← Eesti

3-12-913/23

Obsah (16)§ 115§ 11§ 10§ 119§ 105§ 116§ 95§ 46§ 118§ 98§ 99§ 59§ 61§ 147§ 32§ 111

3-12-913 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-913 Hal

§ 115kohaselt intressi antud juhul alates 20.11.2007.a.

kuni käesoleva ajani. Intressi arvestus on igapäevaselt põhjendamatult suurenenud vaide menetlemise tõttu (üle kahe aasta). Tegemist on jämeda õiguste rikkumisega, mis on maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Maksuotsus tuleb ainuüksi 2 3-12-913 menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning vaide lahendamise tähtaja ületamise tõttu tühistada. Vaidemenetluses on rikutud uurimispõhimõtet. Vaideotsuses ei ole analüüsitud M. M 27.10.2009 seletuskirja, K. R´i 24.10.2009 seletuskirja , kirjavahetust OÜ-ga Roteh Grupp, OÜ Toomasson Grupp bilanssi, väljavõtet kohtulahendite registrist, Harju Maakohtu 10.10.2008.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-9399, Harju Maakohtu 04.06.2008.a kohtumäärust kriminaalasjas nr 1-08-

  1. Samuti ei ole vaideotsuses vaides esitatud väidete kohta seisukohta võetud. Seega on vaideotsus motiveerimata. Vaidemenetluses on esitatud täiendavad tõendid tööde tegemise kohta : OÜ Toomasson Grupp juhatuse liikme seletus; töömahtude tabelid objektide kaupa; ehituse alltöövõtuleping nr 35126, sõlmitud 21.12.2007 AS Maru Ehitus ja OÜ Toomasson Grupp vahel; OÜ Toomasson Grupp töötajatega sõlmitud töölepingud, peatöövõtjate (AS Maru Ehitus, OÜ Roteh Grupp ja OÜ Tonerek Ehitus ) esitatud arved OÜ-le Toomasson Grupp ning teostatud tööde aktid. Vaideotsuses ei ole nimetatud tõendeid analüüsitud. Tulenevalt eeltoodust on rikutud vaidemenetluses uurimispõhimõtet ning see rikub kaebaja õiguseid iseseisvalt. Käesoleval juhul on jõutud vaidemenetluses tõendite uurimata jätmise tõttu ebaõige lahendini. Juhul, kui kõiki toiminguid ei olnud võimalik vaidemenetluses teha, oleks pidanud maksuhaldur vaide rahuldama ning tegema Lääne MTK –le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks. Olukorras, kus 2 aastat ei tehtud mingeid toiminguid, on lubamatu. Kaebaja on seisukohal, et maksu määramine tuleb aegumise tõttu tühistada. Maksuotsuse kohaselt on vaidluse all tehingud perioodil 25.10.2007 – 17.01.
  2. Maksuotsus on antud 11.12.2009.a . Käesoleval juhul maksu määramise kuue – aastane aegumistähtaeg ei kohaldu, tahtlust ei ole maksuotsuses motiveeritud. 2007.a oktoobrikuu käibemaksu deklareerimise tähtpäev oli 20.11.
  3. Seega oleks oktoobri 2007.a käibemaksu määramise kolme-aastane aegumistähtaeg möödunud 20.11.2010 ning jaanuari 2008 a käibemaks oleks aegunud 20.02.2011.a. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa lugeda aegumist peatunuks kogu vaidemenetluse ajaks. Vaideotsuse oleks pidanud andma vähemalt 28.03.2010, seega alates sellest ajast jätkus aegumise kulgemine. Kuna tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga, oleks maksuotsuse tühistamise või asja uueks otsustamisel saatmisel aegumine edasi kulgenud ning uut maksuotsust oleks saanud anda vaid aegumistähtaja jooksul (so 3 aastat alates deklaratsiooni esitamise tähtajast). Seega on vaideotsuse andmise viivitamisel oluline osa aegumistähtaja arvestamisel ning kaebaja on seisukohal, et antud juhul tuleb arvesse võtta seaduses sätestatud vaide lahendamise aega ka maksusumma määramise aegumise puhul. Tulenevalt eeltoodust tuleb maksuotsus tühistada aegumise tõttu. Kaebaja leiab, et tal esineb põhjendatud huvi vaide menetlemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb nii preventiivses kui ka varalise kahju hüvitamise eesmärgis. Õigusvastasuse tuvastamise nõue aitab hoida ära ja vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist. Ebamõistlikult pikk vaide menetlemine on jätnud kaebajale pikaks ajaks ebakindluse, takistanud ärilisi otsuseid. Vastutusotsuse andmise ajaks oli maksusumma määramine juba aegunud. Maksuhalduri venitamise tulemusel on intress põhjendamatult suurenenud. Maksumenetluse kiirema lõpetamise korral oleks intressisumma olnud tunduvalt väiksem. Maksumenetluses on rikutud maksumenetlusnõudeid. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ega kogunud kõiki asjas tähendust omavaid tõendeid. Ainuüksi seetõttu kuulub maksuotsus tühistamisele. Maksuhaldur on jätnud arvestamata OÜ Toomasson Grupp poolt eriarvamustele lisatud tõendid ning kogunud omalt poolt tõendeid puudulikult. Maksuhaldur on rikkunud kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel menetlusnõudeid. Maksuotsusest ei selgu, et OÜ –le Eurodoor oleks tehtud kolmanda isikuna korraldusi. Eriarvamuse esitamise käigus esitas maksuhaldur kaebajale 16.09.2009 protokolli 7 lehel kusjuures küsimused ja vastused on paljundatud poolikult. Vaides märkis OÜ Toomasson Grupp, et selline tegevus rikub kaebuse esitaja kaebeõigust. Vaideotsuses selle kohta seisukohta ei võetud. Seletuste protokollist ei nähtu, millise menetlusega seoses on V M üle 3 3-12-913 kuulatud. Protokollist tuleneb, et küsitud on ka teiste äriühingute kohta. OÜ Toomasson Grupp nimi on märgitud vaid kahel korral. Seega ei ole võimalik tuvastada, mille suhtes on nendes osades, millele maksuhaldur tugineb, seletusi antud. Kuigi

§ 11

kohustab maksuhaldur asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ja maksuhaldur on varustatud selle kohustuste täitmiseks ulatuslike volitustega, tuleb kolmandalt isikult teave hankimisel arvestada siiski seadusest tulenevate piirangutega ja

§ 10

lg-s 3 sätestatud põhimõtetega, sh maksumenetluse eesmärgi, isikute õigustega, proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuhaldur on ebaõigel seisukohal, et tehinguid Toomasson Grupp OÜ ja Eurodoor OÜ ei ole toimunud. Maksuhaldur tugineb ainult OÜ Eurodoor juhatuse liikme V. M ütlustele ning ei ole arvestanud OÜ Toomasson Grupp juhatuse liikme T. H seletusi. Ebaõige on maksuotsuses toodud väide, et Toomasson Grupp OÜ ei kontrollinud isikusamasust ega volitusi firmat esindada. Toomasson Grupp OÜ juhatuse liige on kinnitanud, et OÜ Eurodoor juhatuse liige esitas passi koopia ning krediidiinfost kontrollis andmeid. Antud juhul puuduvad seadustest ja ärispetsiifikast tulenevad erinõuded. Isik oli tuvastatud ka pangakonto kaudu. Vaideotsuses ei ole nimetatu kohta seisukohta võetud. Maksuhaldur on ebaõigesti pannud kogu tõendamiskoormuse kaebajale. Kaebajale saaks ette heita vaid tehingu toimumise ajal hoolsuskohustuse (tuvastamisenõude) täitmata jätmist, kuid mitte tehinguparteril vahendite olemasolu ning tegutsemise kontrollimist. Sellist nõuet ei tulene ühestki seadusest. OÜ Eurodoor nimel on esitanud arved V M, kes on äriregistrist tulenevalt OÜ Eurodoor juhatuse liige 20.09.2007 kuni 06.08.2009 ning alates 06.08.2009 dokumentide hoidja. V. M on kinnitanud, et ei ole kedagi volitanud OÜ Eurodoor nimel tehinguid tegema ning ka Toomasson Grupp OÜ ei ole väitnud, et keegi teine oleks OÜ Eurodoor nimel tehinguid teinud. V. M kinnitab arvete allkirjastamist. Asjaolu, et tema väitel tehinguid ei osutatud, ei vabasta teda vastutusest. Juhatuse liige peab teadma, millega äriühing tegeleb ning arvete esitamise eest kannab ta vastutust. V. M väited ei pruugi olla usaldusväärsed, vähemalt mitte kogu ulatuses. Võimalik, et V. M ja R. K panid kokku OÜ Eurodoor tööliste grupi, tegid töid, esitasid arveid ja jätsid riigile maksud maksmata, kuid puudub alus väita, et OÜ Toomasson Grupp on olnud pahatahtlik. Maksuhaldur ei esitanud ka T. H tuvastamiseks V M fotot. Seega on maksuhalduri väited paljasõnalised ja tõendamata. Maksuhaldur tugineb ebaõigesti OÜ Eurodoor pangakontolt sularaha väljavõtmistele ning sellele, et OÜ Eurodoor pangakontolt ei makstud töötasu, ettevõtte ülalpidamisega seotud kuluseid ega renti tegutsevatele äriühingutele masinate ja töötajate kasutamise eest. Maksuhaldur on kasutanud V. M ütlustest ainult osasid lõike. Samas lauses, millele maksuhaldur viitab, on ka märgitud, et „mina ei tasunud teistele ettevõtetele.“ Samas ei ole maksuhaldur ka küsitlenud R. Kt ega tõendanud, et raha läks tagasi OÜ-le Toomasson Grupp. Maksuhaldur ei ole hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning on tuginenud oma järeldustes tehingupartneri iseloomustusele, mille eest ei vastuta Toomasson Grupp OÜ. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses kahtluse alla seadnud asjaolu, et põrandatöid poleks üldse tehtud. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus maksuhaldur ei ole tehingute mittetoimumist veenvate tõenditega tõendanud ja kus juhatuse liige on kinnitanud arvete allkirjastamist, ei saa muud asjaolud välistada Toomasson Grupp OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses hinnanud, kas tööd tegid OÜ Toomasson Grupp töötajad või kolmandad isikud. OÜ Toomasson Grupp on esitanud vaidemenetluses tõendid, mille kohaselt oli võimalik arvutada, kui palju tegid objektidel töid OÜ Toomasson Grupp oma töötajad ja kui palju OÜ Eurodoor töötajad. OÜ Toomasson Grupp esitas töövõtulepingud, oma töötajatega sõlmitud töölepingud, töömahtude tabelid objektide kaupa. OÜ Toomasson Grupp tõendas, et teenus on edasi müüdud mahus, mis vastas oma töötajate töömahule ja OÜ Eurodoor tehtud tööle. Vaideotsuses selle kohta seisukohta ei võetud. M. M töötas OÜ Toomasson Grupp töödejuhatajana. M. M kinnitab, et alltöövõtjana töötas OÜ Eurodoor objektidel Tulika 19, Vae 16 ja Ravi 18 ning et Vae 16 teostati ka krohvimistöid. M. Mi andmetel töötas OÜ-s Eurodoor 4 meest ning tema suhtles vene keelt kõneleva R-ga. Kaebaja esitas eriarvamuse juurde tehingute toimumise tõenduseks OÜ Toomasson Grupp töötaja K. R 24.10.2009.a seletuse, et töötasid OÜ Eurodoor 4 3-12-913 töötajad, kes kõnelesid vene keelt. S. S ütlused kinnitavad tehingute toimumist, ta oli teadlik, et kasutati alltöövõtjaid, kuid ei teadnud äriühingu nimesid, samas teadis kolme töölise nime, kes Toomasson Grupp OÜ-le alltöövõttu tegi. Ka M. M on märkinud R nime. A. D on märkinud, et alltöövõtjatel oli oma töö, neil oma töö. Vaidlusalustel objektidel oli Eurodoor OÜ ainuke alltöövõtja. Lisaks põrandapinnale tehti veel krohvimistöid ja kipsitöid, põrandaliistud 2 paigaldust jne. Ühe töömehe maksimum paigaldus koos ettevalmistamisega on ca 20 m päevas, seda ilma põrandaliistu paigalduseta. Asjakohatud on maksuhalduri järeldused aktidest. Kaebaja hinnangul ei erine visuaalsel vaatlusel arvetel märgitud allkirjad aktidel märgitud allkirjadest. Loomulik ei ole, et isik kirjutaks allkirja alati ühesuguselt. Ka arvetel märgitud allkirju võrreldes, võib visuaalsel vaatlusel leida, et allkirjad erinevad, kuigi V M on neile allakirjutamist kinnitanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et allkirja ekspertiisi tegemata ei saa maksuhaldur tugineda sellele, et aktid ei ole V M poolt alla kirjutatud. Arved on koostatud aktide alusel. Arvetel koguste ja kõikide asjaolude kirjeldamata jätmisele tuginemine on alusetu, kuna aktidest nähtuvad kogused ja objektid. Kuna aktid on olnud arve esitamise aluseks, on maksuhalduri järeldused arvete mittevastavusest täiesti põhjendamatud. Mõnedel arvetel/aktidel koguse mittemärkimine on olnud tingitud töö spetsiifikast (kokku oli lepitud komplektina). Tööde edasimüümist on maksuhaldurile selgitatud ning need on iga konkreetse arve puhul tõendatud. Kuna arveid on esitatud igakuuliselt, tööd on tehtud enne arve esitamise kuupäeva, eelmise kuu tööde kohta, alates eelmisest vastuvõtmise aktist kuni jooksva kuu tööde vastuvõtmise akti koostamiseni. Seega ei ole tööde teostamise aja puudumine arvel selliseks põhjuseks, mis annaks aluse kahelda arvete ebaõiguses ning tööde mittetegemises. Vaidlusalustel arvetele märgitud tööd on edasi müüdud peatöövõtjatele. Edasimüügi kohta on esitatud maksuhalduril kõik andmed ning esitatud töömahtude tabelitest nähtub otseselt, et OÜ Toomasson Grupp oma töötajad ei ole vaidlusaluseid tehinguid teinud. Vaidemenetluses on jäetud need asjaolud ja tõendid käsitlemata. Maksuotsuses toodud seisukoht ei tulene seadusest ning ei ole kooskõlas Riigikohtu sellekohaste seisukohtadega. Käesoleval juhul ei kehti tehingute kohta erinõudeid, isik oli tuvastatud ning maksupettust ei ole toime pandud. Maksuhaldur ei ole tõendanud OÜ Toomasson Grupp pahausksust. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud, et Toomasson Grupp OÜ esindajal olnuks teave asjaolude kohta, mis viidanuks sellele, et tehingupartneri puhul ei ole tegemist tegeliku müüjaga. Tegemist ei ole seotud isikutega, raha tagasijõudmine ostjale ei ole toimunud ega tõendatud. Tehingu teist poolt iseloomustavad andmed ei saa olla aluseks Toomasson Grupp OÜ -le maksu määramiseks. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tehingupartner oleks tegutsenud Toomasson Grupp OÜ huvides või tema kontrolli all ning vastupidine ei ole tõendamist leidnud. Teise isiku poolt maksupettuse toimepaneku eest ei vastuta Toomasson Grupp OÜ. Toomasson Grupp OÜ on olnud heauskne, ei ole rikkunud hoolsuskohustust ning tehingu teine pool on tuvastatud. Käibemaksu määramiseks puudub õiguslik alus. OÜ Eurodoor juhatuse liige V M on kinnitanud arvete esitamist. Asjaolu, et V M tegutses kellegi R K ´e kontrolli all, ei puuduta OÜ-d Toomasson Grupp. Maksuhaldur ei ole midagi teinud selleks, et tuvastada, kas V M ütlused on õiged. Kuna maksuhaldur on kohustatud arvetel märgitud käibemaksu sisse nõudma arveid esitanud äriühingutelt, on ostjalt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise puhul tegemist topeltmaksustamisega. Võimalik maksupettuse toimepanemine teiste isikute poolt ei mõjuta Toomasson Grupp OÜ maksukohustust. Kaebuse esitaja möönab, et maksumenetluses kogutud andmetest tulenevalt võis toimuda maksupettus tehinguparterite või kolmandate isikute poolt, kuid see asjaolu ei mõjuta Toomasson Grupp OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuotsus on motiveerimata, mis on iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Intressinõue ei ole kontrollitav. Intressinõude lisa on ebaselge, pole arusaadav, kuidas kujuneb vaidlusalune summa. Intressinõude lisast nähtuvalt on vaidlusaluses intressinõudes kohustatud tasuma intresse maksusummadelt, mis on tekkinud alates 21.11.2007. 5 3-12-913 Intressinõudes viidatakse

§ 119

lg 2, samas kuna kogu maksuarvestust ei ole esitatud, ei ole arusaadavad ega kontrollitavad ka intressinõudes märgitud vähendused. Intressinõudest ei tulene, millal ja millistes suurustes on toimunud põhimaksude tasumised. Seega pole kontrollitav, kas on järgitud kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 105

lg 4 ja alates 01.01.2009.a jõustunud

§ 105lg 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda.

OÜ Toomasson Grupp on olnud pidevalt tegutsev äriühing ning ka pidevalt on toimunud maksude tasumine. Kuni vaideotsuses jõusse jäetud summade avalikustamiseni, ei olnud OÜ-l Toomasson Grupp maksuvõlgu. Seega peaksid tegelikult olema ka maksuotsusega määratud summad juba varem tasutud. Intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged. Vaidlustatud maksuotsuses on määratud maksud perioodi oktoober 2007 – jaanuar 2008 eest. Seega on arusaamatu intressinõude lisas märgitu. Intressinõude motiveerimatus on iseseisvaks intressinõude tühistamise aluseks. Kaebaja on seisukohal, et intressid ei ole arvestatud õigesti. Kuna intressinõue on kontrollimatu ja motiveerimata ning kohtumenetluses ei saa enam asuda haldusakti motiveerima, siis kuulub intressinõue täies ulatuses tühistamisele. Intressinõude esitamine on aegunud. Kuna maksuotsuse andmine on aegunud, on aegunud ka intressinõue. Kaebaja on seisukohal, et kuna intressinõudes märgitud intressi arvestus algas enne 31.12.2008, siis kuulub aegumise arvestamisel kohaldamisele kuni 31.12.2008.a kehtinud

redaktsioon. Intressinõude lisast ei ole põhivõla tasumised kontrollitavad. Seega on intressinõue ilmselgelt ebaõige. Tasumata maksuvõlalt arvestatud intresside puhul algas aegumistähtaja arvestus kuni 31.12.2008 kehtinud

kohaselt ning kui ka tasumise järjekorda on õigesti arvestatud, siis on ikkagi intressinõue selle esitamise ajaks aegunud. Viimane maksuotsusega määratud summa- jaan 2008 käibedeklaratsioon järgi algas aegumistähtaeg 20.02.2008 ning lõppes 20.02.2011.Vaideotsuse andmise tähtaeg oli vähemalt 28.03.2010 ning maksuhalduril oli võimalus intressinõuet esitad aegumistähtaja jooksul. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 28.05.2012 sai intressinõuet esitada tasumata maksusummade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev (deklaratsioonide esitamise tähtpäev) oli hiljem kui 28.05.2009.a. Seega on enne 28.05.2009 tekkinud maksuvõlalt arvestatud intresside puhul tegemist igal juhul aegunud summaga. Isegi juhul, kui antud juhul kuulub kohaldamisele intressinõude andmise ajal kehtiva seaduse redaktsioon, on intressinõue ikkagi aegunud. Intressinõue pole kontrollitav, sellest ei selgu maksusummade tasumised ega asjaolu, millal on toimunud iga deklaratsioonijärgse maksusumma täielik tasumine. Kaebaja leiab, et kuna tasumise järjekorda on eeldatavasti ebaõigesti arvestatud, siis on eeldatavasti tegelikult vaidlusalused summad aegunud. Kaebaja rõhutab, et intressinõudest ei selgu põhivõlgade tasumised. Kuna intressi arvestuse õigust ei ole võimalik kontrollida ning kohtumenetluses ei saa enam haldusakti põhjendada, tuleb intressinõue igal juhul tühistada. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista ning jääb oma põhjenduste juurde, mis on toodud vaidlustatud maksuotsuses ja vaideotsuses. Vastustaja möönab, et vaidemenetlus on kestnud kaua, kuid vaide lahendamise tähtaja ületamine ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Vaidlus puudub selle üle, et Lääne maksu- ja tollikeskus oli pädev haldusakti andma. Maksuotsus on antud tollel ajal kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ja vastab vorminõuetele. Kaebaja ei ole ka ise vaidemenetluse ajal huvi tundnud, kui kaugel menetlus on. Vastustaja leiab, et kaebaja oli huvitatud sellest, et vaidemenetlus kestaks võimalikult kaua, sest siis võib ta maksu määramisest pääseda. Vastustaja on vaideotsuse p 3 märkinud, et ta nõustub maksuotsuses toodud seisukohtadega, mis öeldi eriarvamuses esitatud seisukohtade kohta. Ilmselgelt andsid vaidemenetluses esitatud tõendid aluse täiendava tulumaksu määramise tühistamiseks. Vastustaja selgitab, et ega teenuse edasimüük ei tõenda teenuse soetamist OÜ-lt Eurodoor. Vastustaja nõustub kaebajaga, et 2007.a käibemaksu määramise kolme-aastane aegumistähtaeg oli 20.11.2010 ning jaanuar 2008 aegumistähtaeg oli 20.02.2011. Maksuotsus koostati 11.12.2009. OÜ Toomasson Grupp sai maksuotsuse kätte 15.12.2009, mida ta 6 3-12-913 kinnitab vaides ja mille üle vaidlus puudub. Seega pea aasta enne aegumistähtaja saabumist. Kaebaja viited aegumise peatumisele on antud asjas kohaldamatud, sest kaebaja suhtes ei jätkunud maksumenetlus. Maksusumma määramine ei olnud aegunud. Maksusumma määramise aegumine ei ole

kohaselt seotud maksuotsuse jõustumisega, vaid postiteenuse osutajale üleandmisega. Kaebajal oli võimalus tasuda maksuotsuses toodud maksusummad või taotleda ajatamist. Kaebaja seda ei teinud. Juhul kui maksusumma määramine tühistatakse, on maksuhaldur

§ 116järgi kohustatud arvestama intressi enammakstud summadelt.

Kaebaja taotlusel oli maksuotsuse täitmine peatatud, mis tähendab, et maksuvõlg ei olnud avalik. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud mitte ainult menetlusosalise poolt esitatud taotluste ja tõenditega. Kaebaja esitas eriarvamusega K. R selgituse ja kui viimane ei võtnud korraldust vastu, siis piirdus maksuhaldur kaebaja poolt esitatud K. R selgitusega. Teenuse edasimüük ei tõenda teenuse soetust OÜ-lt Eurodoor. OÜ Toomasson Grupp juhatuse liige T. H ei teadnud ka OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime. 09.juuni 2009 seletuse kohaselt esitas OÜ Eurodoor juhatuse liige passi koopia, kuid maksuhaldurile passi koopiat ei esitatud. 06.10.2009 seletuse kohaselt sai T. H OÜ Eurodoor kontakti objektil ja sealt sai telefoni numbri ning kogu suhtlus käis ainult telefoni teel. Korralduse mitteandmine saab eelkõige rikkuda kolmanda isiku õigusi. Antud asjas ei ole kolmas isik maksuhalduri tegevust vaidlustanud. Seletus on kontrollitav lähtuvalt kolmandale isikule esitatud küsimustest ja saadud vastustest V M on seletuse lõpus kinnitanud, et pretensioone ei ole ning protokoll on läbi loetud ja õige. Suulise seletuse võtmine toimus nõuetekohases vormis, V Mle selgitati tema õigusi ja kohustusi ning ta on oma allkirjaga seda kinnitanud. Eriarvamusele on vastatud maksuotsuse lk 1 -

  1. Vaideotsuses nõustuti maksuotsuses öelduga ning ei hakatud seda kordama. Vastustaja nõustub maksuotsuses tooduga. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid selle kohta, et OÜ Eurodoor juhatuse liige esitas passi koopia või et OÜ Eurodoor kohta kontrolliti andmeid krediidiinfost. Arvete väljastamine ei tõenda tehingute toimumist. V M on kinnitanud, et tema üksnes allkirjastas arve, mingit tegevust ei toimunud. V M´le on võõras ka OÜ Toomasson Grupp nimi. V M sõnul ei ole aktil tema allkiri. Vastustajal puudub alus kahelda V M ütlustes. OÜ Eurodoor 2 07.11.2007 arvele nr 070711/01 on märgitud kipsitööd 800m hind 176,
  2. Arvele akti pole lisatud. Seega ei selgu, milles seisnesid kipsitööd ja kus neid töid teostati. Arvele on käsikirjas peale kirjutatud Vae
  3. Ühelgi aktil ei ole märgitud, mis perioodil töid teostati. Ei ole usutav, et ühe päevaga teostatakse aktis kajastatud tööd. Käesoleva kontrolli käigus on maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et OÜ Eurodoor ei ole OÜ-le Toomasson Grupp teenuseid osutanud. Maksuotsuses ja vaideotsus oldi seisukohal, et OÜ Toomasson Grupp on rikkunud äris tavapärast hoolsuskohustust. Sellepärast ei peagi maksuhaldur tõendama kaebaja pahausksust või osalemist maksupettuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist nagu ka arve alusel raha maksmine ja deklareerimine, kui puuduva faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. OÜ-le Toomasson Grupp heidetakse ette äris tavapärase hoolsuskohustuse rikkumist. Antud asjas ei tea OÜ Toomasson Grupp juhatuse liige ei OÜ Eurodoor esindanud isiku nime ega telefoninumbreid. Vastustaja leiab, et kaebaja õigusi ei ole vaidlustatud maksuotsusega rikutud, maksuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Maksuhalduri poolt ei suurendata põhjendamatult kaebaja maksukohustust ega piirata kaebaja õigusi teostada sisendkäibemaksu osas mahaarvamisi, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tuleneb käibemaksuseaduse §-dest 29-36, mitte kaebaja suvast arvata maha tema enda poolt vajalikuks peetud käibemaksu. Maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust OÜ Toomasson Grupp esitatud andmete õigsuses ning maksuotsusega määrati tasumisele kuuluv maksusumma. Seega läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. OÜ Toomasson Grupp ei ole 7 3-12-913 maksumenetluses, vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist arvel märgitud müüjaga. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur hinnanud igakülgselt esitatud dokumente ja kogutud tõendeid kogumis ning maksuotsus on tehtud konkreetses ajas ja ruumis olemasolevatele tõenditele tuginedes. Maksuhaldur saab maksustamisel arvesse võtta vaid tema käsutuses olevaid, maksukohustuslase poolt esitatud ja maksuhalduri poolt kogutud tõendeid. Vastustaja ei nõustu haldusasjas nr 3-12-1286 esitatud kaebusega ning vaidleb selles toodule vastu. Kaebaja on ekslikult märkinud, et vastustaja on vaidlusaluse intressinõudega kohustanud kaebajat tasuma intresse 10 päeva jooksul, sest ajatamise otsuses on kirjas, et seda teha ei tule. Vastustaja jääb 11.07.2012 vastulauses nr 6-4/585-4 toodu juurde, et maksuotsus on õiguspärane. Niikaua kui võlakohustust ei ole täidetud, on maksuhaldur õigustatud võlgnetaval summalt arvestama intressi. Samas on kaebajal intressi on võimalik arvestada ja tasuda ka ilma maksuhalduri sissenõudmise toiminguteta. Puudub vaidlus selles, et maksukohustuslane oleks enne intressinõude esitamist maksuvõlgu tasunud. Seega oli vaidlustatud intressinõude esitamine ajatamise otsuse lisana

§ 115lg 3 tulenevalt põhjendatud.

Vaidlustatud intressinõue on vastavuses nii

§ 115

lg 3 kui ka

§ 95

(sh

§ 46sätestatud nõuetega).

Kaebaja on 10.05.2012 esitanud maksuhaldurile maksuvõla ajatamise taotluse. 28.05.2012 maksuvõla ajatamise otsust nr 13-1/2146 kaebaja vaidlustanud ei ole, mis tähendab seda, et selles märgitud maksuvõlg seisuga 28.05.2012 summas 7 097, 97 € on õige, s.o kaebajal oli ajatamise päeva seisuga võlasaldo järgi võlgnevus olemas ka tasumata intresside osas. Vaatamata sellele, et vaidlustatud intressinõudes on märgitud selle arvestamise alguseks 21.11.2007, ei ole sisestatud maksuotsuse alusel intressi arvestamise aluseks olnud varasemalt maksuotsusega määratud tulumaksu. Konkreetne nõue tuleb maksuotsusega 2007.aasta oktoobri kohta määratud käibedeklaratsiooni muudatusest. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid sellest, et juhul kui vaidemenetlus lõppenuks varem, olnuks kaebajal sellest tulenevalt suuremad võimalused maksuotsuses märgitud summade tasumiseks. Intressiarvestus ei saanud igapäevaselt põhjendamatult suureneda vaide menetlemise väidetava ebamõistliku aja tõttu vaid maksude tasumata jätmise tõttu. Kogu vaidemenetluse ajal oli kaebajal võimalik maksuvõlgu tasuda ja/ või nende ajatamist taotleda. Vastustaja vaidleb vastu väitele, mille kohaselt ei ole intressinõue kontrollitav ega seeläbi arusaadav, kuidas kujuneb vaidlusalune summa. Vaidlusalune intressinõue oli edastatud kaebajale koos maksuvõla ajatamise otsusega. Intressinõude, kui haldusakti väljaandmine, oli ajatatava maksuvõla ühe komponendi- s.o intressinõudes märgitud summade ajatamise eelduseks. Kaebaja ei ole võimalike ebaselguste kohta vastustajalt selgitusi küsinud ega ole esitanud käesolevas asjas esitatud põhjendusi, mis takistas vastustaja poole pöördumast võimalike selgituste saamiseks kohtuväliselt. Kaebajal oli ja on juurdepääs e-maksuameti kaudu oma ettemaksukontole ning ka võlasaldodele. Põhimaksude tasumist saanuks kaebaja ise kontrollida e-maksuameti kaudu (APEX ettemaksukontolt) ja esitada konkreetsed vastuväited summade laekumiste ja tasumiste osas. Vaideotsusega avalikustati jõustunud maksuvõlad 10.05.

  1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega sellest, et põhimaksude tasumise järjekorda ei ole arvestatud või seda on arvestatud valesti. Elektroonilise ettemaksukonto väljatrükist nähtuvalt on näha toimingud nende tegemise lõikes ülevalt alla alates 9.01.2007, kust nähtub ka toimingu liik ja aeg. Kuivõrd vaidlusaluses intressinõudes on olemas nii maksude tasumisega viivituses olnud päevade arv, viivise % ja võlasaldo ning intressinõudes on viited koostajale ja õiguslikele alustele, vastab vaidlustatud haldusakt HMS § 55 lg 1 nõuetele. Kuivõrd intressinõude esitamise kohustus tuleneb seadusest, siis ei saa sellele laieneda kaalutlusotsuse nõuded ning kaebaja viide HMS § 56 lg-le 1 on asjassepuutumatu. Kaebaja on saanud kaebeõigust realiseerida, mistõttu on haldusakt vastavuses ka PS §-ga
  2. Vastustaja on seisukohal, et intressinõue on seaduslik ja põhjendatud ning kaebaja kartus sellest, justkui sooviks vastustaja kohtumenetluses viidatud haldusakti kohtumenetluses täiendavalt motiveerima asuda, põhjendamatu. 8 3-12-913 Vastustaja on esitanud vastuväited maksuotsuse aegumise väitele haldusasjas nr 3-12-913 ning jääb nende juurde leides, et maksusumma määramine ei olnud aegunud ja seda ei muuda ka vaideotsuse tegemise aeg. Arusaamatu ja tegelikkusele mittevastav on kaebaja väide sellest, justkui oli maksusumma tasutud intressinõude esitamise päevaks ja mille tõttu kuuluks kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118lg 1 redaktsioon.

KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist ja toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1, p

  1. Kaebused on esitatud 03.05.2012, 21.06.2012 vastavalt vastustaja 11.12.2009, 03.04.2012 haldusaktidele ning kaebaja poolt esitatud vaide menetluse õigusvastasuse tuvastamisele. Kaebaja vaie 11.12.2009 maksuotsusele jäeti 03.04.2012 vaideotsusega rahuldamata. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 5, 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja hinnangul tuleb maksumääramine tühistada aegumise tõttu. Kaebaja väidetel ei kohaldu antud juhul maksu määramise kuue aastane tähtaeg, kuna tahtlust ei ole maksuotsuses motiveeritud. Arvestades seda, et kaebaja vaie tuli lahendada hiljemalt 28.03.2010, ei saa lugeda aegumist peatunuks kogu vaidemenetluse ajaks, vaid alates 28.03.2010 jätkus aegumise kulgemine ning maksuotsus tuleb tühistada aegumise tõttu. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et
  2. aasta käibemaksu määramise kolme aastane aegumistähtaeg oli 20.11.2010 ning jaanuari 2008 käibemaksu määramise aegumistähtaeg oli 20.01.
  3. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja sai maksuotsuse kätte 15.12.2009.

§ 98

lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Lähtudes

§ 99

lg 1 p 2 peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Antud sättest ei saa järeldada, et maksusumma määramise aegumistähtaja kulgemine on mingil moel seotud vaidemenetluse läbiviimise tähtajaga, nimetatud sätte kohaselt on aegumise peatumisel määravaks tähtpäevaks lõpliku lahendi jõustumine. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist (

§ 98lg 4).

Kuna vaidlusalused tehingud tehti ajavahemikus 25.10.2007 kuni 17.01.2008 ning maksuotsus on antud 11.12.2009, on maksuotsus tehtud enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kaebaja hinnangul on maksumenetluses rikutud menetlusnõudeid. Rikutud on uurimispõhimõtet ning ei ole välja selgitatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kogutud tähendust omavaid tõendeid. Kaebaja väidetel jättis maksuhaldur arvestamata M. M´i, K R´i, A D´e seletused ning ei võtnud seletust K. P´ilt ega peatöövõtjatelt. Maksuhaldur on oma järeldustes tuginenud üksnes OÜ Eurodoor juhatuse liikme V M ütlustele. R K, kellele väidetavalt raha üle anti ning kes asjas esitatud tõendite kohaselt tegeles reaalselt ehitustöödega, üle kuulatud ei ole.

§ 59

lg alusel otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. M. M´i seletuskirja kohaselt osutas kaebajale alltöövõttu OÜ Eurodoor, kelle all tegi tööd tavaliselt 4 meest (tl 30, 63). K R´i seletuse kohaselt tegid objektidel tööd Eurodoor OÜ töötajad (tl 31). 9 3-12-913 Antud seletused on vastuolus maksumenetluses tuvastatud asjaoludega OÜ Eurodoor osas, mille kohaselt ei olnud osaühingul ühtegi töötajat (tl 21 pöördel). Kui eeldada, et nimetatud isikud tegid OÜ Eurodoor nimel tööd, võisid nad sellisel juhul olla alltöövõtjad. Kuid arvestades seda, et OÜ Eurodoor juhatuse liige V M oma maksumenetluses antud seletuses kinnitab, et äriühing reaalseid tehinguid ei teinud (tl 110) ning puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid nimetatud äriühingu majandustegevust, ei saa antud seletuste alusel lugeda tõendatuks, et OÜ Eurodoor nimel tegid objektidel tööd alltöövõtjad. A D kinnitab, et objektidel tegid tööd alltöövõtjad, kuid kedagi konkreetselt ei nimeta (tl 60 pöördel). Kaebusest ei selgu milliseid asjas olulisi asjaolusid teadis või pidi teadma K. P. Lähtudes eeltoodust ei tõenda M. M´i, K. R´i ja A. D´e seletused kaebaja väited selle kohta, et vaidlusaluste tehingute teiseks pooleks oli OÜ Eurodoor. Maksuotsuse kohaselt on vaidluse all kaebaja tehingud OÜ-ga Eurodoor, mitte tehingud peatöövõtjatega, mille sõlmimise asjaolude üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Maksumenetluses on OÜ Eurodoor juhatuse liige V M kinnitanud, et äriühing tegeles üksnes arvete väljastamisega ning reaalseid tehinguid ei teinud. R K´e poolt kinnitati talle, et kogu äritegevus seisnebki ainult arvete kirjutamises (tl 110). Juhul, kui kaebaja tegi tehinguid OÜ-ga Eurodoor, oli tal kohustus tuvastada tehingu teine pool. Ühtegi tõendit selle kohta, et V M ja/või R. K sõlmis kaebajaga vaidlusalused tehingud ja/või R K´el olid volitused OÜ Eurodoor esindamiseks/tehingute sõlmimiseks, asjas esitatud ei ole. Kaebaja poolt kaebuse p 6 esiletoodud asjaolud seoses R K´e ehitustegevusega erinevates äriühingutes ning V M tausta kohta, ei kinnita vaidlusaluste tehingute toimumist OÜ-ga Eurodoor. Lähtudes

§ 59

lg 1 on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus.

§ 61

lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Lähtudes eeltoodust on maksuhalduril õigus kolmandalt isikult teavet nõuda ning maksumenetluses on tõendiks kolmandalt isikult saadud teave, seega ei saa kolmanda isiku seletus olla lubamatuks tõendiks maksumenetluses. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks

§ 46

, 61 lg 3 sätestatud nõuete rikkumine saab kaasa tuua kolmanda isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebusest ei selgu, mil moel kolmandale isikule korralduse mitteandmine rikub kaebaja õigusi või huve ning kuidas seab korralduse vormistamata jätmine kahtluse alla kolmanda isiku poolt maksumenetluses antud seletuse. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur hinnanud ebaõigesti maksumenetluses kogutud tõendeid. Kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et OÜ Eurodoor juhatuse liige esitas passi koopia. Samuti kontrolliti äriühingu andmeid krediidiinfost ning isik on tuvastatud pangakonto kaudu. Kaebaja ei saa vastutada teiste isikute käitumise eest. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-29-03, p-d 9 ja 10;
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12;
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-43-03, p-d 9-11;
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, p-d 8, 9 ja 13;
  9. juuni
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-52-03, p-d 10-12;
  11. juuni
  12. a otsus asjas nr 3-3-1-49-03, p 18) selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. 10 3-12-913 Seega asjaolust, et müüja/teenuse osutaja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja/teenuse saaja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kaebusest ega kaebaja väidetest ei selgu, milline tõend kinnitab kaebaja väiteid selle kohta, et tema puhul oli tegemist heauskse ostjaga. Kaebaja esindaja on maksumenetluses antud seletuses märkinud: “… kirjalikku lepingut ei tehtud kellegagi. OÜ Eurodoor kontakttelefoni alles ei ole … arved kas saatis töömeestega või tõi ise objektile … juhatuse liige esitas passi koopia …“ Seletuses kaebaja esindaja OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei maini (tl 99 pöördel). 06.10.2009 antud seletuses märgib kaebaja esindaja, et OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei mäleta. Kogu suhtlus objektide tööde mahu, tasumisele kuuluvad summad, kokkusaamised lepiti kokku telefoni teel. Tööde teostamise kohta koostati aktid (tl 101, 101 pöördel). Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitanud OÜ Eurodoor juhatuse liikme passi koopiat. Käibemaksu puhul on oluline müüja isiku tuvastamine, kuna ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Seepärast ei saa ostja tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Hinnates kaebaja esindaja seletusi, ei tuvastanud kaebaja esindaja vaidlusaluste tehingute tegemisel, tööde teostamisel ega ka hiljem vaidlusaluste tehingute teist poolt. Seega jättis kaebaja kindlaks tegemata teenuse tegeliku osutaja ning järelikult ei näidanud kaebaja üles äris nõutavat hoolsust. Seetõttu ei võinud kaebaja arvetele ja tööde üleandmisvastuvõtmise aktile tehingu teise poole kohta kantud andmeid usaldada. Kuna tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole kaebaja poolt kirjeldatud teenuse saamise faktilised asjaolud ja äriühingud/isikud usaldusväärselt kindlaks tehtud, ei tõenda ainuüksi teenuste teostamine ja edasimüümine peatöövõtjatele, et teenused on osutatud vaidlusalustel arvetel märgitud äriühingu poolt. Maksuhalduril ei ole kohustust hinnata/tuvastada, kes tegid vaidlusalused tööd. Lähtudes § 150 lg 1 lasub maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber või seaksid kahtluse alla maksuotsusega tuvastatud asjaolud või maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsus selge ja piisavalt motiveeritud. Arvestades seda, et kaebaja on realiseerinud oma kaebeõiguse ja vaidlustanud maksuotsuse kohtus, olid maksuhalduri järeldused kaebajale arusaadavad. Hinnates kaebaja väiteid ja selgitusi maksuotsuse vaidlustamisel, oli maksuotsus ka piisavalt ja arusaadavalt motiveeritud. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ei ole leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et vaidlusaluste äriühingute nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingutelt teenuse osutamine. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse tundmatut kolmandat isikut. Maksukohustus ja maksukohustuse täitmise tähtpäev tekib vastava seaduse alusel. Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja maksukohustused tekivad seadusega sätestatud tingimuste saabumisel. Kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud siiski sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse. Lähtudes

§ 115

lg 1 tekib intresside arvestamise ja tasumise kohustus, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb 11 3-12-913 päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Seega on intresside arvestamine ja tasumine seotud maksukohustuse tekkimise ja maksukohuste täitmise tähtpäevadega ning vaidemenetluse läbiviimine ja/või vaidemenetlusega viivitamine ei mõjuta maksuotsusega määratud maksuvõla olemasolu ega intresside määramist. Vaidlusaluse maksuotsusega määratud maksusumma ja sellest tulenevad võlgnevused avalikustati 10.05.2012. Asjaolu, et enne nimetatud tähtaega tasumata maksusummat maksukohustuslaste registris ei avaldatud, ei tähenda maksuvõla puudumist, kuna avalikustamata jätmine ei muutnud maksuvõlga olematuks. Kaebaja hinnangul on vaidemenetluses viivitatud menetluse läbiviimisega ja rikutud uurimispõhimõtet. Kaebaja esitas vaide lisana maksuhaldurile rida tõendeid, mida maksuhaldur ei ole vaideotsuses analüüsinud ega esitatud tõendite osas seisukohta võetud. Vaidemenetluses on esitatud tõendid, mis kinnitavad tööde tegemist: M.M´i, K R´i seletuskirjad, kaebaja bilanss, kirjavahetus OÜ-ga Roteh Grupp, väljavõte kohtulahendite registrist, 10.10.2008 kohtuotsused kriminaalasjades (tl 7 pöördel). Kaebaja väidetel on ta vaidemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tööd on tehtud (tl 8). Kaebaja esitas 13.01.2010 MTA-le vaide Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.12.2009 maksuotsusele nr 12.2-3/4872-10 (tl 43). Lähtudes

§ 147

lg 3, lg 4 tuleb vaie läbi vaadata läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Vaide täiendava uurimise vajaduse korral võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra. Maksuhaldur on 18.02.2010 otsusega pikendanud vaide läbivaatamise tähtaega kuni 28.02.2010 (tl 51). MTA on vaideotsuse teinud 03.04.2012 (tl 27-29). Seega tehti vaideotsus rohkem kui kaks aastat peale vaide esitamist, millega rikuti seadusega määratud tähtaegu. Kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded, samuti haldusakti motiveerimise nõue. Vaideorgan peab vaideotsust põhjendama. Vaideotsuses märgib maksuhaldur, et vaide esitaja argumendid on sarnased eriarvamuses esitatud põhjendustega ning vaideorgan nõustub maksuotsuse lk 1-5 toodud seisukohtadega (tl 27 pöördel). Vaideorgan kaebaja poolt vaidele lisatud tõendeid vaideotsuses iseseisvalt hinnanud ei ole. Maksuotsuse lk-l 1-5 on analüüsitud kaebaja poolt vastuväidetes esitatud seisukohti, kus maksuhaldur on hinnanud M. M´i ja K. R´i seletusi. Maksuotsuses lk 1-5 muid kaebaja poolt kaebuse p 3.1 nimetatud tõendeid hinnatud ei ole. Seega ei ole vaideotsuses iseseisvalt kõiki kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid analüüsitud. Kuid antud järeldus ei tähenda seda, et vaide esitaja väiteid ei ole hinnatud. Vaideotsuses on toodud MTA seisukohad vaide esitaja argumentide osas. Vaideotsuses antud hinnangute kohaselt puudus kaebajal õigus vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning tulumaksu osas asuti seisukohale, et maksuotsus tulumaksu määramise osas tuleb kehtetuks tunnistada. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Arvestades seda, et tulenevalt eeltoodust oli maksuotsus õiguspärane käibemaksu määramise osas, ei mõjutanud vaideorgani poolt vaideotsuses kaebaja vaidemenetluses esitatud tõendite ükshaaval hindamata jätmine ja vaidemenetlusega viivitamine asja otsustamist. Kaebaja hinnangul ei ole intressinõue kontrollitav, kuna pole aru saada kuidas on kujunenud vaidlusalune summa. 12 3-12-913

§ 115

lg 1 sätestab, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur lähtudes

§ 115

lg 3 intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle koostamise õiguslikule alusele, on toodud maksude tasumisega viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv summa ja tähtaeg. Kuna intressinõude esitamise kohustus ning arvestamise alused tulenevad seadusest, ei ole maksuhalduril kaalutlusõigust intressi arvestamisel, vaid seadusest tulenev kohustus arvestada tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Ainuüksi kaebaja veendumus ja seisukoht, et intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged, ei tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja ei ole esitanud omapoolset intressiarvestust enda poolt esitatud väidete tõendamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.12.2009 maksuotsusega määratud käibemaksusumma on tähtaegselt tasumata. Maksuhalduri väidete kohaselt on intressinõude arvestamise alguseks 21.11.2007. Intressi arvestamise aluseks ei ole varasemalt maksuotsusega määratud tulumaks, vaid 2007 aasta käibedeklaratsiooni muudatused. Maksuhalduri antud väidet kinnitavad intressinõude lisa, milles on toodud nõude liik, nõude alus, tähtaja arvestus. Eraldi on välja toodud ka intressisumma suurus. Lisast selgub, et intressinõude aluseks on käibedeklaratsioonides kajastatud andmed (samas tl 64-65). Hinnates esitatud tõendeid ei ole kohtul põhjust kahelda maksuhalduri poolt esitatud intressisumma arvestuses.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

§ 111

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud maksuvõla ajatamise taotluse (haldusasja nr 3-12-1286 tl 45). Maksuhaldur on kaebaja taotluse rahuldanud 28.05.2012 otsusega (samas tl 59-60). Maksuhaldur on nimetatud otsuses märkinud, et 28.05.2012 koostatud intressinõude summa on arvesse võetud käesoleva otsuse koostamisel ning see kajastub kinnitatud maksegraafikus. Maksuhalduri väidetel edastati intressinõue kaebajale koos maksuvõla ajatamise otsusega. Lähtudes eeltoodust oli kaebaja teadlik nii maksuvõla kui ka intressivõla suurusest. Maksuhalduri kinnitusel ei ole maksuvõla ajatamise otsust vaidlustatud. Kaebaja antud väidet vaidlustanud ei ole. Seega on 28.05.2012 otsus jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt eeltoodust pidi intressinõue olema kaebajale arusaadav. Kaebaja on seisukohal, et intressinõude esitamine on aegunud, kuna on aegunud maksuotsuse andmine. Kaebuse kohaselt on kaebaja pidevalt makse tasunud. Kuni vaideotsuses jõusse jäetud summa avalikustamiseni ei olnud kaebaja hinnangul tal maksuvõlga ning seega peaksid maksusummad olema juba varem tasutud.

§ 118

lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on maksuotsus tehtud aegumistähtaja jooksul. Tasumata maksusumma avalikustamata jätmine ei muutnud maksuvõlga olematuks ega tähenda maksuvõla puudumist. Kaebaja ei ole põhistanud oma väiteid ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt on maksuotsusega määratud summad juba varem tasutud. Seetõttu on alusetud kaebaja väited selle kohta, et intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged. 13 3-12-913 Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited intressinõude aegumise ja intressinõude ebaõiguse kohta. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.