) § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Iga isikut koormav haldusakt peab tuginema seadusest tulenevale õiguslikule alusele. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (
Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et vaidlustatud korraldus on kaebajat koormav, mistõttu tuleb selle andmisel ja põhjendamisel järgida eelviidatud seaduses sätestatud nõudeid. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus nendele nõuetele ei vasta. 4.2. Kaebaja leiab, et täidetud ei ole kolmanda isiku poole pöördumise eeldused.
lg 2 sätestab erijuhtumid, millal maksuhaldur ei pea pöörduma enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohuslase poole. Need asjaolud on: järgmised: 1) maksuhalduril puuduvad andmed maksukohuslase asukoha kohta; 2) maksukohuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval asukohal kättesaadav või; 3) takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Korralduse väljastaja ei ole korralduse andmisel osutanud mitte ühtegi viidet sellele, et enne kolmanda isiku poole pöördumist oleks nõutava teabe osas pöördutud ka Polar Tekstiil OÜ poole. Seega ei ole üldse täidetud kolmanda isiku poole pöördumise eeldused. Kolmanda isiku poole vahetu pöördumise eeldused on loetletud ammendavalt
-s ja maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks enne kolmanda isiku poole pöördumist pole pöördutud maksukohuslase poole. Samuti ei nähtu korraldusest, et kontrollitav isik oleks teabe andmisest maksuhaldurile keeldunud või asjaolude väljaselgitamiseks kuidagi takistanud. Korralduses pole viidatud mitte ühegi
§-s 61 lg 2 sätestatud asjaolu esinemisele. Kaebaja märgib, et kolmanda isiku poole teabe nõudmiseks pöördumisel on
lg-s 2 nimetatud eelduste täitmine äärmiselt oluline, sest nimetatud säte kaitseb menetlusväliseid isikud maksuhalduri poolt põhjendamatu koormamise eest teise isiku maksumenetluses ning ei luba maksustamisel tähendust omavaid asjaolusid uurida maksumaksja tagaselja. Samuti tagab asjaolude väljaselgitamine maksumaksja kaudu
4.3. Kaebaja on seisukohal, et kolmandalt isikult nõutud teave ei ole puutumuses Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsusega perioodil mai 2012.
lg 1 2 alusel saab nõuda vaid sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Korraldusest nähtub, et sisuliselt huvitab maksuhaldurit ainult asjaolu, kellelt on Spordi- ja Töörõivad OÜ 2012. a mais müüdud kauba omandanud. Seega on tekkinud olukord, kus kolmandalt isikult nõutud teave puudutab mitte kontrollitavat isikut, vaid otsestelt kolmanda isiku majandustegevust ja teisi isikuid (kolmandaid isikuid või neljandaid isikud), kellel ei ole puutumust Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigusega. Teadupärast peab maksuhaldur hoidma saladuses maksumenetluses kogutud teavet (
). Korralduses ei ole maksuhaldur selgitanud, kuidas ta tagab, et teave kaebaja tehingupartnerite kohta ei jõua kontrollitavani ja miks on need andmed vajalikud just Polar Tekstiil OÜ käibemaksuarvestuse kontrollimiseks. Kaebaja on seisukohal, et kolmandale isikule esitatud teabenõue saab olla seotud ainult kontrollitava maksukohuslasega ja ei saa puudutada kolmanda isiku suhteid teiste isikutega, näiteks neljanda isikuga, sest viimase suhtes ei ole
Korralduses ei ole põhjendatud, miks peab Spordi-ja Töörõivad OÜ esitama enda hankijate, kes ei ole puutumuses kontrollitava maksukohuslasega, registri. Hankija on isik, kes hangib tarnijalt kaupa. Kaebaja hankijaks on seega ka Polar Tekstiil OÜ. See asjaolu on maksuhaldurile teada ning jääb arusaamatuks, milleks seda siis täiendavalt küsida. Andmed kaebaja teiste hankijate kohta ei ole asjakohased.
kasutusala on piiratud maksukohuslase ja kolmanda isiku valduses oleva teabega, mis on seotud maksukohuslase maksustamisega. Korralduses maksuhaldur justkui selgitab, et ta peab tulenevalt juhatuse liikme O. T poolt antud seletustest tehingute kohta pöörduma andmete saamiseks kontrollitavale isikule kaupu müünud kaebaja poole, kuid kellelt Spordi- ja Töörõivad OÜ omandas kaubad kontrollitaval perioodil, ei oma mingit tähendust kontrollitava maksukohuslase (Polar Tekstiil OÜ) maksukohustuste üle otsustamisel. Kaebajale on arusaamatu, millist konkreeteset teavet maksuhaldur küsib ja milline on korralduse andmise eesmärk. Üldsõnalised formuleeringud „kontrollimaks maksumenetluse käigus esitatud andmete õigsust ja Polar Tekstiil OÜ maksukohuslust“, „tehingute tegelik toimumine ja sisu täpsustamine", „tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine“, ei osunda kuidagi sellele, milliste konkreetsete, maksustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta maksuhaldur teavet soovib. Arusaamatuks jääb, milliseid konkreetseid kontrollitava maksukohustusega seotud ja Polar Tekstiil OÜ poolt esitatud andmeid maksuhaldur täpsustada soovib. Viidates korralduse kirjeldavas osas vaid „Polar Tekstiil OÜ esitatud andmetele“ jätab maksuhaldur tegelikult täpsustamata, millised konkreetsed asjaolud tegelikult täpsustamist ja selgitamist vajavad.
lg 1 ei ava selgelt mõistet „teave“, kuid on ilmne, et teave saab olla faktiline ja konkreetne asjaolu, mitte üldine sisustamata termin „andmed“. Üldsõnalisest teabe nõudmise eesmärgist ei selgu, kas ja millised maksustamise erinevaid asjaolusid maksuhaldur täpsustada soovib (arvestuslikud vead, arve rekvisiidid jne). Kohustus anda teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta ei saa puudutada kolmandat isikut, sest tema maksukohustust ei kontrollita. Kolmas isik annab teavet ainult konkreetsete faktiliste asjaolude kohta 4.4. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et käesoleval juhul teenib korralduse vaidlustamine maksumenetluse venitamise eesmärki. Vaidlus puudub, et kaebajale on korraldus antud kui kolmandele isikule. Seega kaebajalt nõutakse teavet kui tõendiallikalt. Kaebaja oli valmis esitama maksuhaldurile andmed Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses kontrollitavale isikule müüdud kaupade ja teenuste kohta, samuti esitama pangakonto väljavõtted Polar Tekstiil OÜ-lt 3 laekunud summade kohta. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitab kaebaja 01.11.2012 kolmanda isiku suulise selgituste protokolli, millest nähtub, et kaebaja oli need andmed valmis maksuhaldurile esitama, kuid maksuhaldur teatas, et teda tegelikult need andmed, mis puudutavad kaebaja ja Polar Tekstiil OÜ vahelisi tehinguid ning nende eest tasumist, ei huvita. Maksuhalduri huvi oli alguselt peale suunatud andmete saamisele kaebaja ja tema tarnijate vaheliste tehingute kohta. Kaebaja leiab, et sellise teabe kogumine teise isiku maksumenetluses ei ole põhjendatud ja kooskõlas
4.5. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses põhjendanud, miks tuleb Polar Tekstiil OÜ kontrolli käigus koguda andmeid nende tehingute kohta, kellelt kaebaja soetas enda ettevõtluses kasutatava kauba. Korralduse põhjendused ei kinnita vajadust selliste teabe kogumiseks. Kaebaja märgib, et selliste andmete kogumine ei ole vajalik ka Polar Tekstiil OÜ poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, sest Polar Tekstiil OÜ ei ole esitanud andmeid selle kohta, kellelt kaebaja kaeba soetas. Kaebaja leiab, et
lg-t 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et kolmandalt isikult saab nõuda teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Antud juhul ei nähtu korraldusest, et kaebajalt nõutavat teavet valdab ka kontrollitav Polar Tekstiil OÜ. 4.6. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud, milliste Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksuhaldur kaebajalt soovitud andmed nõuab. Korraldus on täiesti põhjendamata ning ei vasta
Kaebaja leiab, et korralduse põhjendamiseks ei ole piisav pelgalt
Ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur on ulatuslikud võimalused teabe kogumiseks, kuid teabe kogumine peab olema kooskõlas kontrolli ese ja eesmärgiga. Samuti tuleb maksuhaldurile tõendusteabe kogumisel arvestama ka kolmanda isikute õigustega, sh ka
Kahtluse korral peab maksuhaldur suutma põhjendada, millist tähendust omab nõutav teave Polar Tekstiil OÜ maksukohustuse üle otsustamisel. Selliseid põhjendusi ei ole maksuhaldur esitanud vaidlustatud korralduses ega ka kohtumenetluses. 4.
lg 2), on vastustaja pöördunud 03.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/9229-12 AS Swedbank poole OÜ Spordi ja Töörõivad pangakonto kohta andmete saamiseks. AS Swedbank on korralduse täitnud ja andmed avaldanud. Samuti ilmnes 16.01.2013 kohtumisel Polar Tekstiil OÜ kontrolli läbiviivate revidentidega L A ja M. K, et AS Swedbank saadud andmed ei ole puutumuses Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrolliga. Vaidlustatud korraldusega on vastustaja samuti nõudnud muu hulgas täies mahus pangakonto esitamist ning ei ole piirdunud nende andmetega, mis puudutavad tehinguid Polar Tekstiil OÜ-ga ja nendevahelisi pangaülekandeid. Needki asjaolud kinnitavad, et maksuhaldur kogub kaebaja kohta teavet, mis kuidagi ei ole puutumused Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetlusega. Sellisel viisil kaebaja majandustegevuse kohta teabe kogumine rikub kaebaja õigusi ja seab tõsiselt ohtu maksu- ja ärisaladuse kaitse. Teadupärast on Polar Tekstiil OÜ õigus tutvuda kõigi tema menetluses kogutud andmetega. Seega ei ole kaebaja majandustegevuse kohta kogutud andmed kaitstud kolmandate isikute eest. Kaebaja leiab, et ka nimetatud asjaolud osutavad sellele, et teabe kogumine teise isiku menetluses peab olema kaalutletud ja põhjendatud ning piirduma nende andmetega, mille valdajaks peaks olema ka kontrollitav isik. 4 4.
) §-st 61. Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjalik, õiguslikult ning faktiliselt adekvaatsel määral motiveeritud. Spordi ja Töörõivad OÜ mittenõustumine korralduse andmisega ei anna alust järelduse tegemiseks, et korraldus on õigusvastane. 5.2. Maksuhalduri hinnangul teenib korralduse vaidlustamine praegusel juhul ainult menetluse venitamise eesmärki, sest vaidlustatud korralduse õiguspärasus on ilmne ja argumendid vaidlustamiseks perspektiivitud. Siinjuures selgitab MTA järgnevat: 5.3. Maksuhaldur on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase enda poole, selgitanud kontrolli asjaolusid, puuduvad kolmanda isiku teabe andmisest keeldumise alused ja nõudnud vaid konkretiseeritud vajalikku teavet seonduvalt maksumenetluse eesmärgiga, järgides proportsionaalsuse ja muid haldusmenetluse ning maksumenetluse üldpõhimõtteid. Selliste põhjenduste lubatavust on Riigikohtu tasandil kinnitatud (sh sama äriühinguga seonduvalt) ja isegi leitud, et ka korduv teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt võib õiguspärane olla. (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-11 punktid 10-15; Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10 punktid 13, 15). 5.4. Korralduses on ilmselgelt välja toodud, et kontrollitakse Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust perioodil mai 2012 ja on selgunud kauba soetamine Spordi ja Töörõivad OÜ-lt. Samuti selgitatakse, et toimunud tehingute kohta on Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige andnud maksuhaldurile suulisi selgitusi 11.09.2012. 5 5.5. Järgnevalt põhjendatakse korralduses, et Spordi ja Töörõivad OÜ poole pöördumise vajadus tuleneb maksumenetluse käigus esitatud andmete õigsuses veendumiseks ja tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks. Selleks on maksuhaldur palunud esitada informatsiooni, millega soovitakse veenduda Spordi ja Töörõivad OÜ tarnijates. Kuigi „hankijate register“ võib olla ebatäpne väljendus, siis edasi on korralduse leheküljel 2 sõnaselgelt kirjeldatud, mida soovitakse: kust nähtuks, kellelt on soetatud kaup, mis on müüdud kontrollperioodil Polar Tekstiil OÜ-le ning pangakonto(
lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning
6
lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus oma lahendis 3-3-1-98-10: „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. /…/ Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.” Lahendis nr 3-3-1-24-11 täpsustas Riigikohus oma seisukohta veelgi: „Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab
lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda.
Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige
lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.
lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.” Eelnevast tulenevalt saab kohus järeldada, et
lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Ka lg-s 2 sätestatud piirangu nõude on maksuhaldur kohtu hinnangul täitnud – vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud teabe saamiseks Polar Tekstiil OÜ poole ning Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige on tehingute kohta andnud 11.09.2012 suulisi seletusi. Maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigust soovib maksuhaldur aga kontrollida ja täpsustada. See ongi tinginud maksuhalduri pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Seega oli LÄMTK 12.09.2012 korralduse puhul nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole, täidetud. Nagu Riigikohus ülal rõhutas, ei tule piirangu sisuks olevat nõuet mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. 6.3. Ühelegi õigusnormile ei tugine kaebaja väide, et maksuhalduril on õigus küsida kolmandalt isikult teavet alles pärast samasisulise nõude esitamist maksukohustuslasele.
Nagu kohus juba eespool märkis, on Riigikohus tõlgendanud
lõikeid 1 ja 2 nende vastastikuses seoses ja koosmõjus nii, et maksuhaldur võib kolmandalt isikult küsida igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning küsitav teave peab olema seoses läbiviidava maksumenetlusega. Vaidlustatavas korralduses on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos selgelt ära toodud ning kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. 6.
alusel õigustatud kontrollima Polar Tekstiil OÜ esindaja väidete õigsust teabe küsimisega Spordi- ja Töörõivad OÜ-lt, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. Maksuhaldur küsis seejuures OÜ-lt Spordi ja Töörõivad tema hankijate registrit, kust nähtuks, kellelt on soetatud kaup, mis on müüdud kontrollperioodil Polar Tekstiil OÜ-le ning pangakonto(de) väljavõtet/väljavõtteid, kust nähtuks eeltoodud kaupade eest tasumine. Kohus ei saa spekuleerida selle üle, mis viidatud dokumentidest nähtuks ja mida need koos teiste tõenditega näitavad, kuid pole ilmselgelt võimatu, et Spordi- ja Töörõivad OÜ poolt esitatud dokumendid võivad aidata maksuhalduril kontrollida Polar Tekstiil OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. Kohus leiab, arvestades seejuures Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-24-11 avaldatut, et asja lahendamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka müüja (ehk käesoleval juhul kaebaja Spordi- ja Töörõivad OÜ) maksustamise seisukohast. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada Polar Tekstiil OÜ maksukohustust. Kohus viitab siinkohal veelkord Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-11, mille p 15 on sedastatud, järgmist: „Kolleegium leiab, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt teabe nõudmine. Samas saab kolmas isik tugineda samadele teabe andmisest keeldumise alustele, mis kehtivad maksukohustuslase puhul (
).“ Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja väide nagu ei oleks kaebaja ja tema tehingute kohta tema tarnijatega info kogumine teise isiku maksumenetluses põhjendatud ja kooskõlas
6.
kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Eelnevast sättest tuleneb maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel juhul on vaieldavas korralduses maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks. 8 6.6. Kohtu arvates ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja seisukoht, et nõutud teabe andmine rikub kaebaja õigust maksu- ja ärisaladuse kaitsele. Esiteks võib kaebusest aru saada, et kaebaja leiab, et tema maksu- ja ärisaladus on sattunud ohtu seoses MTA poolt antud 3.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/9229-12, mis on antud Swedbankt AS-le OÜ Spordi- ja Töörõivad pangakontode kohta andmete saamiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud viidatud korraldust vaid MTA 12.09.2012 korraldus nr 12.2-3/9229-3, millest tulenevalt ei saa käesoleva vaidluse esemeks olla kaebaja poolt märgitud Swedpank AS-le antud korraldusest tulenevad tagajärjed. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja on tahtnud öelda, et ka käesolevas asjas vaidlustatud korraldus rikub kaebaja maksu- ja ärisaladust, siis kohus kaebaja vastava seisukohaga ei nõustu.
lg 1 sätestab, et maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maksusaladust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või käesoleva seaduse §-des 27–30 nimetatud juhtudel. Seega on seaduse alusel kaitstud kaebaja maksu- ja ärisaladus. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.