KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2012.a., Tallinn Haldusasja number 3-10-1231 Haldusasi Peterburi Maja OÜ kaebus Mak

§ 180

lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Järelikult moodustavad ettevõtte väga erinevad asjad (sh erinevad vallas- ja kinnisasjad), õigused, kohustused ja lepingud, mis kõik kokku moodustavad uue terviku – majandusüksuse, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Selline vara kogum peab võimaldama konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist. Seega oleks olnud ettevõtte võõrandamisega tegemist üksnes juhul, kui müügilepingu esemeks oleva majandusüksuse osas oleks olnud tegemist ühtse ning majanduslikult funktsioneeriva tervikuga (st uute omadustega iseseisva tervikuga), mis koosneb väga erinevatest asjadest, lepingutest, õigustest ja kohustustest. Kehtivast õigusest tulenevalt ei saa ettevõte koosneda üksnes ühest poolelioleva ehitisega kinnisasja mõttelisest osast, millega seoses puudub müüjal mistahes aktiivne majandustegevus, vaid ettevõttega saaks tegemist olla üksnes juhul, kui müüjal eksisteeriks väga erineva vara kogum, mis tervikuna moodustab uue kvaliteediga eseme (so tegutseva majandusüksuse), mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist. Nimetatud tingimused ei ole konkreetsel juhul täidetud. 5.4 Käesoleval juhul tuleneb nii 16.07.2009 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu tekstist, kui lepingu esemeks oleva vara koosseisust, et tegemist oli tavapärase kinnisasja müügilepinguga. Vaadeldavas müügilepingus on otsesõnu Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ja OÜ Peterburi Maja vahel kokku lepitud, et nimetatud lepingut ei ole võimalik käsitleda ettevõtte võõrandamisena ning lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Peterburi Maja OÜ-le üle mingeid lepingu esemega seotud Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) võlgnevusi mis tahes isikute ees. Antud juhul pole tuvastatav, et osapooled oleksid soovinud varjata ettevõtte üleminekut ning teinud tehingu, mille tekstiline osa erineb poolte tegelikust tahtest. Poolte tahet tõendab ka asjaolu, et Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) esitas OÜ-le Peterburi Maja arve, milles oli maksmisele kuuluv summa toodud koos käibemaksuga. Samuti on Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) deklareerinud nimetatud majandustehingut oma 2009 juuli käibemaksudeklaratsioonis. Maksuhaldur ei ole midagi võtnud tarvitusele selleks, et maksuvõlg sisse nõuda Peterburi Ärikvartal OÜ-lt (pankrotis). Kõik tehingus osalejad käsitlesid nii tehingule eelnevalt kui ka järgnevalt vaidlusalust 16.07.2009 lepingut kinnisasja (kinnisasja mõttelise osa) müügilepinguna ja mitte ettevõtte müügilepinguna. Esiteks oli notari poolt nimetatud leping vormistatud kinnisasja müügilepinguna ja mitte ettevõtte müügilepinguna. Poolte selgelt väljendatud ning notari poolt üle kontrollitud ja tuvastatud tahe oli suunatud üksnes ja ainult kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse ülekandmisele. Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) käsitles nimetatud lepingut kinnisasja müügilepinguna, kuivõrd Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) deklareeris müügihinnale lisatud käibemaksu riigile tasumisele kuuluva käibemaksuna. Ostja käsitles samuti nimetatud lepingut 3 kinnisasja müügilepinguna, kuivõrd ostja deklareeris müügihinnale lisatud käibemaksu sisendkäibemaksuna. Tegelikult käsitles ka maksuhaldur alguses vaidlusalust tehingut kinnisasja müügilepinguna, kuivõrd maksuhaldur hakkas nõudma 16.07.2009 lepingu järgse käibemaksu tasumist Peterburi Ärikvartal OÜ-lt kui müüjalt. Peale Peterburi Ärikvartal OÜ pankroti väljakuulutamist esitati PMTK sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja Tanel Ermel poolt Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldurile Aivar Pilv nõudeavaldus, milles maksuhalduri poolt teatati, et maksuhalduril on nõue Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) vastu kogusummas 18 542 997 Eesti krooni. Nimetatud maksunõue hõlmas käibemaksu summas 17 371 968 Eesti krooni, mis oli tekkinud vaidlusalusest 16.07.2009 müügilepingust. Järelikult nõuab Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses maksuhaldur tegelikult Peterburi Ärikvartal OÜ-lt (pankrotis) kui müüjalt 16.07.2009 lepingu järgselt käibemaksu tasumist. Antud asjaolu kinnitab, et 16.07.2009 lepingu sõlmimise järgselt käsitles maksuhaldur tehingut tavalise kinnisasja müügilepinguna. 5.5 16.07.2009 kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimise hetkel puudus Peterburi Ärikvartal OÜ-l (pankrotis) toimiv, terviklik ning majanduslikult üheselt funktsioneeriv majandusüksus, mis oleks võinud üle minna. Kinnisasjal oli küll alustatud ärihoone ehitamist, kuid see ärihoone ei olnud täielikult valmis ega ei olnud funktsionaalselt kasutatav. Tehingu tegemise hetkel oli VäikePaala tn 1 kinnisasjal oli igasugune majandustegevus peatunud põhimahtudes alates 16.12.2008 (so 6-7 kuud enne vaidlusalust tehingut). Peterburi Maja OÜ poolt alustati uuesti ehitustööde teostamisega 2009.a detsembris (so 5 kuud peale vaidlusalust tehingut). Kokku oli ehitustegevus (ning sellega seoses igasugune muu majandustegevus) Väike-Paala tn 1 kinnisasjal peatunud ca 11-12 kuud. 5.6 Peterburi Ärikvartal OÜ-l (pankrotis) puudusid majanduslikud võimalused ning rahalised vahendid ehitustööde lõpetamiseks. Käesoleval juhul anti müüja poolt ostjale üle üksnes Tallinnas Väike-Paala tn 1 kinnisasja mõttelise osa omandiõigus. Pooled ei ole soovinud üle anda ega omandada ettevõtet ega selle osa ning puuduvad mistahes sellekohased otsesed või kaudsed tahteavaldused Müüja poolt ei ole ostjale antud tehinguga (ega mõne muu eelneva või järgneva tehinguga) üle antud mingisuguseid teisi õigusi või kohustusi, rääkimata tootmisvahendite, muude materiaalsete vahendite, töölepingute ja töötajate, klientide või muu vara üleandmisest. Lisaks ei ole müüjalt läinud ostjale üle ei otseselt ega kaudselt immateriaalseid vahendeid, intellektuaalset omandit ega organisatsiooni. Müüjalt ei ole läinud ostjale üle ei otseselt ega kaudselt müüja kliendi- ega hankijasuhteid (va üürilepingud, mis kinnisasja müümisel lähevad alati seaduse kohaselt üle ostjale). Üleandja ja omandaja tegevuskoht on erinevad, samuti ei kattu nende juhtorganite liikmed ega osanikud. 5.7 Käesoleval juhul ei võimaldanud võõrandaja poolt üleantud vara (so Väike-Paala tn 1 poolelioleva ehitisega kinnisasja mõtteline osa) osutada ettevõtja majandustegevuse alla kuuluvaid teenuseid ilma, et olnuks vajalik kasutada teisi olulisi tootmiselemente või ettevõtja teisi osi. Tegemist oli poolelioleva ehitisega kinnisasjaga, millega võõrandamise hetkel ei seondunud mistahes aktiivset majandustegevust. Üleantud vara ei olnud ka seisukorras, et oleks saanud koheselt alustada mingisugust majandustegevust, kuivõrd eelnevalt oli vajalik ehitustööd lõpetada. Ehitustööde lõpetamiseks on Peterburi Maja OÜ käesolevaks hetkeks investeerinud lepingu objekti üle 2,7 milj euro (so üle 42,25 milj EEK), ehitustööde lõpetamist alustati 2009. a detsembris ning alles 2010. a kevadel on esimesed pinnad üle antud üürnikele). 5.8 Ainuüksi asjaolust, et kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel läksid Peterburi Maja OÜ-le üle teatud lepingud (sisuliselt üks üürileping), ei saa järeldada, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Samuti ei tõenda ettevõtte üleminekut asjaolu, et kaebaja proovis ehitustööde lõpetamiseks sõlmida uut ehituse töövõtulepingut Aktsiaseltsiga Eston Ehitus. Uue ehituse töövõtulepingu 4 sõlmimine Aktsiaseltsiga Eston Ehitus oleks olnud loogiline valik, kuivõrd Aktsiaselts Eston Ehitus kui varasem ehitaja oli põhjalikult kursis antud objektiga ning temal ei oleks läinud üldse aega objektiga tutvumisele, objekti ülevaatamisele ning ehitustööde taasalustamisele. Samuti oleksid sellisel juhul ära jäänud võimalikud vaidlused varasemate ehitustööde kvaliteedi ning garantiikohustuse osas. Ülalkirjeldatud läbirääkimiste pidamine kinnitab, et tegelikult oli osapoolte arvates tegemist kinnisasja müügilepinguga. Juhul kui tegemist oleks olnud ettevõtte müügilepinguga, siis oleks olemasolev Aktsiaseltsiga Eston Ehitus sõlmitud ehituse töövõtuleping seaduse alusel üle läinud ostjale. Samuti oleksid sellisel juhul ostjale üle läinud müüja kohustused Aktsiaseltsi Eston Ehitus ees. Vaidlust ei ole aga asjaolus, et olemasolnud Aktsiaseltsiga Eston Ehitus sõlmitud ehituse töövõtuleping ning müüja võlgnevused ei läinud üle ostjale. Ettevõtte üleminekuga saaks tegemist olla üksnes juhul, kui OÜ-le Peterburi Maja oleks üle läinud toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt funktsioneeriv üksus. Kinnisasja mõttelise osa oluliseks osaks olevat pooleliolevat ehitist ei ole võimalik lugeda toimivaks ettevõtteks. 5.9 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtupraktikast tuleneb, et üksik kinnisasi (või kinnisasja mõtteline osa), millel ei toimu mingisugust majandustegevust, ei saa moodustada ettevõtet, vaid ettevõte peab koosnema erinevatest asjadest, õigustest, kohustustest ja lepingutest, mis oma kogumis moodustavad uue iseseisva terviku, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist. Ettevõtte üleminekuga on tegemist üksnes juhul, kui üle läheb selline vara kogum tervikuna (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.2010 otsus nr 3-2-1-82-10, pd 12 ja 13, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.01.2012 otsus nr 3-2-1-129-11, p 11).

§ 182

lg 1 esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine tervikuna, tuleb omandajale üle anda kõik ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Käesolevas maksuvaidluses kogutud asjaoludest tulenevalt ei ole konkreetsel juhul tegemist Peterburi Ärikvartal OÜ ettevõtte üleminekuga Peterburi Maja OÜ-le. 5.10 Kaebaja on seisukohal, et võlausaldajate huve kahjustatud ei ole, kuivõrd juhul, kui nimetatud tehingut ei oleks toimunud, oleks Osaühingu HAVELI INVEST või nõude omandaja poolt algatatud täitemenetlus, mille käigus oleks Peterburi Ärikvartal OÜ-le (pankrotis) kuuluv kinnisasja mõtteline osa samamoodi maha müüdud hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. 5.11 Vastustaja on ka ise algselt käsitlenud vaidlusalust tehingut kinnisasja müügilepinguna, sest on asunud nõudma 16.07.2009 lepingujärgse käibemaksu tasumist Peterburi Ärikvartal OÜ-lt kui müüjalt. lõpetamise teatest, milles on märgitud, et Tammsaare arendus OÜ käibemaksuarvestuses puuduseid ei tuvastatud (II tl 53). Lisaks esitas vastustaja peale Peterburi Ärikvartal OÜ pankroti väljakuulutamist pankrotimenetluses pankrotihaldurile nõudeavaldus, milles teatati, et vastustajal on nõue Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) vastu kogusummas 18 542 997 EEK, mis hõlmas vaidlusalausest 16.07.2009 müügilepingust tekkinud käibemaksu summas 17 371 968 EEK (II tl 35). Juhul, kui vastustaja oleks käsitlenud tehingut ettevõtte üleminekuna, poleks ta saanud sellist nõuet esitada. 5.12 Kaebaja märgib ka ära, et maksuotsuse resolutiivosa punktist 1 nähtuvalt on Tammsaare arendus OÜ-le määratud tasumisele kuuluv käibemaks summas 17 409 937 krooni perioodil 2009.a. oktoober, kuid tegelikult on selles maksuotsuses käsitletud perioodi juuli kuni september

1. See nähtub muuhulgas resolutiivosaga samal leheküljel olevast käibemaksuarvestuse metoodika tabelist 1 (I tl 79). 5 VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kaebaja järgmiselt: 6.1 Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) tegevus seisnes Väike-Paala 1 kinnisvaraprojekti väljaarendamises, mille järgselt pidi Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ettevõtte põhitegevuseks pidi saama äripindade väljaüürimine. Kinnisvaraprojekt eeldab varade organiseeritud koondamist, seega tuleb tavapärasest kinnisasja üleandmisest eristada kinnisvaraprojekti kui ettevõtte üleandmist. Ettevõtte ülemineku tunnusena jätkas kaebaja Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) poolt alustatud kinnisvaraprojekti väljaarendamist. Pärast üleminekut püsis muutumatuna ka eesmärk majandustegevuse läbiviimiseks – pindade väljaüürimine. Nii üleandja kui vastuvõtja tegevus seisnebki ainuüksi konkreetse kinnisvara – Väike-Paala 1 – kinnistu mõttelise osa arendamises, hoonete välja ehitamises ja valmis hoone (ruumide) väljaüürimises. 6.2 Vahetult enne üleminekutehinguid asutatud Peterburi Maja OÜ alustas reaalselt tegevust alles Väike-Paala 1 kinnistu omandamise tagajärjel. Kaebaja lasi end kanda käibemaksukohustuslase registrisse just ülevõetaval kinnistul asuvate äripindade väljaüürimiseks. Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) asus pärast kinnistu võõrandamist enda tegevust lõpetama – osaühingu senine omanik võõrandas äriühingu tasuta isikule, kes teadaolevalt tegutseb n-ö probleemsete äriühingute likvideerijana. Sisuliselt varatu Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) tegevus lõppes 11.12.2009 pankroti väljakuulutamisega. Seega on käesoleval juhul tegemist klassikalise ettevõtte üleandmise olukorraga, sest üks äriühing annab teisele üle äriühingu toimimiseks hädavajaliku majandusüksuse, mille tõttu ei ole tal endal võimalik enam tegevust jätkata. 6.3 Kaebaja võttis üle kõik ettevõttega seonduva vara ja õigused (üürilepingud). Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali üürisuhte puhul on tegemist Peterburi Ärikvartal OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud üürilepingu muutmisega, mitte Peterburi Ärikvartal OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud lepingu lõpetamise ja kaebajaga uue lepingu sõlmimisega. Vastustaja leiab, et õige ei ole kaebaja seisukoht justkui läinuks sõlmitud üürileping talle üle automaatselt seaduse alusel, sest

§ 291lg 1 rakendumine eedab, et üürnikule on üle läinud kinnisasja valdus.

Käesoleval juhul seda toimunud ei olnud ja kaebajal ei lasunud seadusest tulenevat kohustust üürilepingute ülevõtmiseks. 6.4 Asjaolu, et Peterburi Ärikvartal OÜ-l (pankrotis) puudusid ettevõtte üleandmisel töötajad, ei välista ettevõtte üleminekut. Kinnisvaraarenduse puhul ei peagi ettevõttesse kuuluma lepingulisi töötajaid ning majandustegevuse läbiviimiseks vajalikku teenust soetatakse teenusepakkujatelt. Määravaks on siinkohal eelkõige kinnisvara ja sellega seonduvate õiguste, kohustuste ja tegevuste kompleksi üleandmine. Vastupidine tõlgendus viiks olukorrani, kus ühe kinnisvaraprojekti arendajate puhul ei olekski võimalik ettevõtet üle anda. Samuti ei väära ettevõtte üleminekut asjaolu, et AS Eston Ehitus ei sisustanud vaidlusalust tehingut ettevõtte üleminekuna. Kaebaja püüdis jätkata koostööd sama ehitajaga, kuid ei saavutanud AS Eston Ehitusega lepingu tingimuste osas kokkuleppet. 6.5 Ettevõtte üleminekule viitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja, kelle nimi oli veel hiljuti Tammsaare arendus OÜ, on oma nime muutnud Peterburi Maja OÜ-ks. Samuti võttis kaebaja kasutusele sama domeeninime www.peterburikvartal.ee, mida varem kasutas Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis). 6.6 Vastustaja toonitab, et ettevõtte üleminek ei ole sõltuvuses võlasuhte poolte tahtest või kolmandate isikute käitumisest. Ettevõtte ülemineku tuvastamine toimub läbi objektiivsete kriteeriumite. Juhul, kui pooled ei pidanud ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldamise 6 võimalikkust reaalseks, siis võlasuhte poolte selline teadmatus ei mõjuta seaduses sätestatud õiguslike tagajärgede saabumist. Ometi leiab vastustaja, et ka pooled ise käsitlesid või vähemalt tunnetasid tehinguid ettevõtte üleminekuna. Lepingu p 1.4.14 kohaselt „ei ole käesolevalt lepingut võimalik käsitleda ettevõtte võõrandamisena“. Sellise punkti lisamine lepingusse näitab selgelt, et lepingupooled teadvustasid, et vähemalt kolmandatele isikutele võib toimuv ettevõtte üleminekuna näida. 6.7 Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) endine juhatuse liige Tauno Muide on maksuhaldurile antud ütlustes kinnitanud, et Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) majandustegevus kanti üle Peterburi Maja OÜ-sse leides järgnevat:“ Kui aga toimus kinnistu Väike-Paala 1, Tallin mõttelise osa võõrandamine, siis läks suur osa kogu Peterburi Ärikvartal OÜ põhitegevusest [toonase nimega] Tammsaare arendus OÜ-le.“ (I tl. 223). 6.8 Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse tervikuna, kuid ei ole kuidagi põhjendanud, miks on õigusvastane sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine perioodidel august ja september 2009 summas 9 937 krooni. Kaebaja ei ole esitanud maksumenetluses ostuarveid ega muid dokumente, mis tõendaksid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust 9 937 krooni ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab järgnevat. 8. KMS § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Riigikohtu halduskolleegium leidis 01.06.2011.a otsuse nr 3-3-1-20-11, p-s 14, et nimetatud säte piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist, ehk teisisõnu olukorras, kus tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega sõltub PMTK 25.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8609-5 õiguspärasus põhiosas (17 400 000 krooni osas) sellest, kas on õige maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei teostatud Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) poolt 16.07.2009.a. OÜ-le Peterburi Maja mitte Väike-Paala tn 1 kinnistu võõrandamist ettevõtluse käigus, vaid toimus ettevõtte, mille kaudu tegutses Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis), üleminek OÜ-le Peterburi Maja. 9. Ettevõtte mõiste kehtivas õiguses annab tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selle paragrahvi 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb (kuni 01.07.2009.a sisaldus sama mõiste äriseadustiku § 5 lg-s 1).

§ 180

lõike 1 kohaselt läheb ettevõte üle kas seaduse või tehingu alusel ning sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekus ei ole vaidlust, kui see toimub seaduse alusel või leiab see lepingus sõnaselgelt äramärkimist või kui ettevõtte ülemineku kriteeriumid on kergelt tuvastatavad.

1. Käesolevas asjas ei ole tõenditena esitatud selliseid lepinguid, millest nähtuks üleandja ja omandaja vastastikune selge tahe või tahteavaldus ettevõtte või selle osa üleandmiseks. Kohtule esitatud 16.07.2009 sõlmitud Väike-Paala 1 kinnistu mõttelise osa müügilepingu punktis 1.4.14 kinnitab müüja, et tegemist ei ole ettevõtte võõrandamisega. 7
2. Samas möönab kohus, et praktilises majandustegevuses võib olukordi, kus tehingupartneri tegelikuks eesmärgiks on ettevõtte ülevõtmine, kuid poolte huvides on tulenevalt maksuküsimustest varjata tegelikke kokkuleppeid. Kohus leiab, et vastustaja vaidlustatud maksuotsuses toodud arutluskäik annab aluse kahtlustuseks, et käesoleval juhul võis olla ka tegemist ettevõtte ülevõtmist varjava näilise kinnisvara müügitehinguga. Sellise tehingu üheks eesmärgiks võis olla kaebaja ebaõnnestunud investeeringu päästmine läbi suure sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse loomise (vastava summa talle tagastamise) ning käibemaksusumma maksmata jätmise läbi selle viimise teadlikult pankrotistatava ja maksuvõimetu ettevõtte kohustuste hulka. Sellisele asjaolule viitavad selgelt nii kinnistu osa omandamiseks sõlmitud lepingu kui sellega seotud nõuete loovutamise lepingu tingimused, kaebaja ja Tammsaare arenduse OÜ omavaheline seotus ja koordineeritud tegevus, kaebaja teadmine, et Peterburi Ärikvartal OÜ oli lepingu sõlmimise ajal sisuliselt maksejõuetu ning ka Tammsaare arenduse OÜ poolt müügilepingus ette nähtud Peterburi Ärikvartal OÜ eest käibemaksu tasumise kohustust sisaldava punkti tühistamine väidetava eksimuse ja vastuolu tõttu tema enda poolt sõlmitud lepingus. Kõigi mainitud lepinguosaliste koordineeritud tegutsemisele viitab ka maksuotsuses viidatud asjaolu, et Peterburi Ärikvartal OÜ omanik võõrandas äriühingu vahetult tehingute sooritamise järel nn. probleemsete äriühingute likvideerimisega tegelevale isikule sisuliselt tasuta. Lisaks ei nähtu kohtuasja materjalidest, et Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) oleks Tammsaare arenduse OÜ poolt käibemaksu maksmise kohustust sisaldava lepingupunkti ühepoolse tühistamise vaidlustanud.
3. Ettevõtte üleminekut on käsitletud mitmetes kohtuotsustes, millest käesoleva asja lahendamise seisukohast omavad tähtsust nii Eesti Riigikohtu ka Euroopa Kohtu lahendid. Käesoleva asjaga sisuliselt suhteliselt sarnases maksuvaidluses OÜ T.R.E.C. ja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vahel viimase
4. jaanuari 2010 a. maksuotsuse nr. 12.23/8261 on Riigikohus oma 01.06.2011.a otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 11 selgitanud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on arvestatavateks kriteeriumiteks muuhulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on direktiivi 2001/23/EÜ artikli 1 kohaldamisel leidnud (EKo C-24/85; C-458/05, liidetud kohtuasjad C-127/96, C-229/96, C-74/97 ja C-232/04, C-233/04): 1) ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas kõnealune üksus säilitab oma identiteedi, mis oleneb eelkõige sellest, kas tema tegevus jätkub reaalselt või seda alustatakse uuesti; 2) ettevõtte üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevust; 3) ettevõte kui terviklik majandusüksus ei pea tingimata valdama olulist materiaalset või mittemateriaalset vara. Mõnedes majandussektorites esineb vara tihti selle kõige lihtsamal kujul ning tegevus tugineb põhiliselt tööjõule. Nii võib töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega, teiste tootmistegurite puudumisel 8 samastada majandusüksusega; 4) kui terviklikku majandusüksust ei ole võimalik konkreetse ettevõtluse eripärast tulenevalt tuvastada, ei välista see ikkagi ettevõtte üleminekut; 5) ettevõtte üleminekuga võib olla tegemist ka juhul, kui ettevõtte omandaja ei ole saanud ettevõtte vara iseseisvaks majandustegevuseks kasutamiseks; 6) ettevõtte üleminek võib tuleneda võõrandaja ja omandaja vahelisest kirjalikust või suulisest kokkuleppest asjaomase majandusüksuse toimimise eest vastutava isiku muutumise kohta või vaikivast kokkuleppest, mis tuleneb praktilise koostöö asjaoludest, mis viitavad nende ühisele tahtele sellist muutust ellu viia (vt Martin Tamme. Ettevõtte üleminek varjatud tehinguna. - Juridica, 2009, nr 3, lk 181-188). Seega on Euroopa Kohtu järgi kriteeriumid, mille alusel on ettevõtte üleminek tuvastatav ja mida tuleb kogumis hinnata järgmised: 1) äriühingu või ettevõtte liik; 2) äriühingu kinnis- või vallasvara üleminek; 3) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; 7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil (vt

I Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn, 2006, lk 595).

1. Käesoleval juhul on asja õigeks lahendamiseks vaja kontrollida, kas vastustaja on maksuotsuses analüüsinud tehingute kõiki aspekte ning tuvastanud nõutud korras ettevõtte ülemineku. Kohus leiab, et vaidlusaluses maksuasjas on maksumenetluse käigus tuvastatud järgmised asjaolud: 13.1 Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) peamine vara oli mõtteline osa Väike-Paala 1, Tallinn kinnistust, mille arendamisega ettevõte tegeles eesmärgiga see valmis ehitada ning äriruumid välja rentida ning nii tulu saada. Maksumenetluse käigus kogutud tõendid näitavad Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) maksejõuetust enne kinnistu müüki 21.07.
2. Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ja Haveli Invest OÜ vahel oli 21.07.2008 sõlmitud laenuleping laenulimiidiga 144 000 000 krooni. Laenu oli antud summas 116 550 000 krooni. Peterburi Ärikvartal OÜ võttis Haveli Invest OÜ-lt laenu Väike-Paala 1 kinnistu ehituse finantseerimiseks. Lepingu tagatiseks oli ehitatavale ehitisele seatud hüpoteek summas 170 000 000 krooni Haveli Invest OÜ kasuks. Samas oli seatud hüpoteek summas 40 000 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks vastava nõude tagamiseks. Kuivõrd Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ei suutnud oma hüpoteegiga tagatud laenukohustusi Haveli Invest OÜ ees täita, loovutas Haveli Invest OÜ 15.07.2009 nõude summas 104 400 000 krooni kaebajale, kes omandas Peterburi Ärikvartal OÜ-lt (pankrotis) kinnistu Haveli Invest OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Kinnistu müümisel kinnistuga seotud hüpoteegid ja nendega tagatud nõuded jäid kehtima ka uue omaniku ehk kaebaja suhtes. 13.2 OÜ Peterburi Maja ei tegelenud enne Väike-Paala 1 kinnistu soetamist ehk enne 2009.a juulit ettevõtlusega, äriühingul ei olnud töötajaid, vara ega muid ressursse. Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) põhitegevus kuni 2009.a juulini oli Väike-Paala 1 kinnistu arendamine eesmärgiga seal valmivad äripinnad välja rentida. Peale kinnistu üleminekut OÜ-le Peterburi Maja Peterburi Ärikvartal OÜ-l (pankrotis) sisuline majandustegevus lõppes. 13.3 Väike-Paala 1 kinnistu üleandmisega Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) poolt läksid Peterburi Maja OÜ-le üle kõik kinnistu äripindade rentimiseks eelnevalt sõlmitud üürilepingud. Notariaalse müügilepingu kohaselt on kinnistu müük olnud koormatud kahe üürilepinguga. Maksuotsuse tegemise hetkeks oli üks lepingutest üles öeldud ja teise, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaaliga, sõlmitud lepingu tingimusi täiendati kontrolli läbiviimise ajal. 9 13.4 Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) 2009.a juulis deklareeritud käive moodustub üksnes kinnistu müügist, varem deklareeris Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ainult sisendkäibemaksu, kuna tegeleti üksnes kinnistu ehitamisega. Alates 2009.a augustist ei ole Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) enam käivet ega sisendkäibemaksu deklareerinud. Tänane OÜ Peterburi Maja on käibemaksukohustuslane alates 14.07.
3. Esimene maha arvamisele kuuluv sisendkäibemaks on OÜ Peterburi Maja poolt deklareeritud 2009.a juulis. 13.5 Töötajaid ei ole 2009.a olnud kummalgi äriühingul. Ehitusteenuseid ostis Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) Eston Ehitus AS-lt, kellele ta võlgu jäi. Ka Peterburi Maja OÜ juhatus püüdis sõlmida lepingu eelmise kinnistu ehituse peatöövõtjaga Eston Ehitus AS. Eston Ehitus AS-i juhatuse liikme Priit Tiru poolt 11.11.2009.a maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pöördus OÜ Peterburi Maja pöördunud Eston Ehitus AS-i poole, et jätkata Väike-Paala 1, Tallinn kinnistu ehitamist. Priit Tiru andis maksuhaldurile selle kohta järgmise seletuse: „Kokkuleppele me ei jõudnud, kuna lepingu maksetingimused ei sobinud neile. Samuti Tammsaare arendus OÜ ei soovinud ehitust samas mahus jätkata nagu meil oli Peterburi Ärikvartal OÜ-ga kokku lepitud.“ 13.6 Peterburi Maja OÜ asutajaks ja 100% omanikuks on Landeste AS. Haveli Invest OÜ ja Landeste AS on seotud isikud tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 7 mõistes kuna kummagi äriühingu juhatuse liikmeks on üks ja sama isik – Toonart Rääk. 13.7 Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) endine juhatuse liige Tauno Muide on oma ütlustes maksuhaldurile kinnitanud, et Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) majandustegevus kanti suures osas üle OÜ-le Peterburi Maja. 13.8 Tammsaare arendus OÜ ei olnud maksuotsuse tegemise ajaks esitanud maksuhaldurile perioodidel augusti- ja septembrikuu 2009 sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendavaid dokumente, kuid arvas nendel perioodidele sisendkäibemaksuna maha tõendamata jäänud käibemaksu kokku summas 9937 krooni.
4. Kohus leiab, tuvastatud asjaolusid analüüsides, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur suutnud veenvalt ära näidata ettevõtte üleminekut. Ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav kriteerium see, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi. Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2009.a otsuses nr 3-08-1370 on märgitud, et ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning

§ 180

lõikest 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama tegutseva üksuse ülemineku, mis omakorda peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli nii Peterburi Ärikvartal OÜ, kui ka Peterburi Maja OÜ (varem Tammsaare arendus OÜ) puhul tegemist kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtetega. Kohutistungil möönis kaebaja esindaja, et kinnisvaraarenduses on tavapärane, et arendusettevõtteks on ühe objekti arendamiseks moodustatud spetsiaalne äriühing. Sellel äriühingul pole sageli tulevalt selles ettevõtlusvaldkonnas tavalisest praktikast peale kinnisvaraobjekti ja selle arendmiseks ning kasutamiseks vajalike lepingute ning nendega kaasnevate õiguste ja kohustuste muud vara ega töötajaid. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga, et ainult kinnisvara üleminekut erinevate arendusettevõtjate vahel ei saa tingimusteta käsitleda ettevõtte üleminekuna, sest sellisel juhul ei oleks võimalik eristada kinnisvara müüki ettevõtte müügist. Sellest tulenevalt tuleb ettevõtte ülemineku 10 tuvastamiseks analüüsida ka konkreetse tehinguga seotud muid küsimusi, mida on kohtupraktikas välja toodud.
2. Kõigepealt leiab kohus sarnaselt Tartu Ringkonnakohtu (30.11.2010 otsus asjas nr.3-10-370 p9) ja Riigikohtuga (1.06.2011 otsus kohtuasjas 3-3-1-20-11 p. 11), et kommunaalteenuste (vesi, gaas, elekter, prügi jne) lepingute sõlmimist uue omaniku poolt ei pruugi omada ettevõtte ülemineku hindamisel määravat tähtsust. Siinjuures tuleb arvestada, et selliste lepingute sõlmimine on vältimatult vajalik, et kinnisvaraobjekt lõpuni ehitada ja seejärel kasumlikult välja üürida või müüa. Enamasti sõlmitakse vastavad lepingud praktikas sama teenuspakkujaga, kellega need olid eelmise omaniku puhul sõlmitud.
3. Kohus on seisukohal, et kinnisvaraarenduses on kinnisasja ehitusetapis ettevõtte ülemineku hindamiseks olulisem küsimus, kas asja valmisehitamiseks vajalikud lepingud (eelkõige ehitus ja ehitusjärelevalve lepingud) ja võimalikud asja valmimise järgselt asja kasutamisest tulu saamiseks sõlmitud üürilepingud lähevad müüjalt ostjale üle ja kui lähevad, siis kuidas ja millistel tingimustel. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et lepingut kinnisasja lõpuniehitamiseks kinnistu ehituse peatöövõtjaga Eston Ehitus AS-ga üle ei võetud. Nähtuvalt asjas kogutud materjalidest ja kaebaja ütlustest kohtuistungil püüdis kaebaja küll Eston Ehitus AS-ga sõlmida lepingut kinnistul ehituse jätkamiseks, kuid nad ei jõudnud selle tingimustes kokkuleppele. Kohus peab seda asjaolu käesoleval juhul ettevõtte ülemineku seisukohast oluliseks, sest kinnisvaraarendusel on ehitusfaasis ettevõttele kuuluvaks üheks suuremaks varaks oluliste õiguste ja kohustuste kogumina just ehituslepingud ja eriti ehituse peatöövõtu leping. Selle lepingu üleandmata jätmine seab juba iseenesest kahtluse alla ettevõtte ülemineku, sest uus ettevõtja peab alustama läbirääkimisi oma äriplaani realiseerimiseks uute võimalike ehitusettevõtjatega ehk sisuliselt kujundama uut ettevõtet kui õiguste ja kohustuste kogumit. Ettevõtte ülevõtmise vastu käesoleval juhul räägib kohtu arvates ka asjaolu, et ehitustööd kinnisvaraobjektil olid katkenud juba 2009 aasta veebruaris ja need algasid uuesti 2009 aasta novembris ehk tegevus kinnisasjal oli peatunud vähemalt 8-9 kuud. Suuresti oli see paus tingitud Peterburi Ärikvartal OÜ tegevusest ja Peterburi Maja OÜ vajadusest leida uus peatöövõtja. Seega ei toimunud Peterburi Ärikvartal OÜ ettevõtte tegevuse peatusteta jätkumine ning sisuliselt loodi kinnisvaraarenduse jätkamiseks selle arendusfaasis uus ettevõte uue peatöövõtjaga.
4. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et ka Peterburi Ärikvartal OÜ ettevõtte ülevõtmise tahte vastu Peterburi Maja OÜ poolt räägib ka asjaolu, et Peterburi Ärikvartal OÜ oli talle teadaolevalt maksejõuetu ning seetõttu halva maine ning peatööettevõtjale võlgu olev äriühing. On igati loogiline, et sellises olukorras puudus kaebajal soov üle võtta halva mainega ettevõte kui õiguste ja kohustuste kogum ja tasuda sellel lasuvaid võlgu ning kanda edasi selle halba mainet. Seetõttu ei saa kohus pidada müügilepingu punkti 1.4.14 vastavalt vastustaja väidetele tõendiks, et lepingu pooled olid veendunud, et toimuv võib vähemalt kolmandatele isikutele ettevõtte üleminekuna näida. Kohus leiab, et pigem kinnitavad asjaolud seda, et omandaja soovis nimetatud asjaolu selgelt fikseerida, et vältida kahetimõistmist ja tema samastamist müüjaga. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et endisele ettevõtjale sarnase ärinime kasutusele võtmine ja internetiaadressi kasutamine ei viita kohtu arvates tingimata mitte ettevõtte ülevõtmisele, vaid seda võib samamoodi käsitleda kinnisvaraobjekti asukohaga seotud nime loomuliku kasutamisega äritegevuses, eriti veel juhul, kui endine ettevõtja selleks takistusi ei tee.
5. Üheks ettevõtte ülemineku tunnuseks on loetud ka töötajate üleminekut uude ettevõttesse. Kohus leiab, et kinnisvaraarenduste puhul ei ole selle tunnusele suure tähtsuse andmine alati 11 asjakohane, sest nagu eelpool märgitud, ei oma arendusettevõtted sageli üldse töötajaid ja tegutsevad eelkõige läbi lepinguliste suhete sõlmimise arenduse teostamiseks. Seetõttu võivad mõningat tähtsust omandada ettevõtjate juhatuse liikmetega seonduvad suhted, kuna nemad omavad ettevõtte tegevuse sisulise jätkamise võimalikkuse seisukohalt sageli suurt tähtsust. Käesoleval juhul ei ole vastustaja näidanud, et Peterburi Ärikvartal OÜ juhatuse liige oleks tööle võetud või muul viisil pärast kinnistu müümist või ka enne seda lepinguliselt seotud Peterburi Maja OÜ tegevusega kinnisvaraobjektil. Kohus leiab, et Haveli Invest OÜ poolt Peterburi Ärikvartal OÜ-ga sõlmitud laenulepingu katkestamise põhjustest (sisuliselt usalduse puudumine, et kinnisvaraobjekt suudetakse tähtajaks valmis ehitada ja laenuvahendite lepinguvastane kasutamine) nähtuvalt puudus viimasel sisuliselt usaldus oma lepingupartneri juhtkonna tegevuse vastu lepingu täitmisel ja ehituse teostamisel ning seetõttu ei olnud kaebaja ilmselgelt huvitatud tema võimalikust kaasamisest kinnisvaraobjekti arendamiseks.
6. Kohus leiab, et ettevõtte ülevõtmise tõendamiseks ei piisa ka asjaolust, et kaebaja võttis üle Siemens Osakeyhtio Eesti Filiaaliga Peterburi Ärikvartal OÜ poolt 16.06.2009 sõlmitud rendilepingu. Kohus nõustub siinkohal küll vastustajaga, et tulenevalt asjaolust, et tegemist oli rentnikule veel üleandmata üüripindadega (puudus valdus), ei ole asjakohane ja sisuliselt õige kaebaja väide, et vastav leping läks talle üle võlaõigusseaduse § 291 lg 1 tulenevalt automaatselt. Samas on kaebaja poolt taolise üürilepingu ülevõtmine kohtule majanduslikus mõttes arusaadav, sest arvestades kavandatud ehituse mahtu sellest suurele osale (1676,6 m2 ) oli tegu olulise üürniku leidmise - säilitamisega ka pärast ehitise valmimise tähtaja edasilükkumist. On ilmne, et iga kinnisvara ostja on huvitatud tugevate nn. ankurrentnike (üürnike) olemasolust oma objektil ja üüripindade pakkumisel tuleb arvestada ka konkurentsiga. Kohus ei pea siinkohal ka üürilepingu sõlmimist Peterburi Ärikvartal OÜ ja Siemens Osakehtiö Eesti filiaali vahel 16.06.2009 tõendiks, mis näitab, et Peterburi Ärikvartal OÜ tegutses ettevõtjana sel ajal aktiivselt. Nähtuvalt kohtumenetluses esitatud materjalidest, pidasid kaebaja ja Peterburgi Ärikvartal OÜ esindajad pärast ehituse seiskumist läbirääkimisi tekkinud olukorra lahendamiseks. On loomulik, et võlgnik sellises olukorras kasutab iga võimalust oma vara väärtuse suurendamiseks. Kinnisvaraarenduse puhul on suure tulevase rentniku leidmine ja temaga üürilepingu sõlmimine sellises olukorras kaheldamatult mõistuspärane tegevus oma läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks.
7. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka vastustaja poolt viidatud Haveli Invest OÜ ja Tammsaare arendus OÜ vahelistest nõuete loovutamise lepingutest lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul võimalik välja lugeda soovi ettevõtte ülevõtmiseks. Kinnisvaraobjektide arendamisel püüavad emaettevõtjad tavapäraselt vähendada oma vastava objektiga seotud majandusriske asutades selleks tütarettevõtja(d) või kontrollides vastavaid ettevõtjaid. Millised suhted nende vahel õiguslikult luuakse ei puuduta ettevõtte ülevõtmist kolmandatelt isikutelt, vaid nende omavahelisi suhteid. Kohus märgib siinkohal, et ka asjaolu, et kaebaja ühepoolselt tühistas enda kinnisasja müügilepingus olnud kohustuse tasuda kinnisasja võõrandaja eest käibemaks, ei tähenda et tegemist oleks ettevõtte ülevõtmisega. Kohus leiab, et nimetatud avalduse õiguspärasus ja aktsepteeritavus vajab eraldi õiguslikku käsitlemist ja eelkõige Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, kuid see ei oma tähendust käesolevas kohtumenetluses kõne all oleva ettevõtte ülemineku hindamisel.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et usutavad ja tõendatud on kaebaja väited, et tal puudus soov ettevõtte ülevõtmiseks ja oma investeeringute kaitsmiseks omandas ta kinnisvara ilma ettevõtteta. Vastustaja ei ole suutnud ei kohtuvaidluses ega haldusmenetluses veenvalt näidata, milline oli varakogum, mis moodustas ettevõtte ja milles seisnes ettevõte üleandmine Peterburi Maja OÜ-le. Maksuhalduri põhiargumentatsioon on kohtu arvates tegelikult kantud probleemist, et tehingu käsitlemisel kinnisasja müügitehinguna ja tulenevalt OÜ Peterburi Ärikvartal pankrotistumisest 12 võib jääda laekumata vähemalt osa tehingult tasumisele kuuluvast käibemaksust (17 400 000 krooni ehk 1112062, 68 eurot). Selle probleemi lahendamiseks tuleks kohtu arvates maksuhalduril tähelepanu pöörata muuhulgas käimasolevale pankrotimenetlusele Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) suhtes ning ka Riigikohtu
9. juuni 2011 otsuse nr. 3-3-1-20-11 punktides 13 ja 14 toodule.
10. Kõigest eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et Peterburi Ärikvartal OÜ (pankrotis) ja OÜ Peterburi Maja vahel ei ole toimunudettevõtte üleminekut. Seega ei kuulu käesoleval juhul kinnistu osa müügi maksustamisel kohaldamisele KMS § 4 lg 2 p 1 ning seetõttu on maksuotsus käibemaksu määramises summas 17 400 000 EEK õigusvastane ja kuulub selles osas tühistamisele.
11. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi vastuväidet maksuotsuses käsitletud 2009 aasta augustis ja septembris sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise summas 9937 õigusvastasuse kohta ja seetõttu loeb kohus kaebuse põhjendamatuks ning jätab selles osas rahuldamata.
12. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuseosalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista kohtukuludena õigusabikulud kokku summas 4570, 97 eurot + käibemaks ehk 5485,16 eurot ja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15000 krooni (958,67 eurot). Vastustaja leidis kohtuistungil, et tegemist ei olnud lihtsa vaidlusega, kuid õigusabikulud võiksid olla 1/3 väiksemad, kuid sisuliselt seda väidet ei põhjendanud. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist oli sisuliselt keerulise asjaga. Samas leiab kohus, et kohtukulude vähendamine 1/3 ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kuna kaebus rahuldati 17 390 063/17 400 000 osas, siis kuulub kaebajale väljamõistmisele menetluskuludena kokku 6440,15 eurot. Daimar Liiv Kohtunik 13