) § 66 lõike 1 kohaselt on avalik enampakkumine riigivara 2 müügi viis, kus leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub enampakkumise tingimustega, sealhulgas lõplikena määratud lisatingimustega, ja pakub kõige kõrgemat hinda. Järelikult ei selgu enampakkumise tulemust kahe või enama võrdse parima pakkumise esitamisel enne, kui on saavutatud tulemus, mil võrdset pakkumist ei esine. Leping riigivara müügiks sõlmitakse ainult ühega ja ainult kõige kõrgemat hinda pakkunuga. Seega ei saanud antud juhul esitatud kaks võrdset pakkumist kuidagi mõjutada enampakkumise tulemust. 7.Käskkirjas viidatakse, et
lõikest 5 tuleneva põhimõtte kohaselt peab riigivara valitseja tagama, et riigivaradega teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad. Samas on vastustaja teinud eeltoodud sätte refereeringut jätkavalt meelevaldse ja viidatud sättest mittetuleneva järelduse, motiveerides käskkirja põhjendusega, et ”Kui üks isik esindab enampakkumisel nii ennast kui esindatavaid ja teeb enampakkumisel võrdsed pakkumised, on tegemist kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärgiks on enampakkumise tulemuse mõjutamine kas isikule endale ja/või tema poolt esindatavatele isikutele soodsalt”. Kaebajatele jääb eeltoodust arusaamatuks, mil viisil saab olukorras, mil pakkumised esitatakse suletud kinnistes ümbrikes, mõjutada kahe võrdse pakkumise esitamisel enampakkumise tulemust. Ka ei ole vastustaja tõendanud ega ole seda ka kaebajate hinnangul võimalik teha, kas ja milline oli esitatud pakkumiste eesmärk.Vastustaja ei ole seda käskkirjas selgitanud. 8.Käskkirjas toodud selgituste kohaselt on enampakkumise nurjunuks tunnistamisel lähtutud eeldusest, et H.S., M.S. ,A.J. ja P.K. (eraisikud) poolt OÜ-le Eremka antud volitused tõid kaasa eraisikute samastamise OÜ-ga Eremka. Selline seisukoht on väär ja on eeldatavalt viinudki väärale järeldusele ning õigusvastase haldusakti vastuvõtmisele.Antud juhul on eraisikud kasutanud õigust teha omapoolne pakkumine enampakkumisel esindaja, so OÜ Eremka kaudu.Esindatava nimel esindaja poolt tehtud tehingut ei loeta esindaja tehinguks. Esindatava nimel esindaja poolt tehtud tahteavaldus omistatakse esindatavale. Seega tegemist ei ole mitte esindatava enda tehtud tahteavaldusega, vaid esindatavale omistatud tahteavaldusega. 9. Enampakkumine on tunnistatud nurjunuks
lg 2 p 4 alusel, mis sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Antud juhul ei ole tõendatud (kaebajatele teadaolevalt seda ka ei eksisteerinud), kas eraisikute ja OÜ Eremka vahel eksisteeris kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis oleks oluliselt mõjutanud enampakkumise tulemust. Kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse olemasolu on aga
Vaadeldaval juhul olid eraisikud andnud volituse enda esindamiseks üksnes OÜ-le Eremka, mitte Runo Ruubelile ega ka mitte Meelis Meigole. Kuivõrd Meelis Meigo oli OÜ Eremka juhatuse liikmeks, siis tegi Meelis Meigo pakkumised OÜ Eremka nimel OÜ Eremka eest. Eraisikute eest tegi pakkumised volitatud esindaja OÜ Eremka, keda esindas juhatuse liige Runo Ruubel. Viimasel juhul tegutses Runo Ruubel üksnes eraisikutelt volituse saanud OÜ Eremka seadusjärgse esindajana (juhatuse liige). Eraisikute tahet osaleda mis tahes kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärgiks oleks olnud mõjutada enampakkumise tulemust, ei ole üksnes OÜ-le Eremka volituse andmise kaudu võimalik tõendada ega ka mõistlikult eeldada. 3 10. Tegemist oli kirjaliku enampakkumisega ning pakkumised esitati kinnistes ümbrikes. Eremka OÜ ei saanud kuidagi olla teadlik teiste pakkumiste olemasolust ega esitatavast hinnast. Eremka OÜ ei saanud mõjutada enampakkumise tulemust ega olla kindel, et keegi kolmas pakkuja ei tee paremat pakkumist.Vastustaja ei ole tõendanud enampakkumisel osalenud osalejate kokkulepet ega kooskõlastatud tegevust, mis mõjutanuks enampakkumise tulemust. Isegi juhul kui oleks tuvastatud OÜ Eremka poolne tahe enampakkumise tulemust mis tahes viisil mõjutada, ei saa see mitte mingil juhul tähendada eraisikute vastava tahte olemasolu ning OÜ Eremka ja eraisikute kui enampakkumisel osalenud isikute kokkulepet või kooskõlastatud tegevust. 11.Vaidlustatud käskkirja punktis 3.2 on keskkonnaminister otsustanud mitte tagastada OÜ-le Eremka ning H. S.le ja M.S.le Tõnno kinnisasja eest ja OÜ-le Eremka ning A.J.le ja P.K.le Majasaare kinnisasja eest nende poolt tasutud tagatisraha.Vastustaja põhjendab, et „Kuna antud juhul tunnistatakse avalik enampakkumine nurjunuks ja jäetakse enampakkumise tulemused kinnitamata osalejate kooskõlastatud tegevuse tõttu, on põhjendatud jätta enampakkumise nurjumist põhjustanud tegevuses osalenud pakkujatele nende tasutud tagatisraha tagastamata“. Kaebajad on seisukohal, et kohaldatud meede on antud juhul ja eeltoodud vaieldavatel asjaoludel selgelt liialt koormav. Eraisikutest kaebajate eest on tasutud tagatisraha suuruses kokku 6600 EUR (Majasaare kinnisasja tagatisraha 3640 EUR, Tõnno kinnisasjal 2960 EUR); Eremka OÜ eest samuti kokku 6600 EUR. Kogu tasutud ja tagastamata tagatisraha suuruseks on 13200 EUR. Kaebajad paluvad alternatiivse nõudena juhul, kui kohus ei tühista käsitletavat haldusakti tervikuna, tühistada käskkirja punktis 3.2. märgitud otsus ning kohustada vastustajal enampakkumisel osalenutele tagatisraha tagastada. 12.Kaebajatel oli lähtudes õiguskindluse põhimõttest alus eeldada, et kahe võrdselt kõrgeima pakkumise korral korraldatakse täiendav enampakkumine. Nimelt on OÜ Eremka osalenud ka varasemalt taolistel avalikel enampakkumistel, kus mitu isikut on teinud võrdselt kõrgeimad pakkumised ja see on toonud kaasa täiendava enampakkumise korraldamise (vt eelkõige näiteks Maa-ameti 18.11.2011 täiendava enampakkumise protokoll, Maa-ameti 09.11.2011 ja 30.11.2011 kirjaliku enampakkumise protokollid, Maa-ameti peadirektori 05.12.2011 käskkiri täiendava enampakkumise vooru korraldamise kohta). Ka eelviidatud enampakkumistel on OÜ Eremka esindanud teisi pakkujaid, kes tegid võrdse pakkumise OÜ-ga Eremka. Maaamet on aktsepteerinud enampakkumise tulemusi ja tunnistanud parimaks pakkumiseks OÜ Eremka pakkumise ja sama hinnaga esitatud OÜ Lõpe Agro, esindatud OÜ Eremka poolt, pakkumised Tominga (katastritunnus 10502:001:0087) ja Haavametsa (katastritunnus 15901:001:0380) kinnisasjadele (Lisatud 18.11.211 enampakkumise protokoll). Võrdselt kõrgeima pakkumise esitajate vahel viidi läbi täiendav enampakkumine ning kõrgeima hinna pakkuja omandas enampakkumisel müüdud kinnisasja. Enampakkumisel kinnisasjadele Rehe (katastritunnus 10502:001:0087), Leesika (katastritunnus 10502:001:0087) ja Mustika (katastritunnus 10502:001:0087) osutus OÜ Eremka ning A.J. ja P.K., esindas ka sel korral eraisikutest pakkujaid OÜ Eremka, esitatud võrdsed pakkumised teiseks. Ka sellisel juhul ei jätnud keskkonnaminister enampakkumise tulemusi kinnitamata ega jätnud tagatisraha tagastamata. Vastupidi – OÜ Eremka kui piirinaaber tunnistati ostmiseks õigustatud isikuks . OÜ-l Eremka oli varasemast halduspraktikast lähtudes kujunenud õiguspärane ootus, et juhul kui kaks või enam pakkumisel osalevat isikut teevad võrdselt kõrgeimad pakkumised, ei loeta seda praktikas tunnustamist leidnud asjaolu kuidagi enampakkumise tulemuste mittekinnitamise aluseks. Varasemalt oli sellisel juhul enampakkumise tulemused kinnitatud 4 ning korraldatud nende vahel täiendav enampakkumine. Millistest kaalutlustest nüüd keskkonnaminister tegi varasemast erineva otsustuse, käskkirjast ei selgu. 13.Keskkonnaministri käskkiri nr 1145, 11.12.2012 on vastuolus kehtivates õigusaktides, s.h põhiseaduses, riigivaraseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud põhimõtetega. Vaidlustatava haldusaktiga rikkus vastustaja eelkäsitletud õigusaktides toodud põhimõtteid, mis lõpptulemusena tähendavad, et antud haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Samuti on kaebajad seisukohal, et haldusakti tegemisel on oluliselt rikutud nii kaebajate subjektiivseid kui ka avalikkuse õigusi ja huve. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et keskkonnaministri 11.12.2012 käskkiri nr 1145 on õiguspärane ja kaebajate õigusi sellega ei rikuta ning palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 15. Esindusõiguse hindamisel on vastustaja lähtunud nii Pärnu notari Kaia Krügeri poolt 31.05.2012 koostatud ja tõestatud volikirjast nr 950 ja sama notari poolt 05.06.2012 koostatud ja tõestatud volikirjast nr 965 kui ka Eremka OÜ kohta äriregistrisse kantud andmetest, mille kohaselt on Eremka OÜ juhatuse liikmeteks nii Meelis Meigo kui ka Runo Ruubel ning osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Registrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Volikirjade kohaselt on A.J., P.K., H.S. ja M.S. volitanud Eremka OÜ-d muu hulgas osalema riigi poolt korraldatava(
lõikes 4 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab riigivara valitseja riigivaraga toimingute ja tehingute tegemisel juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. 17.10.2012 toimunud avaliku kirjaliku enampakkumise koondprotokolli lisatabelist nähtub, et lisaks kaebajatele esitasid Tõnno kinnisasja osas pakkumised ka OÜ Metsasiht ning ühispakkujad OÜ Lignator Mets, U. U., OÜ Maaharijad, T. S., E. V., E. L. ja OÜ Donate Grupp. Tulenevalt
lõikest 2 ei ole enne enampakkumise tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist võimalik teistele avalikul enampakkumisel osalejatele tagatisraha tagastada, seega on kõik teised Tõnno kinnisasja enampakkumisel osalejad asetatud ebameeldivasse ja ka majanduslikult ebasoodsasse olukorda, kus nende tagatisraha on n.ö "külmutatud". Seetõttu ei saa igal konkreetsel juhul võrdsete pakkumiste esinemise korral olla põhjendatud täiendava enampakkumise vooru korraldamine. Korra § 15 lõikes 7 märgitud täiendava enampakkumise vooru korraldamine ei ole absoluutne kohustus ega saa tulla kohaldamisele juhul, kui enampakkumises on ilmnenud osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust. Tallinna Ringkonnakohus on 16.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-2549 leidnud, et
lõike 2 punkti 4 kohaldamine on võimalik mistahes menetlusstaadiumis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ega eelda määrustes regulatsiooni kordamist. Kuivõrd
kui Korrast kõrgemalseisev õigusakt võimaldab enampakkumise nurjunuks tunnistamist ka ilma, et tuleks korraldada täiendav enampakkumise voor, on vaidlustatud käskkiri nr 1145 igati õiguspärane. 21.Kaebajad viitavad kaebuses ka 03.10.2012 toimunud enampakkumisele Rehe, Leesika ja Mustika maaüksuste võõrandamiseks, kus Eremka OÜ on esitanud võrdse pakkumise A.J. ja P.K.ga summas 50 555 €, kusjuures eraisikutest pakkujate esindajaks oli Eremka OÜ. Nimetatud enampakkumise puhul ei jäetud tulemusi kinnitamata ega tagatisraha tagastamata põhjusel, et Eremka OÜ ning A.J. ja P.K. esitatud võrdsed pakkumised ei osutunud kõrgeimateks pakkumisteks, vaid jäid paremuselt teiseks ning Eremka OÜ kinnitati kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks kui võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik vastavalt tema poolt esitatud avaldusele. Eeltoodust tulenevalt ei avaldanud võrdsete pakkumiste esitamine mõju enampakkumisel kujunenud hinnale, ei takistanud võitja väljaselgitamist ega põhjustanud enampakkumise protsessi ajalist pikenemist. Asjaolu, et Eremka OÜ esitas nii enda kui volitatud isikute nimel võrdseid pakkumisi, ei saanud kuidagi mõjutada seda, et Eremka OÜ-l kui enampakkumisel osalenud võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikul tekkis
lõike 6 alusel õigus kinnisasja omandamiseks enampakkumisel tehtud kõrgeima pakkumise hinnaga. Seega ei mõjutanud Eremka OÜ ning A.J. ja P.K. esitatud võrdsed pakkumised enampakkumise tulemust ning puudus alus
Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajate viidatud 03.10.2012 toimunud enampakkumise lõpptulemus olla argumendiks käesoleva kaebuse lahendamisel hindamaks kaebajate õiguspärast ootust täiendava enampakkumise vooru korraldamisele, sest keskkonnaministri 01.11.2012 käskkirja nr 1023 ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud 11.12.2012 käskkirja nr 1145 andmise aluseks olevad asjaolud on erinevad. 7
Kuna vastustajale on varasemate analoogsete asjade pinnalt selgunud, et pakkujad ei tegutse enampakkumisel alati heas usus, tehes koostööd mõjutamaks enampakkumise tulemusi endale kasulikus suunas, mille tulemusena on neil enampakkumise tulemust võimalik omavahel kindlaks määrata, ning seeläbi võivad saada kahjustada teiste enampakkumisel osalevate isikute õigused, siis on vastustaja pidanud ainuõigeks lahenduseks enampakkumise nurjunuks tunnistamist ja tulemuste kinnitamata jätmist tuginedes
Haldusorgan ei saa aktsepteerida isikute ebavõrdset kohtlemist. 23. Riigivara võõrandamise eesmärgiks on riigivara müük võimalikult kõrge hinnaga. Sellest tulenevalt peab riigivara võõrandamise eesmärgi saavutamiseks olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab reaalselt toimuma vara müük ja kõrvaltingimusena peab vara müügihind olema võimalikult kõrge. Riigivara võõrandamine on tulemuslik ja eesmärki täitev vaid siis, kui realiseeruvad mõlemad eelnimetatud tingimused. Seadusandja mõte
lõike 2 punkti 4 kehtestamisel on kahtlemata olnud suunatud sellele, et enampakkumisel osalejad ei saaks oma sihipärase ja kooskõlastatud tegevusega enampakkumise eesmärgi saavutamist võimatuks muuta. Riigivara võõrandamine on eesmärki täitev vaid siis, kui sõlmitakse müügileping kõrgeimat hinda pakkunud isikuga. Müügilepingu sõlmimisele eelneb enampakkumise tulemuste kinnitamine. Kuna enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine muudab võimatuks ka müügilepingu sõlmimise, siis igasugune tegevus, mis teeb võimatuks vara müügi, mõjutab enampakkumise tulemusi. Võimatus enampakkumise tulemusi kinnitada mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust
Kui enampakkumise eesmärk jääb saavutama, kinnitab see fakt juba ise, et enampakkumise tulemust on oluliselt mõjutatud. Seega seisneb oluline mõju enampakkumise tulemusele selles, et kooskõlastatud tegevuse tulemusena ei olnud võimalik enampakkumise võitjat välja selgitada, mistõttu osutus võimatuks ka enampakkumise eesmärgi realiseerumine. Antud juhul välistas ka Eremka OÜ tegevus võrdsete pakkumiste esitamise näol võimaluse riigil välja selgitada kõrgeimat pakkumist, mistõttu ei ole võimalik ka sõlmida vara müügilepingut ning enampakkumise menetluse lõplik eesmärk jäi saavutamata. 24.
lõikest 3 tulenevalt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Tegemist ei ole vastustaja kaalutlusotsusega, vaid seadusest tuleneva meetmega, mida tuleb kasutada olukorras, kus enampakkumine nurjub mõne osaleja sihipärase tegevuse tulemusena. Antud juhul ei ole enampakkumise tulemused selgunud kaebajatest tuleneva asjaolu tõttu, kuna oma kooskõlastatud tegevusega on kaebajad nurjanud enampakkumise tulemuste kinnitamise võimaluse. Kaebajad ei saa nõuda väidetavalt varasemalt tagatisraha tagastamise osas ebaõige halduspraktika jätkamist. 25. Seoses esitatud alternatiivnõudega jääb vastustajale arusaamatuks, mil moel on võimalik nõuda vaidlustatud käskkirja nr 1145 punkti 3.2 tühistamisest selliselt, et käskkirja nr 1145 punkt 3.1 jääb kehtima. Tagatisraha mittetagastamine on põhjuslikus seoses enampakkumise 8 nurjunuks tunnistamisega, mistõttu ei saa antud juhul nõuda haldusakti osalist tühistamist. Kuna põhjus, miks tagatisraha ei tagastata, jääks alternatiivnõude rahuldamisel kehtima, tekiks ainult käskkirja nr 1145 punkti 3.2 tühistamisel olukord, kus vaatamata tagatisraha mittetagastamise eelduste täitmisele jääb vastav tagajärg (ehk tagatisraha mittetagastamine) saabumata. Seetõttu ei ole alternatiivnõude rahuldamine vastustaja hinnangul antud juhul võimalik. IV KOHTU SEISUKOHT 26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Keskkonnaministri 11.12.2012 käskkiri nr 1145 on õiguspärane ja kaebuse esitajate õigusi sellega ei rikuta. Oma seisukohta põhjendab kogus alljärgnevalt. 27.
lg 2 p 4 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel on otsustajal õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et osundatud normi kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: enampakkumisel osalejate tegevus peab olema kooskõlastatud ning selline tegevus mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust. Kohus leiab, et käesoleval juhul olid mõlemad eeldused täidetud ning Majasaare ja Tõnno kinnisasjade osas avaliku enampakkumine nurjunuks tunnistamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine kooskõlas
28.Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas Majasaare kinnisasja enampakkumisel osalemiseks 16.10.2012 avalduse Eremka OÜ (tl 64). Nimetatud avalduse on allkirjastnud Meelis Meigo. Äriregistri andmete kohaselt on Meelis Meigo Eremka OÜ juhatuse liige, samuti nähtub äriregistri andmetest, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige ( tl 68).16.10.2012 esitasid avalduse Majasaare kinnisasja enampakkumisel osalemiseks A.J. ja P.K., keda esindas volituse alusel Eremka OÜ ning avalduse oli allkirjastanud Runo Ruubel ( tl 64 pöördel), kes eespoolviidatud äriregistri andmetest nähtuvalt on samuti Eremka OÜ juhatuse liige. Ühispakkujate A.J. ja P.K. volikirjast Eremka OÜ-le ( tl 65) nähtub, et nimetatud isikud on volitanud Eremka OÜ-d esindama neid tehingutes seoses neile kuuluvate kinnistutega, sealhulgas on Eremka OÜ-d volitatud osalema volitajate nimel riigile kuuluvate kinnisasjade enampakkumistel, jättes hinna ja tingimuste osas otsustusõiguse Eremka OÜ-le. Tõnno kinnisasja enampakkumisel osalemiseks esitas 16.10.2012 avalduse OÜ Eremka, avalduse on allkirjastanud Meelis Meigo( tl 66). Samuti esitasid avalduse H.S. ja M.S., keda esindab volituse alusel Eremka OÜ ja millise avalduse on allkirjastanud Runo Ruubel. Ühispakkujate volikirjast Eremka OÜ-le ( tl 67) nähtuvalt on H.S. ja M.S. poolt antud Eremka OÜ-le samasugused laialdased volitused nagu seda tegid ühispakkujad A.J. ja P.K. osaühingut on volitatud muu hulgas osalema riigi poolt korraldatavate kinnisasjade enampakkumisel viidatud isikute nimel, jättes hinna ja tingimused esindaja määrata . TsÜS § 34 lõige 1 tulenevalt on juriidilise isiku nimel õigus tehinguid teha tema seaduslikul esindajal (juhatuse liikmel). Eeltoodust tuleneb, et Eremka OÜ juhatuse liige Meelis Meigo allkirjastas Eremka OÜ nimel esitatud mõlemad pakkumised ning Eremka OÜ juhatuse liige Runo Ruubel allkirjastas A.J. ja P.K. ning H.S. ja M.S. nimel esitatud pakkumised. Nii Eremka OÜ kui ka A.J. ja P.K. ning H.S. ja M.S. nimel on pakkumised allkirjastanud Meelis Meigo ja Runo Ruubel, olles Eremka OÜ seaduslikeks esindajateks, mis annabki neile õiguse esindada 9 nii Eremka OÜ-d kui ka Eremka OÜ-le antud volituse alusel A.J.t ja P.K.d ning H.S. ja M.S.. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et eraisikuid A.J.t, P.K.d, H.S. ja M.S. ei ole samastatud Eremka OÜ-ga, vaid nenditud on fakti, et neid kõiki esindas võrdsete pakkumiste tegemisel sama isik (Eremka OÜ). Eremka OÜ, esitades pakkumise enda nimel ning esindades samaaegselt ka A.J.t ja P.K.d ning H.S. ja M.S., oli pakkumiste esitamisel teadlik pakkumise sisust, kuna mõlemal juhul teostas Eremka OÜ oma õigusi juhatuse liikmete kaudu, kes allkirjastasid nii Eremka OÜ kui ka A.J. ja P.K. ning H.S. ja M.S. nimel esitatud pakkumised . Vaidlus puudub selles, et A.J. ja P.K. ja H.S. ja M.S. nimel esitatud pakkumised kui ka Eremka OÜ nimel esitatud pakkumised on Eremka OÜ seaduslike esindajate poolt allkirjastatud, sealjuures on eespoolnimetatud eraisikutest ühispakkujad muu hulgas volitanud Eremka OÜ-l määrata enampakkumisel esitatava hinna. Eeltoodust tulenevalt asjaolu, et pakkumised esitatakse kinnises ümbrikus, ei omanud käesoleval juhul tähendust. Vaidlustatud käskkirjas ongi märgitud, et nii Tõnno kui Majasaare kinnisasja suhtes on võrdsed kõrgeimad pakkumised esitanud üks ja sama isik OÜ Eremka. Sealjuures oli eraisikute poolt antud volituste kohaselt esindajal võimalik määrata enampakkumisel esitatav hind. Eeltoodu viitab pakkujate omavahelisele kooskõlastatud tegevusele ning välistab esitatud pakkumiste juhusliku võrdsuse ning pakkumiste esitamine kinnises ümbrikus käesoleval juhul tähendust ei omanud. 29.Kaebajad väidavad, et kuna enampakkumise tulemust ei selgu kahe või enama võrdse pakkumise esitamisel enne, kui on saavutatud tulemus, mil võrdset pakkumist ei esine, siis kaks võrdset pakkumist ei saanud mõjutada enampakkumise tulemust.
lg 3 sätestab, et riigivara valitseja on kohustatud hindama tema valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgipärasust ja otstarbekust ning korraldama riigile mittevajaliku vara üleandmise, võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. Osundatud paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Kohtupraktikas on lähtuvalt enampakkumise olemusest ja
eeltoodud sätetest, samuti
§-st 29, mille kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil asutud seisukohale, et riigivara enampakkumise võõrandamise eesmärgiks on riigile mittevajaliku vara võõrandamine võimalikult kõrge hinnaga ja samas võimalikult kiiresti.Seega on enampakkumise tulemuseks nii tehingu aeg kui ka riigivara võõrandamise hind. Kui enampakkumisel osalejad esitavad omavahelise kooskõlastatud tegevuse tulemusena võrdseid pakkumisi, mis muudab võimatuks enampakkumise tulemuste kinnitamise ja vara kiire võõrandamise, on ilmne, et selliselt mõjutatakse enampakkumise tulemust . vastustaja on põhjendatult järeldanud, et antud juhul välistas Eremka OÜ tegevus võrdsete pakkumiste esitamise näol võimaluse riigil välja selgitada kõrgeimat pakkumist, mistõttu ei ole võimalik ka sõlmida vara müügilepingut ning enampakkumise menetluse lõplik eesmärk jäi saavutamata. 30.Vastustaja on esitanud veenva selgituse kaebuse esitajate tegevuse eesmärkide kohta, tuginedes muu hulgas varasemale sellekohasele halduspraktikale, samuti ka asjaolule, et esitatud volikirjadest Eremka OÜ-le nähtuvalt kuulub nii A.J.le kui ka H.S.le ja M.S.le kinnistu, mis on koormatud looduskaitseseaduse (LKS) § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. Kaebajate poolt võrdsete pakkumiste esitamine oli vastustaja käsitluse kohaselt ajendatud soovist välistada enampakkumisel kinnisasjade omandamine piirnevate kinnisasjade omanike poolt ning tagada seeläbi kinnisasjade omandamine kas Eremka OÜ-le või A.J.le ja P.K.le või H.S.le ja M.S.le, s.h enampakkumisel omandatavate kinnisasjade väärtuste tasaarvestamine isikutele kuuluvate looduskaitseliste 10 kinnisasjade väärtustega. Praktika on kinnitanud, et tegelikkuses toimubki võrdsete pakkumiste tegemisega eeskätt konkurentide väljaselgitamine, et oleks lihtne järgmises voorus otsustada, kas LKS § 201 lõikes 6 sätestatud tasaarvestamist kasutades
lõigetes 6 ja 7 nimetatud piirinaaber enampakkumiselt välja tõrjuda või mitte .Seega on nimetatud isikutel huvi enampakkumise tulemuste mõjutamise vastu, sest enampakkumise võitmise korral tekiks A.J.l ning H.S.l ja M.S.l õigus enampakkumisel võõrandatav kinnisasja väärtus tasaarvestada neile kuuluvate looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade väärtustega . Kaebuse esitajad eeltoodud käsitlust ümber lükanud ei ole. 31. Kaebuse esitajad on 08.02.2013 menetlusdokumendis ( tl 87-88) esitanud põhjendused selle kohta, miks oli vajalik esitada võrdsed pakkumised. OÜ Eremka on selgitanud, et eraisikutest pakkujate esindajana ja nende eest pakkumist tehes ei saanud ta olla kindel, et eraisikutest pakkujad enampakkumise käigus OÜ-le Eremka antud volitusest ei loobu ja jätaks tasumata ostuhinna, kui osutuks parimaks pakkujaks, millisel juhul jäänuks OÜ-l Eremka eraisikutest pakkujate eest tasutud tagatisraha tagasi saamata. Samuti ei oleks OÜ Eremka väitel olnud võimalik anda mõistlikku põhjendust eraisikutest pakkujatele, kui nende eest tehtav pakkumine oleks OÜ Eremka pakkumisest madalam. Lisaks on Eremka OÜ selgitanud , et eraisikutest pakkujaid esindades ei olnud põhjendatud alust teha enda nimel esitatust erinevat pakkumist ka seetõttu, et arvestas Maa-ameti senise pikaajalise praktikaga, kus taolistel juhtudel korraldati kordusenampakkumine . Kohus jagab vastustaja seisukohta, et Eremka OÜ poolt esitatud põhjendused võrdsete pakkumiste tegemise kohta on otsitud ja ebausutavad ning samas kinnitavad, et et Eremka OÜ eesmärk oli viia kõigi pakkujate esindajana enampakkumine edasi teise vooru kahe võrdse pakkuja vahel. Ka juhul, kui lähtuda Eremka OÜ selgitusest, et eesmärgiks oli eraisikutest pakkujate võit enampakkumisel ja samas tagada ka Eremka huvide kaitse kui eraisikutest pakkujad maa ostu soovist loobuvad, siis oleks selline eesmärk olnud saavutatav ka pelgalt pakkumiste mõneeurose vahega. Võrdsete pakkumiste tegemise vajadust on OÜ Eremka põhjendanud ka eesmärgiga vältida tagatisraha kaotamist. Toodud argument on lisaks muule ka vastuolus tagatisrahaga teostatavate toimingute regulatsiooniga
lg 1 ja lg 2, sest võitja tagatisraha oleks läinud ostusumma katmiseks ja teiseks jäänule oleks tagatisraha tagastatud. 32. Kaebuse esitajate täiendavad seisukohad, milles kaebajad muu hulgas märgivad, et Maaamet ei olnud teavitanud pakkujaid varasema praktika muutusest, vastasel korral tegutsenuks OÜ Eremka teisiti, kinnitavad, et kaebajate eesmärk võrdsete pakkumise esitamisel oli kordusenampakkumise saavutamine. Võrdsete pakkumiste esitamise nimetatud eesmärk tuleneb ka kaebajate tuginemisest selles osas õiguspärasele ootusele. Kaebuse kohaselt oli varasemast halduspraktikast tulenevalt kaebajatel alus eeldada, et kahe võrdselt kõrgeima pakkumise korral korraldatakse täiendav enampakkumine.Seega oli võrdsete pakkumiste tegemisel kaebajate eesmärgiks kordusenampakkumise saavutamine, mistõttu on selline tegevus hinnatav
33.Seoses kaebuse viidetega Maa-ameti varasemale praktikale võrdsete pakkumiste aktsepteerimise osas, on vastustaja esitanud põhjalikud selgitused selle kohta, et kordusenampakkumisi korraldati senikaua, kuniks ei olnud täpselt teada, mis eesmärgil võrdseid pakkumisi tehakse ja millised on sellise käitumise tagajärjed. Vastustaja selgituse kohaselt hakati tegema 2010. aastast, mil jõustusid
ja LKS muudatused, mis andsid ostueesõiguse maa omandamiseks piirnevaid metsa- ja põllumaid omavatele isikutele ning kaitsealuste maadega tasaarvestamist taotlevatele isikutele ning neid aktsepteeriti kuni
võimaldab enampakkumise nurjunuks tunnistamist ka ilma, et tuleks korraldada täiendav enampakkumise voor. Seega ei tingi täiendava enampakkumise vooru korraldamata jätmine , iseäranis juhul, kui enampakkumises on ilmnenud osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutab oluliselt enampakkumise tulemust, vaidlustatud käskkirja õigusvastasust. Tallinna Ringkonnakohus on 16.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-2549 leidnud, et
lõike 2 punkti 4 kohaldamine on võimalik mistahes menetlusstaadiumis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist ega eelda määrustes regulatsiooni kordamist. 35.
lõike 3 kohaselt ei tagastata tagatisraha avalikul enampakkumisel osalejale, kelle tegevuse tõttu enampakkumine nurjus või jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Seega tagatisraha mittetagastamine on põhjuslikus seoses enampakkumise nurjunuks tunnistamisega. Kuna käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebajad on oma kooskõlastatud tegevusega nurjanud enampakkumise tulemuste kinnitamise võimaluse, oli põhjendatud ja kooskõlas seadusega ka vastustaja otsus kaebuse esitajatele tagatisraha tagastamata jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivnõue. 36. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt, seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.