastesse paigutamist avastas U.Kask kinnipeetavate läbiotsimise käigus J.T.i taskust ühe sigareti Red & White. Sigareti omamine selleks mitteettenähtud ajal ja kohas on vastuolus

§ 67

punktist 1, VSE § 82 lg-st 3 ning Tallinna Vangla kodukorra punktist 14.11.2 tulenevate nõuetega. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. Vanglateenistuse ametniku U.Kase ettekandest nähtub selgelt, et läbiotsimine toimus peale jalutuskäiku sigarettide suitsulaegastesse paigutamist. Samuti nähtub 23.07.2011 aktist esemete äravõtmise kohta, et kinnipeetav J.T.ilt võeti sigaret ära seesmise lokaalvärava juures. Kolmanda üksuse sektsiooni 3-1 seesmine lokaalvärav asub peale suitsetamistarvete laekaid ning juhul, kui kinnipeetav on pannud suitsetamistarbed laekasse ja ta sektsiooni viiva lokaalvärava juures läbi otsitakse, siis ei või tal enam sigarette kaasas olla. Seega ei oleks J.T.il olnud võimalik enam suitsetada ning tema sellekohane väide ei vasta tõele. Samuti nähtub U.Kase koostatud ettekandest: „Läbiotsimist tehes avastasin, et kinnipeetav J.T.i tasku on pisut punnis, küsimuse peale, mis taskus on, ütles J.T., et paberid. Võtsin J.T.i taskust paberid välja ja leidsin nende vahelt peidetuna sigareti Red & White.“ Seega oleks kaebuse esitajal olnud võimalik vanglateenistuse ametniku küsimusele, mis tal taskus on, vastata, et sigaret, mille ta kavatseb kohe ära tõmmata. Seda aga kaebuse esitaja ei teinud, mistõttu võib asuda seisukohale, et sigaret oli paberite vahel eesmärgiga seda vanglateenistuse ametniku eest peita. Juhul, kui kaebuse esitajal oleks olnud veel võimalik suitsetada, oleks ta vanglateenistuse ametnikule ka sellest teada andnud, mitte sigaretti taskusse paberite vahele peitnud. Vastustaja selgitab, et helistamise järjekorra vaatamiseks ei ole kinnipeetaval vaja lokaalvärava juurde minna, kuna see asub täpselt trellitatud lokaalvärava juures. Teine telefon aga ei paista ka siis, kui lokaalvärava juurde minna, vaid selle nägemiseks on vaja läbi lokaalvärava minna. Sellisel juhul aga ei tohi kinnipeetaval taskus sigaretti olla, kuna sektsioonis on keelatud suitsetamistarvete ja tubakatoodete omamine. Samas on kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse käigus 27.07.2011 kirjutatud seletuskirjas ise märkinud: „23.07.2011 kella 20.30 ajal panin ma suitsupaki kappi ära ja koheselt peale suitsude ära panemist hakkas mind valvur Urmas Kask läbi otsima (ilma kummikinnasteta, palja käsi). Ma andsin küll pakiga suitsud kappi ära, kuid jätsin spetsiaalselt ühe suitsu taskusse, et enne jalutamisaja lõppu see ära teha.“ Seega tunnistab kaebuse esitaja ise, et oli enne seda, kui valvur tema taskust sigareti leidis, oma suitsupaki suitsetamistarvete laekasse pannud. Kodukorra punkti 14.11.2 kolmanda lause kohaselt on kinni peetav isik peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. Peale seda, kui kinnipeetav on suitsetamistarbed laekasse pannud ei ole tal enam võimalik suitsetada. 11. Kaebuse esitaja esitas vaide 24.08.2011 ehk kuu aega peale vaidlusalust intsidenti. Tallinna Vanglas säilitatakse videosalvestisi reeglina ühe kuu jooksul ning seega ei olnud vaide esitamise 3 ajaks säilinud lindistust, mis kajastaks kolmanda üksuse 23.07.2011 jalutuskäiku. Samas ei oleks videosalvestiste vaatamine ka vajalik, kuna vaidlust ei ole selle üle, kas kinnipeetavad veel jalutasid ja suitsetasid või mitte. Vaidlus käib selle üle, kas J.T.i jalutuskäik, seega ka suitsetamiseks ettenähtud aeg, oli lõppenud või mitte ning kas tal oli võimalik taskust leitud sigaretti veel enne kambrisse minekut suitsetada. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et J.T.i jalutuskäik oli lõppenud, mistõttu tal ei oleks olnud võimalik ka taskust leitud sigaretti ära suitsetada.

§ 55

lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seega peab vangla tagama, et kinnipeetav saaks päevas jalutada vähemalt ühe tunni vältel päevas. Tallinna Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal 21.05.2010 kinnitatud Tallinna Vangla vangistusosakonna 1, 2.,

1. ja
2. elusektsiooni (alates 01.06.2011 kolmas ja neljas üksus) jalutamiseaegade graafiku kohaselt toimus vaidlusaluse intsidendi ajal kolmandas üksuses jalutuskäik ajavahemikul 08.00-09.30 ja 20.00-21.
3. Vaatamata sellele, et jalutamisaegade graafiku kohaselt oleks kaebuse esitaja graafikujärgne jalutuskäik pidanud lõppema kell 21.00, ei muuda see vaidlustatud kaskkirja õigusvastaseks. Kaebuse esitaja ei saa põhjendada peale jalutuskäiku tema läbiotsimisel leitud sigareti leidmist asjaoluga, et kaebuse esitaja jalutuskäik lõppes kell 20.30, kuigi graafiku kohaselt pidi jalutuskäik lõppema kell 21.
4. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
6. Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d tühistamiseks. Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirjaga nr 1135-d karistati kinnipeetav J.T.it

§ 67

p 1, VSE § 82 lg 3 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.11.2 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes karistamise aluseks olev distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav omas ajal ja kohas tubakatooteid, kus kinnipeetaval puudus selleks õigus. 14.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSE § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kodukorra punkti 14.11.1 kohaselt on kinni peetaval isikul lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel ja punkti 14.11.2 kohaselt kinni peetavale isikute lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed hoiustatakse vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes. Kinni peetavale isikule väljastatakse tubakatooted ja suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. 15. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 35 -36) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest (tl 36 pöördel – 38) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et vanglateenistuse ametnik U.Kask teostas peale tubakatoodete laekasse panemist seesmise lokaalvärava juures kinnipeetavate läbiotsimist ning avastas kinnipeetav J.T.i taskust paberite vahelt ühe sigareti. Vastustaja seletusest nähtuvalt asub kolmanda üksuse sektsiooni 3-1 seesmine lokaalvärav peale suitsetamistarvete laekaid (tl 60).Valvuri U.Kase 23.07.2011 ettekandes nr 1635 (tl 15, 36 pöördel) on märgitud, et 23.07.2011 III üksuse

1. korrusel (2 vangistussektsioonis) kella 20.30 paiku õhtuselt jalutuskäigult sektsiooni kambritesse tagasi tulijaid peale suitsulaegastesse suitsude ära panemist, värava juures kontrollides ja läbiotsimist tehes avastas ta, et kinnipeetav J.T.i tasku on pisut punnis. Küsimuse peale mis taskus on, ütles J.T. vastuseks, et paberid. Valvur U.Kask võttis J.T.i taskust paberid välja ja leidis nende vahele peidetuna ühe sigareti Red &White. Valvur U. Kask pakkus J.T.ile võimalust kirjutada seletuskiri. J.T. seletuskirja kirjutada ei soovinud. Samuti nähtub aktist esemete äravõtmise kohta (tl 15 pöördel, 37), 4 et kolmanda üksuse lokaalvärava juures on kinnipeetav J.T.ilt ära võetud üks sigaret Red &White. Kuigi kohtule esitatud koopial aktist on akti koostamise aeg halvasti nähtav, võib sellest siiski välja lugeda, et sündmus on toimunud 23.07.2011 kell 20.
2. Haldusasjas ei ole eeltoodu üle ka vaidlust. Kaebaja on oma 27.07.2011 seletuskirjas (tl 16, 37 pöördel) kirjutanud, et 23.07.2011 kell 20.30 pani ta suitsupaki kappi ära. Ta andis küll pakiga suitsud kappi ära, aga jättis spetsiaalselt ühe suitsu taskusse, et see enne jalutusaja lõppu ära teha. Koheselt peale suitsude ärapanemist hakkas valvur U.Kask teda läbi otsima. Kaebaja on ka 23.08.2011 vaide lisas (tl 10 pöördel-11) märkinud, et valvur U.Kask kiirustas teiste lokaaltsooni minevatega ka kaebajat läbi otsima, kaebajalt võeti suits ära suitsulaegaste juures, suits ei olnud peidetud paberite vahele, vaid suits oli taskus, kus olid ka vajalikud paberid. Tulenevalt Kodukorra p 14.11.2 viimasest lausest, mille kohaselt on kinni peetav isik peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse ja asjaolust, et kaebaja 23.07.2011 kell 20.30 pani suitsupaki kappi, oli kaebaja seega jalutuskäigult naasnud ning tal ei olnud õigus enam enda juures tubakatooteid hoida. Seega pani kaebaja toime VSE § 82 lg 3 ja Kodukorra p 14.11.2 rikkumise.
3. Kaebajale on 27.07.2011 allkirja vastu tutvustatud valvur U.Kase 23.07.2011 ettekannet (tl 15, 36 pöördel). Kaebaja ei ole oma 27.07.2011 seletuskirjas vaidlustanud valvur U.Kase 23.07.2011 ettekandes märgitud asjaolu, et valvuri küsimise peale, mis tal taskus on, kaebaja ei avaldanud, et tal on taskus sigaret, mille ta kavatseb veel enne jalutusaja lõppu ära tõmmata, vaid kaebaja vastas, et tal on taskus paberid. Asjaolust, et kaebaja varjas, et tal on sigaret taskus, järeldab kohus ja on järeldatud õigesti ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, et kaebaja oli sigareti peitnud taskusse paberite vahele eesmärgiga hoida seda enda juures, mitte aga kavatsusega see kohe ära tõmmata. Kaebaja 27.07.2011 seletuskirjas märgitu, et ta kavatses taskusse pandud sigareti veel enne jalutusaja lõppu ära tõmmata, on kohtu hinnangul kaebaja hiljem esitanud ettekäändena enda õigusrikkumise õigustamiseks. Kaebaja ei ole oma 27.07.2011 seletuskirjas ega vaides vaidlustanud ka valvur U.Kase 23.07.2011 ettekandes märgitud asjaolu, et kaebaja ei soovinud 23.07.2011 seletuskirja kirjutada. Seetõttu ei saa pidada usaldusväärseks kaebaja 27.07.2011 seletuskirjas märgitut, et ta tahtis valvurile selgitada, et ta ei taha sigaretti sisse viia vaid ära tõmmata, aga valvur ei teinud sellest väljagi. 17.

§ 63

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirjas on juhtumi tehiolusid arvestades leitud, et kinnipeetav pani toime raske distsipliinirikkumise. Keelatud esemete ehk tubakatoodete omamine on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine. Vales kohas suitsetamine võib kahjustada põhjendamatult nii teiste kinnipeetavate, kui ka vanglateenistuse ametnike tervist. Samuti põleva suitsuga ringiliikumine selleks mitteettenähtud kohtades, eirates tuleohutusnõudeid, võib tulekahju tekkimisel ohustada vangla julgeolekut. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Käskkirjas on leitud, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud tegu, ei ole eesmärgipärane talle määrata noomitust. Kokkusaamiste keelamist ei ole otstarbekas määrata, kuna kinnipeetaval ei ole kokkusaamisi toimunud. Kuna kinnipeetavat on ka eelnevalt karistatud selleks mitteettenähtud kohas ja ajal suitsetamise ja tubakatoodete omamise eest, kuid ta ei ole määratud karistustest teinud järeldusi, siis on ka töölt eemaldamine antud rikkumise eest liiga kerge karistus. Seega on otstarbekas määrata praegusel juhul karistuseks kartserisse paigutamine kui rangeim distsiplinaarkaristus. Kartserisse paigutamine tooks tema jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks kinnipeetav karistusest ka vajalikud järeldused. See suunaks piisavalt efektiivselt kinnipeetavat edaspidi vanglas õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on arvestatud karistust raskendava asjaoluna kaebajal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kergendava asjaoluna kaebaja poolt tehtu kahetsemist. Samas haldusasja materjalidest 5 ei ilmne, et kaebaja oma tegu kahetseks. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu aga toonud kaasa kaebajale ebaproportsionaalse karistuse määramist võrreldes toime pandud rikkumisega.

1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkiri nr 1135-d õiguspärane haldusakt ning puudub alus selle tühistamiseks. on
2. VSE § 82 lg 3 esimese lause kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures tubakatooteid hoida. VSE § 82 lg 3 teise lause ja Kodukorra punkti 14.11.2 kohaselt tubakatooted ja suitsetamistarbed hoiustatakse vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes, kuhu kinni peetav isik on kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist panema. Käesoleval juhul jättis kaebaja 23.07.2011 kell 20.30 suitsupakki selleks ettenähtud laekasse pannes ühe sigareti laekasse panemata ja peitis selle taskusse eesmärgiga hoida seda enda juures. Seega on vanglateenistuse ametnik õiguspäraselt kaebaja taskusse peidetud sigareti kaebajalt ära võtnud ning puudub alus vastustaja kohustamiseks kaebajale sigaretti tagastama.
3. Vastavalt HKMS § 253 lg-le 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb tühistada 15.09.2011 määrusega kohaldatud ja 04.11.2011 määrusega pikendatud esialgne õiguskaitse, millega kohus peatas Tallinna Vangla 23.08.2011 käskkirja nr 1135-d täitmise.
4. 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 285 lg 1 näeb ette, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kaebaja vabastati maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel Tallinna Halduskohtu 15.09.2011 määrusega ja kaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 04.11.2011 määrusega. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 sätestas, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Sarnane regulatsioon sisaldub ka kehtiva HKMS § 118 lg-s
5. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks, seega pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Vangla pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). Aili Maasik Kohtunik 6