Obsah (6)

§ 3§ 12§ 59§ 60§ 61§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1509 Haldusasi Menetlusosalised E.A.a kaebu

§ 3

lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

§ 12

lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud ehitusseaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Vastavalt

§ 59

lg 2 on ehitusjärelvalve teostamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse kohustus.

§ 60

lg 1 p 1 kohaselt on ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses kontrollida ehitusseaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas. 4

§ 61

lg 1 p 3 ja 9 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist; ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Tulenevalt eeltoodust, kuna ehitusjärelevalvet teostav ametnik tuvastas, et ehitamine toimus projekti eirates, tegi Maardu Linnavalitsuse ehitusinspektor kaebuse esitajale 03.06.2013 ettekirjutuse ning kohustas kaebuse esitajat viima teekatendi kõrguse projektiga vastavusse. 7.

1. Vastustaja arvamusel kinnistute vahel asuva kraavi puhastamine/korrastamine ei tagaks probleemi lahendamist, kuna Xxxxxxxxx kinnistu hoovi ehitatud parkettkattega teepind on ehitatud projektiga võrreldes 0,11 - 0,26 meetri võrra kõrgemale, sellest tulenev järsem kalle kinnistute vahelise kraavi suunas põhjustab sadevee kiirema äravoolamise sellesse kraavi ja seega väiksem osa sadanud veest imbub läbi kiviparkettkatte kividevaheliste vuukide maasse Xxxxxxxxx kinnistul. Kõrgem veetase kraavis mõjutab negatiivselt xxxxxxxx kinnistu niiskusrežiimi. 7.
2. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus on piisavalt motiveeritud ja põhjendatud ning vastab kõikidele

§ 61lg 4 sätestatud nõuetele.

Ettekirjutuses on välja toodud, et tuvastati kinnistu sissesõidu teekatendi pinna tõstmine naaberkinnistu Xxxxxxxxx pinnast tunduvalt kõrgemale ning teostatud geodeetiliste mõõtmiste kohaselt on Xxxxxxxxx hoovi parkettkividest teekatend rajatud kõrgemale, kui on projektis ette nähtud. Ettekirjutuses on märgitud, et pinnase ülemäärase tõstmise tulemusel on tekitatud Xxxxxxxxx kinnistul liigniiskus. 7.4. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et ettekirjutus on ebamõistlikult koormav osas, mis kohustab kaebuse esitajat ehitama ümber kogu sissesõidu teekatendi. Vastustaja ei nõua elamu lammutamist või ümberehitamist, vaid nõuab teekatendi kõrguse projektiga vastavusse viimist, mis ei ole koormav või rahaliselt ülemäära kulukas.

järgi tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile.

§ 29

lg 1 p 3 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Juhul, kui ehitise omanik ei soovinud ehitada iseenda tellitud projekti kohaselt, peab ta arvestama sellega, et hiljemalt kasutusloa taotlemisel selgub ehitusseaduse rikkumine ja ehitis tuleb viia projektiga kooskõlla. 7.

1. Kaebuse esitaja toodud Riigikohtu otsused ei ole asjassepuutuvad. Riigikohus oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-12 möönis, et igasugune maapinna tõstmine detailplaneeringus reguleerimist ei vaja ega mõjuta ka naaberkinnisasjade omanike õigusi. Vastustaja on nõus sellega, et tõstmine detailplaneeringus reguleerimist ei vaja, kuna maapinna tõstmine, st vertikaalplaneerimine reguleeritakse ehitusprojektiga. Ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-99 ei ole vastustaja arvamusel asjassepuutuv, kuna on seotud Tolliameti ettekirjutusega tollivõla tasumise kohta. 7.
2. Kaebaja väidab, et rajas maja ümber drenaaži ning et kahe kinnistu ehk Xxxxxxxxx vahel olev drenaažikraav on ühendatud Muuga aedlinna sadevee kanalisatsiooniga. 27.06.2007 väljastatud tehniliste tingimustega T 94-07 on sätestatud, et tuleb lahendada vihmavete ärajuhtimine tänava ääres kraavidega või drenaažiga. Põhikraavidesse toru panekul paigaldatava toru läbimõõt ja kõrgus täiendavalt kooskõlastada. Kaebaja ei kooskõlastanud paigaldatava toru läbimõõtu ja kõrgust ega tellinud drenaaži rajamiseks projekti. 5 Kaebaja väide selle kohta, et ta rajas drenaaži ja ühendas drenaažikraavi sadevee kanalisatsiooniga on paljasõnaline. See, et kaebaja kinnistul on kraav, ei tähenda seda, et on olemas toimiv drenaaž. 22.11.2013 ülevaatuse käigus on tuvastatud, et kinnistute Xxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx vahelises kraavis seisab vesi ja puudub äravool, sadeveekraav ei tööta ja drenaaž ei toimi. See, et aastatel 2011-2012 rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituse käigus tõsteti xxxxxxxxx teekatendit, ei õigusta kaebaja elamut ümbritseva maapinna tõstmist 2008.a. kõrgemale, kui projektis toodud kõrgusarvud lubavad. Kaebaja väidab, et kiviparkettkatte kraavipoolsesse serva on paigaldatud ääriskivi, mis vähendab sadevee voolamist drenaažikraavi. Ülalnimetatud väide ei ole tegelikkusega kooskõlas. Kiviparkettkatte kraavipoolsesse serva paigaldatud ääriskivi pealispind ei ulatu kõrgemale kiviparkettkatte pealispinnast, vaid on sellega ääretasa (vt 22.11.2013 ülevaatuse akt). Seepärast ei ole ääriskivi takistuseks vee valgumisele kinnistute vahelise nn drenaažkraavi nõlvale ja sealt kraavi. Ka kiviparkettkattelt kraavi nõlvale eemaldatav lumi võib olla sulamise ajal kraavi kõrge veetaseme ja naaberkinnistu liigniiskuse üheks põhjuseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, mille alusel ta eiras Eesti Vabariigi ehitusvaldkonna seadusandlust ja mis tema arvates andis talle õiguse ehitada sidumisprojekti rikkudes.
3. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja väide, nagu oleks kraav Xxxxxxxxx vahel rajatud eraldi kaebuse esitaja vastutuleku korras, ei vasta tõele. Kraav on sellel kohal olnud juba aastakümneid, alates ajast, kui need krundid juba Nõukogude Eesti ajal välja mõõdeti ja jagati. Ei vasta ka tõele, et kraav on Xxxxxxxxx territooriumil - kraav on osaliselt nii Xxxxxxxxx kui ka Xxxxxxxxx territooriumil. Kolmas isik nõustub vastustaja vastuses väljatoodud argumentidega. Maardu Linnavalitsuse argumentatsioon on põhiliselt suunatud niiskusrežiimi rikkumisele. Pärast naabri krundi omavolilist tõstmist on vihmaperioodidel Xxxxxxxxx krundi pinnas tuntavalt palju märjem ja pehmem. Minu pere olnud sellel krundil juba alates 1970-ndatest. Alates sellest ajast paiknevad naaberkrundid põhimõtteliselt samal tasapinnal – sellistes tingimustes sai see krunt omal ajal omandatud ja selline ühtlaselt samatasapinnalise naabermaastik on meid ka ümbritsenud. Olukord, kus naaber omavoliliselt tõstab oma krundi pinda kohati enam, kui veerand meetrit, ei ole kuidagi aktsepteeritav. Kokkuvõttes leian, et lisaks niiskusrežiimi rikkumisele kahjustab naabri krundi omavoliline väga suures ulatuses tõstmine minu omandiõigust, kahjustades minu kinnisasja väärtust: varasema samal tasapinnal naaberkrundi asemel on kuni veerand meetrit kõrgem omavolilise maastikuarhitektuuri ilming, mis on väga selgelt ja häirivalt tajutav. KOHTU PÕHJENDUSED
4. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 6 Pooltel puudub vaidlus haldusorgani pädevuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas Xxxxxxxxx kinnistu sissesõidutee pinna tõstmine projektiga võrreldes kohati kuni 0,26 meetrit on Xxxxxxxxx kinnistul tekkiva liigniiskuse põhjuseks, mille kõrvaldamiseks on proportsionaalne meede teekatendi projektiga vastavusse viimiseks kohustamine. Samuti vaidlustab kaebaja haldusakti ebapiisava põhjendamise tõttu.
5. Ettekirjutuses viidatud

§ 29

lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ehitamisel ja kasutamisel ohutuse ümbruskonnale.

§ 3

kohaselt ei tohi ehitis tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kuna rõhutatud kirjas on ettekirjutuses välja toodud ohutus varale ja keskkonnale, siis võib eeldada, et ettekirjutus tugineb normile üksnes selles osas.

§ 61

lg 4 alusel on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ettekirjutus muuhulgas ka ehitise projektile vastavaks viimiseks (p 3), mis on ettekirjutuse õiguslikuks aluseks, kuid haldusaktis endas on see punkti osas täpsustamata. Tegemist on

§ 61

lg 1 p 3 ja 9 nimetatud ettekirjutusega (vastustaja vastus, tlk 69 pöördel), kuigi ka selles osas ei ole kaevatavas haldusaktis täpset viidet. Kohtumenetluses on vastustaja lisaks viidanud

§ 12lg-le 1, mille kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile.

Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Ettekirjutuses toodud faktilised asjaolud on: projektis ettenähtud sissesõidutee teekatendi kõrguse ületamine (0,26m) ja sellest tekkiv liigniiskus Xxxxxxxxx kinnistul. Ettekirjutuse kohaselt on 14.07.2012 teostatud geodeetiline mõõtmine, millega on tuvastatud projektis toodud kõrguse eiramine ning 21.05.2013 on teostatud kinnistu ülevaatus. Kaebaja väidab, et ettekirjutuses ei ole märgitud, millist projekti ei ole järgitud. Samuti, ei selgu, millele tuginedes on leitud, et liigniiskuse tekkepõhjuseks Xxxxxxxxx kinnistul on teekatendi kõrguse erinevus projektist. Kohus nõustub väitega, et viide projektile ei ole korrektne. Samas, kuna teekatendi kõrgust saab käsitleda üksnes üksikelamu sidumisprojekt (tlk 38-65, kaebaja kaebuse lisa), mille tellija on olnud kaebaja ise, ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, millist projekti ettekirjutuses silmas peetakse. Vastustaja on tuvastanud liigniiskuse tekkimise vaatluse käigus, tuginedes spetsialistide kogemusele ehitusvaldkonnas, loogikale ja füüsikaseadustele. Kohtumenetluses on esitatud fotod (tlk 141, 145) kinnistute vahel asetsevast kraavist, kuhu valgub sadevesi. Liigniiskuse tekkimist on kinnitanud ka Xxxxxxxxx kinnistu omanik (menetluses kolmas isik), kelle väites ei ole tõendeid kogumis hinnates põhjust kahelda. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusaktis näidata selle faktiline ja õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et õiguslike viidete ebatäpsus ja projekti täpse nimetuse märkimata jätmine ei ole takistanud kaebajal mõistmast haldusakti andmise aluseid ja põhjendusi ning ettekirjutust vaidlustamast. HMS § 58 kohaselt on menetlus või vorminõuete rikkumine haldusakti tühistamise aluseks üksnes siis, kui see võis mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole eelmärgitud puudused toonud kaasa sisult ebaõige otsuse tegemist. Ettekirjutuse resolutsioon on selge ja täidetav. See kohustab ettekirjutuse adressaati viima teekatendi kõrguse vastavusse tema enda poolt tellitud projektiga. 7

1. Geodeetilised mõõtmised kinnitavad, et Xxxxxxxxx kinnistule ehitatud parkettkattega tee on ehitatud projektis lubatust 0,11 - 0,26 meetri võrra kõrgemale. Asjas esitatud tõendite põhjal (fotod, projekti asendiplaan, geodeetilise mõõtmise akt, vaatluse akt) ei saa olla mõistlikku vaidlust, et sellega on tekitatud kalle kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute vahelise kraavi suunas ja kolmanda isiku kinnistu asub madalamal kui kaebaja oma. Tähtsust ei oma, kas kraav mingis osas paikneb kolmanda isiku kinnistul ega järgi täpselt kinnistute vahelist piiri. Kuna maapinna kalle on suurenenud Xxxxxxxxx sissesõidutee katendi tõstmise tõttu 0,26 meetrit kõrgemale kui projektis lubatud, siis see põhjustab sadevee kiirema äravoolamise kinnistute vahelisse kraavi. Puudub ka saju ajal vee voolamist suunav kõrgem kõnnitee ääris. Seega imbub sadanud veest väiksem osa läbi kiviparkettkatte kividevaheliste vuukide maasse Xxxxxxxxx kinnistul. Seetõttu võib mõistlikult eeldada, et veetase kinnistutevahelises kraavis on kõrgem, eriti sademeterohkel ajal või lume sulamisel. Nagu kaebaja esindaja on õigesti märkinud toimub äravool madalama ala suunas. Seega, mida järsem on kalle, seda kiirem on äravool. Vastustaja ega kolmas isik ei ole väitnud, et kraavi kogunenud vesi peaks voolama kraavist edasi ülesmäge. Vastustaja seisukoht tugineb loogilisele järeldusele, et kui kraavis on veetase kõrgem, on ka kolmanda isiku krundi pinnas niiskem. Kaebaja vastupidist ja loogikale mittetuginevat seisukohta tõendanud ei ole. Projektis ehitiste ja maapinna kõrguste ning sadevete immutamise lahenduse määramine ei ole juhuslik, vaid lähtub muuhulgas naaberkinnistute niiskusrežiimi reguleerimise vajadusest. Seega on kohtu arvates põhjendatud vastustaja seisukoht, et kõrgem veetase kraavis mõjutab negatiivselt Xxxxxxxxx kinnistu niiskusrežiimi. Kohus märgib lisaks, et kui kaebaja arvates teekatendi kõrgus projektis ei mõjuta naaberkinnistu niiskusrežiimi, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei märkinud teekatendi soovitud kõrgemat kõrgust enda tellitud projektis. Haldusmenetlus tuleb läbi viia ökonoomselt (HMS § 5 lg 2). Antud juhul on vastustaja kogunud vajalikud ja piisavad tõendid ettekirjutuse tegemiseks.
2. Sissesõidutee katendi kõrgus erineb projektist 0,26 meetri võrra (14.07.2012 geodeetilise mõõtmise akt, tlk 88). Kaebaja arvamus, et keegi teine peaks hakkama muude meetmetega kõrvaldama tema poolt projekti eirates tekitatud probleemi ei ole kohane ega kehtivast õigusest tulenev. Vastustaja on samas märkinud kohtumenetluses (tlk 69 pöördel), et kraavi puhastamine (mille umbes olekut kaebaja samas ei väida) ei tagaks probleemi lahendamist, kui teekatendi kõrgus jääb samaks. Seega, kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks antud juhul pidanud rikkumise tuvastamisel kaaluma muid meetmeid naaberkinnistu niiskustasakaalu taastamisel. Teekatte kivide ülesvõtmine ja tee kõrguse vastavusse viimine projektiga ei ole võrreldav hoone lammutamisega. Sellega ei kaasne täiendavat materjalikulu (samad kivid laotakse tagasi), vaid üksnes tööjõukulu. On ilmne, et Xxxxxxxxx tekkiv liigniiskus naabri teekatendi tõstmise tagajärjel toob aja jooksul kaasa kahju (taimestiku ja puude kahjustumine; hoone vundamendi kahjustumine), mis on oluliselt suurem kui kaebajale teekatendi projektile vastavaks viimisest tekkiv ühekordne kulu. Kaebaja väide, et kolmas isik peaks ise midagi ette võtma, et kinnistu niiskust vähendada ei ole kohane olukorras, kus kaebaja on ehitanud projekti eirates. Kaebaja rikkumise läbi õigusi ei omandanud. Üksikelamu sidumisprojekti seletuskirja punkti 1.2 kohaselt tuleb kaebajal sadeveed immutada omal krundil, naabrite niiskusrežiimi rikkumata. 8
3. Kohus ei saa kaebuse rahuldamisel arvestada kolmanda isiku poolt väljatoodud argumente teekatte tõstmise ebaesteetilisuse osas (riivab silma, robustne), kuna ettekirjutust sellel põhjusel tehtud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esindaja viited Riigikohtu lahenditele on asjakohatud. Kaebuse esitaja väited seoses tänaval sadevete kogunemisega ei võta kaebajalt kohustust pidada kinni tema kinnistul ehitamist reguleerivast projektist ning on käesolevas vaidluses asjakohatud. Samuti asjaolu, et kinnistute vaheline kraav võimaldaks veel kõrgemat veetaset ei ole asjakohane. Tähtsust omab see, mida lubab kaebaja kinnistul ehitamist reguleeriv projekt ning kas valminud ehitis vastab projektile ning kas projekti eiramine halvendab naaberkinnistul Xxxxxxxxx niiskusrežiimi. Kaebaja möönab ka ise, et Muuga aedlinn on looduslikult madal piirkond, mistõttu on 0,26 m võrra kõnnitee tõstmisel (vastuolus projektiga) suurem mõju kui võiks olla mõnes muus kuivema pinnasega piirkonnas.
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kuna kaebus jääb rahuldamata siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 9