← Eesti

3-13-403/44

KOHTUOTSUS Eest i Vab ari i gi ni mel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-403 A.K.i kaebus Tallinna Vangla vastu Bullsi spordikin-naste äravõtmise ja nende hävitamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot Kohtuistung
  3. oktoobril
  4. a Haldusasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised ja esindajad Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja – A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Merje Turjakas
  5. Rahuldada kaebus osaliselt.
  6. Mõista Tallinna Vanglalt välja A. K. kasuks 8 (kaheksa) eurot varalise kahju katteks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  7. jaanuaril
  8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. A.K. esitas
  10. septembril
  11. a Tallinna Vanglale nõude hüvitada 100 euro suurune kahju, mille tekitas temalt
  12. septembril
  13. a läbiotsimise käigus Bullsi spordikinnaste äravõtmine ja hävitamine. Vanglateenistus oli kaebajal lubanud need kambrisse võtta.
  14. Tallinna Vangla teatas
  15. jaanuari
  16. a kirjas A.K.ile, et kahju hüvitamise nõue jäetakse rahuldamata. Uued Bullsi spordikindad oleks võimalik soetada internetipoest hinnaga 9,95 eurot või 11,95 eurot. Kuna hävitatud kindad polnud uued, oleks põhjendatud hüvitiseks 8 eurot. Sellest pakkumisest A.K. aga keeldus.
  17. A.K. esitas
  18. veebruaril
  19. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu Bullsi spordikinnaste äravõtmise ja nende hävitamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. Kohus tagastas mittevaralise kahju hüvitamise nõude
  20. juuni
  21. a määrusega. Kaebuse väidetel ei hüvita 8 eurot kaebajale tekitatud kahju ega võimalda uusi kindaid soetada, kuna vangistusseaduse (VangS) § 44 kohaselt peetakse vangi isikuarvelt kinni 70% rahast. 1

(3)
  1. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtupraktikas on leitud, et spordikindad kui spordivahendid on VangS § 15 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 611 p 9 kohaselt kinni peetavale vanglas keelatud. Nende äravõtmine läbiotsimisel ja hävitamine on VangS § 68 lg 2 ko haselt õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tartu Ringkonnakohus asus
  3. oktoobri
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-10-290 järgmistele seisukohtadele: „VangS § 15 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. VSkE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale, v. a avavangla kinnipeetavale vanglas spordivahendid keelatud. Seega tuleb ka vangla sisekorraeeskirjas toodud keelatud asjade loetelu osas lähtuda VangS § 15 lg 2 mõttest ja eesmärgist. Nagu juba eelpool märgitud, olid kaebuse kohaselt kaebajale vaidlusalused kindad vajalikud sportimisel, et kaitsta käsi hõõrdumisel tekkida võivate villide eest ja ka selleks, et käed ei libiseks lõuatõmbamiskangil. Vastustaja kirjalike seisukohtade järgi, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja, on Viru Vangla osakonnas, kus asub kaebaja, tagatud kinnipeetavatele spordivahendite kasutamine päevaruumis. Kinnipeetavatel kambris spordivahendeid ei ole. Seega on kaebajal sportimine (trenažööri ja lõuatõmbamiskangi kasutamine) võimalik ajal, mil kambrite uksed on avatud ja seda on võimalik teha vaid päevaruumis. Apellatsioonkaebuse kohaselt Viru Vangla kinnipeetavad eraldi jõusaalis ei käi. Ringkonnakohus nõustub ka Viru Vangla seisukohaga, et kinnipeetava kambrisse spordikinnaste lubamine täiendavate esemetena, kuigi kambris neid sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, tooks kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest nii oleks raskendatud igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll ning ka läbiotsimiste teostamine kambris. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuna spordikinnaste puhul on tegemist tugevdatud kinnastega, siis /---/ peaks nende omamine kambris olema keelatud ka seetõttu, et selliseid kindaid on võimalik kasutada teiste isikute kallal vägivalla tarvitamiseks, kaitstes samaaegselt enda käsi löömisel tekkivate vigastuste eest, mistõttu on vanglal raskem õigusrikkumisi avastada ning teistele isikutele vigastuste tekitajat tuvastada. Kuna spordikinnaste lubamine kambrisse tooks kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule ja võib ohustada ka teiste kinnipeetavate elu ja tervist, siis ei ole vaidlustatud Viru Vangla toiming ringkonnakohtu hinnangul ka ebaproportsionaalne. Asjaolu, et kaebajal on õigus omada ühte paari kindaid kambris, kaitsmaks käsi ilmamõjutuste eest jalutuskäigul või etapeerimisel, ei pea tingimata kaasa tooma seda, et kaebajal peab olema võimalik omada kambris ka spordikindaid, kuigi kambris tal neid vastavalt otstarbele kasutada võimalik ei ole.“ Tallinna Halduskohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu tõlgenduste ja järeldustega ning leiab, et need seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses. Tallinna Vangla lubas seega A.K.ile spordikindad kambrisse õigusvastaselt.
  5. Kui vastustaja oleks A.K.i vanglasse vastuvõtmisel toiminud õiguspäraselt, oleks A.K.i vahistamisel temaga kaasas olnud spordikindad võetud VangS § 15 lg 1 kohaselt hoiule. Järelikult oleksid esemed praegu alles, mitte hävitatud. Tegemist on A.K.i asjaõigusseaduse § 68 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumisega, mistõttu on tal riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt alus nõuda vastustajalt varalise kahju hüvitamist.
  6. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse RVastS § 13 lg 1 kohaselt asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 sätestab: „Asja hävimisest või kaotsiminekust tekki- 2
(3)nud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.“ Kuna A.K. oli pärast vanglasse vastuvõtmist
  1. jaanuaril
  2. a saanud ligi üheksa kuu vältel spordikindaid kasutada, on osundatud sätetest tulenevalt õiglane mitte välja mõista uute kinnaste maksumust (isegi kui eeldada, et kindad olid vanglasse saabumisel uued). Vangla pakutud 8 eurot on igati mõistlik ja põhjendatud summa. Väidetavad transpordikulud kinnaste hankimisel Maltalt ei oma võlaõigusseaduse § 132 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel tähtsust.
  3. Kahjuhüvitise määramisel ei saa arvestada VangS §-s 44 sätestatud isikuarvelt kinnipidamise regulatsiooniga. Isik määrab ise, millisele arvele ja millal tuleb hüvitis kanda. Kui isik soovib saada hüvitise vanglas viibimise ajal (eeldusel, et kohtuotsus jõustub enne vanglast vabanemist) vang-lasisesele isikuarvele, peab ta arvestama, et vangla on kohustatud tegema VangS §-s 44 sätestatud kinnipidamised. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.