← Eesti

3-12-2353/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

  1. jaanuar 2013, Tallinn 3-12-2353 Haldusasi OÜ Felixmarte kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. juuli 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7533-18 ning Maksu- ja Tolliameti
  3. oktoobri 2012 vaideotsuse nr 6-1/1031,2 tühistamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Felixmarte Esindaja: juh. liige Ivar Alas Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Ivar Siska RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada OÜ Felixmarte kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  5. juuli 2012 maksuotsus nr 12.2-3/7533-18 osas, millega vähendati OÜ Felixmarte
  6. aasta jaanuarikuu sisendkäibemaksu 3330,67 euro võrra (vastavalt OÜ Bartec Trade arvetele).
  7. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
  8. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Felixmarte kasuks välja menetluskulu 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 75 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, § 181 lg 1). VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
  9. OÜ Felixmarte deklareeris
  10. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna muuhulgas 3330,67 euro suuruse summa kahe OÜ Bartec Trade arve alusel, millel oli kaubaks märgitud talvine diislikütus.
  11. aasta veebruarikuu 1 käibedeklaratsioonil kajastas OÜ Felixmarte sisendkäibemaksu muuhulgas OÜ PRO Planettrans kahe arve alusel, mille kohaselt osutas arve esitaja OÜ-le Felixmarte vastavalt auto remontimise ja autode parkimise teenuseid. Samuti kajastus OÜ Felixmarte
  12. aasta veebruarikuu raamatupidamisdokumentide hulgas AS Nordea Finance Estonia arve koos 2057,06 euro suuruse käibemaksuga, ent samas ei ole kajastatud AS Nordea Finance Estonia poolt väljastatud kreeditarvet käibemaksusummaga -6071,61 eurot.
  13. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi
  14. juulil 2012 maksuotsuse nr 12.23/7533-18, millega vähendas OÜ Felixmarte
  15. aasta jaanuari- ja veebruarikuu sisendkäibemaksu 15 465,22 euro võrra, jättis samas rahuldamata OÜ Felixmarte poolt esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõuded 11 745,51 euro ulatuses ning kohustas OÜ-d Felixmarte täiendavalt tasuma 3 719,71 eurot käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et OÜ Felixmarte ei ole OÜ-ga Bartec Trade ja OÜ-ga PRO Planettrans tehinguid teinud ning tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus nende arvete alusel. Maksuhalduri hinnangul ei ole kütuse soetamine Bartec Trade OÜ-lt tõendanud ning liiatigi ei olnud OÜ-l Felixmarte arvetel näidatud koguses kütust vaja, sest tal puudusid sel ajal sõidukid transportteenuste osutamiseks. OÜ PRO Planettrans arvete osas asuti maksuotsuses seisukohale, et OÜ Felixmarte kasutuses olnud sõidukeid võidi hoida Kiili alevis Mingero kinnistul, kuid puuduvad tõendid, et OÜ Felixmarte oleks ostnud OÜ-lt PRO Planettrans parkimisteenust. Samuti leiti maksuotsuses, et OÜ PRO Planettrans ei osutanud autoremonditeenust mitte OÜ-le Felixmarte, vaid Ivar Alasile kuuluvale OÜ-le Madelain, kelle kasutuses olid samad sõidukid. Eeltoodud seisukohta põhjendatakse maksuotsuses kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:      OÜ Felixmarte juhatuse liige Ivar Alas andis kontrollimenetluses paljasõnalisi selgitusi ega mäletanud tehingute olulisi asjaolusid. OÜ-l Felixmarte puudusid kütuse saatedokumendid, kust oleks saanud tuvastada vedaja või mis kinnitaksid kauba vastuvõtmist, puudus ka laoarvestus
  16. aasta jaanuari- ja veebruarikuu kohta. OÜ-1 Felixmarte puudusid
  17. aasta jaanuarikuus sõidukid, mille jaoks 16 000 liitrit kütust soetada. OÜ-l Felixmarte puuduvad tõendid, mis kinnitaks arvete tasumist OÜ Bartec Trade arvetel nimetatud kolmandatele isikutele (OÜ Alfalain Grupp ja OÜ Tenotech) ning tõendamata on ka nende arvete alusel väljamakse tegemine Ivar Alase poolt väidetud OÜ-le Stroibat. OÜ Bartec Trade ei ole andnud maksuhaldurile tehingute kohta teavet, tema pangakontodelt ei nähtu, et ta oleks
  18. aasta jaanuari ja märtsi vahelisel ajal mingeid kaupu ega teenuseid ettevõtluse tarbeks soetatud ega müüdud. OÜ Bartec Trade ei ole alates
  19. novembrist 2011 ühegi sõiduki omanik, pangaväljavõtete kohaselt ei ole äriühing sõidukeid ka rentinud, mistõttu pole tõendatud, et OÜ Bartec Trade oleks kütust Kiili tööstusparki OÜ Felixmarte tarbeks kohale vedanud. OÜ Bartec Trade endise juhatuse liikme Roland Vabriti e-kirjas antud kinnitus tehingute toimumise kohta ei ole usaldusväärne. OÜ-l Felixmarte puudub kirjalik leping OÜ-ga PRO Planettrans auto remonditeenuse osutamise kohta, esitatud arvel ei olnud kajastatud teenuse osutamise perioodi. Ivar Alasi kinnitusel remonditi
  20. aasta detsembri lõpust
  21. aasta veebruari alguseni sõidukeid, mille osas lõppesid OÜ Felixmarte ja AS Nordea Finance Estonia vahelised liisingulepingud
  22. aasta detsembri alguses. OÜ-l Felixmarte puuduvad remonditööde kalkulatsioonid, töökäsud, kuluarved varuosade soetamise eest jt tõendid, mis kinnitaks remonditööde maksumuse kujunemist. Selliseid tõendeid ei esitanud maksuhaldurile ka OÜ PRO Planettrans juhatuse liige Tiit Põldre. 2        Ivar Alasi sõnul ei ole OÜ Felixmarte poolt autoremonditeenuse eest OÜ-le PRO Planettrans tasunud. Tiit Põldre kinnitas, et ei teadnud, millise Ivar Alasiga seotud äriühingu sõidukeid ta remontis. OÜ-l Felixmarte puudub kirjalik leping OÜ-ga PRO Planettrans parkimisteenuse osutamise kohta, esitatud arvel ei olnud kajastatud teenuse osutamise lõpp-periood. Ivar Alasi selgitused parkimisteenuse sisseostmise kohta on ebausaldusväärsed ja ajaliselt muutuvad. Ivar Alasti sõnul ei ole OÜ Felixmarte poolt autode parkimise eest OÜ-le PRO Planettrans tasutud. Tiit Põldre selgitas, et ta ei rentinud maa-ala konkreetse autonumbri alusel, vaid rentis Ivar Alasile 8 sõiduki kohta, samas nimetas Tiit Põldre Minego kinnistul seisnud sõidukite hulgas selliseid, mille vastutavateks kasutajateks olid teised Ivar Alasile kuuluvad äriühingud. Tiit Põldre ei esitanud, vaatamata lubadusele, maksuhaldurile dokumente, mis kinnitaksid parkimisteenuse osutamist ja teenuse eest sularaha vastuvõtmist. OÜ-l PRO Planettrans ei olnud kirjalikku kinnistu omaniku nõusolekut sellise teenuse osutamiseks Mingero kinnistul. Kiili alevis asuva Mingero kinnistu näol on tegemist lahtise, ilma piirdeaiata territooriumiga, mis oma iseloomult oli üldkasutatav. Ka parkimisteenuse osutamine ei ole võimalik
  23. aasta jaanuari- ja veebruarikuus, kuna AS Nordea Finance Estonia lõpetas OÜ-ga Felixmarte kõik liisinglepingud
  24. aasta detsembrikuus. Samas ei ole Ivar Alas esitanud maksuhaldurile tõendeid, mille kohaselt oleks OÜ Felixmarte rentinud kolmandatelt äriühingutelt sõidukeid. OÜ Felixmarte
  25. aasta veebruarikuu raamatupidamisarvestuses puudus AS Nordea Finance Estonia poolt
  26. veebruaril
  27. aasta väljastatud kreeditarve nr 11603563 sõiduki MAN TGA 18.460 reg. nr 831MEI kohta ning Ivar Alas on maksuhaldurile telefoni teel teatanud, et tema seda arvet ei aktsepteeri tema endale teadaolevatel põhjustel.
  28. OÜ Felixmarte esitas eelnimetatud maksuotsuse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet
  29. oktoobri 2012 vaideotsusega nr 6-1/1031-2 rahuldamata jättis. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  30. OÜ Felixmarte esitas
  31. novembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  32. juuli 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/753318 ning Maksu- ja Tolliameti
  33. oktoobri 2012 vaideotsuse nr 6-1/1031-2 tühistamist. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette menetlusnormide rikkumist ning kaebaja esitatud tõenditega põhjendamatut mittearvestamist. Kaebaja hinnangul on tõendamata maksuhalduri seisukoht, et tehinguid OÜ-ga Bartec Trade ei ole toimunud, samas kui kaebaja seaduslik esindaja, samuti tehingupartneri toonane juhatuse liige Roland Varbit on tehingute toimumist kinnitanud. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-18-10 ning leiab, et maksumenetluses tuleb eeldada esitatud tõendite õigsust, kusjuures tõendiks on ka maksukohustuslase seletus. Kaebaja on seisukohal, et asjaolust, et maksuhaldur ei saanud kolmandatelt isikutelt asjassepuutuvaid dokumente või ei saanud kolmandaid isikuid kätte, ei saa järeldada tehingute mittetoimumist, samuti ei saa kaebaja vastutada kolmandate isikute käitumise eest. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuginenud maksuotsuses kogutud tõenditele, vaid üksnes oma põhjendamatutele kahtlustele. Kaebaja toob välja ka selle, et maksuhaldurile esitati maksumenetluses kauba saatelehed, arved ning tasumist tõendavad maksekorraldused. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane pole arvestanud asjaoluga, et neli inimest kannavad karistust kaebajalt kütuse varastamise eest, mis kinnitab seda, et kaebajal pidi olemas olema nii kütus kui autod ning kuivõrd kõnealune vargus pandi toime 3 parkimise ajal, on loomulik ka parkimisteenuse osutamine. Eesti politsei kriminalistid on selle ka fikseerinud.
  34. Mis puudutab maksuhalduril seisukohta, et sõidukite liisingulepingud lõpetati juba
  35. aasta detsembris, siis ei tähenda see kaebaja väitel, et ta ei ole ühtegi sõidukit transportteenuste osutamiseks reaalselt kasutanud ka
  36. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kaebaja väitel omas ta
  37. augusti 2021 seisuga kokku seitset veoautot. Samuti leiab kaebaja, et arvete mittetasumine ei kinnita tehingu mittetoimumist, kuna kauba kättesaamise korral ei ole kauba eest tasumine sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast oluline. Samas kinnitab kaebaja, et kõik arved on pangaülekandega tasutud.
  38. Tehingute toimumist OÜ-ga PRO Planettrans kinnitab kaebaja väitel ka kriminaalmenetlus nr 12230102124 /1223010300/, kus OÜ Felixmarte oli kannatajaks.
  39. Kaebaja viitab käibemaksuseaduse § 31 lõikele 1 ning märgib, et käesoleval juhul on olemas KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastavad arved ning kaebajal oli õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja möönab, et OÜ PRO Planettrans arvel nr 131 ei olnud märgitud parkimisteenuse osutamise lõpp-perioodi, ent leiab, et tegemist on ebaolulise veaga, mis ei saa olla takistuseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel, arvestades asjaolu, et konkreetsel juhul on nii kaebaja kui tehingupartneri esindajad maksumenetluses teenuse osutamise perioodi täpsustanud.
  40. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane on maksumenetluses nõudnud teavet ja dokumente telefoni ja e-posti teel, andmata sellekohaseid haldusakte, mis on tekitanud maksukohustuslasele liigseid ebamugavusi ega ole kooskõlas maksumenetluse läbiviimise põhimõtetega ning ei arvesta maksukohuslase eraelu.
  41. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud enammakstud käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaegu puudutavaid norme, kuna kaebaja esitas tagastusnõude juba jaanuarikuu käibedeklaratsioonis ning maksuhaldur oleks pidanud summa tagastama või tegema otsuse käibemaksu tagastusnõude tähtaja pikendamise kohta juba hiljemalt 2012, ent esimese otsuse käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta tegi maksuhaldur alles
  42. aprillil
  43. Kaebaja peab vääraks maksuhalduri väidet, et tagastusnõue esitati alles
  44. märtsil 2012, kuna sel päeval esitas kaebaja maksuhalduri ettepanekul üksnes käibedeklaratsiooni paranduse, millega tagastusnõude summat ei muudetud.
  45. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel juhindunud uurimispõhimõttest, vaid on kogunud ja hinnanud üksnes maksukohustuslase maksukohustust suurendavaid tõendeid, samas kui tõendeid kogumis hinnates ning arvesse võttes kaebaja majandustegevust ning tehingupoolte esindajate ütlusi, leiaks tehingute toimumine veenvat kinnitust. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  46. Maksu- ja Tolliamet esitas kaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles peab kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud järeldused ning kaebaja paljasõnaline ja mitmekordne kinnitamine, et tehingud on reaalselt aset leidnud, ei ole piisavaks tõendiks tehingute toimumise kohta. Vastustaja selgitab, et uurimispõhimõttest 4 lähtudes kogunud tõendeid tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ent maksuhalduri uurimisprintsiibile vastandub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, mille kohaselt tuleb kaebajal esitada tõendeid tehingute reaalse toimumise kohta, kuivõrd just tehingute reaalne toimumine ongi käesolevas asjas tõendamise esemeks.
  47. Vastustaja hinnangul ei ole maksuotsuse tühistamise nõude põhjendatuse seisukohast oluline, kas tagastusnõude täitmise tähtaegadest peeti kinni või mitte ning leides, et seda ei ole tehtud, oleks kaebajal olnud võimalik vaidlustada tagastusnõudest tulenevaid menetlustoimingute tegemisi või mittetegemisi.
  48. Mis puutub OÜ PRO Planettrans arvete tasumist, siis toob vastustaja välja, et kaebaja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja tasunud need arved OÜ-le PROMAX TRADE väidetava faktooringlepingu alusel, samas kui OÜ PRO Planettrans juhatuse liige Tiit Põldre kinnitas maksuhaldurile suulisi seletusi andes, et arved tasuti sularahas.
  49. Viimaks ei pea vastustaja asjakohaseks kaebaja etteheidet selle kohta, et maksuhaldur pöördus kaebaja esindaja poole e-posti ja telefoni teel. Siinkohal selgitab vastustaja, et esiteks oleks kaebaja võinud kõiki selliseid menetlustoiminguid vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole ning eraelu puutumatuse osas leiab vastustaja, et maksumenetluses kontrollitava äriühingu juhatuse liikmena peab isik arvestama, et menetluse käigus võib maksuhalduril tekkida täiendavaid küsimusi ning maksukohustuslasel on selles osas kaasaaitamiskohustus.
  50. Mis puudutab kaebaja viidet kriminaalasjale, kus tuvastati kaebajale kuulunud sõidukitest kütuse varastamine, siis selles osas viitab vastustaja juba vaideotsuses esitatud seisukohale, et kaebaja valduses olnud sõidukit võidi Kiili vallas hoida, ent tõendamata on parkimisteenuse osutamine OÜ PRO Planettrans poolt. Samuti märgib vastustaja, et kui kaebaja leiab, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid oleksid olnud asjakohased maksustamise seisukohast, oleks tal endal tulnud need tõendid maksuhaldurile esitada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  51. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et OÜ Felixmarte kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses õigesti ja põhjendatult leidnud, et kaebaja ning OÜ Pro Planettrans vahelised tehinguid ei ole reaalselt toimunud ning et kaebaja on põhjendamatult jätnud maksuarvestuses kajastamata AS Nordea Finance Estonia kreeditarve. Küll aga tuleb ebapiisavalt põhjendatuks pidada maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ja OÜ Bartec Trade vahelisi diiselkütuse müügitehinguid reaalselt toimunud ei ole ning seetõttu tuleb maksuotsus OÜ Bartec Trade arvetel kajastatud käibemaksusumma ulatuses tühistada.
  52. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv 5 käibemaks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures märgib Riigikohus, et tingimus põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja ning teiseks seda, et olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast lisaks sellele, et isik kauba soetas, oluline ka see, et ta soetas selle käibemaksukohustuslaseks oleva ettevõtja käest. Seetõttu on käesoleva vaidluse seisukohast oluline esiteks see, kas tehingupartnerid, kelle rekvisiite kandvate arvete alusel on kaebaja sisendkäibemaksu arvestanud, on kaebajale tegelikult arvetel näidatud kaupu ja teenuseid müünud. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, ent ilmneb, et kaebaja on arvetel näidatud kauba reaalselt siiski saanud, tuleb järgnevalt kontrollida seda, kas kaebaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta. Ostja heausksuse kontrollimise vajadust ei teki, kui leiab veenvat kinnitust, et ostja pole arvetel nimetatud kaupu üldse saanudki.
  53. Kõrvuti eelpooltooduga tuleb silmas pidada sedagi, et kohtumenetluses kontrollitakse maksuhalduri poolt antud haldusakti (maksuotsuse) õiguspärasust, mitte ei viida läbi isiku maksukohustuste täitmise õiguspärasuse täiendavat kontrolli. See tähendab eeskätt seda, et kohtumenetluses kontrollitakse, kas maksuotsuse resolutiivosaga isikule pandud kohustus tugineb maksuotsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaoludele, kas maksuhaldur on need asjaolud õigesti ning kogutud tõenditele tuginedes tuvastanud, kas maksukohustuse seisukohast oluliste asjaolude kohta on piisavalt ja nõuetekohaselt tõendeid kogutud ning ega menetluses pole esinenud vormi- ja menetlusnormide rikkumisi, mis oma iseloomu poolest võisid viia asja väära lahendamiseni. Kohtu ülesanne ei ole koguda tõendeid maksuhalduri asemel ega tuvastada maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid maksuhalduri eest, kui viimane seda nõuetekohaselt teinud ei ole. See ei tähenda, et kohus ei saaks üldse anda hinnangut tõenditele, millele maksuotsuse tegemisel ei tuginetud, ent selliste tõendite sisuline hindamise võimalused kohtu poolt on piiratud. Kohtumenetluses esitatud tõendite osas, millele maksuotsuses viidatud ei ole, saab kohus eeskätt võtta seisukoha selles, kas maksuhaldurile saab uurimispõhimõttest lähtudes ette heita seda, et neid tõendeid maksumenetluses ei kogutud või ei hinnatud. Seejuures ei ole maksukohustuslasel põhimõtteliselt võimalik kohtumenetluses esitada tõendeid, mida ta oleks saanud ja pidanud oma kaasaaitamiskohustuse raames esitama eelnevalt maksuhaldurile.
  54. OÜ Felixmarte kaebus esemeks on maksuotsuse tühistamise nõue. Kaebuse eseme seisukohast ei saa asjakohaseks pidada kaebaja etteheiteid, mis esiteks puudutavad tagastusnõude täitmise tähtaja väidetavat rikkumist ning teiseks seda, et maksuhaldur tekitas kaebajale põhjendamatuid ebamugavusi pideva teabe küsimisega menetluse käigus. Isegi kui leiaks tuvastamist, et maksuhaldur oleks kaebaja poolt esitatud tagastusnõude pidanud 6 lahendama kiiremini või et teabe küsimine e-posti teel, mida kaebaja maksuhaldurile ette heidab, oli kaebajale ebamõistlikult koormav, ei mõjutaks need asjaolud maksuotsuse õiguspärasust. Maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast on oluline see, kas maksuhaldur on õigesti ja põhjendatult tuvastanud, et kaebaja oli
  55. aasta jaanuari- ja veebruarikuu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu lubamatust suuremas mahus kajastanud. See, kas maksuhaldur pidas kinni eelviidatud maksustamisperioodidel esitatud enammakstud käibemaksu tagastusnõuete läbi vaatamise tähtaegadest, ei tekita, muuda ega lõpeta käibemaksukohustust ega mõjuta selle suurust. Samamoodi ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust iseenesest see, et maksuhaldur pöördus kaebaja poole viimase hinnangul liiga sageli või e-posti teel vms. See, kas maksuhaldur on kaebajalt asjassepuutuva teabe esitamist nõudnud, on oluline, hindamaks uurimispõhimõtte järgimist ning kahtluse korral tuleb maksuhalduril tõendada, et teavet on nõutud ning kui seda tehti telefoni või e-kirja teel, on maksuhalduril vaidluse korral kohustus seda ka tõendada. Kui kaebaja leiab, et maksuhalduri ametniku sage kontakteerumine on talle põhjustanud mingisuguseid kahjulikke tagajärgi, on tal võimalik neid eraldi vaidlustada, ent see ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.
  56. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse tervikuna. Maksuotsusega määratud käibemaksukohustuse saab jagada kolmeks: sisendkäibemaks tehingutelt OÜ-ga Bartec Trade, sisendkäibemaks tehingutelt OÜ-ga Pro Planettrans ning sisendkäibemaksu korrigeerimine vastavalt AS Nordea Finance Estonia kreeditarvele. Viimase kohta leidis maksuhaldur, et kaebaja oleks pidanud oma
  57. aasta sisendkäibemaksuarvestuses kajastama ka AS Nordea Finance Estonia kreeditarvet nr 11603563 (30 358,03 eur + käibemaks 6071,61 eur), mis koosmõjus samal maksustamisperioodil esitatud AS Nordea Finance Estonia arvega nr 11603564 (10 285,28 eur + käibemaks 2057,06 eur) tingis kaebaja sisendkäibemaksusumma vähendamise 4014,55 euro võrra. Kaebaja ei ole kaebuses ega täiendavas seisukohas esitanud mitte ühtegi vastuväidet maksuotsuse sellele osale ega toonud esile mistahes põhjendusi, miks ta leiab, et maksuotsus on õigusvastane osas, mis puudutab sisendkäibemaksu korrigeerimist lähtudes AS Nordea Finance Estonia kreeditarvest. Nimetatud küsimuses ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid ega seisukohti ka maksuhalduri poolt koostatud kontrollaktile esitatud vastuväidete hulgas (CD-l lisa 3).
  58. KMS § 37 lg 4 kohaselt käsitatakse arvena ka kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele. KMS § 29 lõikes 7 sätestatakse, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal oli kohustus kajastada oma
  59. aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses ka AS-i Nordea Finance Estonia kreeditarvet ning vastavalt korrigeerida sisendkäibemaksu, mida seaduse kohaselt on lubatud maha arvata. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus selles osas rahuldamata jätta.
  60. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt maksuhalduri seisukohta, et OÜ Pro Planettrans ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel nimetatud teenuseid (autode remonttööd ja parkimisteenus) osutanud. Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalselt nõuetekohaste alusdokumentide olemasolu. Käesoleval juhul on 7 maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ Pro Planettrans arvete olemasolu kui ka mõlema tehingupartneri poolt maksumenetluses antud kinnitus tehingute toimumise kohta ei kinnita arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist kaebaja ning OÜ Pro Planettrans vahel. Ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks, et OÜ Pro Planettrans tõepoolest OÜ-le Felixmarte autode remonttöid teostas või tasu eest autode parkimise teenust osutas, ei ole.
  61. Autode remonttööde osas saaks sellisteks tõenditeks olla näiteks dokumendid, millest nähtuks, millistele sõidukitele milliseid remonttöid tehti, milliseid varuosasid selleks kasutati ja kui palju need maksid ning kuidas kujunes remonttööde maksumus. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ning OÜ Pro Planettrans leppisid suuliselt kokku kuue sõiduki remontimise ning kokkulepitud tööde maksumuse tervikuna nii, nagu see kajastub OÜ Pro Planettrans arvel, ilma, et dokumentaalselt oleks fikseeritud tööde teostamise mahtusid ja töödele kulunud materjalide ja varuosade hindasid. Kaebaja väide mingisuguste kirjalike töökäskude olemasolust on paljasõnaline. Maksuhaldurile antud suulises seletuses (CD-l lisa 65) kinnitas ka OÜ Pro Planettrans juhataja Tiit Põldre sellise töökäsu olemasolu, lubades selle maksuhaldurile esitada, ent ei esitanud seda. Väidetavate tehingupartnerite suuline kinnitus mingisuguse kirjaliku dokumendi olemasolu kohta ei saa olla veenvaks tõendiks, et selline dokument tegelikult olemas oli ning ühelgi juhul ei saa see olla tõendiks tehingu tegeliku toimumise kohta, kuna mistahes teavet sellest, mida see väidetav töökask sisaldas, ei ole.
  62. Kaebaja esindaja ja Tiit Põldre suuline kinnitus töökäsu olemasolu kohta ei saa tõendada ühtki objektiivset asjaolu, mis kinnitaks, et OÜ Pro Planettrans arvel näidatud autode remonditeenuseid kaebajale osutas. Olukorda, kus teenuse tellija ei säilita tellitud teenuse sisu täpsemalt kajastavaid dokumente, nagu seda on hinnapakkumised, töökäsud, kalkulatsioonid või arve spetsifikatsioonid tehtud tööde ja kulunud materjalide kohta, tuleb pidada majanduslikult ebamõistlikuks. Sel juhul tekib küsimus, millest lähtudes lepiti kokku teenuse hind, eriti arvestades seda, et kaebaja ning Tiit Põldre seletuste kohaselt remonditi mitut sõidukit pikema perioodi vältel, mis tähendab, et tegemist ei olnud mingisuguse väga konkreetse remonttööga, mille maksumuse puhul võiks eeldada, et pooltele oli see niigi selge, ilma et oleks tulnud hinna kujunemist kuidagi teineteisele selgitada või fikseerida. OÜ Pro Planettrans on kaebajale autode remonttööde eest esitanud kokku 15 000 euro suuruse arve, millele lisandus 3 000 euro suurune käibemaks (CD-l lisa 18). Tegemist on märkimisväärse summaga isegi kuue auto remontimise eest ning summa suurust arvestades ei ole usutav, et hind lepiti suuliselt kokku ilma konkreetsemaid kalkulatsioone koostamata. Üldteadaolevalt hõlmab sõidukite remont üldjuhul ka uute varuosade paigaldamist, millised teenuse osutaja või tellija omakorda eelduslikult soetab kolmandatelt isikutelt. Seega oleks igati loogiline ning mõistlik, et varuosade üleandmine või soetamine ja nende maksumus on mingil tehingu teisele poolele kontrollimist võimaldaval viisil fikseeritud. Mistahes tõendeid, et seda tehtud oleks, ei ole esitatud.
  63. Samuti tuleb tähele panna, et ei Ivar Alas ega Tiit Põldre ei osanud maksuhaldurile suuliste seletuste andmisel öelda, milliseid remonttöid sõidukitele tehti. Viimane neist lubas esitada töökäsud, kus see kirjas on, ent ei esitanud neid (CD-l lisa 65), esimene selgitas maksuhaldurile (CD-l lisa 28), et ei tea täpselt, mida autode juures remonditi, vaid mäletab üksnes seda, et autol 543GT remonditi veermikku ja MAN-tüüpi autodel mootorit. Ivar Alase selgitus tööde sisu kohta on sedavõrd üldsõnaline, et ei anna tegelikult mingisugust 8 adekvaatset pilti väidetava teenuse tegeliku sisu kohta. Esitatud arve sisu ning asjaosaliste selgitused viitavad sellele, et kaks ettevõtjat leppisid suusõnaliselt kokku kuuele autole täpsustamata remonttööde tegemises 15 000 euro eest, mis on eluliselt ebausutav ning vastuolus ettevõtja tegevuse majandusliku loogikaga.
  64. Lisaks töökäskudele või hinnakalkulatsioonidele puuduvad ka mistahes dokumentaalsed tõendid tööde üleandmise kohta. Tiit Põldre selgitas maksuhaldurile (CD-l lisa 65), et teostas remonttöid
  65. aasta jaanuaris-veebruaris jooksvalt. Põhimõtteliselt ei ole välistatud sellise koostöö korraldamine nii, et teenuseid osutatakse mingisuguse perioodi vältel pidevalt ning arve esitatakse kogu perioodil teostatud tööde kohta kokku. Samas oleks sel juhul mõistlik ning tehingupoolte huve arvestav käitumine see, et igakordselt vormistatakse töö teostamise kohta mingisugune dokument, kust nähtub, milles oli teenuse täpne sisu ning maksumus. Käesoleval juhul on nii Ivar Alas kui Tiit Põldre andnud maksuhaldurile mõista, et remonttööde hind lepiti suuliselt kokku kogu töö kohta. Eluliselt ei ole usutav, et seda oleks olnud võimalik teha enne tööde algust. Tööde teostamine jooksvalt tähendab arusaadavalt seda, et kui tekkis mingisugune remondivajadus, siis remonditeenust osutati, mis tähendab, et kuue auto remontimise maksumust eelnevalt, st enne remondiperioodi algust kokku leppida võimalik ei olnud. Samas ei ole usutav, et sarnase teenuse osutajana nõustus OÜ Pro Planettrans teostama sedavõrd suures mahus töid ilma kindlalt fikseeritud eelkokkuleppeta selle kohta, kuidas teenuse hind kujuneb. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ei pidanud vajalikuks hinna kujunemist dokumenteerida. Lisaks eeltoodule on Ivar Alase ning Tiit Põldre seletused remonttööde tegemise asjaolude kohta omavahel vastuolus, mis samuti kinnitab maksuhalduri seisukohta, et tegelikult oli kokku lepitud üksnes teenuse eest arve esitamine, ent teenust tegelikult ei osutatud. Nii väitis Tiit Põldre, et autosid remonditi
  66. aasta jaanuaris ja veebruaris, Ivar Alas selgitas maksuhaldurile esmalt (CD-l lisa 22), et autosid remonditi
  67. aasta detsembri lõpust kuni
  68. aasta jaanuari alguseni, nimetades seejuures kolme autot; hiljem (CD-l lisa 28) kinnitas Ivar Alas kuue auto remontimist
  69. aasta detsembri lõpust
  70. aasta veebruari lõpuni. Samuti on kummaline, et Tiit Põldre ei osanud maksuhaldurile suuliste selgituste andmisel öelda, kas OÜ Felixmarte on esitatud arved tasunud, märkides, et kui on tasutud, siis on seda tehtud sularahas. Samas kinnitas Ivar Alas maksuhaldurile, et remonttööde eest ei ole tasutud, samuti pole Ivar Alas kuidagi maininud sularahaarveldusi OÜ-ga Pro Planettrans. Tiit Põldre väitis maksuhaldurile niisiis, et ei mäleta, kas on OÜ-lt Felixmarte saanud 18 000 eurot sularahas või mitte, ent möönis sellist võimalust. Selline selgitus on ebaloogiline ning ebausutav ning viitab sellele, et konkreetne OÜ-le Felixmarte esitatud arve oli fiktiivne ning selle arve tasumine või mittetasumine ei olnud arve esitaja jaoks ilmselt oluline. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et Tiit Põldre remontis Ivar Alase korraldusel mingisuguseid sõidukeid, ent maksuhaldur on selles osas põhjendatult leidnud, et vaidlusalune arve ei kajasta neid töid. On tõenäoline, et Tiit Põldre isiklikult või OÜ Pro Planettrans osutas teenuseid Ivar Alasele isiklikult või mõnele teisele Ivar Alasega seotud äriühingule ning tõenäoliselt on nende tööde eest ka vastavalt tasutud, ent mistahes seos nende võimalike tööde ja OÜ Felixmarte vahel puudub.
  71. Õigesti on maksuhaldur tuvastanud ka selle, et OÜ Pro Planettrans ei ole kaebajale osutanud sõidukite parkimisteenust, mida on kajastatud arvel nr
  72. Nii nagu sõidukite remonttööde puhul, ei saa ka väidetava parkimisteenuse reaalset osutamist lugeda tõendatuks 9 esitatud arve ega väidetavate tehingupartnerite seletustega, samas kui mistahes usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et tegelikult OÜ Pro Planettrans mingisugust tasulist parkimisteenust kaebajale osutas, ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu, kus Tiit Põldre väidetavalt lubas Ivar Alasel oma sõidukeid hoida, ei olnud OÜ Pro Planettrans omandis, samuti kinnitas Tiit Põldre maksuhaldurile antud seletuses (CD-l lisa 65), et kinnistu omanikult vastavat nõusolekut ei olnud. Samuti pole vaidlust selles, et tegemist ei olnud piiratud ega suletud territooriumiga, mida kinnitas nii Ivar Alas kui ka maksuhalduri läbi viidud vaatlus. Mingisuguseid muid dokumente peale OÜ Pro Planettrans arve ei ole kaebaja maksuhaldurile vaidlusaluse parkimisteenuse kohta esitanud. Olukorras, kus maa-ala, millel kaebaja väidetavalt oma sõidukeid hoida võis, ei kuulunud väidetava parkimisteenuse osutajale, oleks loogiline, et kaebajal on mingisugused dokumendid, millega saaks ta vaidluse tekkimise korral õigustada asjaolu, et tema sõidukid seal seisavad. Samas selgitas Tiit Põldre maksuhaldurile, et temagi jaoks ei olnud oluline, milliseid sõidukeid konkreetselt pargitakse, vaid kokkulepe oli vaid selles, et Ivar Alasel on õigus kinnistul parkida 8 sõidukit. Sisuliselt ei olnud parkimisteenuse täpne sisu ning poolte õigused ja kohustused mingil moel fikseeritud. See asjaolu, kõrvuti asjaoluga, et OÜ Pro Planettrans esitas väidetava parkimisteenuse eest arve 16-kuulise perioodi kohta perioodi lõpus, veenavad ühemõtteliselt selles, et tegemist on fiktiivse arvega teenuse eest, mida tegelikult osutatud ei ole. Seejuures ei ole välistatud, et Ivar Alas või mõni temaga seotud äriühing, sealhulgas kaebaja, võis
  73. aasta novembri ja
  74. aasta veebruari vahelisel perioodil mingisugust hulka sõidukeid parkida Kiili tööstuspargis Mingero kinnistul, ent mingisuguse sellekohase tasulise teenuse osutamine OÜ Pro Planettrans poolt ei ole usutav.
  75. Sellele, et parkimisteenust tegelikult ei osutatud, viitavad üheselt ka Ivar Alase ja Tiit Põldre vastuolulised selgitused väidetava teenuse eest tasumise kohta. Nii selgitas Ivar Alas maksuhaldurile, et OÜ-le Pro Planettrans ei ole arvel nr 131 näidatud summat tasutud, samas kinnitas Tiit Põldre, et Ivar Alas tasus sõidukite parkimise eest sularahas. Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks pidanuks teenuse väidetav osutaja väitma sularaha saamist, kui ta tegelikult sularaha saanud ei ole. Tiit Põldre kinnitus sularaha saamise kohta Ivar Alaselt viitab sellele, et Ivar Alas isiklikult või mõni teine temaga seotud äriühing tasus Tiit Põldrele või OÜ-le Pro Planettrans sularahas näiteks selle eest, et hoida sõidukeid Mingero kinnistul, ent puudutad mistahes tõendid, mis veenaksid selles, et selliste sularahamaksetega või parkimisteenuse osutamise kokkuleppega oleks seotud OÜ Felixmarte. Tõenäoline on pigem, et hiljem vormistati OÜ Felixmarte nimele üksnes arve, millel näidatud summal ei pruugi seejuures olla mingisugust seost tegeliku kokkuleppega või tegelikult tasutud sularahasummadega ega ka isikutega, kelle vahel see kokkulepe tegelikult sõlmiti või kella vahel sularaha tegelikult liikus.
  76. Vastuolulisi selgitusi, mis lubavad väita, et OÜ Pro Planettrans arvel kajastatud parkimisteenust tegelikult ei osutatud, on maksuhaldurile andnud ka kaebaja esindaja Ivar Alas, kes
  77. jaanuaril 2012 selgitas, et OÜ Felixmarte hoidis oma sõidukeid lähimas võimalikus peatuskohas, nagu kaubanduskeskuste parklad ja bensiinijaamad ning renditud maa-alasid nende sõidukite hoidmiseks ei olnud. Hiljem on Ivar Alas täpsustanud, et ei nimetanud OÜ-ga Pro Planettrans sõlmitud kokkulepet seetõttu, et perioodil, mille kohta ta
  78. jaanuaril 2012 selgitusi andis (
  79. aasta november) olid OÜ-ga Pro Planettrans 10 erimeelsused ning sel perioodil kaebaja oma sõidukeid Kiili parklas ei hoidnud. Selline selgitus ei ole eluliselt usutav. Esitatud arve kohaselt oli parkimisteenuse perioodiks
  80. november 2010 kuni
  81. veebruar
  82. Arvelt ei nähtu, et mingisugusel perioodil selle ajavahemiku sees ei oleks teenust osutatud. Samuti on ebausutav, et kui kaebaja ja OÜ Pro Planettrans vahelised erimeelsused olid ajutist liiki ning nende tõttu ei olnud võimalik sõidukeid parkida vaid ühe kuu jooksul, ent ometi pargiti neid seal väidetavalt sellele kuule eelneva aasta jooksul ning ka hiljem, ei maininuks kaebaja esindaja seda selgituste andmisel. Samuti on Ivar Alas selgitanud maksuhaldurile (CD-l lisa 22), et parkimiskohad olid OÜ Pro Planettrans poolt tagatud perioodil jaanuarist 2011 kuni
  83. aasta veebruari lõpuni, samas kui esitatud arvel (CD-l lisa 19) on teenuse osutamise perioodi alguseks märgitud 1.11.
  84. Eelnevad asjaolud koosmõjus kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et OÜ Pro Planettrans ei ole kaebajale sõidukite parkimisteenust osutanud ning OÜ Pro Planettrans
  85. veebruari 2012 arve nr 131 ei kajasta reaalset majandustehingut ning seetõttu ei ole kaebajal õigust selle arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  86. Kaebaja viide kriminaalasjale nr 1-12-7367 ei ole antud juhul asjakohane ning selles kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ei kinnita tehingute toimumist OÜ-ga Pro Planettrans. Asjaolu, et kaebaja kasutuses olevasse sõidukisse murti sisse ning varastati sealt kütust ajal, kui sõiduk seisis Mingero kinnistul, tõendab üksnes ühe konkreetse sõiduki asukohta konkreetsel ajahetkel, ent see ei saa kuidagi kinnitada tasulise teenuse osutamist OÜ Pro Planettrans poolt kaebajale.
  87. Erinevalt tehingutest OÜ-ga Pro Planettrans, ei saa maksuhalduri seisukohta piisavalt põhjendatuks ning tõenditele tuginevaks pidada osas, mis puudutab diiselkütuse soetamist OÜ-lt Bartec Trade. Siinkohal tuleb märkida, et maksuotsuses esitatud seisukohad tekitavad küll teatud kahtluse, et OÜ Bartec Trade arvel näidatud tehingut ei ole toimunud, ent maksuhaldur on seejuures uurimispõhimõtet rikkudes jätnud seda tehingut puudutavad ja maksuotsuse koostamise ajaks kaebaja poolt talle esitatud olulised tõendid, milleks on vaidlusaluse kütuse saatelehed. Kaebaja on kaebusele lisanud oma
  88. märtsi 2012 e-kirja maksuhalduri ametnikule Triin Ahveldtile, vastuseks viimase pöördumisele, milles selliseid dokumente nõuti (tl 7). Vastustaja ei ole kohtule esitatud kirjalikus seletuses nende dokumentide saatmisele ja kättesaamisele vastu vaielnud ega nende tõenditega seotud küsimusi üldse puudutanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas need tõendid
  89. märtsil 2012 maksuhaldurile. Samas on vaidlustatud maksuotsuses märgitud, et kaebaja ei ole kütuse vastuvõtmist kajastavaid dokumente ega saatelehti, kust nähtuks millise autoga ning kelle poolt kütus kaebajale toodi, esitanud. Seda, et OÜ Bartec Trade arved ja saatelehed on maksuhaldurile esitatud, väitis Ivar Alas ka maksuhaldurile
  90. aprillil 2012 suulisi selgitusi andes (CD-l lisa 22, vastus küsimusele nr 13). Maksuhaldur ei ole seejuures palunud kaebajal täpsustada, millal või kellele täpsemalt kaebaja need väidetavalt esitas.
  91. Kaebaja poolt esitatud saatelehtedel kajastub üle antud kütuse kogus, kütuse vastavussertifikaadi number ning kütust väidetavalt transportinud sõiduki registreerimisnumber, vedaja ärinimi ning autojuhi nimi. Nendele, maksuhalduri käsutuses ometi olemasolevatele tõenditele ei ole aga mistahes hinnangut antud ning vaidlusaluse maksuotsuse tegemisel on ekslikult tuvastatud, et selliseid saatelehti ei ole olemas ega 11 maksuhaldurile esitatud. Ilmselt on tõsi, et need saatelehed ei sisaldunud kaebaja poolt maksuhaldurile
  92. aprillil 2012 üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas (CD-l lisa 27), samas nähtub, et kaebaja oli need varem maksuhaldurile esitanud. Kõnealused saatelehed ei pruugi vääramatult kinnitada vaidlusaluse tehingu reaalset toimumist, ent nende hindamata jätmise tõttu ei saa väita, et tõendid kogumis kinnitaksid, et tehinguid ei ole toimunud. Saatelehtedelt nähtuvad andmed võimaldanuks kontrollida näiteks seda, kas seal märgitud sõidukiga on seal märgitud ajal kütust veetud, kes oli veo tellijaks, kus ja kuidas kütus tegelikult peale ja maha laeti jne. Neid asjaolusid oleks maksuhalduril olnud võimalik kontrollida, ent seda pole püütudki teha. Nagu juba eelpool märgitud, on kohtumenetluse ülesandeks kontrollida tehtud maksuotsuse õiguspärasust. Kohus ei saa asuda maksuhalduri asemel hindama tõendeid, mida maksuhaldur hinnanud ei ole. Ainsana tuleks see kõne alla juhul, kui tõend, mida maksuhalduril oleks olnud võimalik hinnata, ent mida ei hinnatud, on ilmselgelt selline, mis välistab maksuotsusega võrreldes teistsugusele seisukohale asumise. Käesoleval juhul see nii ei ole. Maksuotsuses on asutud sisuliselt seisukohale, et kaebaja ei ole OÜ-lt Bartec Trade kütust üldse soetanud. Nagu öeldud, ei ole saateleht vääramatuks tõendiks vastupidise kohta, ent juhul kui ilmneks, et OÜ Bartec Trade arvele alusel kütus reaalselt liikus, tulnuks kujundada põhjendatud seisukoht küsimuses, kas tehingu poolteks olid arvel näidatud isikud või mitte ning kui ilmneks, et kütuse müüjaks ei olnud OÜ Bartec Trade, ent ostjaks siiski oli OÜ Felixmarte, tõusetuks küsimus, kas OÜ Felixmarte teadis, et müüjaks pole arvel näidatud isik ning kas ta oli piisavalt hoolas müüja isikusamasuse tuvastamisel. Neid asjaolusid pole maksuotsusest sootuks käsitletud. Nende asjaolude mittekäsitlemist saaks õigustada põhjendatud seisukohaga, et esitatud saatelehed ei ole usaldusväärsed ega kajasta tegelikke sooritusi. Sellise seisukoha saaks võtta aga nende tõendite hindamise tulemusena.
  93. Teiseks on ebapiisavalt põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et OÜ-l Felixmarte ei olnud
  94. aasta jaanuarikuus vaja sedavõrd suurel hulgal kütust soetada, kuna tal puudusid autod, millega transportteenuseid osutada. Maksuotsusest jääb arusaamatuks, millistele tõenditele see väide tugineb või millised on need konkreetsed asjaolud, mida kaebaja oleks saanud maksumenetluses tõendada, ent mille kohta tõendite esitamata jätmine lubab teha järelduse, et kaebajal
  95. aasta jaanuaris sõidukeid ei olnud. Maksuhaldur on seejuures viidanud asjaolule, et Ivar Alas selgitas
  96. jaanuaril 2012, et OÜ-le Felixmarte ei kuulu ühtki sõidukit ning liisingulepingud AS-iga Nordea Finance Estonia on
  97. aasta detsembris lõpetatud liisinguandja-poolse ülesütlemisega. Selles, et AS Nordea Finance Estonia liisingulepingud üles ütles, ei ole iseeneses ka vaidlust, küll aga ei kinnita see asjaolu ega ka muud tõendid maksuhalduri seisukohta, et kaebaja kasutuses
  98. aasta jaanuaris sõidukeid ei olnud. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pöördunud AS Nordea Finance Estonia poole selgituse saamiseks liisitud sõidukite tagastamise asjaolude kohta. AS-i Nordea Finance Estonia vastust, millele maksuotsuses viidatakse, ei ole vastustaja kohtule esitanud, küll aga näib selle vastuse sisu kajastuvat maksuhalduri ametniku poolt kaebaja juhatuse liikmele
  99. juunil 2012 saadetud järelepärimises (CD-l lisa 56). Nimetatud dokumendist nähtub, et sõidukid 547GT ja 920MLG tagastati liisinguandjale
  100. jaanuaril 2012, sõidukid 146MKS ja 543GT tagastati
  101. veebruaril 2012 ning sõidukid 203MKS ja 546GT
  102. veebruaril
  103. Neil asjaoludel ei saa väita, et neid sõidukeid kaebaja kasutuses
  104. aasta jaanuarikuus olla ei saanud. Eelviidatud e-kirjas on maksuhalduri ametnik avaldanud arvamust, et sõidukite 12 tagastamise kuupäevad näitavad üksnes seda, et nende sõidukitega osutas transporditeenust
  105. aasta jaanuarikuus OÜ Madelain. Millel selline seisukoht põhineb, jääb arusaamatuks.
  106. Vaidlusalusest maksuotsusest ei nähtu seejuures, et maksuhaldur oleks üldse analüüsinud vaidlusaluse perioodi OÜ Felixmarte müügikäivet või hinnanud seda, kas, kui palju või millistel tingimustel OÜ Felixmarte teenuseid osutas. Seejuures on Ivar Alas
  107. jaanuaril 2012 andnud suulisi seletusi OÜ Felixmarte tegevuse kohta
  108. aasta novembris, märkides, et OÜ Felixmarte sõidukid on antud OÜ Madelain kasutada ning OÜ Felixmarte on ka ise osutanud transporditeenuseid. Seda, kas või milles seisnes OÜ Felixmarte müügitegevus
  109. aasta jaanuaris, ei ole maksuhaldur uurinud. Seega ei saa põhjendatuks pidada väidet, et OÜ-l Felixmarte polnud sõidukeid või polnud vaja kütust.
  110. On tõsi, et kaebaja või tema esindaja poolt antud selgitused tehingute kohta OÜ-ga Bartec Trade on mõneti vastuolulised, samas ei ole maksuotsuses tehtud järgitavalt ja põhjendatult järeldusi nende võimalike vastuolude pinnalt. Nii näiteks on kaebaja kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses märkinud, et soetatud kütust kasutati sõidukites 952AVP ja 639TFZ, mille kohta on maksuhaldur leidnud, et nende sõidukite kütusekulu ei olnud seotud kaebaja
  111. aasta jaanuari- ja veebruarikuu maksustatava käibega. Ühelegi tõendile või asjaolule, millel selline järeldus põhineb, ei ole jällegi maksuotsuses viidatud.
  112. Maksuotsusest ning kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt, on poolte vahel põhimõtteline vaidlus MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtte ning MKS § 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse sisustamisel. MKS § 11 lõikes 2 sätestatakse, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 56 lõikest 1 tuleneb aga, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Nii nagu mistahes avalik-õiguslikus suhtes, tuleb ka maksuõigussuhete puhul pidada maksuhaldurit suhte tugevamaks pooleks võrreldes maksukohustuslasega. See määrab ära ka uurimispõhimõttest tulenevate maksuhalduri kohustuste ning maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuse üldised piirid. Etteheite, et maksukohustuslane ei ole esitanud maksuhaldurile mingisuguseid tõendeid või andnud mingit asjassepuutuvat teavet, saab maksukohustuslasele teha kas juhul, kui on ilmne, et maksukohustuslane pidi aru saama selle teabe või tõendi olulisusest või kui maksuhaldur on vastava teabe või tõendi esitamist nõudnud. See tähendab muuhulgas seda, et maksuhalduri ülesandeks uurimispõhimõtte raames on maksukohustuslasele asjakohaste ja täpsete küsimuste esitamine, millele maksukohustuslane on kaasaaitamiskohustuse raames kohustatud ausalt ja ammendavalt vastama. Konkreetsete asjaolude kohta esitatud küsimustele antud umbmääraseid, ebakonkreetseid või asjakohatuid vastuseid või dokumente saab maksuhaldur hinnata tõenduslikult väärusetuteks, pidada neid ebausaldusväärseks jne, ent sellest, et maksukohustuslane ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid ja andnud selgitusi mingisuguse asjaolu kohta, ei saa maksuhaldur teha maksukohustuslasele kahjulikku järeldust, kui ta ei ole nende asjaolude kohta maksukohustuslaselt aru pärinud.
  113. Ei maksuotsusest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et maksuhaldur oleks, võttes seisukoha, et kaebajal ei olnud OÜ-lt Bartec Trade soetatud kütust vaja, tegelikult mingitele 13 tõenditele tuginedes kaebaja kütusevajadust analüüsinud või nõudnud kaebajalt sellekohaste selgituste ja tõendite esitamist. On tõsi, et sellised asjaolud, nagu see, et kaebaja ei pidanud väidetavalt kütuse laoarvestust, samuti see, et kolme päeva jooksul soetatud 16 tonni kütust tangiti kohe veoautodesse, ilma autojuhtidelt selle kohta allkirju võtmata, samuti asjaolu, et OÜ Bartec Trade arvete alusel on kaebaja väidetavalt tasunud OÜ-le Stroibat, ilma, et selleks nähtuks mistahes õigusliku aluse olemasolu, muudab vaidlusaluste kütuse soetamise kahtlustäratavaks. Samas ei tugine tõenditele maksuhalduri seisukoht, et puudusid kütuse saatedokumendid või et kaebajal ei olnud üldse sõidukeid, milles kütust kasutada. See, kas kaebajal oli võimalik väidetavalt soetatud kütust kasutada oma maksustatava käibe tarvis, on juba omaette küsimus, mis võib samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast tähtsust omada, ent see eeldab jällegi kaebaja müügikäibe analüüsimist, mida vähemalt maksuotsuse põhjendustest nähtuvalt tehtud ei ole. Seega on maksuhaldur olulisi asjaolusid kas valesti hinnanud või hindamata jätnud, kusjuures nende asjaoludele antav põhjendatud hinnang võinuks viia teistsugusele lõppjäreldusele.
  114. Põhjendatud ei ole siiski kaebaja seisukoht, nagu oleks OÜ-lt Bartec Trade kütuse soetamist tõendavaks dokumendiks Roland Vabriti seletus. Maksuotsusest nähtuvalt ei olnud nimetatud isiku OÜ Bartec Trade juhatuse liikmeks vaidlusaluste tehingute tegemise ajal, samuti pole teada mistahes muid asjaolusid, miks ta peaks üldse tehingute kohta midagi teadma. Roland Vabriti kinnituse tõendusväärtust kahandab märkimisväärselt ka selle üldsõnalisus. Niisamuti ei saa 16 tonni kütuse soetamist tõendada asjaoluga, et kaebajale kuuluvast sõidukist varastati 700 liitrit kütust. Kütuse vargus, millele kaebaja viitab, tõendab üksnes seda, et ühes kaebaja kasutuses olnud sõidukis oli varguse ajal nii palju kütust, ent sellest ei saa kuidagi teha järeldust, kust või millal kaebaja selle kütuse soetas.
  115. Samavõrd on asjakohatud ka vastustaja poolt kohtule esitatud täiendavas seletuses toodud väide ja tõendid, nagu kinnitaks ühes teises maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et ühe kolmanda ja käesoleva vaidlusega üldse mitte seotud äriühingu nimel väljastatud arvetel esitatud viites faktooringlepingule esinevad samad trükivead, mis esinevad ka OÜ Bartec Trade nimel kaebajale väljastatud arvetel. See asjaolu võib kinnitada küll seda, et OÜ Bartec Trade ning vastustaja poolt viidatud kolmanda isiku nimel vormistas arveid sama isik, ent selle alusel ei saa teha järeldust, kaebaja ei ole kütust soetanud. Andmata hinnangut kütuse saatedokumentidele, mille kaebaja maksuhaldurile juba
  116. märtsil 2012 esitanud oli, ei saa aga võtta tõsikindlat seisukohta, et kaebaja ei ole kütust üldse soetanud, juhul kui leiaks aga tuvastamist, et OÜ Bartec Trade arvete alusel ning esitatud saatelehtedega koos kütus reaalselt liikus, tuleks sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast hinnata aga juba kaebaja heausksusega seotud küsimusi, mida maksuotsuses tehtud ei ole, kuna maksuotsuse tegemisel on lähtutud eeldusest, et nende arvete alusel kaupa üldse ei soetatud. Eeltoodud põhjustel tuleb maksuostus tühistada käibemaksu määramise osas OÜ Bartec Trade arvete alusel. Seejuures ei ole maksuhalduril takistust maksu määramise aegumistähtaja jooksul kõnealuses osas uue maksuotsuse tegemiseks, hinnates igakülgselt kõiki olemasolevaid tõendeid. MENETLUSKULUD
  117. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi
  118. lõikes sätestatakse, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse 14 menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas oli vaidluse all kokku 3330,67+12134,55=15 465,22 euro suurune käibemaksukohustus. Kaebus kuulub rahuldamisele 3330,67 euro ehk umbes 21,5% ulatuses. Kaebaja on kohtule
  119. jaanuaril 2012 esitatud taotluses taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Ainsa menetluskulu dokumendina on kaebaja kohtule esitanud tõendi 463,96 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta (tl 43). Olukorras, kus ainsaks menetluskuluks on tasutud riigilõiv, mille tasumise kohta on tõend esitatud, oleks ebaprpoportsionaalne nõuda täiendavalt menetluskulude nimekirja koostamist. Seega tuleb menetluskulu kantuks lugeda ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, st. 21,5% tasutud riigilõivu summast ehk 463,96*0,215=99,75 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.