← Eesti

3-10-3328/63

Obsah (5)§ 29§ 3§ 31§ 22§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3328 Haldusasi OÜ Itors kaebus

) §-s 37 ja RPS-s sätestatud nõuetele. Kuna Itors OÜ tasus teenuste eest reeglina alles peale Teenuse osutamist ning kaetud tööde aktide allkirjastamine ja tasumine toimus pangaülekandega müüja kontole, siis on ta käitunud mõistlikult ja tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus

§ 29lg 1 ja § 31 lg 1 alusel.

Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Antud juhul maksuhaldur seda teinud ei ole. Maksuhaldur ei ole Itors OÜ tööde tellijatelt selgitanud välja tegelikku olukorda ja ei ole tuvastanud olulisi asjaolusid. Maksuhaldur on jätnud hindamata need tõendid, mis võivad kinnitada, et teenus teostati (tööd teostati nõuetekohaselt vastavalt kinnitatud ehitusprojektile) ning anti kirjalike aktidega Itors OÜ-le üle. Maksuotsus on ebaõige ka tulumaksu juurdemääramise osas, kuna maksuhaldur ei ole kindlaks teinud, milliste kuludega nende summade puhul tegemist oli. Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsuse tühistada ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja kantud menetluskulud. Vastustaja vastulause

  1. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning vastustaja jääb nii maksuotsuses kui vaideotsuses toodu juurde. LMTK saatis kontrolli alustamise 08.03.2010 korralduse nr 12.2-3/2375-1 tähtkirjaga kaebaja äriregistris registreeritud aadressile ning AS Eesti Post väljastusteate kohaselt sai kaebaja juhatuse liige N. M korralduse kätte 11.03.
  2. Samal kuupäeval võttis N. M telefonitsi ühendust LMTK revidendi L. U, eesmärgiga täpsustada, missuguseid dokumente tuleb maksuhaldurile esitada. Kaebaja esitas dokumendid maksuhaldurile 22.03.
  3. Kontrolli alustamise korraldus sisaldab viiteid õiguslikele alustele, korralduses on märgitud, milliseid makse millise ajaperioodi kohta maksuhaldur kontrollib. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja kontrolli alustamise korraldust vaidlustanud, mistõttu on kaebaja väited 08.03.2010 korralduse nr 12.2-3/2375-1 edastamata ja tutvustamata jätmise kohta alusetud. Ka on alusetud ja asjakohatud kaebaja etteheited kontrollitud maksustamisperioodi valiku osas. Kontrollitava perioodi mittekokkulangemine majandusperioodiga ei kahjusta kuidagi kaebaja õigusi. Maksuotsuses on põhjalikult käsitletud Lipetski Grupp OÜ, OÜ Palimer Grupp, Arminalia OÜ ja Remidalgo OÜ arvetel kajastatut ning analüüsitud seda koostoimes kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud andmetega, poolte vahel väidetavalt sõlmitud lepingutega ning muu väidetavate alltöövõtjate kohta kogutud informatsiooniga. Samuti on alltöövõtjatega sõlmitud lepingutes ja arvetel kajastuvat võrreldud kaebaja enese hinnapakkumiste/arvetega kolmandatele 3 isikutele ja nendega sõlmitud lepingutes kajastuvaga, kus erinevalt alltöövõtjatest oli kajastatud detailselt teenuse sisu, maht, ühik jne. Maksuhaldur on kõiki vaidlusaluseid arveid ja poolte vahelisi töövõtulepinguid analüüsinud alltöövõtjate kaupa vastavalt maksuotsuse punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 ning vaideotsuse p-s 6 ning jääb täielikult seal toodud seisukohtade juurde. Ei saa nõustuda kaebajaga, et teenuse ostmine on tõendatud vaid olemasoleva arve, lepingu ning raha ülekandmise faktiga. Maksuhaldur on vastavat asjaolu kajastanud vaideotsuse p-s
  4. Kuigi kaebaja on teinud pangaülekandeid temale väidetavalt teenust müünud isikute pangakontodele, ei tõenda ülekande tegemise fakt veel arvel näidatud tehingu reaalset toimumist. Samuti ei tõenda alltöövõtu kasutamist fakt, et kaebaja müüs väidetavatelt alltöövõtjatelt soetatud teenust omakorda edasi kolmandatele isikutele (Välistrasside Ehitus OÜ jt). Nimelt tuvastas maksuhaldur, et kolmandatele isikutele edasimüüdud teenust ei soetanud kaebaja arvetel kajastatud alltöövõtjatelt. Kaebajal oli enesel olemas teenuse osutamiseks kõik vajalik (seadmed, personal, vastaval tegevusalal tegutsemise õigsust kinnitav registreering majandustegevuse registris jne), samas kui väidetavatel alltöövõtjatel kõik eelnev puudus. Kuigi iseenesest ei saa kaebajale ette heita võimalikku soovi või vajadust kasutada alltöövõttu, on maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal leidnud kinnitust, et alltöövõttu ei soetatud OÜ-delt Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo. Kaebaja viide sellele, nagu oleks vastustaja rikkunud uurimisprintsiipi, on ekslik. Maksuhaldur pöördus kõigi väidetavate alltöövõtjate poole, eesmärgiga selgitada välja poolte vahel tegelikult toimunu. Kõigil kordadel ei olnud alltöövõtjate juhatuse liikmed maksuhaldurile kas kättesaadavad või eitasid tehtud tehinguid. Kaebaja juhatuse liige ei andnud maksuhaldurile väidetavate alltöövõtjate tegelike esindajate/kontaktisikute kohta kordagi konkreetset informatsiooni (isikute nimesid, kontaktandmeid), öeldes, et ta ei mäleta neid. Eeltoodu valguses on täiesti kummastav kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei rakendanud uurimisprintsiipi alltöövõtjate suhtes. Maksuhalduril ei ole võimalik pöörduda tundmatu isiku poole, kelle kohta puudub tal igasugune informatsioon. Kuigi kaebaja märgib, et OÜ Itors ja kolmandate isikute, kellele teenust edasi müüdi, vahelised lepingud ei sisalda keeldu kasutada allhankijaid, ilmneb näiteks OÜ Itors ja OÜ Välistrasside Ehitus vahel sõlmitud lepingust nr 10-1 punktist 1.7, et alltöövõttu kasutatud ei ole. Käesoleval juhul kinnitab väidetavatest tehingupooltest teenuse soetamist vaid kaebaja ise ning seejuures on tema kinnitused vägagi üldsõnalised ning talle ei meenunud vaatamata kuude kaupa kestnud tehingutele ei äripartnerit esindanud isiku nimi ega ole säilinud ka ükski äripartneri kontakt (telefoninumber vms). Samuti ei olnud ükski alltöövõtjast äriühing maksuhaldurile kättesaadav. Väärib märkimist, et kaebaja juhatuse liikme N. M enese sõnul ei ole ta Lipetski Grupp OÜ ainukese juhatuse liikme A. T üldse suhelnud. Lipetski Grupp OÜ-l nagu ka teistel alltöövõtjatel, töötajad või teised juhatuse liikmed puudusid ning N. M ei avaldanud maksuhaldurile (väidetavalt mittemäletamise tõttu) temaga alltöövõtja nimel suhelnud isiku nime. Teises maksumenetluses Lipetski Grupp OÜ juhatuse liige A. T antud ütluste põhjal ei tegelenud ta
  5. a novembris ja detsembris üldse äritegevusega, kuna oli haige ning ei volitanud ka kedagi teist äriühingu nimel tegutsema. Kahtlemata on märkimisväärne, et N. M sõnade kohaselt esindas nii Lipetski Grupp OÜd kui ka Palimer Grupp OÜ-d üks ja sama isik, kuid vaatamata eelnevale, ei suutnud N. M siiski meenutada selle isiku nime või muud selle isiku kohta käivat informatsiooni. Analoogselt eelnevaga esindas ka osaühinguid Arminalia ja Remidalgo üks ja sama isik, kuid konkreetselt kes, seda N. M jällegi ei mäletanud. Eelneva valguses on kahtlemata kummaline ka asjaolu, et vaatamata alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutes märgitule, mille kohaselt alltöövõtja garanteerib tööde kvaliteedi kahe aasta jooksul, ei pidanud kaebaja juhatuse liige vajalikuks alltöövõtja andmeid (kontaktisik, telefoni number vms) fikseerida. Käesoleval juhul kinnitavad asjas kogutud muud tõendid, sealhulgas osapoolte vaheline dokumentatsioon (alltöövõtjatega sõlmitud üldsõnalised lepingud; arved, millelt ei nähtu ei teenuse maht ega tegelik sisu), et soetusdokumendid olid koostatud vaid nende nn paberil eksisteerimise eesmärgil, mitte aga selleks, et dokumendis kokkulepitut täita. OÜ Itors selline tegevus saab olla vaid teadlik, mille eesmärgiks oli omandada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, vähendades seeläbi 4 äriühingu maksukohustust ning viia maksuvabalt äriühingust välja raha. Maksumenetluses on leidnud kinnitust, et väidetavad alltöövõtjad olid tegelikkuses sisuliselt varatud ning puudusid toimivat äriühingut iseloomustavad tunnused (personal, teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, registreeringud majandustegevuse registris jne). Kõik äriühingud on kustutatud mõne aja jooksul peale teenuste osutamist käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühingud ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist (Lipetski Grupp OÜ alates 24.09.2009, Palimer Grupp OÜ alates 07.04.2009, Arminalia OÜ alates 30.08.2009 ja Remidalgo OÜ alates 19.09.2009). Kahtlemata on märkimisväärne Palimer Grupp OÜ puhul see, et viimane esitas ka peale käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamist kaebajale käibemaksuga arveid, mis välistab ilmselgelt kaebaja mitteteadmise võimaluse vastavast asjaolust. Kohati oli vastuoluline ka teenuse osutamise aeg – nimelt osutas kaebaja teenust kolmandatele isikutele juba varem, kui ta sedasama teenust väidetavatelt alltöövõtjatelt ise sisse ostis. Seda näiteks Palimer Grupp OÜ-lt ostetud välisvalgustuse rekonstrueerimise, kaevetööde ja transporditeenuse osas. Seega on vaidlusalune maksuotsus õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Uurimise ese
  6. Vaidlustatud maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et tõendatud ei ole OÜ Itors poolt teenuste soetamine OÜ-lt Lipetski Grupp, OÜ-lt Palimer Grupp, OÜ-lt Arminalia ning OÜ-lt Remidalgo. OÜ Itors kajastas nimetatud äriühingute rekvisiitidega fiktiivsed arved oma raamatupidamises eesmärgiga vähendada ebaseaduslikult maksukohustust ning saada majanduslikku kasu (maksuotsuse lk 22 ja 25). Ühtlasi asus maksuhaldur maksuotsuses seisukohale, et nimetatud äriühingud ei ole tegutsevad ettevõtted ning nende poolt väljastatud arved on fiktiivsed ega näita tegelikku majanduslikku sisu. Maksuhalduri kahtlusi tehingute mittetoimumise kohta OÜ Itors ja ülalmärgitud äriühingute vahel kinnitab OÜ Itors vähene hoolsus oma tehingupartnerite valikul, mistõttu tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et OÜ Itors on osalenud maksupettuses (maksuotsuse lk 25). Arvestades asjaolu, et OÜ Itors ei ole maksumenetluse käigus andnud maksuhaldurile arvestatavat ja usaldusväärset teavet väidetavate teenuste osutajate kohta, on tõenäoline, et maksukohustuslane teadis, et tegemist on fiktiivsete arvetega. Maksuotsusest ning kohtule esitatud maksuhalduri seletusest võib järeldada, et maksuhaldur tuvastas OÜ Itors ja OÜ Lipetski Grupp, OÜ Palimer Grupp, OÜ Arminalia ning OÜ Remidalgo vaheliste tehingute mittetoimumise eelkõige seetõttu, et asus maksumenetluses kogutud tõendite põhjal järeldusele, et väidetavatel tehingupartneritel puudus kontrollitud perioodil reaalne majandustegevus, esitatud dokumentatsioon tehingute kohta ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ning OÜ Itors teadis või pidi teadma tehingute fiktiivsusest. Eeltoodust tulenevalt määras maksuhaldur kaebuse esitajale tasumiseks käibemaksu summas 504 123 krooni ja tulumaksu summas 872 584 krooni. 9.

§ 29

lg-st 1 tuleneb, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe ning ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt 5 maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega on sisendkäibemaksu maha arvamise esmaseks eelduseks, et arvel nimetatud kaup või teenus on tegelikult saadud. 19.05.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-32-09 märkis Riigikohus: „Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal käibemaksu mahaarvamise õigust” (p 10). Samas otsuses sedastas Riigikohus: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu” (p 12). Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas OÜ-d Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ning Remidalgo osutasid OÜ-le Itors vaidlusaluseid teenuseid või mitte ning kui mitte, siis kas OÜ Itors teadis või pidi teadma, et nimetatud äriühingud ei ole teenuste tegelikud osutajad.

  1. Eeltoodust lähtudes tuleb käesolevas haldusasjas leida vastus küsimusele, kas maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid seavad OÜ-de Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ning Remidalgo poolt kaebuse esitajale arvetel märgitud teenuste osutamise sellisel määral kahtluse alla, et olenemata kaebuse esitaja poolt maksuotsusele vastukaaluks esitatud vastuväidetest saab lugeda teenuste mitteosutamise ning kaebuse esitaja pahausksuse tõendatuks. Vastuse leidmiseks eeltoodud küsimustele tuleb lähtuda MKS § 150 lg-st 1, mille kohaselt maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Samas on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur (MKS § 150 lg 2). Järgnevalt võtab kohus seisukoha eeltoodud küsimustes. OÜ Itors tehingud OÜ-ga Lipetski Grupp
  2. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Itors ja OÜ Lipetski Grupp vaheliste tehingute mittetoimumise järgmiste maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt: 1) OÜ Lipetski Grupp direktorit A. Tt, kes on märgitud arvete koostajana, Itors OÜ juhatuse liige N. M ei tea ega ole temaga ka suhelnud; 2) Lipetski Grupp OÜ arved ei vasta

§-le 37; 3) OÜ Itors ja OÜ Lipetski Grupp vahel sõlmitud tööettevõtulepingutest ei selgu tööde mahud ja kirjeldus, lepingutes nimetatud tööde kirjeldused ei lähe kokku esitatud arvetega, lepingutes puuduvad alltöövõtja vastustava isiku nimi ja telefoninumber; 4) tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei selgu tööde maht, tööde osutamise aeg ja koht, reaalset tööde vastuvõtmist objektil toimunud ei ole; 5) OÜ Itors juhatuse liige N. M ei osanud midagi öelda OÜ-d Lipetski Grupp esindanud isiku kohta; ta ei tuvastanud tehingute sõlmimisel isikut ega kontrollinud tema volitusi, kuna ei pidanud seda vajalikuks; 6) Lipetski Grupp OÜ ei ole deklareerinud 2008. a-l väljamakseid juhatuse liikmetele ja töötajatele ning alates 2009. a ei esita äriühing vorm TSD-sid; 7) Lipetski Grupp OÜ on alates 24.09.2009 kustutatud käibemaksukohustuslase registrist

§ 22

lg 31 kohaselt; 8) Lipetski Grupp OÜ juhatuse liige A T on teises maksumenetluses andnud maksuhaldurile ütlusi, mille kohaselt puudusid OÜ-l Lipetski Grupp põhivara, autod ning töötajad, ning teenuste osutamist OÜ-le Itors isik eitab; 9) OÜ Lipetski Grupp pangakonto ei kajasta reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid ning Itors OÜ poolt talle ülekantud summad kas võetakse välja sularahas või kantakse edasi OÜ-le Italchif, mis on varifirma ja millisel puudub majandustegevus. 6

  1. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtluseks selles, et OÜ Lipetski Grupp näol oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes väljastas kaebuse esitajale teenuste osutamise kohta fiktiivseid arveid. OÜ Lipetski Grupp ei ole vaadeldaval perioodil deklareerinud käivet (va detsembris 2008 ja seegi ei vasta esitatud dokumentidele) ega teinud väljamakseid töötasudeks. Äriregistrist nähtuvalt majandusaasta aruandeid
  2. ja
  3. aasta eest esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt puudusid OÜl Lipetski Grupp nii dokumenteeritud majandustegevus kui ka töötajad. 24.09.2009 kustutati OÜ Lipetski Grupp käibemaksukohustuslaste registrist

§ 22

lg 31 alusel (maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega). Vaadeldaval perioodil oli OÜ Lipetski Grupp juhatuse liikmeks A T, kes OÜ Itors maksukontrolli käigus ei ole maksuhaldurile olnud kättesaadav (II kd tl 98-99). Lipetski Grupp OÜ juhatuse liige A T on teises maksumenetluses andnud maksuhaldurile seletuse (II kd tl 100-104), mille kohaselt puudusid OÜ-l Lipetski Grupp põhivara ja autod ning töötajad. Samuti ei tegelenud ta 2008.a novembris ja detsembris üldse asjaga, kuna oli haige ja sel ajal kaks korda haiglas ning samuti ei ole kedagi volitanud tegutsema Lipetski Grupp OÜ nimel. Seega ei kinnita OÜ Lipetski Grupp juhatuse liige AT teenuste (elektrimontaažtööd, veevarustus- ja kanalisatsioonitööd, transporditeenus jne) osutamist OÜ Lipetski Grupp poolt. Lipetski Grupp OÜ pangakontode väljavõtetest nähtub, et Itors OÜ poolt ülekantud summad arveldusarvele Sampo Pangas nr 33390489009 (II kd tl 110-114) on kantud viivituseta edasi Loyal Management OÜ arveldusarvele selgitusega “arve”. Itors OÜ poolt ülekantud summad Lipetski Grupp OÜ Nordea Panga arveldusarvele nr 17001925355 (II kd tl 105-109) on kantud viivituseta Italchif OÜ-le. Maksuhaldur on tuvastanud, et nii OÜ Italchif kui ka Loyal Management OÜ on varifirmad, kellel puudub reaalne majandustegevus. Samas ei nähtu OÜ Lipetski Grupp pangakontodelt reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulutusi. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur järeldanud põhjendatult, et Lipetski Grupp OÜ ei tegutsenud reaalse majandustegevuse arendamise eesmärgil, kuna tal puudus töötajaskond ja põhivara ning majandustegevust ei dokumenteeritud. Seega on Lipetski Grupp OÜ äriühing, kus reaalset majandustegevust ei toimunud ning Lipetski Grupp OÜ nimel Itors OÜ-le väljastatud arved ei kinnita erinevate teenuste osutamist Lipetski Grupp OÜ poolt. 13. Itors OÜ raamatupidamises on kajastatud Lipetski Grupp OÜ poolt koostatud viis arvet: 27.10.2008 arve nr 50 summas 312 700 krooni (sh käibemaks 47 700 krooni) – veevarustus ja kanalisatsioon, objekt Tondi 55a (I kd tl 205); 15.12.2008 arve nr 2091 summas 261 110,40 krooni (sh käibemaks 39 830,40 krooni) – mehhanismide teenused, lisa nr 1 (I kd tl 206); 22.12.2008 arve nr 2092 summas 354 000 krooni (sh käibemaks 54 000 krooni) – kaablitrassi ehitamine, leping 12/12-01, ettemaks (I kd tl 207); 29.12.2008 arve nr 2099 summas 354 000 krooni (sh käibemaks 54 000 krooni) – elektrimontaažtööd, leping 12/12-01 (I kd tl 208); 23.01.2009 arve nr 2160 summas 464 920 krooni (sh käibemaks 70 920 krooni) – elektrimontaažtööd, leping 12/12-01 (I kd tl 209). Kohtu hinnangul ei vasta OÜ Lipetski Grupp eelmärgitud arved ei

§ 37

lg 7 ega RPS § 7 lg 1 nõuetele.

§ 37

lg 7 kohaselt peab arvele olema mh märgitud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. RPS § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamise algdokument mh kajastama tehingu majanduslikku sisu ning tehingu arvnäitajaid (kogus, hind, summa). Analüüsides Itors OÜ poolt kontrollimiseks esitatud Lipetski Grupp OÜ nimel koostatud arveid, selgub, et Lipetski Grupp OÜ arvetele on koostajana märgitud direktor A. T, kes aga tehingute toimumist ise kinnitanud ei ole ning kellega ka Itors OÜ juhatuse liige N. M ise suhelnud ei ole (05.05.2010 seletus, II kd tl 87-89). Arvetel on üldjuhul märgitud tööde ühikuks “objekt” või “töö”, kuid mida see konkreetselt tähendas, arvetelt ei nähtu. Arvetel puuduvad tööde mahud ning tehtud tööde majanduslik sisu. Arve nr 50 viitab veevarustus- ja kanalisatsioonitöödele objektil Tondi 55a, 7 ilmselt on see seotud 10.10.2008 tööettevõtulepinguga nr 10/10-11 (I kd tl 199), mis oma sisult ei sisalda tehtavate tööde kohta midagi enamat kui „objekt „Välisvõrgud” Tondi 55a. Tööettevõtulepingule on alla kirjutanud taas A. T, kes tehinguid eitab. Arve nr 2091 viitab mehhanismide teenustele vastavalt lisale

  1. Sellist lisa 1 esitatud ei ole ning N. M 05.05.2010 seletuste kohaselt tähendab see lisa 1 15.12.2008 akti (I kd tl 202), millest nähtuvalt on makstud ekskavaatoritööde, auto ja roksoni eest äriühingule, kellel puudusid igasugused töölised ja mehhanismid. Arvetel nr 2092, 2099 ja 2160 on viide lepingule nr 12/12-01 (I kd tl 200), kuid ka lepingus ei ole tööde kirjeldus täpsem – Paldiski lõunasadamas kaablitrasside paigaldamine lõikudel. Nimetatud arvetel on kajastatud tööde tegemise aluseks üks leping 12/12-01, kuid teenuse nimetused arvetel on erinevad: kaablitrassi ehitamine ja elektrimontaažtööd. Samuti puuduvad arvetel teenuse osutamise kuupäevad. Vaadeldes juba ülalviidatud tööettevõtulepinguid, siis puuduvad ka nimetatud lepingutes teostatud tööde mahud ja kirjeldus. Lepingud ei sisalda ka viidet ehitusprojektile, millele vastavalt töid teostati. Lepingutes puuduvad alltöövõtja poolt volitatud isiku nimi ja telefoninumber, kes on vastutav objektil tööde teostamise eest. Nimetatud isikuid ei osanud Itors OÜ juhatuse liige N. M öelda ka maksumenetluse käigus. A. T, kes väidetavalt on lepingud ja arved allkirjastanud, on teises maksumenetluses eitanud tegevust vaatlusalusel perioodil. OÜ Lipetski Grupp nimel ei ole koostatud kirjalikke hinnapakkumisi, kust selguks pakutavate tööde kirjeldus, nende kogused ja hinnad ning see, kas osutatakse ainult teenust või sisaldab hind ka materjalide maksumust. Ka Itors OÜ poolt kontrollimiseks esitatud väidetava allhankija poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 201-204) on koostatud üldsõnaliselt ning aktides puuduvad andmed üleantud tööde mahtude, tööde osutamise kohtade ning teenuse osutamise aja kohta, lisaks on need allkirjastatud taas A. T poolt. Seega ei kinnita nimetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid OÜ Lipetski Grupp poolt tegelike tööde üleandmist Itors OÜ-le. Ka N. M 05.05.2010 seletuse kohaselt tõi kontaktisik tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastatult Itors OÜ kontorisse - tööde vastuvõtmist objektil toimunud ei ole. Kõike eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et OÜ Lipetski Grupp nimel koostatud arvete, aktide ja lepingute alusel ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Lipetski Grupp oli teenuse tegelik osutaja. OÜ Itors tehingud OÜ-ga Palimer Grupp
  2. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Itors ja OÜ Palimer Grupp vaheliste tehingute mittetoimumise järgmiste maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt: 1) tuvastatav ei ole isik, kes on OÜ Palimer Grupp nimel arvetele alla kirjutanud, allkirjad on erinevad; 2) OÜ Palimer Grupp ei olnud alates 07.04.2009 käibemaksukohustuslane, kuid on siiski kajastanud käibemaksu oma arvetel ka pärast seda kuupäeva; 3) tööettevõtulepingud on üldsõnalised, neist ei ole võimalik tuvastada ei tööde mahtu, kirjeldusi ega kontaktisikuid, samamoodi ei ole need tuvastatavad tööde üleandmisevastuvõtmise aktidest; 4) osaliselt on OÜ Itors andnud tööd üle tellijale varem, kui sai väidetava teenuse OÜ-lt Palimer Grupp; 5) N. M ei tea, kes oli OÜ Palimer Grupp kontaktisikuks ning ta jättis kontrollimata tehingu teise poole isikusamasuse; 6) OÜ-l Palimer Grupp puuduvad töötajad, kes teenust osutaksid, alates
  3. maist ei ole äriühing vorm TSD esitanud; 7) OÜ Palimer Grupp pangakonto ei kajasta reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid ning Itors OÜ poolt talle ülekantud summad kas võetakse välja sularahas või kantakse edasi OÜ-le Italchif või Magicinvest Grupp OÜ-le, mis on varifirmad ja millistel puudub majandustegevus. OÜ-le Palimer Grupp on raha kandnud ka Arminalia OÜ, kellega on tehinguid teinud ka OÜ Itors ning kes ei oma reaalset majandustegevust; 8) OÜ Palimer Grupp juhatuse liige O. B on maksuhaldurile olnud kättesaamatu. 8
  4. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtluseks selles, et OÜ Palimer Grupp näol oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes väljastas kaebuse esitajale teenuste osutamise kohta fiktiivseid arveid. OÜ Palimer Grupp juhatuse liige perioodil 29.01.2009 - 14.04.2009 oli O. B ning alates 14.04.2009 on juhatuse liige V. Z, elukoht Läti. Samas on alates 05.02.2009 OÜ Palimer Grupp allkirjaõiguslikuks isikuks SEB pangas O. B (II kd tl 121). OÜ Palimer Grupp ei ole deklareerinud 2009.a maksudeklaratsioonidel vorm TSD väljamakseid juhatuse liikmele ja töötajatele. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud
  5. a kohta. Seega puudusid OÜ-l Palimer Grupp kontrollitaval perioodil nii dokumenteeritud majandustegevus kui ka töötajad. 07.04.2009 kustutati OÜ Palimer Grupp käibemaksukohustuslaste registrist

§ 22

lg 31 alusel (maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega). OÜ Palimer Grupp juhatuse liige O. B ei ole maksuhaldurile olnud kättesaadav (II kd tl 129-130). OÜ Palimer Grupp pangakontolt SEB pangas (II kd tl 121-128) nähtub, et OÜ Itors poolt tasutud summad võetakse osaliselt välja sularahaautomaatidest samal päeval 10 000 krooni kaupa või kantakse üle OÜ-le Italchif, Magicinvest Group OÜ-le või kantakse Palimer Grupp OÜ teisele arveldusarvele Nordea Pangas. Maksuhaldur on tuvastanud, et nii OÜ Italchif kui ka Magicinvest Group OÜ on varifirmad, kellel puudub reaalne majandustegevus. Samas ei nähtu OÜ Palimer Grupp pangakontolt reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulutusi. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur järeldanud põhjendatult, et Palimer Grupp OÜ ei tegutsenud reaalse majandustegevuse arendamise eesmärgil, kuna tal puudus töötajaskond ning majandustegevust ei dokumenteeritud. Seega on Palimer Grupp OÜ äriühing, kus reaalset majandustegevust ei toimunud ning Palimer Grupp OÜ nimel Itors OÜ-le väljastatud arved ei kinnita erinevate teenuste osutamist Palimer Grupp OÜ poolt. 16. Itors OÜ raamatupidamises on kajastatud OÜ Palimer Grupp nimel koostatud 7 arvet: 09.02.2009 arve nr 69 summas 318 880 krooni (sh käibemaks 47 880 krooni) – kai välisvalgustuse rekonstrueerimine (I kd tl 189); 26.03.2009 arve nr 50 summas 293 040 krooni (sh käibemaks 44 701,02 krooni) – kaevetööd, mehhanismid, kaablitrassi tagasitäide, leping 3-3/3-4 (I kd tl 179); 09.04.2009 arve nr 51 summas 82 600 krooni (sh käibemaks 12 600 krooni) – ekskavaator (I kd tl 180); 13.04.2009 arve nr 52 summas 94 400 krooni (sh käibemaks 14 400 krooni) – ekskavaator, auto (I kd tl 181); 14.04.2009 arve nr 53 summas 99 120 krooni (sh käibemaks 15 120 krooni) – ekskavaator, auto (I kd tl 182); 15.04.2009 arve nr 54 summas 94 400 krooni (sh käibemaks 14 400 krooni) – ekskavaator, auto (I kd tl 183); 16.04.2009 arve nr 55 summas 96 760 krooni (sh käibemaks 14 760 krooni) – ekskavaator, auto (I kd tl 184). OÜ Palimer Grupp arvetele nr 69 ja 50 on alla kirjutatud direktor, kelle allkirjast on loetav osa O. Ba (võiks arvata, et O. B), kuid samas erineb see kardinaalselt O. B poolt antud allkirja näidisest (II kd tl 131). Ülejäänud arvetel on allkiri, mis sarnaneb OÜ Lipetski Grupp arvetele antud allkirjadega ning arvatavasti peaks kujutama A. T allkirja. N. M poolt 05.05.2010 antud seletuste kohaselt esindas OÜ-d Lipetski Grupp ja OÜ-d Palimer Grupp sama isik, kuid A. T on oma seletustega ümber lükanud selle, nagu oleks see isik olnud tema. Niisiis ei ole võimalik tuvastada isikut, kes on OÜ Palimer Grupp arvetele alla kirjutanud. Kohtu hinnangul ei vasta OÜ Palimer Grupp eelmärgitud arved ei

§ 37lg 7 ega RPS § 7 lg 1 nõuetele.

Arvetel nr 69 ja 50 on ühikuks töö ja koguseks

  1. Arvel nr 50 on viide lepingule nr 3-3/3-4 (I kd tl 176), kuid ka lepingus puuduvad andmed täpsema tööde kirjelduse ja koguste kohta (lepingu objektiks on märgitud kaevetööd, mehhanismid, kaablitrassi tagasitäide). Arvetel nr 51-55 on toodud tunnid, kuid puuduvad andmed selle kohta, milliseid autosid ja ekskavaatoreid, millisel objektil, millistel kuupäevadel kasutati ning millise arvestuse alusel on välja toodud arvetel kajastatud töötundide arv. Et OÜ Palimer Grupp oli käibemaksukohustuslane kuni 07.04.2009, on äriühing ebaõigesti kajastanud käibemaksu arvetel, mis on väljastatud pärast seda, so arved nr 51-
  2. Itors OÜ 9 on arvestanud sisendkäibemaksuna OÜ Palimer Grupp arvetel kajastatud käibemaksu, rikkudes sellega

§ 29lg 3 p 1 sätet.

Kuna Itors OÜ ei saanud teenust OÜ-lt Palimer Grupp kui teiselt käibemaksukohustuslaselt, puudus Itors OÜ-l õiguslik alus arvestada sisendkäibemaksu sel perioodil. Lünki arvetes tööde mahu ja kirjelduse ning kuupäevade osas ei aita täita ka tööettevõtu lepingud: juba ülalviidatud 26.02.2009 tööettevõtuleping nr 3-3/3-4; 05.01.2009 tööettevõtuleping nr 1-1/14 (I kd tl 187), mille lepingu objektiks on „Lõunasadama kai välisvalgustuse rekonstrueerimine”, ega ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 177-178 ja 188). Maksuhaldur on põhjendatult osundanud, et lepingutes puuduvad andmed teostatavate tööde koguste või mahtude kohta, lepingutes ei ole ära toodud tööde kirjeldusi ning puuduvad kontaktisikute nimed ja telefoninumbrid, kes on lepingus toodud objektidel alltöövõtja poolt volitatud isikud. Andmeid kontaktisiku kohta ei osanud öelda N. M. Teenuste osutamist ei kinnita ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Nii on 09.02.2009 akti alusel töö „kai välisvalgustuse rekonstrueerimine” antud OÜ Palimer Grupp poolt OÜ-le Itors üle 09.02.2009, kuid sama töö on OÜ Itors andnud AS-ile E-Service üle juba 09.01.2009 (I kd tl 152), so lausa 1 kuu varem kui allhankija selle väidetavalt valmis sai. 26.03.2009 akti ja lepingu nr 3-3/3-4 kohased tööd (kaevetööd, mehhanismid, kaablitrassi tagasitäide) on Itors OÜ tellija E-Service AS-ile üle andnud perioodil 02.-09.03.2009 (I kd tl 124-128), kuid OÜ-lt Palimer Grupp on tööd vastu võetud väidetavalt alles 26.03.

  1. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel kajastuvad samad andmed, mis arvetelgi. Seega ei ole aktidel toodud üleantud tööde mahtusid, tööde teostamise aega ja muid andmeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada teenuste tegelikku osutamist Palimer Grupp OÜ poolt. Itors OÜ-l puuduvad andmed, millises mahus kulusid on mingile objektile tehtud. Seonduvalt arvetega nr 51-55 ei ole N. M 05.05.2010 seletusele ning 13.05.2010 seletusele (II kd tl 90-91) tuginedes võimalik kindlaks teha, kes ja millal ning milliste mehhanismidega teenust Itors OÜ-le osutas. Ka ei klapi arvete esitamise ajad selle ajaga, mil OÜ Itors müüs teenuse edasi tellijale. OÜ-lt Palimer Grupp ostetud teenused müüs kaebuse esitaja väidetavalt edasi AS-ile Viimsi Keevitus (N. M 05.05.2010 seletus, II kd tl 88). Asja materjalidest nähtuvalt võeti tööd AS Viimsi Keevitus poolt Logi tn objektil üle 03.03.2009 (tööde vastuvõtu akt, I kd tl 141), mille kohta esitas OÜ Itors AS-ile Viimsi Keevitus arve 04.03.2009 (II kd tl 158), ning 30.03.2009 (tööde vastuvõtu akt, I kd tl 142), mille kohta esitas OÜ Itors AS-ile Viimsi Keevitus arve 02.04.
  2. Palimer Grupp OÜ on esitanud väidetavate transporditeenuste osutamise kohta arved nr 51-55 perioodil 09.04 – 16.04.
  3. Transporditeenuste üleandmise kohta OÜ Palimer Grupp poolt on koostatud akt 08.04.2004, seega ajaliselt hiljem, kui Itors OÜ oli transporditeenuse osutanud Viimsi Keevitus OÜle. Kõike eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et OÜ Palimer Grupp nimel koostatud arvete, aktide ja lepingute alusel ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Palimer Grupp oli teenuse tegelik osutaja. OÜ Itors tehing OÜ-ga Arminalia
  4. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Itors ja OÜ Arminalia vahelise tehingu mittetoimumise järgmiste maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt: 1) OÜ Arminalia arvele alla kirjutanud isikut ei ole võimalik tuvastada; 2) Arminalia OÜ 27.04.2009 arvel puudub teenuse nimetus ning kogus; 3) Arminalia OÜ-ga kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole; 4) 27.04.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil puudub objekti nimetus; 5) Arminalia OÜ arve ei vasta

ja RPS nõuetele; 6) OÜ Itors juhatuse liikme N. M eri aegadel antud seletused on toimunud tehingu osas vastuolulised; 7) N. M ei tuvastanud tehingu teise poole isikusamasust ega osanud öelda kontaktisiku nime; 8) OÜ-l Arminalia puuduvad töötajad, kes teenust osutaksid, äriühing ei ole vorm TSD-sid esitanud; 9) Arminalia OÜ on alates 30.08.2009 kustutatud käibemaksukohustuslase registrist

§ 22

lg 31 kohaselt; 10) OÜ Arminalia pangakonto ei kajasta reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid ning 10 Itors OÜ poolt talle ülekantud summad kantakse edasi OÜ-le Italchif, Management Group OÜ-le, OÜ-le Lipetski Grupp või OÜ-le Palimer Grupp, mis on varifirmad ja millistel puudub majandustegevus; 11) OÜ Arminalia juhatuse liige A. P on maksuhaldurile olnud kättesaamatu. 18. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtluseks selles, et OÜ Arminalia näol oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes väljastas kaebuse esitajale teenuste osutamise kohta fiktiivse arve. Viimane majandusaasta aruanne on OÜ-l Arminalia esitatud 2007.a kohta. Arminalia OÜ ei ole deklareerinud maksudeklaratsioonidel vorm TSD väljamakseid töötajatele ja juhatuse liikmele. Seega puudusid OÜ-l Arminalia kontrollitaval perioodil nii dokumenteeritud majandustegevus kui ka töötajad. Arminalia OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslase registrist alates 30.08.2009 vastavalt

§ 22lg-le 31, kuna ta ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Arminalia OÜ SEB panga konto väljavõtetest (II kd tl 140) nähtub, et Arminalia OÜ on teinud ülekandeid OÜ-le Lipetski Grupp, Palimer Grupp OÜ-le, OÜ-le Italchif ja Management Group OÜle, mille suhtes on maksuhaldur tuvastanud, et need on reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud. Arminalia OÜ pangakonto ei kajasta mingisuguseidki reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid. Arminalia OÜ juhatuse liige on alates 07.04.2009 A P. OÜ Arminalia 27.04.2009 arvele nr 41 (I kd tl 225) on märgitud arve koostajaks direktor A. P. Visuaalselt sarnane allkiri on ka 27.04.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil (I kd tl 224). Arminalia OÜ rekvisiitidega arvel olev allkiri erineb visuaalsel vaatlusel oluliselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides olevast A Pi allkirjast (II kd tl 132). Lääne maksu- ja tollikeskus saatis 16.04.2010 A Pile korralduse nr 12.23/2375-2 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks tehingute kohta OÜ Arminalia ja Itors OÜ vahel (II kd tl 137). Korraldus saadeti OÜ Arminalia juhatuse liikme A Pi kodusel aadressil …, kuid see tagastati Eesti Posti poolt 11.05.2010 märkusega “tähtaja möödumisel” (II kd tl 138). Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur maksumenetluse käigus helistanud ka telefonil …, mis on olnud välja lülitatud ning …, mis ei ole olnud kättesaadav. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur kohtu arvates järeldanud põhjendatult, et Arminalia OÜ ei tegutsenud reaalse majandustegevuse arendamise eesmärgil, kuna tal puudus töötajaskond ning majandustegevust ei dokumenteeritud. Seega on Arminalia OÜ äriühing, kus reaalset majandustegevust ei toimunud ning OÜ Arminalia nimel Itors OÜ-le väljastatud arve ei kinnita teenuste osutamist Arminalia OÜ poolt. 19. Itors OÜ raamatupidamises on kajastatud OÜ Arminalia nimel koostatud 27.04.2009 arve nr 41 summas 83 780 krooni (sh käibemaks 12 780 krooni) – akt 27.04.2009 (I kd tl 225). Tööde üleandmise-vastuvõtmise 27.04.2009 akt (I kd tl 224), millele arve viitab, märgib töö kirjelduses: võsa maha lõikamine, lõhkumine, prügi koristamine ja äravedamine, mehhanismide teenused, ehitustööd. Arvele alla kirjutanud A. Pi, kes ilmselt peaks olema OÜ Arminalia juhatuse liige A. P, allkiri erineb kardinaalselt tema allkirjanäidisest, mis on antud Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Seega ei ole võimalik tuvastada, kes arvele alla on kirjutanud. A. P ise on jäänud maksuhaldurile kättesaamatuks. Kohtu hinnangul ei vasta OÜ Arminalia eelmärgitud arve ei

§ 37lg 7 ega RPS § 7 lg 1 nõuetele.

Arminalia OÜ 27.04.2009 arvel nr 41 puudub teenuse nimetus (akt 27.04.2009) ning arvnäitajad (ühik – „töö“ ja kogus on „1“). Arminalia OÜ-ga kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Nii ei nähtu arvelt ei teenuse kirjeldus, teenuse maht ega teenuse osutamise aeg. Tööde üleandmisevastuvõtmise 27.04.2009 aktil puudub ehitusobjekti nimetus, samuti ei ole seal kajastatud vastuvõetud tööde mahtusid ega teenuste osutamise aega. Akti alusel on väidetavalt tehtud erinevaid töid, kuid puuduvad andmed teostatud tööde koguste ja hindade kohta tööde lõikes. Itors OÜ juhatuse liikme N. M 05.05.2010 seletuse kohaselt müüs OÜ Itors OÜ Arminalia poolt osutatud teenused edasi KÜ-le Kellamäe 8 (II kd tl 89). KÜ-le Kellamäe 8 esitatud teostatud tööde 11 aktidest (I kd tl-d 140 ja 149) nähtub, et Itors OÜ on teinud töid, mille hinna väljatoomisel on arvestatud ka töötasu, millest võib järeldada, Itors OÜ kasutas tööde tegemisel oma tööjõudu – vastavalt N. M 05.05.2010 seletusele omas OÜ Itors kontrollitaval perioodil 1 ekskavaatorit ja 2 KAMAZ veoautot. Soetatud teenuse edasimüügi korral puudub vajadus töötasu kalkuleerimiseks. Kõike eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et OÜ Arminalia nimel koostatud arve ja akti alusel ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Arminalia oli teenuse tegelik osutaja. OÜ Itors tehingud OÜ-ga Remidalgo 20. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Itors ja OÜ Remidalgo vaheliste tehingute mittetoimumise järgmiste maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt: 1) OÜ Remidalgo arved ei vasta

ega RPS nõuetele, tehingu majandusliku sisu kohta ei anna selgitust ka aktid ja leping; 2) tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel puudub tööde kirjeldus, tööde teostamise aeg ja koht ning teostatud tööde mahud; 3) N. M ütlused ostetud tööde kohta on vastuolulised; 4) N. M ei tuvastanud tehingu teise poole isikusamasust ega osanud öelda kontaktisiku nime; 5) OÜ-l Remidalgo puuduvad töötajad, kes teenust osutaksid, äriühing ei ole deklareerinud väljamakseid töötajatele ja juhatuse liikmele; 6) Remidalgo OÜ on alates 19.09.2009 kustutatud käibemaksukohustuslase registrist

§ 22

lg 31 kohaselt; 7) OÜ Remidalgo pangakonto ei kajasta reaalsele majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid ning äriühingute poolt talle ülekantud summad kantakse edasi OÜ-le Italchif või Loyal Management OÜ-le, mis on varifirmad ja millistel puudub majandustegevus, või võetakse välja sularahas; 8) OÜ Remidalgo juhatuse liige A. E on maksuhaldurile olnud kättesaamatu.

  1. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtluseks selles, et OÜ Remidalgo näol oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kes väljastas kaebuse esitajale teenuste osutamise kohta fiktiivseid arveid. OÜ Remidalgo juhatuse liige perioodil 07.05.2009 - 21.07.2009 oli A. E, kes on maksuhaldurile jäänud kättesaamatuks (II kd tl 151-152). Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslase registrist alates 19.09.2009 seoses majandustegevuse mitte-toimumisega. Remidalgo OÜ maksudeklaratsioonid vorm TSD on esitatud 0-dega, ei ole deklareeritud väljamakseid juhatuse liikmele ja töötajatele. Käibedeklaratsioonid vorm KMD on esitatud andmetega, mille tulemusel ei teki riigieelarvesse tasumisele kuuluvat käibemaksu. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud
  2. a eest. Kõik see näitab, et OÜ-l Remidalgo puudusid kontrollitaval perioodil nii dokumenteeritud majandustegevus kui ka töötajad. OÜ Remidalgo SEB panga konto väljavõttest (II kd tl 146-150) nähtub, et äriühingul puudub reaalne majandustegevus, millele viitaksid vastavad kuluartiklid väljavõttes. Äriühingud kannavad raha Remidalgo OÜ arveldusarvele, mis kantakse viivitamatult edasi OÜ-le Italchif või OÜ-le Loyal Management või võetakse 10 000 krooni kaupa pangaautomaadist välja. Viimatinimetatud äriühingud on maksuhalduri andmetel reaalset majandustegevust mitte-omavad varifirmad. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur kohtu arvates järeldanud põhjendatult, et Remidalgo OÜ ei tegutsenud reaalse majandustegevuse arendamise eesmärgil, kuna tal puudus töötajaskond ning dokumenteeritud majandustegevus. Seega on Remidalgo OÜ äriühing, kus reaalset majandustegevust ei toimunud ning OÜ Remidalgo nimel Itors OÜ-le väljastatud arved ei kinnita teenuste osutamist Remidalgo OÜ poolt.
  3. Itors OÜ raamatupidamises on Remidalgo OÜ nimel koostatud 3 arvet: 21.05.2009 arve nr 21 summas 66 198 krooni (sh käibemaks 10 098 krooni) – juurdesõidutee remont, akt 21.05.2009 (I kd tl 220); 16.06.2009 arve nr 42 summas 66 670 krooni (sh käibemaks 10 170 krooni) – mullatööd, akt 12 16.06.2009 (I kd tl 217); 14.07.2009 arve nr 56 summas 240 000 krooni (sh käibemaks 40 000 krooni) – leping nr 6-07/08, 10.07.2009 (I kd tl 214). Kohtu hinnangul ei vasta OÜ Remidalgo eelmärgitud arved ei

§ 37lg 7 ega RPS § 7 lg 1 nõuetele.

Remidalgo OÜ rekvisiitidega arvetel puuduvad kogused ja tehingu majanduslik sisu. Kahel juhul on viidatud aktile ja ühel juhul lepingule, kuid ka aktides (I kd tl-d 215 ja 218) ja lepingus (I kd tl 213) ei ole toodud täiendavalt andmeid tehingu majandusliku sisu ja koguste kohta, samuti seda, millistel objektidel ja millal arvetel kajastatud töid tegelikult tehti. Isikut, kes Remidalgo OÜ nimel arved, lepingu ja aktid on allkirjastanud, ei ole olnud võimalik tuvastada. Maksuhaldur on asunud õigele seisukohale, mille kohaselt ei ole Itors OÜ poolt esitatud dokumentide alusel tehingute kohta Remidalgo OÜ-ga võimalik kindlaks teha teostatud tööde aega, koguseid ega ka seda, kas teenus sisaldab materjalide maksumust jms. Remidalgo OÜ ei ole koostanud ka kirjalikke hinnapakkumisi, kust selguks pakutavate tööde kirjeldus, nende kogused ja hinnad ning see, kas osutatakse ainult teenust või sisaldab hind ka materjalide maksumust. Küsimusele, kellele OÜ-lt Remidalgo ostetud teenused edasi müüdi, on N. M andnud vastuolulisi ütlusi oma 05.05.2010 ja 13.05.2010 seletustes, märkides kord teenuse lõppsaajaks OÜ Itors enda, kord OÜ Ehitusvahendaja. Lisaks ei ole Itors OÜ juhatuse liige N. M osanud midagi öelda OÜ Remidalgo kontaktisiku ega tema kontaktandmete kohta. Kõike eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et OÜ Remidalgo nimel koostatud lepingu, arvete ja aktide alusel ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Remidalgo oli teenuse tegelik osutaja. OÜ Itors hoolsuskohustuse rikkumine ja pahausksus

  1. Itors OÜ juhatuse liikme N. M poolt kontrollimise käigus antud seletuste kohaselt ei mäleta ta ühegi isiku nime ega kontaktandmeid, kellega ta OÜ Lipetski Grupp, OÜ Palimer Grupp, OÜ Arminalia ja OÜ Remidalgo puhul suhtles. Samuti on ta ühemõtteliselt kinnitanud, et ei kontrollinud äriühingute taustu, ei näinud äriühingute B-kaardi väljevõtet, ei tuvastanud temaga suhelnud ja tehinguid teinud isikute isikusamasust ega kontrollinud temaga suhelnud ja tehinguid teinud isikute volitusi, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ehk teisisõnu – N. M jättis täielikult tuvastamata, kellega ta üldse tehinguid teeb ega veendunud selles, kas isikutel on üldse õigus äriühinguid esindada ning kas tegemist on üldse käibemaksukohustuslasega. Nii rikkus OÜ Itors jämedalt äris nõutavat hoolsuskohustust. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-34-06 märkinud järgmist: „Kui aga ostja ei ole käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja, on sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu kohaldamine põhjendatud“. Kui OÜ Itors ei olnud teadlik, milline äriühing talle reaalset teenust osutas, ei saanud ta sellise äriühingu poolt esitatud arvete alusel ka sisendkäibemaksu maha arvata. Kõik eelnev viitab otseselt, et OÜ Itors oma juhataja N. M isikus pidi olema teadlik sellest, et temale ei osuta reaalseid teenuseid OÜ-d Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo ning et nimetatud äriühingute poolt esitatud arved on fiktiivsed. OÜ-l Itors puudus õigus deklareerida OÜ-de Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo arvete alusel sisendkäibemaksu. Kaebuse esitaja poolt nendelt äriühingutelt teenuste ostmise kinnituseks esitatud väited ning maksuotsusele esitatud vastuväited ei ole piisavad, et kummutada maksuotsuses OÜ Itors ja OÜ-de Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo vahelistele tehingutele antud järeldusi. Tulumaks 13
  2. Kaebuse esitaja vaidleb kaebuses vastu ka tulumaksu määramisele argumendiga, et kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses ning hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. Kuigi kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses ning arve kõlbmatusest sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei tulene selle kõlbmatus tulumaksuarvestuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2003 otsust haldusasjas nr. 3-3-1-52-03, p 13), ei saa eeltoodud argumentidega põhistada tulumaksu määramise õigusvastasust olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud kaebuse esitaja osalemise käibemaksupettuses. Kohus märgib, et käibemaksupettuses osalemine eeldab kaebuse esitaja teadlikkust sellest, et OÜ-d Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo ei olnud ostetud teenuste tegelikud müüjad ning poolte koostatud kuludokumendid on fiktiivsed. Nii leiab Riigikohus 24.01.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-7310 järgmist: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
  3. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). Kohus on seisukohal, et fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõendada majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjatega ning eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Seega juhul, kui leiab kinnitust kaebuse esitaja osalemine käibemaksupettuses või kohus leiab, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid vastava põhjendatud kahtluse tekkimiseks on piisavad, on seadustega kooskõlas kaebuse esitajale ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu määramine. Tulumaksu määramist ei välista käibemaksupettuse korral vaidluse puudumine selles, et raha pangaülekandega müüjate arvele kanti. Ülalviidatud Riigikohtu lahendis leidis Riigikohus ka järgmist: „Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel“ (otsus p 13). Seega on tõendatud väljamaksete tegemine tulumaksu määramise eelduseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et OÜ Itors tasus OÜ-dele Lipetski Grupp, Palimer Grupp, Arminalia ja Remidalgo vaidlusalustel arvetel näidatud summad pangaülekannetega. Kohtuotsuse põhjendava osa p-s 23 tuvastas kohus, et OÜ Itors käitus tehingute puhul eelviidatud äriühingutega pahauskselt, rikkus hoolsuskohustust ja pidi olema teadlik esitatud arvete fiktiivsusest. Seega on OÜ-le Itors määratud tulumaks õiguspäraselt. Maksuhalduri väidetavad protseduurilised minetused
  4. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud, et 08.03.2010 korraldust, millega maksuhaldur alustas OÜ Itors kontrolli, ei ole OÜ-le Itors saadetud ega tutvustatud. See väide ei vasta tõele. Kohtutoimikust nähtuvalt (II kd tl 57-58) saadeti 08.03.2010 korraldus OÜ-le Itors teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks tähitud kirjaga, mille N. M on isiklikult postiasutusest vastu võtnud 11.03.
  5. Teiseks on kaebaja ette heitnud maksuhaldurile seda, et kontrolli viis läbi Lääne maksu- ja tollikeskus ja mitte Põhja maksu- ja tollikeskus. Kaebuse kohaselt muutis Maksu- ja Tolliameti 14 peadirektor 25.02.2010 otsusega menetlusalluvust, andes Põhja maksu- ja tollikeskuse tööpiirkonnas registreeritud OÜ Itors kontrolli üle Lääne maksu- ja tollikeskusele. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks see tema arvates õigusvastane oli. Kohtu hinnangul oli tegemist maksuhalduri sisemise töökorraldusliku küsimuse reguleerimisega, mis aitas kaasa maksumenetluse efektiivsemale läbiviimisele ning oli sellisena põhjendatud. Lõppjäreldused ning kaebuse rahuldamata jätmine
  6. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes on kohus seisukohal, et maksuotsus on OÜ-le Itors täiendava käibemaksu summas 504 123 krooni ja tulumaksu summas 872 584 krooni määramiseks piisavalt põhjendatud ning kaebuse esitaja vastuväited maksuotsusele ei kaalu üles maksuhalduri poolt maksuotsuses tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldusi. Kaebaja poolt kohtule tehingute toimumise kohta täiendavalt esitatud tõendid (I kd tl 72-172) võivad tõendada küll tööde reaalset teostamist OÜ Itors poolt oma tellijatele, kuid mitte seda, kes ja kuidas need tööd allhanke korras OÜ-le Itors teostas. Teenuste osutamist kaebuse esitaja poolt oma tellijatele ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et temale allhanke korras teenuseid osutanud isikud olid käibemaksukohustuslased ja seetõttu puudus tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Täiendava tulumaksu tasumise kohustus tekkis kaebajal seoses sellega, et kaebaja teadlikult kajastas oma raamatupidamises fiktiivseid arveid, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Maret Altnurme Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2013 otsuse RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Itors apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 23.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3328 osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Itors kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.09.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2375-12 tühistamiseks tulumaksu puudutavas osas, so summas 872 584 krooni. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Teha vastavas osas uus otsus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 08.09.2010 maksuotsus nr 12.2-3/2375-12 tulumaksu puudutavas osas, so summas 872 584 eurot. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Itors kasuks välja menetluskulud summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja 65 senti. Mõista Maksu- ja Tolliametilt riigituludesse välja menetluskulud 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 21 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 15 Riigikohtu 16.10.2013 otsuse resolutsioon: Rahuldada Maksu-ja Tolliameti kassatsioonkaebus ning jätta rahuldamata OÜ Itors kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12.veebruari 2013 otsus haldusasjas 3-10-3328 tulumaksu määramist ning menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Jätta tühistatud osas jõusse Tallinna Halduskohtu 23 märtsi 2012 otsus haldusasjas 3-10-3328, täiendades kohtuotsuse põhjendavat osa käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Arvata OÜ Itors kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.