KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2407 Haldusasi I.K. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei 08

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB

1. Tallinna halduskohtule 27.11.2013 esitatud I.K. kaebusest nähtuvalt on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) 08.05.2013 kohaldanud I.K. suhtes kirjalikku hoiatusmenetlust ja määranud trahviteate nr 060573 alusel 24.04.2013 toime pandud väärteo eest hoiatustrahvi (liiklusseaduse § 20 lg 4 p 3 nõuete rikkumine) 20 euro suuruses summas. MUPO on 22.08.2013 esitanud kohtutäiturile avalduse täitedokumendi (MUPO 08.05.2013 trahviteade nr 060573) osas täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur on algatanud MUPO avalduse alusel 23.08.2013 täitemenetluse läbiviimiseks täiteasja nr 034/2013/
2. I.K. on esitanud kohtule järgmised taotlused: 1) MUPO trahvinõude nr 060573 tühistamiseks; 2) täitetoimiku tagasikutsumiseks kohtutäituri käest.
3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 4

lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus selgitab, et kirjalikus hoiatusmenetluses tehtud trahviteate vaidlustamist ja sellekohase kaebuse lahendamise korda reguleerivad väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §- d 545 ja
2. VTMS § 545 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada (lg 1). Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (lg 2). VTMS § 541 lg 3 kohaselt ei ole mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Kui trahviteate saanud isik vaidlustab nõuetekohaselt trahviteate kohtuvälise menetleja juures, uuendatakse väärteomenetlus. Seega trahviteate tühistamise võimalused on sätestatud VTMS-s ja viimane ei näe ette halduskohtusse pöördumist.
3. Tallinna ringkonnakohus on 14.12.2011 määruses asjas nr 3-11-1442 asunud seisukohale, et VTMS § 13 kohaselt on väärteoasjade kohtumenetluses menetlejaks maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus. Ringkonnakohtu arvates ei saa väärteomenetluse uuendamise taotluse lahendamist pidada haldusõigussuhtes tehtavaks otsuseks, mille peale saab kaebuse esitada halduskohtule. Vaatamata asjaolule, et kirjalikus hoiatusmenetluses ei ole sõiduki omanik menetlusalune isik (VTMS § 18 lg 1 teine lause) ning seetõttu ei tulene VTMS § 19 lg 1 p-st 7, et kirjaliku hoiatamismenetluse raames kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust saab vaidlustada vaid väärteomenetluses, ei kuulu sellise vaidluse lahendamine olemuselt halduskohtu pädevusse, sarnaselt suulisest hoiatusest tekkinud vaidlusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a määrus nr 3-3-1-17-07, p 14; Riigikohtu erikogu
6. jaanuari
7. a otsus samas asjas). Eeltoodud regulatsioonidest nähtuvalt ei saa kirjalikus hoiatusmenetluses tehtud trahviteadet vaidlustada halduskohtus, kuna VTMS kohaselt kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Seega ei kuulu nõude menetlemine halduskohtu pädevusse.
8. Kaebuse teise nõude – nõuda täitetoimiku tagasikutsumist kohtutäituri käest - osas selgitab kohus, et ka selle nõude menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtutäituri seaduse § 52 kohaselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada TMS-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtutäituri tegvuse vaidlustamine täitedokumendi täitmisel (sh täitemenetluse tagasipööramine).
9. Ülalmärgitust ilmneb, et tegemist on kaebusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 1 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab veelkord, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda seaduses sätestatud tähtaegade jooksul trahviteate vaidlustamiseks selle koostanud kohtuvälise menetleja ning kohtutäituri otsuse/tegevuse vaidlustamiseks kohtutäituri ja seejärel vajadusel edasi Harju maakohtu poole. Et kaebus tagastatakse, ei oma tähtsust kaebuse muud puudused (sh tasumata riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik