← Eesti

3-11-2395/63

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2395 Haldusasi Alert Auto OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 11.08.2011 korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastasuse tuvastamise ja 15.09.2011 korralduse nr 5-1.8/1096 tühistamise nõuetes Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Alert Auto OÜ; Esindaja: Jaanus Silm. Vastustaja: Tallinna Ettevõtlusamet, Esindaja: Marek Jürgenson. RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada kaebus ja: Tunnistada Tallinna õigusvastasuseks; ja Ettevõtlusameti 11.08.2011 korraldus nr 5-1.5/1009 Tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 15.09.2011 korraldus nr 5-1.8/
  4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  5. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 173; § 181 lg 1). ASJAOLUD
  6. Kaebaja eksponeeris vaidlusalusel perioodil (alates maikuust 2011) aadressil kaebaja poolt oma äritegevuseks üüritaval Sõpruse pst 153 hoonel üle kahe korruse kõrguse ulatuvat suuremõõtmelist infokandjat, millel on märgitud veebilehe aadress autoremondikeskus.ee ning teenuste loetelu (autohooldus, elektrotööd, diagnostika, veermiku remont, sillareguleerimine, rehvitööd, käsipesula, 1 konditsioneeride täitmine, autoklaaside müük, paigaldus ja toonimine, mootorite remont, käigukastide remont, väntvõllide lihvimine, plokikaante remont, plokikaante lihvimine, plokkide puurimine, õlid ja määrdeained). Infokandja allääres on remondikeskuse lahtiolekuajad. Hinnanguliselt ¾ infokandja pinnast katavad remonttööde loetelud, visuaalselt vähemmärgatav on infokandja allääres olev info lahtiolekuaegade kohta. Foto infokandjast asub tlk
  8. Teine infokandja, mida on pildistatud 19.09.2011, asub samal kohal ja on mõõtmetelt sama suur, kuid sellel on kirjas ülal suurelt veebilehe aadress autoremondikeskus.ee, teabekandja keskel info „autoremondi töökoda, autode käsipesula, mootoriremondi töökoda, määrdeainete keskus), ning tahvli all lahtiolekuajad. Visuaalselt on info lahtiolekuaegade kohta kõige vähemmärgatav, paiknedes tahvli allosas ja olles kõige väiksema šriftiga, autoremondikeskuse.ee kiri hõlmab tahvlist ¼ ja info teenuste kohta ½. Foto infokandjast asub tlk
  10. Kaebaja väidetel oli reklaamipind vaidlusalusel perioodil mitte tema, vaid OÜ Dare Consult otseses valduses, kuna OÜ-l Alert Auto oli Sõpruse st 153 asuva klienditeeninduspaviljoni andnud 28.12.2009 lepinguga allüürile Dare Consult Osaühingule, kes tegeles mh autode remondi jaemüügiga (leping on pealkirjastatud „Äriruumide üürileping“). 28.12.2009 sõlmitud üürilepingu punkti 3.3.
  11. alusel omas OÜ Dare Consult paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult oma kulul Sõprus pst 153 asuva hoone välisküljele ja/või ruumidesse sisult ja vormilt õigusakti nõuete ja heade kommetega kooskõlas olevat välireklaami, äriühingu nimesilte ja logo ning muud sümboolikat, jäädes ise eeltoodu eest vastutavaks ja tasudes kõik sellega seotud maksud ja kulud.
  12. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas kaebuse esitajat
  13. augusti 2011.a. korraldusega nr 5-1.5/1009 esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid. Kuna neid ei esitatud, koostas vastustaja kaebajale 15.09.2011 korralduse sunniraha tasumiseks. Kaebaja kinnitusel ei olnud allüürileping vaidlusalusel perioodil lõppenud, mistõttu kohustati kaebajat reklaamimaksu deklareerima ekslikult, kuna tegelikult oleks reklaamimaksu pidanud vaidlusaluse perioodi eest deklareerima Dare Consult Osaühing. Asjaolule, et eksponeeritud teave on olemuselt reklaam, kaebaja iseenesest vastu ei vaidle. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
  14. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tema reklaami otsene valdaja ning selle tõendamiseks on kaebuse esitaja kaebusele lisanud lepingu koopia kolmanda isikuga – osaühinguga Dare Consult (tlk 33 pöördel jj), kes on kaebuse kohaselt reklaami otsene valdaja. Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja järginud uurimispõhimõtet maksukoormust vähendavate asjaolude väljaselgitamisel. Vastustaja käitub Kaebuse esitajast ettevõtjaga salakavalalt eesmärgiga koguda sama reklaami eest reklaamimaksu nii tegelikult reklaamplakati omanikult/valdajalt ning teenida lisa veel sunniraha nõuete esitamisega isikutelt, kes ei ole reklaami omanikud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei vii läbi vastavat menetlust reklaami omaniku suhtes ning ei kohusta teda esitama vastavaid deklaratsioone.
  15. Alert Auto OÜ vaidlustab Tallinna Ettevõtlusameti korralduse nr. 5-1.5/1009 põhjusel, et OÜ Alert Auto ei ole omanud reklaammaksu maksuobjekti ning Alert Auto OÜ ei ole Kohaliku maksude seaduse ega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 tähenduses maksukohustuslane, mistõttu ei ole Kaebuse esitajal kohustust esitada reklaamimaksu deklaratsioone ega tasuda sunniraha maksudeklaratsiooni esitamata jätmise eest. Kaebuse esitajal on otsene huvi lisaks 15.09.2011.a. korralduse tühistamisele nõuda Tallinna Ettevõtlusameti
  16. augusti 2011.a. korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastaseks tunnistamist, kuna nimetatud korralduse õigusvastaseks tunnistamata jätmise korral jätkab Tallinna Ettevõtlusamet Kaebuse esitaja suhtes sunniraha tasumise korralduste andmist.
  17. Vastustaja on oma 29.09.2011.a. elektronkirjas ( lisa 5) põhjendanud , et kuna OÜ Alert Auto on Sõpruse pst 153 Tallinnas üürileandja, siis on ta ka maksuobjekti otsene valdaja. Kaebuse esitaja ei 2 saa nõustuda nimetatud meelevaldse põhjendusega. Vastustaja samastab ekslikult hoone valdaja ja reklaami valdaja. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hoone valdaja ja reklaami valdaja samastamine on ebaõige ja vastuolus Tallinna Linnavolikogu
  18. detsember 2009 määrusega nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas". Nimetatud määruses toodud mõistete ja sätete kohaselt on ilmne ja üheselt selge, et seaduseandja sooviks ja tahteks on maksustada just reklaami valdajat, mitte aga isikut, kes annab ruumid üürile ja lubab lepingu alusel allüürnikul paigaldada oma reklaami ehitisele või siis ka ehitise omanik.
  19. Reklaamimaksu kohaldamine on reguleeritud kohalike maksude seaduse § 10 lg 1, mille alusel maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Seega ka nimetatud seaduse kohaselt on oluline reklaami omanik/valdaja, mitte aga hoone omanik ja/või valdaja.
  20. Tallinna Linnavolikogu
  21. detsember 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas" kohaselt on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse Tallinnas avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult. Maksuobjektiks on samuti eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult reklaam. Ka nimetatud sätetest tuleneb, et maksuobjektiks on reklaam ja maksukohuslaseks reklaami valdaja, mitte hoone valdaja.
  22. Vastavalt AÕS §-le 32 on valdus tegelik võim asja üle ja AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Sama paragrahvi lg 2 järgi isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus eeldab ruumilist lähedust asjale, mis võimaldab seda vahetult ja takistamatult haarata, teatud püsivust ja kestvust, asjaga seotud äratuntavust igaühe jaoks, kes tunneb asja vastu huvi ja tahet asja vallata. Seega isegi kui asuda vastustajaga samale seisukohale, et maksustamisel tuleks lähtuda sellest, kes on hoone valdaja ( mida kaebuse esitaja ei mööna ), ka siis on maksukohuslaseks ruumid üürile võtnud ja seeläbi otsest valdust teostav isik – antud juhul Dare Consult OÜ.
  23. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et maksukohustuslane on isik, kes ennast või enda tooteid reklaamib ja maksuobjektiks on reklaam, mitte majasein, reklaampost või mistahes muu pind, millele on reklaam paigaldatud. Kaebuse esitaja ei saa reklaamida üürnike tooteid ja teenuseid. Kaebuse esitaja on üksnes lubanud reklaami paigaldamist võimalikuks üürides välja ruumid ja lubades üürilepingu alusel paigaldada välireklaami hoone välisseinale, leppides sealjuures kokku, et maksud tasub üürnik ( v.t. lisa 2 üürilepingu punkt 3.3.
  24. ).
  25. Kaebuse esitajale jääb ka täiesti arusaamatuks, miks leiab vastustaja, et just kaebuse esitaja on maksukohustuslane ja reklaami otsene valdaja. Kaebuse esitaja on samuti võtnud ruumid üürile nagu ka OÜ Dare Consult, mistõttu on arusaamatu vastustaja lähenemine, mille kohaselt üks üürnik ( kes ei ole reklaami omanik ) on maksukohustuslane ja teine üürnik ( kes on aga reklaami omanik ) ei ole maksukohustuslane.
  26. Vastustaja puhul on tegemist HMS § 8 lg 1 alusel haldusorganiga ning HMS § 6 alusel on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõttest tulenevalt on iga haldusorgan pädev ja kohustatud kontrollima, kas haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud eeldused on täidetud. Vastustaja oleks pidanud eelnevalt välja selgitama, kes on maksuobjekti otsene valdaja ja mitte rakendama viivitamatult sunnivahendit. Tulenevalt sellest, et vastustaja ei selgitanud välja olulise tähendusega asjaolusid või eiras neid tahtlikult on ta rikkunud HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet. 3
  27. Vastustaja põhistab, ka oma seisukohti ( et Alert Auto on maksuobjekti otsene valdaja ) sellega, et OÜ Alert Auto eemaldas vaidlusaluse reklaami ja paigaldas selle asemele teabe, mis ei ole reklaamimaksuga maksustatud. OÜ Alert Auto poolt OÜ Dare Consult reklaami eemaldamine on paljasõnaline väide. Nimetatud reklaami eemaldas OÜ Dare Consult ise seoses üürilepingu lõppemisega aadressil Sõpruse pst 153 Tallinnas. Uue teabe, mis ei kvalifitseeru reklaamina Tallinna Linnavolikogu
  28. detsember 2009 määruse nr 44 kohaselt paigaldamine OÜ Alert Auto poolt üüritud ruumide asukohaks oleva hoone fassaadile ei ole kuidagi õigusvastane ja sellega ei saa põhjendada asjaolu, et vastustaja haldusorganiga tahtlikult eirab haldusmenetluses tuvastatud asjaolu, et reklaami valdajaks oli ajavahemikul maist 2011.a. OÜ Dare Consult, mitte aga kaebuse esitaja. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  29. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et
  30. augustil 2011 käis kaebuse esitaja esindaja Fred Häling vastustaja juures, et selgitada välja, kas kaebuse esitaja Sõpruse pst 153 hoone seinale kavandatava reklaami eest (koopia septembris 2011 eksponeeritud reklaamist lisatud, vastuse lisa 2) tuleb tasuda reklaamimaksu. Kaebuse esitaja kinnitas vastustaja esindajale, et aprillis 2011 on Sõpruse pst 153 ruumide kasutamise üürileping reklaami seni eksponeerinud osaühinguga Dare Consult lõpetatud, kaebuse esitaja kavatseb ise osaühingu Dare Consult reklaami hoone seinalt eemaldada ning uue reklaami asemele paigaldada.
  31. Kuna kaebuse esitaja reklaami eksponeeris, kuid selle eest maksudeklaratsiooni ei esitanud ja reklaamimaksu ei tasunud, koostas vastustaja
  32. augustil 2011 korralduse nr 5-1.5/1009 reklaamimaksu maksudeklaratsiooni esitamiseks aadressil Sõpruse pst 153 eksponeeritud reklaami eest. Reklaami eksponeerimise algusperioodiks oli märgitud
  33. aasta maikuu.
  34. septembril 2011 koostas vastustaja korralduse nr 5-1.8/1096 sunniraha tasumiseks, kuna
  35. augusti 2011 korraldus oli täitmata.
  37. septembril 2011 helistas kaebuse esitaja esindaja reklaami- ja müügimaksu osakonna juristile ning kinnitas, et on kätte saanud
  38. augusti 2011 korralduse. Telefonivestluse põhjal võis järeldada, et kaebuse esitaja ei saanud aru, miks talle
  39. septembri 2011 korraldus oli saadetud.
  41. septembril 2011 e-kirjaga palus kaebuse esitaja esindaja edastada temale elektrooniliselt
  42. augusti 2011 korraldus. Vastustaja edastas
  43. septembril 2011 elektrooniliselt kaebuse esitaja esindajale
  44. septembri 2011 korralduse (kaebuse esitaja
  45. novembri 2011 kaebuse täpsustuse lisa 5).
  47. septembri 2011 korraldus tugineb
  48. augusti 2011 korraldusele, mida kaebuse esitaja ei täitnud ning millele kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kaebaja on
  49. augusti 2011 korralduse kätte saanud. Vastustaja ei ole korraldust kehtetuks tunnistanud ning korralduse tühistamiseks esitatud kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja ei ole korraldust seni täitnud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 60 lg-st 1 ja 2 tulenevalt loob kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on kõigile täitmiseks kohustuslik hoolimata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane. Seega on sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused täidetud. Isegi kui
  50. augusti 2011 korraldus oleks õigusvastane (millega vastustaja ei nõustu), on see jätkuvalt kehtiv haldusakt ning seega täitmiseks kohustuslik. ATSS § 8 lg 3 ei sätesta täiendavaid haldusakti kehtetuse aluseid HMS § 61 lg 2 kõrval. Seega puudub alus
  51. septembri 2011 korralduse tühistamiseks.
  52. Kohalike maksude seaduse (edaspidi KoMS) § 5 p 5 kohaselt on reklaamimaks kohalik maks ja § 10 lg 1 kohaselt maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja 4 juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Reklaamimaks on Tallinna linnas kehtestatud Tallinna Linnavolikogu
  53. detsembri 2009 määrusega nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“. KoMS § 10 lg 5 kohaselt on maksumaksja kohustatud esitama maksudeklaratsiooni volikogu poolt määratud tähtpäevaks ning määruse § 8 lg 1 kohaselt on selleks reklaami eksponeerimisele eelnev tööpäev. Määruse § 1 lg 1 p 4 kohaselt on maksukohustuslane maksuobjekti otsene valdaja. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Vastustaja on seisukohal, et reklaami otsene valdaja on kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja kujundas endale sobiva reklaami, eemaldas septembrikuus 2011 hoonelt vaidlusaluse reklaami ning asendas selle uuega.
  54. Kaebuse esitaja väide, et reklaami otsene valdaja oli osaühing Dare Consult, ei ole tõendatud. Osaühing Dare Consult asub äriregistri andmetel aadressil Mustamäe tee 5, Tallinn ning tegutseb tööstuskaupade jae- ja hulgimüügi tegevusalal. Põhikirja kohaselt on osaühingu Dare Consult tegevusalad töösutskaupade jae- ja hulgimüük, teenuste ja kaupade import ja eksport, finantsvahendus, transporditeenused EV piires, juriidilised-, majandus- ja finantskonsultatsioonid. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks osaühing Dare Consult, kelle tegevusala hulka ei kuulu autoremonditeenuse pakkumine, peaks väidetavalt eksponeerima teavet kaebuse esitaja tegevuste (autohooldus, väntvõllide lihvimine, mootorite remont jms) kohta. Veelgi enam, vaidlusalusel reklaamil on veebilehekülje aadress autoremondikeskus.ee, nimetatud lehekülg on kaebuse esitaja kodulehekülg, millel puudub igasugune seos osaühinguga Dare Consult. Nimetatud veebilehekülg oli eksponeeritud nii sellel reklaamil, mis oli eksponeeritud kuni septembrini 2011 kui ka teabel, mis on Sõpruse pst 153 hoonel avaldatud praegu.
  55. Kaebusele lisatud üürilepingu objekt on äriruumi üürile andmine ning nimetatud üürileping ei tõenda seda, et üürnik on reklaami otsene valdaja. Kaebaja on küll viidanud üürilepingu punktile 3.3.3, mille kohaselt on üürnikult õigus paigaldada kaebajaga kooskõlastatult Sõpruse pst 153 hoone välisküljele välireklaami, kuid eelviidatud lepingu punkti järgi on üürnikul selline õigus – see ei tõenda aga seda, et üürnik vaidlusaluse reklaami tegelikult hoone seinale paigaldanud on ning selle valdaja on. Seega puudub vastustajal igasugune alus eeldada, et vaidlusalust reklaami eksponeeris ning selle valdaja oli osaühing Dare Consult. Vastustaja leiab seega, et on välja selgitanud kõik maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud.
  56. Kaebuse esitaja esindaja käis korduvalt Tallinna Ettevõtlusameti reklaami- ja müügimaksu osakonna reklaamimaksu haldurite ja juristiga suhtlemas.
  57. augustil 2011 toimunud kohtumisel kinnitas Fred Häling, et leping osaühinguga Dare Consult on lõpetatud alates aprillist. Kuna tegemist ei olnud kontrollimenetluse raames seletuste võtmisega (MKS § 60 mõistes), siis vastustaja kaebuse esitaja seletusi ei protokollinud. Vastustaja ametnikud on valmis kohtumisel öeldut kirjalikult või suuliselt kinnitama.
  58. augusti 2011 kohtumise tulemusena ning tulenevalt asjaolust, et vastustajale oli reklaami otsene valdaja teada, koostas vastustaja
  59. augusti 2011 korraldus. KOHTU PÕHJENDUSED
  60. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
  61. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas OÜ Alert Auto on omanud vaidlusalusel perioodil alates 2011 maikuust Tallinnas Sõpruse pst 153 hoonel reklaammaksu maksuobjekti ning kas ta on sellest tulenevalt kohalike maksude seaduse ning Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 tähenduses maksukohustuslane. Vaidlust selle üle iseenesest ei ole, et vaidlusalune teave eksponeeritud infotahvlil on käsitletav reklaamiseaduse tähenduses reklaamina.
  62. Tallinna Linnavolikogu
  63. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas" § 1 lg 1 p 3 vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse 5 Tallinna linna haldusterritooriumil füüsilise või juriidilise isiku poolt. Sama lõike punkti 4 kohaselt on maksukohustuslane maksuobjekti otsene valdaja. Seega on kaebajal õigus selles, et määruse kohaselt on maksukohustuslane reklaami otsene valdaja. Otsene valdaja on objekti üürimise korral üürnik, allüürimise korral aga allüürnik (vastavalt asjaõigusseaduse § 32). Kaebaja väitis, et reklaamikandja otsene valdaja oli kaebaja allüürnikust Dare Consult Osaühing ja kaebaja esitas oma väidete kinnituseks kohtule ka vastava (all)üürilepingu (tlk 33 pöördel jj). Reklaamimaksu deklareerimise kohustuse isikule panemiseks peaks haldusorgan seega tuvastama, kes on reklaami otsene valdaja. Kohtu hinnangul vastustaja vaidlustatud haldusmenetluses seda teinud ei ole. Ei haldus- ega kohtumenetluses ei ole esitatud ega kogutud tõendeid selle kohta, et kaebaja ja Dare Consult Osaühingu vaheline Sõpruse pst 153 ruumide allüürileping oleks 2011 maikuuks lõppenud. Kaebaja on esitanud kohtule 28.12.2009 lepingu, millel puuduvad mistahes märked lepingu lõpetamise kohta. Vastustaja väitel tunnistas kaebaja seaduslik esindaja Fred Häling seda vastustajale vestluses, ent ühtegi kirjalikult esitatavat tõendit selle vestluse olemasolu ja täpsema sisu kohta vastustaja talletanud ja ei ole. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus esitatud on kirjalik ruumide üürileping, kirjalikke tõendeid selle lepingu lõpetamise kohta esitatud ei ole ja vastustaja ei ole ka pöördunud haldusmenetluses Dare Consult Osaühingu poole asjaolude täpsustamiseks ja selgituste võtmiseks, vastustaja kogunud haldusmenetluses ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et Dare Consult Osaühing ei ole alates maikuust 2011 reklaamikandja otsene valdaja. Selline väide jääb vastustaja poolt antud juhul paljasõnaliseks, millele ei saa vastustaja aga rajada kaebaja suhtes koormava haldusakti järeldusi. Seega on antud juhul vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, kuna vastustaja oleks pidanud selgitama haldusmenetluses usaldusväärsete tõendite abil välja, kes oli alates 2011 maikuust vaidlusaluse reklaamiobjekti otsene valdaja. Väide, et Dare Consult Osaühingu äriregistris registreeritud tegevusalade hulgas ei ole autoremonditeenuste pakkumist, ei ole kindlasti piisav järeldamaks, et Dare Consult Osaühing nende tegevustega reaalselt tegeleda ei saa (ning sellegi väite esitas vastustaja alles kohtumenetluses, haldusaktides seda asjaolu ei analüüsita). Kohus märgib ka, et kuna tegemist oli niivõrd ilmselge menetlusveaga ja sellest tulenevalt mõlema vaidlustatud haldusakti põhjendamispuudustega, ei oleks saanud seda viga korvata ka kohtumenetluses nt Dare Consult Osaühingult selgituste võtmise teel. Vaidlustatud haldusaktides ei ole kaebaja ja Dare Consult Osaühingu vahelise lepingu asjaolusid üldse analüüsitud ja jääb selgusetuks, miks kaebaja nende adressaadiks on. Eeltoodust tulenevalt tuleb 11.08.2011 korraldus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada 15.09.2011 korraldus.
  64. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on küll kaebuses esitanud üldise taotluse menetluskulude jätmiseks vastustaja kanda, ent menetluskulude nimekirja kaebaja kohtule esitanud ei ole. Kuna kohus kaebaja taotlust ilma menetluskuldue nimekirja esitamata rahuldada ei saa, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.