← Eesti

3-12-540/100

Obsah (7)§ 152§ 43§ 108§ 109§ 104§ 101§ 103

3-12-540 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 17.12. 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-540 (liidetud haldusasjad nr 3-12-540 ja 3-12-555) Hald

§ 152

lg p 4 alusel menetlus lõpetada keskkonnaministri 14.02.2012 käskkirjal nr 150 p 1 tühistamise ja selles osas Osaühing Lõpe Agro avalduse uuesti lahendamiseks keskkonnaministri kohustamise nõudes. Koos seisukohaga esitati kohtule menetluskulude nimekiri seonduvalt keskkonnaministri käskkirja nr 150 p

  1. Menetluskulude nimekiri sisaldas ka juba käskkirja nr 238 vaidlustamisel tekkinud kulusid. Maa-amet teatas, et on koostatud projekt keskkonnaministri 12.03.2012 käskkirja nr 238 kehtetuks tunnistamise kohta ja et käesolevas asjas oleks otstarbekas ära oodata keskkonnaministri uue käskkirja „keskkonnaministri 12.03.2012 käskkirja nr 238 “Avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine ning avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“ andmine ning seejärel lõpetada liidetud haldusasjade menetlus ühe määrusega. Seda seisukohta toetas ka kaebaja, olles esitanud kohtule ühise menetluskulude taotluse. Vaidlustatud Keskkonnaministri 12.03.2012 käskkiri nr 238 tunnistati kehtetuks Keskkonnaministri 05.07.2012 käskkirjaga nr
  2. Kohus palus menetlusosalistelt seisukohta liidetud haldusasjades menetluse lõpetamise kohta ning palus esitada võimalikud kulunõuded. 27.06.12 esitas kaebaja taotluse lõpetada menetlus käskkirja nr 150 osas ja tagastada tasutud riigilõiv 15,87 eurot; mõista vastustajalt välja OÜ Lõpe Agro kasuks menetluskulud summas 1218,75 eurot (arved: 082-04-12 ja 053-03-12). 13.07.12.a. esitas kaebaja esindaja kohtule taotluse liidetud kohtuasja menetluse lõpetamiseks ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kaebaja esindaja esitas uuesti menetluskulude nimekirja, mis käsitles tehtud kulutusi mõlema käskkirja vaidlustamise eest. 8.Kaebaja taotlus: tagastada OÜ-le Lõpe Agro tasutud riigilõivu kokku 86,15 eurot; mõista välja vastustajalt OÜ Lõpe Agro kasuks menetluskulud kokku summas 3300, 42 eurot. Kaebaja lisab arved 053-03-12; 058-06-12; 082-04-12, 045-06-12 ja tehtud tööde nimekirja ning konto väljavõtted arvete alusel tasumise kohta. 9.Kolmas isik M. S.: esitas oma esindaja Jaak Napritson kaudu seisukoha, et on menetluse lõpetamisega nõus ning kohtukulud puuduvad. Kolmas isik E. P.: esindaja Karl Raatpalu teatas 12.09.2012 kohtule, et on tellinud Hobumetsa kinnistule 67401:011:0128 150 eurot maksva takseerkirjelduse ning rohkem kulutusi ta seoses selle protsessiga kandnud ei ole. 28.09.2012 selgitas kohus E. P. esindajale, et tema poolt nimetatud kulutus takseerkirjeldusele ei ole menetluskulu, mille hüvitamist saab antud haldusasja menetluse lõpetamisekorral taotleda. Juhul, kui 4 3-12-540 kolmandal isikul rohkem kulutusi tehtud ei ole, siis palus kohus seda selgesõnaliselt kinnitada hiljemalt 01.10.2012 või esitada taotlus kulude seadusega ettenähtud väljamõistmiseks. 01.03.13.a. kinnitas E. P. esindaja kohtunõude saamist ja teatas, et teisi nõudeid ei ole.
  3. Vastustaja KKM (esindaja nr I - KKA): Menetluse lõpetamine haldusasjas nr 3-12540

§ 152lg 1 p 4 alusel on põhjendatud.

Kaebaja esitatud täpsustatud taotluse alusel leiab, et menetluskulude nimekirjas on esitatud täiendav arve ja palutud välja mõista kokku 3300,42 eurot, siis tasutud riigilõiv summas 86,15 eurot (15,87 eurot käskkirja nr 150 vaidlustamisega seotult kaebuselt ja 70,28 eurot kaebuselt käskkirjale nr 238 eurot) kuulub väljamõistmisele. Õigusabikulude suhtes leiab vastustaja esindajana KKA, et õigusabikulu käskkirja nr 150 vaidlustamisel (kaebaja taotlus kaebuse koostamiseks 9,05

  1. t)ja käskkirja nr 238 vaidlustamiseks (kaebaja taotlus kaebuse koostamiseks 8,10
  2. t)kaebuse koostamisele kulunud töötundide osas on ebamõistlikult suur, kuna kaebajat esindab advokaat, mitte üksnes õigusteadmistega isik. Kaebuste sisuline osa on vähemahukas ja muus osas on kaebused omavahelise seotuse tõttu paljus dubleeritud. Esitatud kaebustes sisalduv vaidlus ei ole õiguslikult sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et selle koostamiseks võiks kuluda märgitud aeg. Arve nr 053-03-12 lisaks olevast tööde aruandest nähtuvalt on esindajal kulunud käskkirja nr 150 vaidlustamiseks 9,05 h ja käskkirja nr 238 vaidlustamiseks 8,10 h, kuid kaebuse koostamiseks näidatud aeg on liialt suur. Arve nr 082-04-12 lisaks olevast tööaruandest nähtub, et peamiselt tehti töö käskkirja nr 238 osas EÕK esitamiseks, kuid vastustaja leiab, et see polnud vajalik, kuna Tallinna HK määrusega olid kaebaja huvid piisavalt tagatud, puudus vajadus täiendava õiguskaitse järele. Arvestades määruskaebuse sisulist mahtu, ei olnud põhjendatud ajakulu 4,3 h. KKA leiab, et ebamõistlikult pikad on tutvumisajad KKA taotlustega ja seisukohtadega; Tallinna RK määrusega ja Maa-ameti seletustega. Nende dokumentide alusel ei pidanud vastama ja neist arusaamine ei ole õiguslikult keerukas, seega õigusteenuse arve ei ole põhjendatud. Arve nr 058-05-12 lisaks esitatud tööaruandest nähtub, et esitatakse 27.06.12 kohtunõudele seisukoht ja koostatakse menetluskulude nimekiri ja arved, kuid seda ajakulu ei pea tasustama hinde alusel, mis ei eelda õigusküsimuste lahendamist. Kokkuvõtteks leiab vastustaja, et mõistlik ja vajalik on kuni kümne tundi töömahtu ja õigusabi tuleb hüvitada summas kuni 1250 eurot. Maa-ameti esindaja leidis, et põhjendatud on hüvitada õigusabikulu mahus 8 h, kuna vaidlus ei olnud keerukas ega ajamahukas ning kaebuste koostamisele kulunud aeg (käskkirja nr 150 seonduvalt 9,05 tundi ja käskkirja nr 238 seonduvalt 8,1 tundi) on ilmselgelt ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Põhjendatuks ei saa lugeda esialgse õiguskaitse määrusele esitatud määruskaebuselt esitatud nõuet arvestades selle sisukust, dubleerimist ja vajalikku mahtu (koostamisele on näidatud kulunud aega 4,3 tundi). Kokkuvõtteks leiab, et põhjendatud ei ole õigusabikulu nõue summas 3300,42 eurot. Mõistlik ja põhjendatud summa võiks olla 1000 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Keskkonnaministeerium on esitanud taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks kuna on vaidlustatud käskkirja nr 150 punkti 1 ja 12.03.2012 käskkiri nr 238 on tunnistanud kehtetuks mistõttu on kaebuse ese on ära langenud. Kaebaja on vastustaja taotlusega 5 3-12-540 nõustunud ja ta ei soovi enam jätkata asja läbivaatamist kohtus, kuna kaebaja on kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Kolmandad isikud taotlusele vastu ei ole vaielnud. 12.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming sooritatud.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega tuleb eelmärgitut arvestades haldusasja menetlus Keskkonnaministri 14.02.2012 käskkirja nr 150 p 1 tühistamiseks ning Keskkonnaministri kohustamiseks lahendada Osaühing Lõpe Agro esitatud taotlus kinnistusraamatu registriosa numbriga 4333706 ja kinnistu kinnistusraamatu registriosa numbriga 4333806 ning kaebus Keskkonnaministri 12.03.2012 käskkirja nr 238 tühistamiseks ja Keskkonnaministri kohustamiseks lahendada uuesti Osaühing Lõpe Agro esitatud taotlus kinnistusraamatu registriosa numbriga 2809432 kinnistu maksumuse tasaarvestamiseks Osaühingule Lõpe Agro kuuluva kinnistusraamatu reg.nr 4333706 maksumusega ning kinnistusraamatu reg.nr 2801032 kinnistu maksumuse tasaarvestamiseks Osaühingule Lõpe Agro kuuluva kinnistu kinnistusraamatu registriosa nr 4333806 osas käesoleva määrusega lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alustel.

13. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 43lg 1 p 2).

14.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kannab vastustaja menetluskulud (

§ 108

lg 6) ning kaebajale tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (§ 104 lg 5 p 4). 15. Vastavalt

§ 109

lg-le 2, § 158 lg-le 5 ja § 178 lg-le 3 kohus määrab menetluse lõpetamise määruses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 109

lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sama paragrahvi lg 6 alusel kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

  1. Kaebaja asja läbivaatamist ei taotle, kuid palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 3300,42 euro suurune tasu õigusabi eest (ilma käibemaksuta) ja tagastada halduskohtumenetluses makstud 86.15 euro suurune riigilõiv. Kaebaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale on lisatud Osaühingule Lõpe Agro adresseeritud Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arved ja arvele on lisatud tööaruanded, samuti on esitatud tõendid arvete tasumise kohta. 6 3-12-540 13.07.12 on esitatud kaebaja esindaja täpsustatud taotlus ja selle lisad esitamise alusel (tlk 171- 179). kahe kaebuse
  2. Kohus seotult riigilõivu tasumisega märgib, et vastavalt RLS-le tuli tasuda kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-12-555 riigilõivu kaebuselt 15,97 ja haldusasjas nr 3-12-540 riigilõivu kaebuselt 15,97 eurot; EÕK taotluselt kuulus tasumisele 12,78 eurot; määruskaebuselt kuulus tasumisele 12,78 eurot ehk kokku 57,5 eurot. Kaebuse esitaja esindaja on tasunud riigilõivu kahe kaebuse esitamisel järgmiselt: 15.03.12.a. on esindaja tasunud 57,50 eurot ja märkinud, et ta tasub kaebuselt käskkirjale nr 238 ja EÕK eest; 10.04.12.a. tasus kaebaja esindaja 12,78 eurot ja märkis, et tasutud määruskaebuselt; 14.03.12 tasus kaebaja esindaja 15,97 eurot ja märkis, et kaebus käskkirjale nr
  3. Seega on eelmärgitult tasutud 57,50 + 12,78 + 15,97 ehk kokku 86,25 eurot. Eelmärgitud tasumise alusel laekumised on kinnitatud pädevate kohtutöötajate poolt. Kuna kaebuselt koos EÕK taotlusega ja määruskaebuse esitamisega tuli tasuda kokku 57,50 eurot, siis ei nähtu, miks kaebaja on tegelikult tasunud riigilõivu 86, 25 eurot ehk kohtule nähtuvalt ettenähtust enam. Kui kaebuselt on tasutud riigilõivu ettenähtust enam, siis tuleb RLS § 15 lg 1 p 1 ja

§ 104lg 5 p 1 alusel enamtasutud osas riigilõiv tagastada.

Kaebuselt kuulub seetõttu tagastamisele enamtasutud riigilõivuna 28,75 eurot. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 86,25 ja kuna menetlus lõpetatakse määrusega

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis kuulub rahuldamisele taotlus tagastada kaebaja esindaja poolt tasutud riigilõiv, kuna vastavalt

§ 104lg 5 p 4 tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse eelmärgitud alusel.

Kaebuse esitajal tuli tasuda riigilõivu kokku 57,50 eurot, seega kuulub tagastamisele tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõiv summas 57,50 eurot.

  1. Kuna kaebaja tasus kokku 86, 25 eurot ja tagastamisele kuulub nii enamtasutud riigilõiv 28,75 eurot kui ka määrusega menetluse lõpetamise alusel tasumisele kuuluv ja tasutud riigilõiv summas 57,5 eurot, siis tasutud riigilõiv 86,25 eurot tuleb tagastada kaebaja esindaja arvelduskontole. Kaebaja esindaja palub haldusasjas menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv ja kanda see Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arvelduskontole 17000681438 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal.
  2. Kaebuse esitaja märgib, et palub välja mõista (käibemaksuta) õigusabitasu kokku summas 3300, 42 eurot. Arve nr 053-03-12 alusel on tasutud õigusabi eest -summas 2383, 75 eurot ja õigusabile kulus 19 h ja 15 min. Tehtud õigusabitööna nimetatakse KKM käskkirja nr 238 tühistamiseks kaebuse koostamist ja EÕK koostamist; tutvumist Maa-ameti 23.03.12 seisukohtadega; tutvumist 26.03.12 Tallinna HK 26.03.12 kohtumäärusega; 15.03.12 EÕK taotluse osa läbivaatamist ja KKM käskkirja nr 150 vaidlustamisel kaebuse koostamist. 7 3-12-540 Arve alusel on tasutud 2383,75 eurot. Arve nr 082.-04-12 on tasutud 750 eurot; kulutatud aega 6 h ja töö hõlmab Tallinna HK 26.03.12.a. määruse p 8 peale määruskaebuse koostamist; 19.04.12 tutvumist Keskkonnaameti taotlusega ja sellele seisukohtade koostamist ning tuvumist Tallinna RK määrusega (EÕK osas); 25.04.12 tutvumist Maa-a,eti seletustega kaebusele. Arve nr 058-06-12 alusel on tasutud 166,67 eurot, tööle kulutatud ajana märgitakse 1 h ja 20 min ja see hõlmab kohtunõudele esitatud vastuse koostamist ja menetuskulude vormistamist. Kokku on kaebaja õigusabi kulude nõudeks: 3300, 42 eurot. Vastavalt kinnitavad tasumist maksekorraldused 20.04.12; 17,05.12 ja 13.07.
  3. Kohus ei nõustu vastustaja esindajatega, et kaebuse koostamisele kulunud aeg on liialt suur. Vastavalt nähtub, et arve spetsifikatsioonis selgitatakse, et 8 h ja 40 min kulus töödele, mis seondub kaebuse esitamisega kohtusse, EÕK taotluse koostamine, Maa-ameti seisukohaga tutvumine (EÕK küsimuses) ning tutvumine kohtumäärusega. Tegemist on käskkirja nr 238 tühistamisenõude ja ettekirjutuse nõude kaebusega. Arve 053-03-12 spetsifikatsiooni kohaselt on käskkirjaga nr 150 seotud õigusabikulu põhjustanud töödeks kaebuse koostamine 9 h 05 min. Kohus siinkohal märgib, et ei saa nõustuda, justkui oleks tegemist kaebuste vormistamisega, mis peaks olema advokaadile enam tavapärasem, kui mistahes muule juristile. Kohtul ei ole andmeid, et advokaat oleks esindajaks seda liiki asjades ja seetõttu võiks temale olla vastustaja tegevus antud valdkonnas kuidagi enam mõistetav, kui muule juristile. Faktiline ja õiguslik olustik tuli välja selgitada sõltuvalt kaebajaga seotud asjaoludest ja selleks kulutatud aeg ei ole ülemäärane. Isegi juhul, kui advokaat oleks spetsialiseerunud antud liiki vaidluste lahendamisele, ei ole menetluskulude jagamisel oluliseks peetud seda asjaolu (RKHK 3-3-1-2609, p 15). Kohus nõustub, et haldusasja menetlus lõpetati pärast kaebuste esitamist, kohtuistungit asjas ei peetud. Kohtu hinnangul on menetluskulude väljamõistmise taotlus kaebuste esitamiseks põhjendatud ning sellega seotud nõudeid ei saa pidada tavapärastest vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks, väide advokaadi osas ei ole väljamõistetavate menetluskulude suuruse põhjendamisel asjakohane. Kuna vaidlustada tuli kaks haldusakti, siis nähtub, et käskkirja nr 150 vaidlustamiseks kulutatud töötundide arv ei ole tavapäraselt suurem, samas ei ole tegemist õiguslikult lihtsa või tavapärase teemaga, vaid kinnistute riigile omandamisega, mis eeldab erinevate seaduste läbitöötamist, kuid ka faktilise olustiku kindlakstegemist, kinnistute tingimuste võrdlust ja nagu kaebaja eeldas, võis käskkirja andmiseks esineda ka tegelikkusele mittavastavatest andmetest lähtumist. Seega juhul, kui vastustaja, kelle tavapäraseks tegevuseks antud teema oli, ikkagi eksis, kinnitab juba samas, et läbitöötatav materjal ja õigusnormid ei saanud olla lihtsad, vastupidiselt ei oleks vastustaja ise eksinud. Antud valdkonna asjades tehtud lahendid ja õiguslikud vaidlused ei saa olla väljaspoolseisjale tavapärased, vastustaja tegevuse asjaolud ning koostatud haldusakti tuli kontrollida ja enda andmed esitada, vastupidiselt ei olnud võimalik haldusaktile vastu vaielda. Vaidlustatud käskkirjadest nr 150 on vormistatud 4 lehel ja sisaldab andmeid ja õigusnorme, millega tutvumiseks ja andmete kontrollimiseks ning omapoolsete andmete 8 3-12-540 kogumiseks kaebuse koostamiseks 9 h ja 05 min ei ole ülemäärane. Kaebus on koostatud võimalikult lühidalt ja asjakohaselt, lisatud on viidatud ja kogutud tõenditele. Kohus toob siinkohal näitena võrdluse samal teemal esitatud kaebusega, millega KKM on varasemast tuttav. Nimelt on haldusasjas nr 3-08-2498 (Kõverjalg kaebus, esindaja M.Lõhmus) kulunud kaebuse koostamisele aega 26 h ja 10 min. Kaebuses oli vaidlustatud kinnisasja vahetusmenetlus, oli esitatud ka põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus ning seisukohad oli esitanud ka Maa-amet, ent õiguslikult ei olnud probleemid teistsugused. Apellatsioonkaebuse koostamisele kulus selles haldusasajas sj 11 h ja 40 min. Kohtule nähtub selliselt, et kaebuse koostamine antud valdkonnnas on paraku aeganõudev. Käskkirja nr 238 osas on kaebaja esindaja nimetanud, et vajalik töötundide hulk on 8 h ja 40 min. Kaebaja esindaja vormistas siinkohal kaebuse ja EÕK taotluse. Kaebuse tingis asjaolu, et lisaks käskkirjale nr 150 oli vastustaja andnud välja käskkirja nr 238, mis tõi kaasa vajaduse tutvuda enapakkumise ja tasaarvestusest keeldumise aluste ja asjaoludega. Esmasest kaebusest sai siinkohal kasutada küll neid andmeid, mis on nimetatud faktilistes asjaoludes, ent sellega teema ei piirdu ja kaebaja ei esitanud tarbetuid kordusi. Koos EÕK põhjendustega on esitatud õiguste rikkumine ning vajadus EÕK järgi. Seotult EÕK taotluse esitamisega ja selle läbi tekkinud kulutustega märgib kohus, et kaebaja küll ei piirdunud haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega vaid esitas veel ka taotluse keelumärke tegemiseks, milleks on vajalik läbi töötada ka vara kasutamise keelumärke registris tegemise alused ja nagu hilisemast nähtub, on Tallinna Ringkonnakohus ka selle taotluse vajadust tunnustanud. Seega on EÕK taotlust asjakohaselt põhistatud ja see ei ole vormistatud formaalselt, vaid silmas pidades sisulisi asjaolusid. Antud käskkirja alusel tuli läbi töötada enampakkumise tulemused (käskkiri nr 238) ja esitada taotlus kolmandate isikute kaasamiseks ning haldusasjade liitmiseks. Lisaks on esitanud Maa-amet sisuka vastuse kohtunõudele 23.03.12.a. ning 24.04.12.a. sisulise seisukoha 8 lehe ulatuses, mil kaebust peeti endiselt alusetuks, st et kaebuse esitajal tuli kõik asjaolud üle kontrollida, teha edasiselt jõupingutusi enda õiguste ja faktiliste asjaolude tõendamiseks. Maa-amet on lisanud oma üsna pikale selgitusele lisamaterjale, sj enampakkumise tulemuste kohta. Arvamus, justkui oleks mõni vastus kohtunõudele või menetlusosalise taotlusele võinud jääda vormistamata, ei ole asjakohane, kuivõrd kohtunõudele tuleb vastata; kui uurida 2 toimiku materjale, siis nähtub, et mitte iga vastust ei ole kaebaja esindaja tehtud tööde nimekirjas ära näidanud ja tasu nõudnud. Kui teise menetlusosalise poolt oli esitatud taotlusi, siis tuli kaebajal taotlusele vastata ka sisuliselt, mis tähendab taotluse osas õiguslikult põhistatud vastuse koostamist, st mil ei ole jäädud nö tutvumise tasandile. Kaebaja esindaja koostas määruskaebuse 10.04.12.a., mis pelgalt ei korda esitatud kaebust või EÕK taotlust, vaid võtab kokku ka halduskohtu määruses avaldatud kohtu ja menetlusosaliste seisukohad, millega kaebaja ei nõustunud ja millele ta esitab oma põhistused. Selles mõttes ei ole määruskaebus ei formaalne ega trafaretne kordus eelnevast, edasiselt on aga KKM vastus esitatud ringkonnakohtule, kuna KKM oli vastanud määruskaebusele 17.04.12.a. Kohus saab nõustuda sellega, et välja saab mõista põhjendatud kulutused ning nagu nähtub, siis käesolevalt kohtuasja arutamiseni ei jõutud, seega ei ole kaebaja esitanud suulisele menetluse kulude nõuet, ent asja arutamise korral oleksid ka suure tõenäosusega tehtud kulutused suurenenud, mis aga ei välista antud juhul kaebaja taotletud kulutuste hüvitamist. 9 3-12-540 Kaebuse esitamisel ja EÕK taoltuse vormistamisel tehakse kahtlemata ära kogu asja materjali ja sisu puudutav ettevalmistav töö, seega kaebuste koostamiseks vajalik aeg on antud juhul põhjendatud. EÕK taotluse vormistamise ning määruskaebuse esitamine on aga juba seotud ka teiste menetlusosaliste seisukohtade läbitöötamisega ning liidetud asja mentluses enam ei saaks kuidagi kõnelda, et oleks tulnud jätta KKM või Maa-ameti taotlused ja seisukohad tähelepanuta. Ilmselgelt on vastustajale, kui vastava ala spetsialistile, vastava valdkonna õigusnormistik ja olustik tavapäraselt tuttavam, kui õigusnõustajale, kes saab kliendilt andmed ja peab suutma ka nappide andmete saamisel tegutseda koheselt kaebuse ja EÕK taotluse esitamiseks suhteliselt lühikestel tähtaegadel. Vastavalt

§ 109lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on lahendites nr 3-1-1-25-06, 3-1-1-37-03 ja 3-1-1-98-03 väljendanud seisukohta, et taotletava õigusabi eest makstava summa mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest lähtuvalt konkreetse asja keerukusest ja osutatud õigusabiteenuse mahust. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust. Kohus leiab, et kaebuse koostamine eeldab üldjuhul asjas nii faktilise kui ka õigusliku olustiku väljaselgitamist ning õigusliku positsiooni kujundamist, sellega on kaebaja esindaja toime tulnud. Kuigi vastustaja esindajad leiavad, et kaebaja poolt esitatud EÕK taotlus oli üleliigne, samas nähtub, et kuigi kohus seda taotletud mahus ei rahuldanud, on ringkonnakohus olnud sootuks teistsugusel seisukohal ja on ka teise kaitsenõude rahuldanud. Kuna kaebaja on EÕK suhtes kulutused teinud ja kohtusse pöördumine ei olnud kokkuvõttes edutu ega asjakohatu, vaid kulutused tekkisid seotult vajadusega vaidlustada eelmärgitud haldusakte, siis ei saa käesolevalt enam väita, et kaebaja märgitud tööd ei tuleks arvestada. Arvestades vajalike tööde sisu ja mahtu ning keerukust on põhjendatud advokaaditasu arve nr 053-03-12 alusel lugeda põhjendatuks. Nii kaebuse koostamiseks käskkirjale nr 150 selle tühistamiseks kui ka nr 238 tühistamiseks tuleb tunnistada 8 h ja 40 min ja 9 h ja 05 min asjakohaseks. Kuna teise käskkirja andmisel tekkis kaebajal õiguskaitsevajadus, siis tekkinud olukorraga tutvumine ja õigusliku positisooni kujundamine 15.03.12 .a. 1 h ja 30 min ulatuses on isegi suhteliselt vähene ajakulu ja tehtud töö kuulub põhjendatult hüvitamisele, kuna kaebaja on vormistanud EÕK taotluse. Seega kuulub hüvitamisele arvel näidatud asjaoludel 2383, 75 eurot (ilma käibemaksuta). Arvel nr 082-04-12 on märgitud tehtud töödeks 6 h ja tasumisele kuuluvaks summaks 750, 00 eurot. -millest 4 h ja 30 min kulus EÕK määrusele määruskaebuse vormistamiseks; -25 min tutvumisele 19.04.12 esitatud KKM esindaja seisukohale; -40 min tutvumisele 24.04.12 KKM taotlusele ja sellele seisukoha koostamisele ja ringkonnakohtu määrusega tutvumisele; -25 min Maa-ameti 25.04.12 seisukohaga tutvumisele. Kohtutoimikust nähtub, et määruskaebus on vormistatud 10.04.12.a. ja see on õiguslikult põhistatud, kuid kohtule nähtub, et põhimõtteliselt ei saanud selle vormistamine võtta määruskaebusena enamat aega, kui esmane EÕK taotlus, mil oli tehtud ära suurem osa tööst, 10 3-12-540 sj selgitatud välja õiguslikud ja faktilised asjaolud. Reeglina on apellatsiooniastmes tehtud kulutused väiksemad või vähemalt kohtupraktikas on tunnustatud, et need kulutused ei saa olla suuremad, kui I astmes ( RKHK 3-3-1-90-10, p 21, 3-3-1-63-10, p 31). Kuivõrd kaebaja esmase EÕK taotluse vormistamisel on ise näidanud vajalikuks töökulu ajaks 1 h ja 30 min, siis leiab kohus, et põhjendatud on määruskaebusele kulunud ajana arvestada samuti 1 h ja 30 min; seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 3 h. Seega kuulub väljamõistmisele eelmärgitud arve alusel 375, 00 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja poolt nimetatud kuupäevaga, so 19.04.12.a., seisukohale vastamist kohus toimikust küll ei ole tuvastanud, kuid kohus siinkohal selgitab, et kaebaja peab olema eksinud kuupäevaga, kuna KKM on vastanud Tallinna Ringkonnakohtule 17.04.

  1. Sellega tutvumiseks võis kuluda 25 min, kuivõrd vastustaja selles eitas vajadust EÕK täiendavaks kohaldamiseks. Seega loeb kohus, et kaebaja esindaja pidi tutvuma 17.04.12 vastusega haldusasjas ning tehtud töö kuulub hüvitamisele ja on põhjendatud. 23.04.12 oli esitanud KKM esindaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ja Maa-amet oli esitanud 24.04.12 seisukoha (haldusasjas nr 3-12-540), milles viimane ei nõustunud kaebusega ja esitas kaebuse osas sisulised põhjused koos alusmaterjalidega. Vastustaja esindajana on KKA esitanud seisukohad (haldusasajs nr 3-12-540) kaebuse osas 23.04.12.a. Kuna kaebaja esindaja märgib, et ta tutvus 24.04.12.a. KKM taotlusega, siis saavad nendeks olla ikkagi 23.04.12.a. esitatud KKA seisukohad ja 23.04.12.a. taotlus, mida ilmselgelt kaebaja ei saanud tähelepanuta jätta ning nähtub, et kaebaja esindaja on 25.04.12 vastanud küll menetlustähtaja pikendamise taotlusele, milles ta nõustub KKM vastamise tähtaja pikendamisega ja selles vastuses tõpoolest ei ole midagi sisulist ega ulatuslikku, on mitme sellel ajavahemikul esitatud sisulise vastusega tutvumiseks koos taotlusele vastamisega ning ka ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks näidatud ajakulu igati asjakohne, so 40 min ning kuulub hüvitamisele. Kuna kaebaja nimetab, et ta tutvus ka Maa-ameti 25.04.12.a. seisukohaga, siis nähtub, et Maa-amet vastas kaebusele 24.04.12, millele olid esitatud lisamaterjalid ning kuna esitatud vastus on sisuline, siis koos selle alusmaterjalidega tutvumiseks 25 minutit ei ole kuidagi ülepaisutatud ja tuleb hüvitada. Kuigi kaebaja on ilmselt esitanud arvel tehtud tööde kuupäevad lähtudes ajast, mil need temani jõudsid, on see kohut eksitav, ent tõlgendusega ületatav, kuivõrd kohtu poolt toodud viisil on võimalik kaebaja arvel näidatud tööde loetelu mõista ja arvet kontrollida, need tööd on selliselt ka teostatud. Arves nr 058-06-12 kajastatud 27.06.2012 kohtunõudele seisukoha esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule esitamiseks on kaebaja esindajal kulunud aega väidetult 1 tund ja 20 minutit (tunnihinnaga 125 eurot). Vastustaja ei pea põhjendatuks seisukoha koostamisele kulunud ajakulu ja tasustamise hinda, tegemist on kokkuvõtega ja leiab, et tegemist on tööga, mis ei eeldanud õiguslikke küsimuste läbitöötamist või hindamist. Kohus kontrollis, et 27.06.12 vastus kohtunõudele võib olla esitatud kohtu 25.06.12.a. nõude alusel, mil Maa-amet vastas kohtule 07.06.12.a. ja vastavalt on kaebaja esitanud 27.06.12 (tlk 129) oma taotluse menetluse lõpetamise osas ning on põhistanud seda ka õiguslikult. Kohus siinkohal märgib, et tegemist ei ole pelgalt menetluskulude nõude koostamisega ja selle arvete komplekteerimise või esitamisega, vaid ennekõike on kaebaja põhistanud õiguslikult ja sisuliselt menetluse lõpetamisega nõustumist ja põhistanud tehtud tööde aja. Selleks ajaks oli esitanud oma seisukoha nagu eelnevast nähtus ka Maa-amet 07.06.12, kohus oma nõude 25.06.12 ja 29.06.12 a KKA seisukohad menetluskulude nõudele ja 11 3-12-540 vastuväited. Kaebajal tuli hinnata vastastikustes seostes tekkinud olukorda ja esitada taotlused. Kohtule ei nähtu, et antud juhul tuleks lugeda seisukoha kujundamisele ja esitamisele kulunud aeg 1 h ja 20 min ülemääraseks, seega kuulub tehtud töö hüvitamisele summas 166,67 euro (ilma käibemaksuta). Kokku kuulub hüvitamisele õigusabikuluna 2383,75+ 375,00+166,67= 2924,67 eurot.
  2. Vastustajalt kuulub väljamõistmisele õigusabile tehtud kulutused summas 2924,67 eurot ja kanda see vastavalt kaebaja esindaja taotlusele AB GLIMSTEDT OÜ arvelduskontole nr 17000681438 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.
  3. Kolmanda isiku Elvi Pärna menetluskulude taotlus Vastuseks 13.07.2012 kohtunõudele teatas kolmanda isiku E. P. esindaja Karl Raatpalu 12.09.2012 kohtule, et seoses protsessiga on ta tellinud Hobumetsa kinnistule katastritunnusega 67401:011:0128 takseerkirjelduse maksumusega 150 eurot ning et rohkem kulutusi tal ei ole. 28.09.2012 kohtunõudes selgitati kolmanda isiku esindajale, et tema poolt nimetatud kulutus ei ole menetluskulu, mille hüvitamist saab menetluse lõpetamisekorral taotleda ning, et kui kolmandal isikul rohkem kulutusi tekkinud ei ole siis kinnitada seda kohtule. 01.03.13 teatas K. Raatpalu, et kolmandal isikul puuduvad muud nõuded.

§ 101on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud (

§ 101lg 2) on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Menetlusvälised kulud (

§ 103

lg 1) on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. Kolmanda isiku poolt Hobumetsa kinnistule tellitud takseerkirjeldus ei kuulu eelpoolloetletud menetluskulude nimistusse. Seega jääb E. P. taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt / Karin Kalmiste Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.