3-13-70089/9

3-13-70089 KOHTUMÄÄRUS Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-70089 Siluri Kaevandused OÜ taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Saare maavanema 03.04.2013 korralduse nr 1-1/2013/168 kehtivus ning peatada korralduse alusel toimuva Laimjala vallas Rannaküla külas asuva Saastna tee maaüksuse munitsipaliseerimise ja maakatastrisse kandmise menetlus kohtuasja lõpuni Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalikus menetluses Taotluse esitaja: Siluri Kaevandused OÜ Esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja: Saare maavanem RESOLUTSIOON

1. Võtta Siluri Kaevandused OÜ esialgse taotlus menetlusse ja tunnistada vastustajaks Saare maavanem.
2. Jätta rahuldamata Siluri Kaevandused OÜ esialgse õiguskaitse taotlus. Määruse punktile 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD Saare maavanema 03.04.2013 korralduse nr 1-1/2013/168 alusel anti Laimjala valla munitsipaalomandisse Saastna tee alune ning selle teenindamiseks vajalik maa maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 alusel: Laimjala Vallavolikogu 20.02.2013.a otsuse nr 1-1/1 alusel taotletav Laimjala vallas Rannaküla külas asuv Saastna tee maaüksus, pindala 0,03 ha, sihtotstarve transpordimaa, maksustamishind 0,96 eurot; lugeda omandiõigus Laimjala vallale üleläinuks maaüksuse riigi maakatastris registreerimisest arvates; esitada maaüksused registreerimiseks Maa-ameti Saare katastribüroole. Siluri Kaevandused OÜ nimetatud korraldusega ei nõustunud ning esitas 09.09.2013 vaide ning 11.09.2013 vaide täienduse Saare maavanemale. 3-13-70089 24.11.2013 saabus Tallinna Halduskohtule Siluri Kaevandused OÜ taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Saare maavanema 03.04.2013 korralduse nr 1-1/2013/168 kehtivus ning peatada korralduse alusel toimuva Laimjala vallas Rannaküla külas asuva Saastna tee maaüksuse munitsipaliseerimise ja maakatastrisse kandmise menetlus kohtuasja lõpuni. 27.11.2013 esitas vastustaja seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kaebaja taotleb Saare maavanema korralduse nr 1-1/2013/168 kehtivuse peatamist ning korralduse alusel toimuva Laimjala vallas Rannaküla külas asuva „Saastna tee“ maaüksuse munitsipaliseerimise ja maakatastrisse kandmise menetluse peatamist kohtuasja lõpuni. Taotleja leiab, et tema vaie on perspektiivikas. Siluri Kaevandused OÜ märgib, et lisaks vaides ja selle täienduses väljatoodud etteheidetele, on ilmne, et korraldus nr 1-1/2013/168 ei vasta HMS § 56 lg 1-
3. HMS § 56 lg 1- 3 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Korralduses nr 1-1/2013/168 puuduvad faktiline alus ning maavanema kaalutlused. Ei saa tuvastada, miks otsustati maa anda munitsipaalomandisse, mitte taasriigistada või erastada. Arusaamatuks jäi, miks maavanem eiras Laimjala Vallavalitsuse
4. juuni 2002.a. korraldust nr 69 ja Laimjala valla üldplaneeringut, mis ei näe ette tee ehitamist ega väikeste kinnistute moodustamist. Laimjala valla üldplaneering ei näe ette ka vastava maa-ala munitsipaliseerimist. Vastustaja leiab, et esitatud taotlus on põhjendamata ja selle rahuldamine ei ole võimalik. Vastustajale jääb ebaselgeks, millisel moel takistab Saare maavanema korraldus maa munitsipaliseerimise kohta Siluri Kaevandused OÜ-l Kurdlaaru kinnistul paikneva maja sihipärast kasutamist ja rikub sellega viimase omandiõigust. Põhjendused selle kohta on jäetud esialgse õiguskaitse taotluses esitamata. Tegu on avalikus kasutuses oleva Saastna tee aluse maatükiga, mis piirneb kaebajale kuuluva Kurdlaaru kinnistuga. Tegu on kohaliku teega, mis on kantud teeregistrisse numbriga 3 860 156 ja on Saarekülas kasutatav avaliku teena maaomanikega sõlmitud lepingute alusel. Viidatud tee tagab juurdepääsu ka kaebaja kinnistule ja see eksisteeris selles asukohas juba enne, kui kaebaja ostis Kurdlaaru kinnistu ja ehitas sellele elamu. Ka maa munitsipaliseerimise ettevalmistustega alustati kohaliku omavalitsuse poolt juba varasemalt,
5. a kui Laimjala vallavalitsus andis nõusoleku Kurdlaaru maa riigi omandisse jätmiseks. Tee avaliku kasutuse tagamine on seotud avaliku huviga ja korralduse kehtivuse peatamine võib seada ohtu tee kasutuse Kurdlaaru kinnistuga piirneval lõigul. Nimelt on Saastna tee maaüksusel paiknenud tee hetkel hävinud ning seda ilmselt ehitus- ja kaevetööde tõttu naaberkinnistutel. Maa munitsipaliseerimise peatamine võib seada ohtu tee taastamise kohaliku omavalitsuse poolt ja takistada seeläbi juurdepääsu naaberkinnistutele. Vastustaja märgib, et kaebajal puudub tõepoolest õiguslik alus nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse Saastna tee maaüksuse omanikuna ka juhul, kui viidatud korraldus kehtetuks tunnistatakse. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 112 lõike 3 kohaselt võimalik maa munitsipaliseerimise korralduse kehtetuks tunnistamise korral taastada endine olukord ja kanda kinnistusraamatusse maa omanikuna riik. Seejärel on võimalik kinnistusraamatu kanne sulgeda ja taastada maa endine õiguslik seisund. Seega ei ole kaebaja olukorras, kus tema kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine võimatu. Vastustaja ei nõustu taotluses toodud seisukohtadega kaebuse perspektiivikuse ja haldusakti põhjendamise osas. Vastustaja hinnangul on korralduses nr 1-1/2013/168 esitatud piisava täpsusega selle andmise õiguslikud ja faktilised asjaolud. Kuna korralduse nr 1-1/2013/168 puhul on tegu soodustava haldusaktiga, ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Samuti ei riku korraldus kaebaja õigust tee alust maad erastada juba seetõttu, et kaebaja ei ole kunagi esitanud taotlust maa ostueesõigusega erastamiseks. Munitsipaalomandisse antava maa puhul ei ole selle 3-13-70089 erastamine MaaRS § 20 lõike 1 alusel võimalik. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub õigus saada Saastna tee maaüksuse omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras ning seetõttu ei saa Saare maavanema korraldus nr 1-1/2013/168 rikkuda kaebaja õigusi maa erastamise osas, samuti ei ole see takistuseks talle kuuluva omandiõiguse realiseerimisel. Kaebaja ei ole olukorras, kus esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine muudaks tema kaebuse rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise eriliselt raskendatuks või võimatuks. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Käesoleval juhul on taotleja kinnitanud, et on esitanud Saare maavanemale vaide Saare maavanema 03.04.2013 korralduse nr 1-1/2013/168 tühistamiseks, mis on taotluse esitamise seisuga lahendamata. Seega on kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud. Taotlus vastab seaduse nõuetele ning taotleja on tasunud riigilõivu. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus menetlusse võtta. Vastustajaks tuleb tunnistada Saare maavanem. Vastustaja on esitanud seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas. HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. Kaebaja taotleb kaevatava korralduse kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse vajadust on taotleja põhjendanud asjaoluga, et kaevatav korraldus takistab kaebajale kuuluval kinnistul paikneva maja sihtotstarbelist kasutamist, millega riivatakse kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei ole esitatud esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud ning välja toonud, kuidas takistab vaidlustatud korraldus kaebajale kuuluval kinnistul paikneva maja sihtotstarbelist kasutamist. Laimjala Vallavolikogu 20.02.2013.a otsuse nr 1-1/1 alusel esitati taotlus Saare maavanemale anda Laimjala valla munitsipaalomandisse Laimjala vallas Rannaküla külas asuva Saastna tee maaüksuse, pindalaga 0,03 ha, sihtotstarbega transpordimaa. Tegemist on avalikus kasutuses oleva Saastna tee aluse maatükiga, mis piirneb kaebajale kuuluva Kurdlaaru kinnistuga. Tee on kantud teeregistrisse (tee nr 3860156). Vastustaja kinnitusel vaidlusalune tee on kasutatav avaliku teena maaomanikega sõlmitud lepingute alusel, lisaks kasutab kaebaja ise teed oma kinnistule pääsemiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, kuidas piirab vaidlustatav korraldus kaebaja omandiõigust olukorras, kus tee on olnud kasutuses avaliku teena ka varasemalt. Asjaolu, kellele tee kuulub, ei muuda taotluse esitaja jaoks faktilist olukorda ning ei too kaasa kaebajale mingeid õigusi ja kohustusi. Vastustaja kinnitusel taotluse esitaja vaidlusaluse maa suhtes ise ostueesõigusega erastamise avaldust esitanud ei ole. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadusena välja toonud ka põhjuse, et taotluse esitajal ei ole võimalik kaevatava korralduse tühistamisel vaides käsitletud eesmärki saavutada vaidlusaluse maatüki munitsipaliseerimisel. 3-13-70089 Kohus nõustub taotlejaga, et Saare maavanema 03.04.2013 korralduse nr 1-1/2013/168 jõustumise korral jätkatakse vaidlusaluse maatüki munitsipaliseerimise menetlust, mis päädib maa omandiõiguse üle minekuga kohalikule omavalitsusele maa riigi maakatastris registreerimisega (Maa munitsipaalomandisse andmise korra § 9 lg 3). Samas kui lugeda, et kõik esialgse õiguskaitse taotluses toodud väited võivad kaasa tuua kaevatava korralduse kehtetuks tunnistamise, ei muuda see taotleja jaoks õiguslikku olukorda. Teeseaduse § 4 lg 2 järgi avalikult kasutatava tee kasutamisele ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust (AÕS). AÕS § 155 lg 1 kohaselt omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Seega vaidlusalune teeregistrisse kantud tee oleks endiselt avalik tee, mille alust maad asjas esitatud tõendite kohaselt taotlejal ei ole võimalik erastada. Eeltoodut aluseks võttes tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Annika Vendik Kohtunik