(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 leping 21024552/1 tarbimiskohal Xxxx xx-x xxxxvõrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et lepingutele kohaldatakse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi (edaspidi tüüptingimused) madalpingel kuni 63A (tl 46-60). Vaidluse all on kaks küsimuste ringi: 1) kas ja millisel viisil on kostja nimetatud lepinguid rikkunud ning kui on, siis 2) milline on kõnealuste lepingurikkumiste eest kohaldatav sanktsioon/hageja nõue. Nimetatud probleemistikku käsitleb kohus allpool eraldi. 1.Lepingute rikkumine. Tüüptingimuste p 4.

1. järgi peab võrguettevõtja (hageja) tagama temale kuuluva mõttesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldama vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise, sh kontrolli, vahetuse või taatluse. Seda tuleb teha, kui seda nõuab ostja (s.t antud juhul kostja). Tüüptingimustes ei sisaldu sätteid mõõtesüsteemi korrasoleku kontrollimise ajavahemike kohta, tüüptingimuste
2. osa räägib vaid elektrienergia koguse mõõtmisest kohustuslikult vähemalt kord 2 aasta jooksul (p 6.4.). Nõuetekohane mõõtesüsteem on tüüptingimuste p 2.1.
3. järgi võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mõõteseadet ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvetud mõõtmata voolu ahela plommid. Mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel. Tüüptingimuste p 11.
4. järgi vastutab ostja tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumise eest. Antud juhul tuvastasid hageja töötajad K. M., A. Ü., A. K. ja A. .S.
5. oktoobril 2009.a (tarbimiskoha Xxxxxxx-x osas) ja
6. oktoobril 2009.a (tarbimiskohtade Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x osas), et rikutud on ELTS § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätteid. Nimetatud sätted kehtisid 2009.a järgmises sõnastuses: § 68 Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine

(1)Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2)… 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi pidi turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Sama paragrahvi lõige 3 andis ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestamise õiguse majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Nimetatud korrale on pooled viidanud oma väidetes (vt ülalpool), see on vastu võetud 15.05.2007.a ja kehtib senini muutmata kujul. Kord ei sätesta vaatamata selle delegatsiooninormile aga mitte ainult ebaseaduslikult kasutatud energia koguse arvutamisreeglid, vaid ka sellise ebaseadusliku tegevuse fikseerimisreeglid. Nimelt tuleb Korra § 2 järgi koostada elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel vastav akt, millele peab ostja/klient kui eelduslik lepingurikkuja (eeldus tuleneb tüüptingimuste punktist 11.2.) ise või esindaja vahendusel alla kirjutama. Kui teda või tema esindajat akti koostamise juures ei viibi, tuleb akt koostada tunnistaja juuresolekul. Akt peab korra § 3 lg 1 järgi sisaldama järgmisi andmeid: 6

(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 1) akti koostamise aeg ja koht ning ettevõtja nimi ja aadress, kelle esindaja poolt akt koostatakse; 2) akti koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku nimi ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta; 4) tunnistaja nimi ja kontaktandmed, kui akt koostatakse tema juuresolekul; 5) energiaseadmete asukoht, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati; 6) elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem), nimivõimsused ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks vajalikud muud andmed; 7) informatsioon võrgulepingu või elektrilepingu tingimuste rikkumise ja turuosalise võrguühenduse katkestamise kohta. Ka aktil peaks olema elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja allkiri, lisaks seletuskiri, kuid nende puudumisel võib allkirja anda ka tunnistaja (Korra § 3 lg 3). Seega näeb Kord ette võimaluse vastavaid lepingu rikkumise fikseerimisi teha ka ilma ühe lepingupooleta, kuigi hea usu põhimõtte kohaselt tuleks teist lepingupoolt teostatavast kontrollist vähemalt informeerida ja võimalusel tagada tema kohalolek. Kohus märgib, et tihtipeale ei olegi ilma tarbija või tema esindaja kohalviibimiseta võimalik mõõteseadmete juurde pääseda, sest tüüptingimuste p 11.

1. sätetega on temale sisuliselt pandud vastutus tagada, et keegi mõõteseadmeid rikkuda ei saaks. Antud juhul on tunnistaja K. M. kinnitanud, et leppis kostjaga telefoni teel kokku aja nii
2. oktoobriks kui
3. oktoobriks, kuid kostja kohale ei ilmunud ja esimesel päeval kontrolliti Xxxxxxx-x mõõteseadmeid (teistele ei pääsetud ligi), teisel päeval avas kostja poeg ukse ja saadi kontrollida ka Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x mõõteseadmeid. Kostja on ise kinnitanud, et temale teatati teostatavast kontrollist, kuid tööülesanded ei võimaldanud tal kohale ilmuda. Kohus leiab, et hageja käitus kontrollist ette teatades (kuigi seda kitsalt Korrast lähtudes tegema ei pea) mõistlikult ning kostja mitteilmumine ei saanud olla takistuseks vastavate kontrolliaktide koostamisel. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad A. K., K. Ü., K. M. ja A..S. kinnitasid sarnaselt, et kontrolli põhjuseks oli
4. oktoobril ehk kaks päeva varem Xxxxxxx x tarbimiskohale paigaldatud arvesti kella plommi (paigaldas tunnistajana üle kuulatud V. A.) avastamine Pärnu teises linnaosas, mis kohtu arvates on piisav põhjus erakorralise kontrolli teostamiseks tarbimiskohtades, kus hageja esitatud andmestiku põhjal ei olnud ühtki hageja töötajat seadmeid isegi näitude võtmiseks juba ligemale poolteist aastat kontrollinud. Viimane näitude võtmine hageja töötaja poolt enne V. A.i kontrollkäiku toimus 28.05.2008.a, hilisemalt ei ole seda tehtud ja sellekohane kostja väide on jäänud paljasõnaliseks. Kohus on arvamusel, et hageja töötajate käitumine kontrolli teostamisel ja selle käigus tuvastatud asjaolud on tegelikku olukorda adekvaatselt kajastavad ning kohtul puudub alus kahelda koostatud olukorra fikseerimise aktide ja tehtud fotode autentsuses. Kõik kohal käinud isikud on nähtut ja dokumentatsioonis kajastatut kohtuistungil vande all kinnitanud ning asjaolu, et tegemist oli sel ajal hageja töötajatega (praeguseks on hagejaga seotud viiest ülekuulatust kaks), ei tee nende ütlusi ebausaldusväärseks. Kõikide aktide teostamiseks olid välja antud vastavad tööülesanded ja tunnistajana kolleegi kasutamine ei ole Korra § 2 ja 3 mõttes erapoolik või aktides kajastatule vähemat kaalu andev asjaolu. Kohus nõustub hageja väljendatud põhjendusega, et mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ja kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi (sõltumata põhjusest), on mõistlik tunnistajana kasutada asjatundjat, kelleks kolleeg kahtlemata on. Asjaolud-rikkumised, millistele viidatakse olukorra fikseerimise aktides Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x tarbimiskoha arvesti puhul, on leidnud hiljem kinnitust ka OÜ Tehnokontrollikeskuse teostatud mõõtevahendite erakorralise kontrolli protokollides (tl 31, 39 7

(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 ja 45). Xxxxxxx-x puhul nähtub rikkumine plommide puudumise osas juba V. A.i 05.10.2009.a tööülesande märkuste lahtrist (tl 161), vaskkaabli viimine Xxxxxxx-x korterisse aga 07.10.2009.a olukorra fikseerimise akti nr 075058 lisaks oleval fotol (tl 22). Kohtu hinnangul on olukorra fikseerimise aktides kõik Korra § 3 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetud ning kostja sellekohased etteheited on põhjendamatud. Aktides on kirjeldatud elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist (täiendavate selgituste all), mõõteseadmete asukohta nii aadressina kui konkreetse numeratsiooni abil, tunnistajad on kirjutanud oma nimed ja allkirjad ning nende isikud (kuna tegemist oli hageja töötajatega) on selgelt tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelnevast teeb kohus järelduse, et kostja valduses olevas ehitises olnud lepingujärgsete elektrimõõteseadmete rikkumine (ELTS § 68 mõttes elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine) olukorra fikseerimise aktides märgitud viisil on leidnud asjas veenvalt tõendamist. Järgnevalt tuleb seega käsitleda selliste rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide sisu ja ulatust. 2. Põhjendatud sanktsioonid lepingute rikkumise eest. Korra § 4 lg 2 sätestab:

(2)Kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on ettevõtja ja tarbija vahel kokku lepitud või kui tuvastatakse, et võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on kokkulepitust suurem, arvutatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus järgmiste valemite abil: 1) 3-faasilise võrguühenduse korral kus E ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus kilovatt-tundides; – U 0,380 kV pingesüsteemi 3×380 V korral või 0,220 kV pingesüsteemi 3×220 V korral, kui ei – ole kokkulepitud teistsugust pinget; I – kaitseseadme nimivool amprites; t – kuni 1-aastane periood tundides alates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani. Nimetatud sätet/valemit on hageja õigustatult oma arvutustes kohaldanud Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x puhul. Kostja vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta kohaldab muutuja t puhul maksimaalset ajaperioodi (tegurid U ja I on lepinguga määratletud) ehk ühte aastat. Hageja on väitnud, et aastase perioodi kohaldamine on põhjendatud asjaoluga, et viimane kord enne lepingurikkumiste avastamist viibis hageja töötaja tarbimiskohal 2008.a mais. Kohus märgib, et esiletoodud valemi juures ega Korra muudes sätetes ei selgitata, millistele kaalutlustele tuginedes peaks vaidlusaluse muutuja suurust ehk sisuliselt rikkumise kestust määratlema. Kohus leiab, et igakordse rikkumise puhul tuleks siiski hinnata rikkumise asjaolusid ja iseloomu ning selle alusel muutuja suuruse määrama. Asjaolu, et viimane hageja esindaja kohalkäik jäi rohkem kui aasta tagusesse aega, ei ole kohtu arvates automaatselt 8

(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 aluseks muutuja maksimaalsele ehk aastasele perioodile vastavate tundide arvule määramisele. Hageja on ise asjas rõhutanud (see tulenes ka tunnistajate ütlustest), et näitude võtmine ja mõõtesüsteemi kontrollimine on kaks eraldi asja ja selleks on/olid hagejal eraldi inimesed. Samas on kohus juba ülalpool tüüptingimusi käsitledes viidanud, et sõnaselge kohustus tarbimiskohal käia on hagejal vaid näitude võtmiseks. Tunnistaja V. A. märkis, et kuigi tema tööülesandeks oli näitude võtmine, pidi ta ka plomme kontrollima. Sellest teeb kohus järelduse, et muu info puudumisel võimaliku rikkumise kohta (nagu käesoleval juhul oli teises linnaosas avastatud plommist tulenevalt) saab hageja tarbimiskohtadel toimuvast ja võimalikust kontrollivajadusest infot just läbi näitude võtmise protseduuri. Seega peaks näitusid võttev hageja töötaja suutma vähemalt plommide rikkumist tuvastada. Järelduvalt sellest on kohtu seisukohad konkreetsete objektide osas esitatud arvutuste kohta järgnevad: 1) Xxxxxxx-x. V. A. võttis 05.10.2009.a näidud, lõpetas kell 14.25, on omakäeliselt märkinud tööülesandele (tl 163) arvesti plommi õige numbri 0785098 ja väljastanud kostjale vastava teatise (tl 110). Mängeid märkusi tema poolt tööülesande vastavasse lahtrisse tehtud ei ole, kusjuures isik ise andis tunnistusi, et puuduste avastamisel teavitatakse sellest juhtkonda, vormistatakse olukorra fikseerimise akt jne. Antud juhul selliseid toiminguid tõsikindlalt tuvastada ei saa, sest V. A. vaid „arvas, et helistas tööjuhile“. Tegelikult (mida kinnitasid teised tunnistajad) tuldi Xxxxx11 asuvaid tarbimiskohti kontrollima hoopis muul põhjusel, mis ilmnesid pärast V. A.i kontrolli. 08.10.2009.a kell 16.00 koostatud olukorra fikseerimise akti ja seda hiljem kinnitanud OÜ Tehnokontrollikeskuse mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli kohaselt oli arvesti avatud, pingeahel katkestatud ja plommid võltsitud. Seega on õige antud juhul nimetatud objekti puhul kasutada 1 aasta asemel muutuja t kohal kolme päeva, sest kohtul puudub alus veendumuseks, et V. A. ei oleks plommi võltsitust avastanud. Järelikult tuleb nimetatud objekti puhul nõudesummat/arvet vähendada 0,82%-ni (arvetuslikud tunnid 8760, kolme ööpäeva tunnid 72 ehk 0,82% 8760-st) ja kõnealuse arve puhul seega summani 47 428.95 : 100 x 0,82 = 388.92 krooni ehk 24.86 eurot. Kuni hagi esitamiseni on selle summa tasumata jätmise tõttu hageja lepingu kohaselt õigustatud nõudma viivist 0,1% päevas, mis 490 päeva eest teeb 12.18 eurot; 2) Xxxxxxx x. Selle tarbimiskoha osas on kohtu hinnangul samadel põhjendustel õige kasutada 1 aasta asemel muutuja t kohal kolme päeva. Nimetatud arvesti plommi number on V. A.i poolt 3 päeva enne selle rikutuse tuvastamist omakäeliselt märgitud, pealegi vahetas V. A. ise samal päeval arvesti programmkella plommi. Asjaolu, et arvestile oli paigaldatud teistsugune numeraator, ei tähenda kohtu arvates seda, et elektrit oli ebaseaduslikult tarbitud, mis peaks nii lepingu, seaduse kui Korra mõttes olema peamine alus lepingurikkumise eest vastavate arvestuslike (tegelikult oletuslike) sanktsioonarvete esitamiseks. Pigem tuleks kohtu arvates eeldada, et kõnealustel tarbimiskohtadel teostati kõik vastavad lepingurikkumised pärast V. A.i kui hageja esindaja mõõtmisi, sest senist näitude võtmise tihedust arvestades võis eelduslik ebaseaduslik elektritarbimine kesta seejärel pikka aega. Seega tuleb nõudesummat vähendada 0,82%-ni, mis on 50 076.36 : 100 x 0,82 = 410.63 krooni ehk 26.24 eurot, millele lisandub viivis hagi esitamiseni 490 päeva eest ehk 12.86 eurot; 3) Xxxxxxx-x. Selle tarbimiskoha osas nõustub kohus hagejaga, et V. A.ile ei olnud antud tööülesannet näitude võtmiseks (kuigi Xxxxxxx-x, 2 ja 3 asuvad ühes elektrikapis) ning kohtus ei ole millegagi leidnud tuvastamist, et hageja töötaja oleks kontrollinud mõõteseadme plomme. Kostja esitatud Xxxxxxx x tööülesande pöördelt on küll näha, et V. A. võttis ka selle tarbimiskoha näidud, märkides need üles käsikirjaliselt arvesti numbri äramärkimisega (seda kinnitas ta ise kohtuistungil), kuid see ei tähenda plommide kontrollimist. Seega ei saa siinkohal asuda eeldusele, et plommid olid 05.10.2009.a rikkumata, rääkimata pingeahela katkestamisest ja faasi mittelugemisest, 9

(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 mis tuvastati 08.10.2009.a kohapeal A. K.e ja A. .S.i ja hiljem OÜ Tehnokontrollikeskus poolt. Kohus peab seetõttu õiglaseks määrata muutuja t väärtuseks poole aasta tundide arv, arvestades, et kostjal ei ole varasemalt olnud probleeme elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega (vähemalt ei ole seda hageja muutuja t määramisel esile toonud), kuid samas on tuvastatud, et elektriseadmete ebaseaduslik rikkumine või elektrienergia ebaseaduslik kasutamine on antud asjas tuvastatud kõigil neljal tarbimiskohal. Seega vähendab kohus selle tarbimiskoha eest esitatud arvet poole võrra ehk 63 205.83 : 2 = 31 602.92 kroonini ehk 2019.79 euroni, millele lisandub viivis hagi esitamiseni 493 päeva eest ehk 995.76 eurot; 4) Xxxxxxx-x. Selles osas tugineb hageja Korra § 4 lg 3 punktile 1, mis sätestab: Kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade puudub, määrab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse kasutatava juhtme ristlõike järgi järgmiselt: 1) 260 kWh juhtme ristlõike 1 mm2 kohta kuus ühefaasilise ühenduse korral; Kuna antud juhul tarbiti voolu arvestit läbimata (juhe oli veetud peakaitsmest otse korterisse nr 4, nähtub nii fotodest tl 21-22, kui tunnistajate ütlustest ja olukorra fikseerimise aktist), lisaks oli arvesti ise plommimata (tuleneb juba 05.10.2009.a V. A.i tööülesande märkustest tl 161), on kohtu hinnangul igati põhjendatud hageja poolt arve esitamine aastase ehk maksimaalse arvestusperioodi kohta. Siinkohal ei oma tähtsust, kas veetud juhtme kaudu elektrit ka tegelikult arvestit läbimata tarbiti – selline rikkumine ei saa jääda kostjale tarbimiskoha valdajana tähelepanematuks, sest juhe jookseb mööda seina väljaspool elektrikappi, tüüptingimuste p 11.3. kohaselt pidanuks kostja sellest hagejat viivitamata teavitama. Seega on põhjendatud esitatud arve summas 6886.34 krooni ehk 440.12 eurot ning sellelt arvutatud viivis hagi esitamise päeva seisuga 3374.31 krooni ehk 215.66 eurot. Eelnevast lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, põhivõla osas summas 2511.01 eurot (24.86 + 26.24 + 2019.79 + 440.12) ning viivise osas hagi esitamise seisuga 1236.46 eurot (12.18 + 12.86 + 995.76 + 215.66). Alates hagi esitamisest ehk 22.09.2011.a tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

(11)Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013.a. resolutiivosa tsiviilasjas 2-11-45373:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 05.11.2012 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi põhinõude osas rahuldada täies ulatuses ja viivisenõude osas rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista M.P.-lt Eesti Energia AS-i kasuks põhivõlgnevus 10 711,42 (kümme tuhat seitsesada üksteist eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot ja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 2 669,14 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja neliteist senti).
4. Alates 21.06.2013 mõista M.P.-lt Eesti Energia AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud igakordses määras (otsuse tegemise seisuga 8,75% aastas) kuni põhinõude 10 711,42 (kümme tuhat seitsesada üksteist eurot ja nelikümmend kaks senti) euro tasumiseni.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 83,77 % M.P. ja 16,23% Eesti Energia AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 11