) §-st 47, ehitusseaduse (edaspidi EhS) §-st 13 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lg-st 1: 1) alustada hiljemalt 07.10.2011 kohast menetlust, mille eesmärgiks on Prii tee omandamine Jõelähtme valla omandisse ja sellele järgnevalt tee rajamine vastavalt detailplaneeringule; 2) otsustada hiljemalt 07.10.2011 drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine ning vastavate tööde mõistlik ajakava (tl 46-50).
§-s 47 sätestatud kohustuste osas. Samuti ei sisaldu Otsusega nr 45 kehtestatud detailplaneeringu seletuskiri mingeid märkeid
§-s 47 sätestatud kohustuste osas.
sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Alates 01.01.2003 kehtiv EhS § 13 näeb ette sarnase kohustuse – detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Glasmir OÜ on 09.11.2009 kirjas teatanud, et ta ei ole sõlminud vallaga EhS § 13 kohast lepingut. Samuti on Jõelähtme vald kinnitanud, et vastav leping tõepoolest puudub. 12.2 Jõelähtme vald on viidanud asjaolule, et Otsuse nr 45 punktis 2 on ette nähtud teede ja tehnovõrkude ehitamine kuni ehituskrundini ehitusloa taotleja poolt ja viimase vahendite arvel. EhS § 13 (ega ka
) ei näe ette, et nendes sätetes toodud ehituskohustust on võimalik panna eraõiguslikule isikule haldusaktiga. Mõlemad seadusesätted näevad ette, et avaliku kohustuse üleandmiseks on vajalik kokkulepe. Haldusaktiga ei ole Eesti õiguskorras võimalik muuta seadust. Kuna seadus sätestab antud juhul kohaliku omavalitsuse kohustuse ja seda ei ole kehtivalt üle antud, on vastav kohustus endiselt kohalikul omavalitsusel. Kaebaja seisukohta toetab ka Riigikohus 16.01.2007 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-
§-st
, mille § 47 ei tee vahet erateel ja avalikul teel. Ka vastustaja poolt osundatud Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-9-06 ei ole öeldud, et
S § 13 on identsed. Seega vastustaja arusaam nagu sätestanuks ka
üksnes üldkasutatavate teede ja tehnovõrkude ehitamise tagamiskohustuse ei ole õige.
S § 13 sätestavad nn tagamiskohustuse, s.t need panevad kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada sätetes nimetatud teede ja tehnovõrkude väljaehitamine.
S § 13 ei sätesta, et kohalik omavalitsus peab kõik tööd ise tegema. Sõna „tagamine“ tähendabki tööde korraldamise kohustust. Sellest johtuvalt ei saa teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutust mingi konkreetse ehitustöö tegemiseks. Seejuures ei sõltu
§-st 47 ja EhS §-st 13 tulenevate kohustuste täitmine sellest, kas vallal on konkreetsel hetkel rahalisi vahendeid või mitte. Kui rahalised vahendid puuduvad, siis tuleb need leida, sest kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada
§-s 47 ja EhS §-s 13 nimetatud rajatiste olemasolu. Kaebaja leiab, et ka Riigikohtu erikogu 06.12.2011 määrusest (punkt 12) asjas nr 3-3-4-2-11 tuleneb, et vald ei saa oma kohustusi kitsendada üksnes detailplaneeringuga ja ka detailplaneeringu siseselt mingite muude (täiendavate) alustega. Sisuliselt on Riigikohus seisukohal, et kohalik omavalitsus saab infrastruktuuriga seonduvad avalikud ülesanded panna eraõiguslikule isikule üksnes halduslepinguga ja kui seda halduslepingut ei ole sõlmitud, siis on kohustatud isikuks endiselt kohalik omavalitsus. 18. Kaebaja 19.10. 2012 seisukohtades (tl 153-163) leiab kaebaja täiendavalt: 18.1. Nii
§-st 47 kui ka EhS §-st 13 tuleneb kaebajale subjektiivne õigus nõuda vastustajalt detailplaneeringukohase tee ja tehnovõrkude rajamist. Kaebaja on seisukohal, et kohaldama peab detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud
-i, kuna
on kaebajale soodsam õigusnorm ja vastupidine tooks kaasa õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise. 18.2 Kaebaja õiguste rikkumine seisneb selles, et vastustaja on jätnud täitmata tema seadusest (nii
S § 13) tuleneva kohustuse tagada tee ja drenaaži rajamine kooskõlas kehtestatud detailplaneerinuga, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse vastava tulemuse saavutamiseks suunatud haldusmenetluse läbiviimiseks. Viidatud sätete olemusest nähtub, et tähtis on tulemus (infrastruktuuri rajamine), mitte see, kuidas KOV selle saavutab (s.o kas ehitab ise või lepib arendajaga kokku selle ehitamises). Kaebaja tahe just eelnimetatud tulemuse saavutamiseks on olnud vastustajale selgelt äratuntav, kuna vastustaja on reageerinud kaebaja taotlusele põhjendatud korraldusega. Vastustaja ei ole taganud vajaliku infrastruktuuri väljaehitamist, kuna antud maa-alal on infrastruktuur välja ehitamata ning vastustaja ei ole seda fakti vaidlustanud. Kuna vastustaja ei ole täitnud infrastruktuuri rajamise kohustust ning on keeldunud lõplikult kaebaja poolt esitatud taotlust lahendades infrastruktuuri rajamisest (tulemuse saavutamisest), rikub vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi ning kaebajal on sellest tulenevalt õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. 18.3 Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik tagamiskohustuse täitmisele suunatud menetluse alustamisest keeldumine samastatav tagamiskohustuse täitmata jätmisega. Menetluse läbiviimisest keeldumisel on ilmne, et saabumata jääb ka selle menetlusega taotletav tulemus (infrastruktuuri rajamine). Seetõttu on põhjendamatu leida, et kaebaja taotluse menetlemisest keeldumine ei ole samastatav tagamiskohustuse täitmisest keeldumisega. Seega on vastustaja 4 rikkunud kaebaja subjektiivset õigust tagamiskohustuse täitmata jätmisega ning kaebajal on õigus nõuda selle täitmist kohtu kaudu. 18.4 Vastustaja ei vabane tee ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustusest 28.08.2003 OÜ-ga Glasmir sõlmitud lepingu alusel, kuna vastustajal on kohustus tagada tee ja tehnovõrkude väljaehitamine (s.o sõltumata sellest, kas seda teeb kolmas isik või vastustaja ise). Isegi juhul kui kolmas isik ei täida seda kohustust, on vastustajal kohustust ehitada kommunikatsioonid ise. Tähtsust ei oma kaebaja või kolmandate isikutega seotud müügilepingust tulenevad arendaja kohustused. Kaebajal on õigus avalik-õiguslikus suhtes nõuda vastustajalt tee ja drenaaži rajamist. Samuti ei ole asjakohane käsitleda seda, kas kaebaja ja OÜ Glasmir vahel sõlmitud müügilepingust tuleneb OÜ-le Glasmir sarnaseid kohustusi (tee ja drenaaži rajamiseks), kuna kaebaja õigus nõuda vastustajalt tee ja drenaaži rajamist ei sõltu müügilepingu kokkulepetest. Kaebaja nõudeõigus vastustaja vastu tuleneb selgelt seadusest (
S § 13) ning võimalik nõudeõigus OÜ Glasmir vastu saab tuleneda üksnes müügilepingust ja sellise sisuga müügilepingut ei ole kaebaja OÜ-ga Glasmir sõlminud. Kaebajal on endal õigus iseseisvalt valida, kas ja kuidas ta vastavaid õigusi teostab ehk kellelt ta vastava kohustuse täitmist nõuab. Siinkohal tuleb rõhutada, et välistatud pole võimalus, kus kaebaja saab mõlemalt isikult nõuda sama sisuga kohustuse täitmist, kuna üks suhe on avalik-õiguslik ja teine eraõiguslik suhe. 18.5 Prii tee on Jõelähtme valla osundamisel omandanud 1 euro eest MTÜ Neeme Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Kinnistu omandati OÜ-lt Glasmir pärast kaebaja ja vastustaja omavahelist kohtumist, kus antud küsimus (Prii tee omandamine) arutlusel oli. 27.04.2012 lepingust nähtub, et sisuliselt on vastustaja kasutanud MTÜ-d selleks, et vältida Prii tee kinnistu (registriosa nr 6731302) omandamist vastustajale. MTÜ nimel on antud tehingu allkirjastanud H.Lilienthal, kes töötab Jõelähtme Vallavalitsuse ehitusnõunikuna. H.Lilienthali selge seotus vastustajaga kinnitab, et vastustaja on pidanud olema teadlik antud tehingust ning andnud sellele heakskiidu, kuna ta ei ole ise kohaliku omavalitsuse elanikele äärmiselt olulist teemaad omandanud (arvestades tehingu hinda 1 euro, oleks võinud vastustaja samuti antud kinnistu omandamise vastu huvi tunda). Eeltoodust nähtub, et vastutaja on teinud kõik selleks, et mitte omandada ise Prii teed. Vastustaja motiivid on kaebajale ebaselged. Selge on see, et kaebaja Prii teed enam OÜ-lt Glasmir omandada ei saa. Eeltoodust tulenevalt on vastustajal ilmne kohustus rajada detailplaneeringukohane tee ja drenaaž. Vastustaja ei saa antud kohustuse täitmisest keelduda vastuväitega, et tegemist on kolmanda isiku omanduses oleva kinnistuga, kuna vastustaja saab sellisel juhul hankida vajalikud nõusolekud ning kooskõlastused kinnistu omanikult ning rajada kohaliku omavalitsuse elanike teenindamiseks vajalikud teed ja kommunikatsioonid. 18.6 Vastustajal on kohustus rajada drenaaž ja teed hoolimata sellest, et need võivad jääda eraomandis olevatele kinnistutele. Drenaaži rajamine on kogu piirkonna huvides, kuna vastasel korral ei ole tagatud elamute säilimiseks vajalikud tingimused. Tsentraalse drenaaži rajamine kuulub vastustaja kohustuste hulka, mitte vastava piirkonna eraomanike kohustuste hulka. Vastustaja ei ole tõendanud, et tal puudub objektiivne võimalus tee või drenaaži rajamiseks. seetõttu, et detailplaneeringukohane drenaaž kulgeb valdavalt eraomandis olevatel kinnistutel. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 19. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kaebuse rahuldamata jätta. 20. Kaebaja pole osundanud, milliseid tema konkreetseid subjektiivseid õiguseid vastustaja poolt Korralduse 647 andmisega väidetavalt õigusvastaselt rikutud on. Korralduse 647 andmisega on vastustaja keeldunud Kaebaja taotluse rahuldamisest haldusmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmist ei saa samastada EhS § 13 sätestatud tagamiskohustuse täitmisest keeldumisega, ning on vaieldav, kas kaebaja taotluses kajastuval viisil (alustada Prii tee omandamist ja seejärel tee rajamist; otsustada drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse 5 rajamine ja tööde ajakava) on tagamiskohustuse täitmine sisustatav. Isegi kui Korralduse 647 punktis 2.3. toodud kaalutlused oleksid tõepoolest asjakohatud, siis ei omaks see tähtsust kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise põhjendamisel vaid üksnes Korralduse 647 väidetava õigusvastasuse osas. Seetõttu ei saa kaebaja oma subjektiivsete õiguste väidetavat rikkumist põhjendades viidata Korralduses 647 väidetavalt osaliselt asjakohatutele kaalutlustele tuginemisele. 21. Kaebaja taotlus on õigesti rahuldamata jäetud. Vastustaja ei eita, et
nimetatud kokkulepet sisaldavat lepingut ei ole sõlmitud, kuid see asjaolu ei ole aluseks kaebaja taotluse või käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse rahuldamisele. Vastustaja nõustub, et haldusaktiga seaduse muutmine pole võimalik, samas ei tulene sellest aga Otsuse 45 punkti 2 asjakohatus. Ei
S § 13 ei sätesta kohustust eraõiguslike isikutega lepingute sõlmimiseks ega keeldu kajastada eraõiguslike isikutega saavutatud kokkuleppeid haldusaktis. See ei tulene ka kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-06 punktis 31 avaldatust. Vastustaja jääb Korralduses 647 punktis 2.
S § 13 kohaselt tagamiskohustus, kuid see ei ole kohustus viidatud sätetes nimetatud objektide ehitamiseks, vaid üksnes nende ehitamise tagamiseks. Sellega on nõustunud ka kaebaja ning ka kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites asjades nr 3-4-1-9-06 ja 3-3-1-35-04 ei ole kohaliku omavalitsuse kohustust käsitletud objektide ehitamise kohustusena. Kaebaja poolt Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-4-2-11 viitamine on käesolevas haldusasjas asjakohatu. Valla infrastruktuuri arendamine võib küll KOKS § 6 lg 1 sätestatust tulenevalt olla kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv avalik ülesanne, kuid sellest ei tulene antud juhul kaebaja jaoks alust nõuda vastustajalt konkreetsete objektide rajamist või nende rajamise tagamist, eriti kui tegemist ei ole avalikult kasutatavate objektidega. Eeltoodu tõttu ei nõustu vastustaja kaebuses avaldatuga, et
kehtivuse ajal koostatud detailplaneeringu vastuvõtmisel kohustus
sätestatust tulenevalt tee valmis ehitama kohalik omavalitsus, kui kokkulepe arendajaga puudus.
§-st 47 ei tulenenud kohaliku omavalitsuse kohustust teede rajamiseks, vaid teede rajamise tagamiseks. Samadel põhjustel on ebaõige kaebuses avaldatu ka selle kohta, et detailplaneeringu kehtestamise ajal tulenes vallale mis tahes detailplaneeringu alas oleva ja detailplaneeringule vastava tee rajamise kohustus, ning et see on detailplaneeringu raames jätkuvalt kehtiv. 23. Seega on põhjendamatu kaebaja 22.09.2011 taotluse resolutsiooni punktis 1 esitatud nõue tee rajamisele suunatud haldusmenetluse algatamiseks, samuti ka taotluse resolutsiooni punktis 2 esitatud nõue drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamise otsustamiseks. Millisele õiguslikule alusele tuginedes on kaebaja oma 22.09.2011 taotluses nõudnud Prii tee omandamiseks haldusmenetluse alustamist ning drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse mõistliku ajakava otsustamist, on ebaselge.
S § 13 selliste nõuete õiguslikuks aluseks olla ei saa. 24. Kaebaja käsitlus kohaliku omavalitsuse kohustustest on vastuoluline. Kaebaja on oma 22.09.2011 taotluses tuginenud EhS §-le 13 ning kaebuse kohaselt on vastustaja keeldunud oma EhS § 13 sätestatud kohustuste täitmisest. Ühest küljest nõutakse vastustajalt EhS § 13 sätestatud kohustuse täitmist, teisalt aga sisustatakse seda kohustust osaliselt
kaudu, viitega
sõnastusele väidab kaebaja, et objektide avalik kasutus ei ole kohaliku omavalitsuse kohustuste määratlemisel oluline. Samas on kaebaja taotlenud haldusmenetluse algatamist EhS § 13 nimetatud objektide rajamiseks, kuigi neid ei ole detailplaneeringus ette nähtud. 25. Objektide avalik kasutus omab
Vastustaja nõustub sellega, et detailplaneeringu puhul tuli kohaliku omavalitsuse kohustuste kindlaksmääramisel lähtuda
§-st 6 47, kuid ta on Korralduses 647 esitanud põhjendused selle kohta, miks
S §
vaatamata vastava selgesõnalise tingimuse puudumisele tuleb rakendamisel sisustada üksnes avalikus kasutuses olevate objektide suhtes kehtivana.
rakendamine kõikide detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude suhtes sõltumata nende avalikust kasutusest ei saa pidada mõistlikuks. Ei ole põhjendatav, et kohalik omavalitsus peaks kandma kohustusi (millega igal juhul kaasneb eelarveliste vahendite arvel kulutuste tegemine) seoses objektidega, mis ei ole avalikus kasutuses. Kuna kaebaja taotluse nõuded puudutavad avalikus kasutuses mitteolevaid objekte, siis on need nii
S § 13 kohaselt alusetud ning tuleb jätta rahuldamata. Detailplaneeringu kaardimaterjalist nähtuvalt asuvad detailplaneeringukohased teed eraõiguslike isikute maal, samuti kasutatakse neid üksnes juurdepääsuks detailplaneeringukohastele kruntidele. Asjaolu, et Prii teel puuduvad liikumispiiranguid sätestavad sildid või vahendid ning seda mööda võivad liigelda kõik seda soovivad isikud, ei oma tähtsust. Tee on vajalik üksnes pääsemiseks detailplaneeringukohastele kruntidele ning kuna tegemist on tupikteega (tee viib avalikult kasutatavalt teelt detailplaneeringu kruntideni, sealt edasi aga kusagile ei jätku), siis on selle kasutamine kolmandate isikute poolt lisaks detailplaneeringukohaste kruntide kinnistuomanikele vähene, isegi kui seda esineb. Lisaks sellele on vaieldamatult tegemist erateega TeeS § 52 mõistes. Ka detailplaneeringukohane drenaaž on nähtud ette üksnes detailplaneeringu planeeringuala kruntide teenindamiseks ega ole avalikus kasutuses ega üldkasutatav. 26. Kaebaja poolt on põhjendamatu ka selliste nõuete esitamine, mis puudutavad detailplaneeringus käsitlemata objekte. 22.09.2011 taotluses on kaebaja nõudnud muuhulgas ka kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamise ja nende tööde mõistliku ajakava otsustamist. Detailplaneeringus ei ole kanalisatsiooni ega ka tänavavalgustuse rajamist ette nähtud. Seega ei saa neid pidada detailplaneeringukohasteks tehnovõrkudeks, mistõttu isegi
pööramata tähelepanu nende objektide avalikule kasutamisele / üldkasutatavusele) ei ole nendega seotud nõuete esitamine Jõelähtme vallale põhjendatud. Vastustaja rõhutab, et detailplaneeringus nimetatud drenaaž ja EhS §-s 13 nimetatud vihmaveekanalisatsioon ei ole samastatavad. Detailplaneeringu planeeringualal ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ning drenaaži ühiskanalisatsiooniga ühendamist ette nähtud, samuti puudub alal vee-ettevõtja. Detailplaneeringus avaldatust nähtuvalt ei kuulu selle kohase drenaaži suhtes kohaldamisele kanalisatsiooni suhtes kehtivad nõuded. 27. Kaebaja on 22.09.2011 taotluses leidnud, et vastustaja peaks algatama menetluse Prii tee omandamiseks ning seejärel tee rajamiseks vastavalt detailplaneeringule. Detailplaneeringuga ettenähtud Prii tee on käesoleval ajal eksisteeriv, kuid kaebaja poolt avaldatu kohaselt on probleeme tee seisukorraga. Detailplaneeringukohase drenaaži osas on kaebaja avaldanud, et drenaaž eksisteerib, kuid ei ole töökorras. Kaebaja poolt Prii tee ja drenaažiga seotud nõuded tulenevad seega nende objektide korrashoidu ja toimimist puudutavatest probleemidest. Ei
S § 13 ei anna alust kohaliku omavalitsuse vastu mistahes nõuete esitamiseks, mis puudutavad objektide korrashoidu. Nii Prii tee kui ka drenaaži toimimine ja korrashoid tuleb lahendada detailplaneeringu planeeringuala kruntide omanike poolt tsiviilõiguslike vahenditega. Sellega seonduvalt omavad tähtsust ka detailplaneeringu planeeringuala kruntide suhtes sõlmitud notariaalsed lepingud – nii OÜ Glasmir poolt sõlmitud 28.08.2003 servituudi seadmise leping kui ka 14.07.2004 leping, millega kaebaja on talle kuuluva kinnistu OÜ-lt Glasmir omandanud. OÜ Glasmir poolt 28.08.2003 sõlmitud servituudiseadmise lepingu punktis 4.1 on lepitud kokku sõiduteeservituudi seadmises Prii tee kinnistule detailplaneeringu planeeringuala kinnistute (sealhulgas kaebajale kuuluv kinnistu) kasuks. Lepingu punktis 4.1.3 on servituudi sisu osas muu hulgas märgitud, et Prii tee kinnistule kooskõlas servituudilepinguga rajatud teed hoiavad korras ja parandavad valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud. Servituudilepingu punktiga 5 võttis OÜ Glasmir endale kohustuse rajada detailplaneeringule vastav killustikkattega tee. OÜ Glasmir ja kaebaja vahel 14.07.2004 sõlmitud lepingu punktis 2.2.4 kinnitas kaebaja, et ta on teadlik 7 asjaolust, et kõnealuse lepinguga soetatava kinnistu kasuks seatud sõiduteeservituudi järgselt hoiavad teed korras ja parandavad seda omal kulul valitsevate kinnisasjade (sealhulgas ka kaebaja poolt ostetava kinnisasja) igakordsed omanikud, kuid ta soovib kinnisasja sellele vaatamata osta ja omandada ning on nõus neid kohustusi täitma. Lepingu punktist 3.2.2 nähtuvalt hõlmas kinnistu eest makstav hind ka killustikkattega teed kuni soetatava kinnisasja koosseisu kuuluva maaüksuse piirini. Osundatud lepingutest tulenevalt pidi kaebaja olema teadlik sellest, et detailplaneeringukohase Prii tee rajamise kohustus on OÜ-l Glasmir, kuid selle korrashoiu kohustus on valitsevate kinnisasjade omanikel, sealhulgas temal. Seega pidi kaebaja jaoks olema mõistetav, et tee rajamist puudutavad pretensioonid tuleks esitada OÜ Glasmir vastu ning tee korrashoiu eest on detailplaneeringuala kinnistute omanikud vastutavad ühiselt. Kaebaja poolt kaebuses esitatud käsitlus kinnistusraamatu kannete õiguslikust tähendusest ei oma seetõttu tähtsust. 28. Kaebaja on kaebuses avaldanud, et ta ei ole vastustajalt taotlenud sundvõõrandamise menetluse läbiviimist. Sellisel juhul on vastustaja kaebaja 22.09.2011 taotlust antud küsimuses ebaõigesti mõistnud, kuid jääb Korralduses 647 toodud põhjenduste juurde selle kohta, miks sundvõõrandamine võimalik ei ole. Samuti jääb vastustaja selle juurde, et kui Prii tee kinnistu omanik on avaldanud valmisolekut kinnistust tasuta loobuda, oleks detailplaneeringu planeeringuala kinnistuomanike korrashoiu kohustust arvesse võttes otstarbekas tee omandamine ja tee korrashoiu ning sellega seonduvate kulude kandmise korraldamine valitsevate kinnisasjade kinnistuomanike poolt sobivaks peetavas koostöövormis. 29. Vastustajal puuduvad kohustused ja reaalsed võimalused seoses ehitustöödega planeeringuala kruntidel. Detailplaneeringukohane drenaaž kulgeb valdavalt planeeringuala eraomandis olevatel kruntidel, seetõttu ei saa selle rajamise tagamine
sätestatust tulenevalt olla kohaliku omavalitsuse kohustuseks, samuti puudub vastustajal praktiline võimalus drenaaži rajamist mingisugusel moel tagada rääkimata selle rajamisest. Detailplaneeringu planeeringuala kruntidel kulgeva drenaaži rajamist puudutavad küsimused tuleb seetõttu lahendada planeeringuala krundiomanikel tsiviilõiguslike vahenditega, vastustajal puuduvad õiguslikud võimalused nendesse sekkuda. 30. Vastustaja 29.10. 2012 seisukohtades leiab vastustaja täiendavalt: 30.1 Vastustaja ei nõustu seisukohaga, justkui tuleneks
§-st 47 ning EhS §-st 13 tema kohustus detailplaneeringukohaste objektide rajamiseks. Kummaski kõnealuses sättes pole sellist kohustust nimetatud. Kuna puudub vastustaja väidetav kohustus puudub ka kaebaja väidetav subjektiivne õigus ega saa olla toimunud kaebaja väidetava subjektiivse õiguse rikkumist. 30.2 Vastustaja nõustub sellega, et käesolevas vaidluses kohaldub
S § 13-ga ning selle kohaldamisel on seetõttu asjakohane pöörata tähelepanu ka EhS § 13 sätestatule.
S § 13 sätestavad kohaliku omavalitsuse kohustused üksnes selliste detailplaneeringukohaste objektide suhtes, mis on avalikus kasutuses. Kuivõrd ükski kaebaja taotluses käsitletud objektidest pole käsitletav avalikuks kasutuses olevana, on ka sellest tulenevalt kaebaja taotlus õigesti rahuldamata jäetud. 30.3 Vastustaja ei nõustu väitega, et
S § 13, kuid lisaks sellele ei tähenda demokraatia seda, et kaebaja suhtes tuleks kohaldada soodsamat normi või teha otsustus tema kasuks.
S § 13 regulatsioonile tähelepanu pööramine ning seisukohale asumine, et tegemist on sätetega, mida tuleb sisustada ja rakendada sama moodi, ei kujuta endast EhS § 13 tagasiulatuvat rakendamist. Vastustaja ei väida, et seadusandja on EhS § 13 kehtestamisega võrreldes
sätestatuga teisiti sisustanud kohaliku omavalitsuse kohustused, vaid just vastupidi – regulatsioon ei ole muutunud ning seda tuleb sisustada ning rakendada samal moel. 8 30.4 Kaebaja taotles menetluse alustamist Jõelähtme valla poolt Prii tee omandamiseks ja seejärel tee rajamiseks ning drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamise otsustamine ning tööde mõistliku ajakava otsustamist hiljemalt 07.10.2011. Kaebaja ei esitanud mitte pelgalt taotlust menetluse läbiviimiseks vaid tegi seejuures ka selgeid ettekirjutusi menetluse sisu ning läbiviimise osas.
§-st 47 või EhS §-st 13 ei tulene kohustust mingisuguste objektide omandamiseks. Samuti on välistatud nii
S § 13 rakendamine selliselt, et see hõlmaks kohaliku omavalitsuse kohustusi selliste objektide osas, mida pole detailplaneeringus ette nähtud. Seetõttu on ilmselgelt alusetud kaebaja nõuded, mis puudutavad tänavavalgustust ning kanalisatsiooni, sest nende rajamist ei olnud detailplaneeringus ette nähtud. Kaebaja taotlus on seetõttu õigesti rahuldamata jäetud. 30.5 Nii detailplaneeringukohane Prii tee kui ka drenaaž eksisteerivad, mis tuleneb juba ainuüksi kaebaja enda poolt avaldatust, ning kaebaja ei saa esitada vastustajale objektide korrashoidu puudutavaid nõudeid. 30.6 Kaebaja on leidnud, et vastustaja ja OÜ Glasmir vaheline kokkulepe objektide rajamise osas ei puutu temasse ning lisaks sellele kokkulepe ka puudub ning kohustust OÜ-le Glasmir panev haldusakt on tühine. Kokkulepe OÜ-ga Glasmir detailplaneeringukohaste ehitiste rajamiseks OÜ Glasmir poolt oli saavutatud ning seda kajastati ehitusloa väljastamisel. Ehitusluba pole vaidlustatud. 30.7 Oma tegevuses juhindus OÜ Glasmir sellest, et detailplaneeringukohaste objektide rajamine on tema kohustuseks. Seda kinnitavad ka OÜ Glasmir poolt sõlmitud notariaalsed kokkulepped. Kui kaebajal on talle OÜ Glasmir poolt müüdud kinnistuga seonduvalt tekkinud pretensioone peaks ta need esitama OÜ Glasmir vastu. Müügilepingust nähtuvalt on OÜ Glasmir võõrandanud kinnistu, millel on drenaaž ning mille kasuks on seatud servituut Prii teele, mille rajamise kohustus oli OÜ-l Glasmir kuid korrashoiu kohustus valitsevate kinnisasjade omanikel. Kaebaja poolt OÜ Glasmir asemel nõuete esitamine vastustaja vastu on usutavasti tingitud sellest, et kaebaja peab OÜ Glasmir vastu tsiviilkohtus nõuete esitamist perspektiivituks ning keerukamaks ja kulukamaks. See ei tähenda aga, et kaebaja poolt nõuete esitamine vastustaja vastu oleks põhjendatud. 30.8 Müügilepingus kajastuv kinnitab, et detailplaneeringukohased objektid kohustus rajama OÜ Glasmir, ning müügilepingus kajastatust tulenevalt pidi ka kaebaja sellest teadlik olema. Samuti võttis OÜ Glasmir müügilepinguga endale kohustused konkreetselt kaebaja ees, mis annab kaebajale võimaluse oma õiguste kohaseks kaitseks tsiviilkorras, kui kaebaja hinnangul müügilepingu ese lepingu tingimustele ei vasta ning OÜ Glasmir oma kohustusi ei täida. Võttes arvesse muuhulgas seda, et kaebaja ei ole aastate jooksul pärast kinnistu omandamist vastustajale Prii tee ning drenaažiga seonduvalt nõudeid esitanud on kaebaja ka mõistnud, et tema õiguste kaitse toimub tsiviilõiguslikult ning nõuete kohaseks adressaadiks on OÜ Glasmir. 30.9 Käesolevas vaidluses puudutatud detailplaneering kehtestati 2001.aastal ning kaebaja omandas enda kinnistu planeeringualal
Kuigi enne ehitusseaduse jõustumist kehtinud
ei sätesta selgesõnaliselt, et kohaliku omavalitsuse poolt ehituskrundini teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustus puudutab üksnes avalikult kasutatavaid teid ja tehnovõrke, tuleb kõnealust normi siiski sellisel viisil sisustada. Vastupidine lähenemine oleks ebamõistlik, sest puudub arukas põhjendus selle kohta, miks peaks kohalik omavalitsus rajama objekte, mis ei ole avalikus kasutuses ning selleks kohaliku omavalitsuse eelarvest vahendeid kulutama. Kohaliku omavalitsuse kohustus erahuvides kasutatavate teede ja tehnovõrkude rajamiseks ei oleks kooskõlas ka KOKS § 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesannetega.
ei anna isikule alust nõuda kohalikult omavalitsuselt objektide rajamist, mis ei ole avalikus kasutuses/üldkasutatavad.
S § 13, s.t et ka
kehtivuse ajal oli kohalikult omavalitsuselt võimalik nõuda detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni. PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud ei ole avalikult kasutatavad/üldkasutatavad vaid teenindavad üksnes planeeringuala krunte. Seetõttu ei ole Jõelähtme vallal nende rajamise kohustust. Kuna Prii tee on tupiktee, mida kasutavad üksnes PRII MAAT I detailplaneeringuala kinnistuomanikud, ei oleks võimalik Prii tee kinnistu omandamiseks sundvõõrandamise menetluse algatamine. Taotluse esitaja nõue kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamiseks on põhjendamatu, kuna drenaaž kulgeb valdavas osas planeeringuala kruntidel ja planeeringualale ei ole ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist ning alal puudub vee-ettevõtja. Detailplaneeringukohane drenaaž on ette nähtud planeeringuala kuivendamiseks, tegemist ei ole EhS § 13 nimetatud vihmaveekanalisatsiooniga, kuivõrd tegemist ei ole avalikult kasutatava tehnovõrguga ning see ei kuulu detailplaneeringu kohaselt ühendamisele ühiskanalisatsiooniga ega selle kaudu juhitav pinnasevesi puhastamisele. Planeeringuala kanalisatsioon on detailplaneeringuga lahendatud kruntidel plastkonstruktsioonis mahutite ehitamisega, valgustuse rajamist ei ole detailplaneeringuga ette nähtud, mistõttu ka need ei ole
10 33. PRII MAAT I maaüksuse detailplaneering kehtestati Otsusega nr 45 (tl 13). Seega kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2002 kehtinud
, mis sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsuses asjas nr 3-4-1-9-06 punktis 31 leiti, et EhS §-s 13 ettenähtud kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus sarnaneb varem
§-s 47 sisaldunud tagamiskohustusele. Sama lahendi punktis 20 asus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukohale, et EhS §-st 13 tulenev kohustus tagada detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lõike 3 punkti 1 mõttes. Eeltoodust saab järeldada, et ka varemkehtinud
ei saanud sisaldada kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lõike 3 punkti 1 mõttes suuremas ulatuses kui EhS § 13. Ka on Riigikohtu halduskolleegiumi 06.12.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-53-04 leitud, et
§-st 47 ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada igasugused kulutused detailplaneeringute kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et
§-st 47 ei tulene kohalikule omavalitsusele laiemat kohustust kui EhS §-st 13, s.t ka
§-st 47 tulenevalt on kohalikul omavalitsuse kohustus tagada ainult avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti jätnud kaebaja 22.09.2011 taotluse rahuldamata ning puudub alus Jõelähtme Vallavalitsuse 17.11.2011 korralduse nr 647 osaliseks tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks teede ja vihmaveekanalisatsiooni (drenaažisüsteemi) osas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.