Kohus ei tohi seega haldusorgani tegevuse õiguspärasust kontrollida omal algatusel suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud. Seetõttu on väär kaebaja arusaam, et 04.04.2013 maa ajutiseks kasutamiseks andmise korralduse nr 218 ja 08.04.2013 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu vaidlustamine hõlmab endas ka taotlust kõigi vaidlusaluste maaüksuste kohta eelnevalt vastuvõetud korralduste, avalduste ja maa ajutiseks kasutamiseks sõlmitud lepingute õiguspärasuse kontrolli. Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusega nr 169 kehtestati „Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Nimetatud määrus on koostatud maareformi seaduse muutmise seaduse § 24 alusel, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise ning kasutusse andmisega seotud kulude kandmise korra. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on vaidlusaluste maade ajutiseks kasutamiseks esitanud aastaid avaldusi üksnes kolmas isik, kellega ka 4 3-13-876 vastavad lepingud sõlmiti (tl 146). Peale Vändra Vallavalitsuse 14.01.2013 taotlust kolmanda isikuga lepingu peatamiseks, teavitas vastustaja kolmandat isikut korra § 6 lg 2 alusel saagi koristamise õigusest, mida kolmas isik soovis kasutada. Kaebaja on esitanud Pärnu Maavalitsusele Eskula maaüksuste ajutiseks kasutamiseks avalduse 18.01.2013 (tl 24). Pärnu Maavalitsus teatas vastuseks kaebaja pöördumisele, et kaebaja taotlust Eskula maaüksuste ajutiseks kasutamiseks on võimalik menetleda peale 2013 aasta vegetatsiooniperioodi lõppu (tl 26-27). Kaebaja vastustaja vastust 18.01.2013 taotlusele vaidlustanud ei ole ning kaebajaga ei ole Eskula maaüksuste kasutamiseks kokkuleppeid sõlmitud. Arvestades eeltoodust on OÜ Kaisma puhul tegemist isikuga, kes eelnevalt ja ka viimati vaidlusaluseid maid õiguslikul alusel kasutas. Lähtudes korra § 6 lg 2 kehtib maa ajutise kasutamise leping kuni lepingus märgitud tähtpäeva saabumiseni või maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus. Asjas esitatud tõendite kohaselt on 08.04.2013 maa ajutiseks kasutamiseks sõlmitud lepingu tähtaeg saabunud, uut lepingut sõlmitud ei ole, maa erastamismenetlus lõppenud ei ole. Kuna Kaisma Vallavolikogu 20.11.2007 otsusega nr 25 otsustati mitte anda nõusolekut vaidlusaluse maa erastamiseks kaebajale ning arvestades seda, kaebajaga ei ole sõlmitud kokkuleppeid Eskula maaüksuste kasutamiseks, samuti asjaolu, et ka käesolevaks ajaks ei ole maade erastamist lõpule viidud, puudusid kaebuses toodud ajavahemikul vaidlusaluste maade osas haldusaktid, mis oleksid võimaldanud kaebajal vaidlusaluseid maid kasutada ja/või kaebaja omandatud ehitiste juurde maad ostueesõigusega erastada. Seega oli kaebajal nii haldusasjas nr 3-07-2588 kui ka käesoleva kohtuvaidluse ajal ainult formaalne õigus erastamise taotlemiseks. Tulenevalt eeltoodust puudus kaebajal õiguslik alus vaidlusaluste maatükkide kasutamiseks ning seetõttu ei saa kaevatav korraldus ja leping rikkuda kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Arvestades eeltoodut ei anna kohus õiguslikku hinnangut menetlusosaliste väidetele seoses põllumajanduskultuuride kasvuperioodiga ja saagi koristamise õigusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 44 lg 1 tulenevalt on isikul õigus nõuda oma õigusi rikkuva haldusakti tühistamist. Kaebuse esitaja õigusi peab olema rikutud kaebuse esitamise ajal. Kaevatava korralduse ja lepingu alusel anti vaidlusealused maad kolmandale isikule kasutamiseks ajavahemikul 16.02.2013 kuni 01.10.2013 (tl 10, 11). Seega oli kaebuse esitamise ajal 24.04.2013 tegemist kehtiva korralduse ja lepinguga. Halduskohtumenetluses tehakse reeglina asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (
Et tühistamiskaebus oleks efektiivne abinõu isiku õiguste kaitseks, eeldab see, et isiku õigusi rikkuv haldusakt kehtib. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, 5 3-13-876 et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades eeltoodut lõppes kaevatava korralduse ja lepingu kehtivus 01.10.2013. Järelikult on alates käesoleva aasta oktoobrist kaebaja poolt vaidlustatud korraldus ja leping kehtetud. Kohus ei saa tühistada kehtetut haldusakti, kuna taolisel juhul tühistamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole võimalik täita.
lg 1 sätestab, et kaebuses esitatud taotlust võib kaebuse esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Eelnevast tuleneb, et kaebuses esitatud taotlust saab muuta vaid kaebaja ja ta saab seda teha üksnes kohtuvaidluseni halduskohtus. Kaebuse lahendamiseks peetud kohtuistungil kinnitas vastustaja, et kaevatav korraldus on täidetud, leping lõppenud ning uut lepingut vaidlusaluse maa osas sõlmitud ei ole (tl 171). Arvestades eeltoodut tegi kohus kohtuistungil kaebajale ettepaneku muuta kaebuses esitatud nõuet ning kaaluda asjas õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist. Kaebaja jäi tühistamisnõude juurde ning õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada ei soovinud (tl 171). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlustatud korraldus ja/või leping on peale kehtivuse kaotamist toonud kaebajale kaasa tema õiguste rikkumist ja/või piiramist. Järelikult ei ole kohtumenetluse ajal oluliselt muutunud asjaolude tõttu võimalik rahuldada korralduse ja lepingu tühistamisnõuet. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud
Vastustaja ja kolmas isik asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas
lg 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtule enne kohtuvaidlusi. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule peale kohtuvaidlusi. Seega oleks kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäänud rahuldamata ka kaebuse rahuldamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.