3-10-1106 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1106 Haldusasi OÜ Foxsmile ja A. M´i kaebus, milles kaebajad taotlevad: - tühistada Pärnu Linnavalitsuse poolt 10.09.2009 väljastatud ehitusluba nr EL-3363; - välja mõista vastustajalt kaebajate poolt kantud menetluskulud. Asja läbivaatamise kuupäev
- august 2012 Menetlusosalised Kaebajad: OÜ Foxsmile ja A. M ning nende esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja: Pärnu Linnavalitsuse esindajad Terje Vahemäe ja Maire Nigul Kolmandad isikud: OÜ TERATAN, T. N, AS TRK Viiking, OÜ Staadioni Mobiiltelefonid, OÜ Foxkapital, OÜ Ratmont, OÜ Strand Projekt, S. V, T. V, Elektronet Residential Estonia OÜ, OÜ Sportworld, M. K Arvamuse andja: Keskkonnaameti esindajad Kadri Hänni ja Maiu Paloots RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Foxsmile ja A. M´i kaebused haldusasjas nr 310-
- Tühistada Pärnu Linnavalitsuse poolt 10.09.2009 väljastatud ehitusluba nr EL-
- Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt (reg kood 75000064, asuk Suur-Sepa 16 Pärnu 80098) A. M ´i (isikukood …..eluk…) kasuks 3 059 (kolm tuhat viiskümmend üheksa) eurot ja 87 senti asjas kantud menetluskulude katteks. 1 3-10-1106 Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt (reg kood 75000064, asuk Suur-Sepa 16 Pärnu 80098) OÜ Foxsmile (reg. kood 11062292 asuk Jõekalda tee 59 Silla küla Paikuse vald 86604Pärnumaa) kasuks 207 (kakssada seitse) eurot ja 71 senti asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
- augustil
- ASJAOLUD 29.04.2010 esitasid OÜ Foxsmile ja A. M kohtule kaebuse 10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks (haldusasjad nr 3-10-1106; 3-10-1107 tl 5-7). 14.06.2010 esitas vastustaja ettepaneku asjas kohtuvälise lahenduse saamiseks ( haldusasi nr 3-10-1106 tl 33). 16.07.2010 esitas A. M taotluse asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ( haldusasi nr 3-101107 tl 40-42). 20.07.2010 määrusega lahendas kohus esialgse õiguskaitse taotluse (samas tl 50-53). 02.09.2010 esitas A. M taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (samas tl 57-58). 07.09.2010 määrusega lahedas kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (samas tl 66-69). 17.09.2010 esitas Pärnu Linnavalitsus määruskaebuse 07.09.2010 määrusele (samas tl 72-74). 14.10.2010; 15.11.2010 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse kohtunõudele seoses OÜ Foxsmile kaebuse esitamise tähtaegsusega (haldusasi nr 3-10-1106 tl 44, 54). 07.03.2011 määrusega võttis kohus menetlusse OÜ Foxsmile kaebuse (samas tl 57). 05.05.2011 määrusega luges kohus OÜ Foxsmile kaebuse esitatuks tähtaegselt (samas tl 5961). 14.06.2011 esitas vastustaja vastuväited OÜ Foxsmile kaebusele ning taotluse liita haldusasjad nr 3-10-1107 ja 3-10-1106 (samas tl 66-68). 30.06.2011 määrusega lahendas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Linnavalitsuse määruskaebuse kohtu 07.09.2010 määrusele haldusasjas nr 3-10-1107 (haldusasi nr 3-10-1107 tl 87-89). 26.09.2011 määrusega võttis kohus A. M ´i kaebuse menetlusse (samas tl 97). 11.10.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited A. M´i kaebusele (samas tl 100-102). 19.10.2011 määrusega liideti OÜ Foxsmile ja A. M´i kaebus ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-10-1106 ja määrati asja arutamiseks kohtuistung (haldusasi nr 3-10-1106 tl 83). 31.10.2011 täpsustasid kaebajad oma seisukohti (tl 90-94). 04.11.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 106-108). 09.11.2011 määrusega kaasati kolmandad isikud ja arvamuse andja (tl 129-131). 20.11.2011 esitas seisukohad OÜ Teratan (tl 139). 21.11.2011 esitasid seisukohad kolmandad isikud: AS TRK Viiking, T. N, OÜ Staadioni Mobiiltelefonid, M. K, OÜ Foxkapital, OÜ Ratmont, OÜ Strand Projekt, S. V, Ektornet Residental Estonia OÜ ja arvamuse andja Keskkonnamet (tl 142, 145, 147-149, 151, 154). 22.11.2011 esitas arvamuse kolmas isik OÜ Sportworld (tl 165). 02.12.2011 esitasid kaebajad taotluse asjas tõendite kogumiseks (tl 169-170). 2 3-10-1106 05.12.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse Keskkonnaameti arvamusele (tl 173). 12.12.2011 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse kaebajate täiendavate tõendite kogumise taotlusele (tl 184). 12.12.2011 esitas Keskkonnaamet arvamuse kaebajate täiendavate tõendite kogumise taotlusele (tl 187-188). 09.01.2012 esitasid kaebajad taotluse kaasatud isiku arvamuse täiendamiseks (tl 194-195). 27.01.2012 täpsustas Keskkonnaamet oma arvamust (tl 11-12). 29.02.2012 esitas asjatundja täiendava arvamuse asjas (tl 27-31). 29.02.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 60-69). 04.05.2012 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 84-86). 30.05.2012 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse (tl 91-93). 29.06.2012 esitasid kaebajad menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning seisukoha kaebuses (tl 101-121, 123-124). 29.08.2012 esitas Pärnu Linnavalitsus seisukoha menetluskulude osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajate selgituse kohaselt kehtestati Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009.a. otsusega nr 18 Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeritaval alal asuvad kaitsealused pargialad Vallikääru park P1 ja Vallikääru park P
- Vallikääru park P2 piirneb Sadama 4 kinnistuga, mille kaasomanikuks on kaebaja. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 10.09.2009.a. otsuse punktiga 6 otsustati väljastada ehitusluba varikatuse ehitamiseks Vallikääru pargis P2, katastritunnus 62510:001:
- Varikatus on projekteeritud väljaspool detailplaneeringuga määratud hoonestusala. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa väljastamise otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Varikatuse ehitusloa väljastamisel rikuti kaebaja õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit, vähendades tema vara väärtust, tekitades olukorra, et maja elanikke hakkab häirima ebameeldiv hais, alkoholi tarbimine, öörahu rikkumine. Keskkonnaameti 05.08.2009.a. antud kooskõlastuse kohaselt on tegemist alalise ehitisega, mis ühendatakse püsivalt kommunikatsioonidega. Kuna kooskõlastus oli seotud kindla tingimusega, võttis vastustaja selle täitmiseks (alalise ehitise püstitamine). Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et tegemist on rajatisega. Kaebaja arvates on nn varikatusel (varjualune-tualett) siseruumid ja välispiirded olemas. Hoone keskele on planeeritud statsionaarne soojustatud WC, sinna on juba veetud ka tehnovõrgud – vesi, kanalisatsioon, elekter; prügikonteinerid avanevad kaebaja maja suunas. Kuna tegemist on hoonega, siis vastavalt PlanS § 9 lg 4 tuli selle püstitamiseks määrata hoonestusala detailplaneeringuga, millise koostamise käigus oli isikutel õigus esitada vastuväiteid. Pärnu Linnavalitsus ehitusloa väljastamisel ei taganud kaebajatele ärakuulamisõigust ja ei arvestanud Sadama 4 omanike huvidega. Asjatundja väite kohaselt on ehitisel nii hoone kui rajatise tunnused. Hoone või rajatise ehitamine on keelatud ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvöönd on kaevatavas piirkonnas olemas, planeeringuga seda vähendatud ei ole. Vastustaja on rikkunud LKS § 38 p
- Keskkonnaamet kooskõlastas linna poolt taotletava asukoha, kuid märkustega, mille täitmist soovis Keskkonnaamet näha, kui linnavalitsus tuleb kooskõlastama ehitusluba. Ehitise projekt ei vasta seadusele, kuna puudub õiguslik alus, kuna detailplaneeringus ei ole sellist ehitist ette nähtud, ei ole väljastatud projekteerimistingimusi, ega muul viisil lähteseisukohti. Detailplaneeringus oli ette nähtud arhitektuurikonkurss, kuid seda ei ole läbi viidud. Ehitusluba on seadusvastane, kuna rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, omandiõigust, seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Üle kolme meetri kõrgune varikatus varjab kaebajate akendest vaadet, mis oli enne Vallikääru aasale. Pargi rekonstrueerimise projekti elluviimisel 3 3-10-1106 oleks avanenud vaade korrastatud ilusale aasale ning ühes kohas lastemänguväljakule. Nüüd segab vaadet kõrge metallkonstruktsioon, millele lisanduvad Sadama 4 kinnistu piirile istutatud kuused, mis võivad kasvada kuni kümne meetri kõrguseks. Kaebajatele kuuluvad külaliskorterid, mis on soetatud selleks, et teeninda kasumit nende väljaüürimisel. Vaade aknast ei meeldi nende külastajatele ja seega võib väheneda külastajate arv. Ehitusloa menetluse menetlusviga on toonud kaasa ehitusloa õigusvastasuse. Kaebajatele ja kolmandatele isikutele ei ole võimaldatud nende seisukohtade ärakuulamist. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajate omandi väärtus suureneb rajatisega, kuna kaebajate huviks on oma külaliskorterite üürimine nõudlikule soliidsetele inimestele, kellel reeglina ei ole kaasas väikeseid lapsi ja nad tahavad puhata rahulikus kohas. Vastustaja selgitusel väljastati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.09.2009 otsusega nr 3-5/1020 ehitusluba EL-3363 ehitise püstitamiseks. Ehitise nimetus ehitusloa andmetel on varikatus, aadress Pärnu maakond Pärnu linn Vallikääru park P 2 ja kasutamise otstarve muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire. Pärnu Linnavolikogu
- märtsi 2009 otsusega on kehtestatud Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering. Projekteeritud varikatus jääb detailplaneeringuga määratud hoonestusalast välja. OÜ Lootusprojekt töö nr 0901-PP joonise nr 11 leht 2 ja seletuskirja punkt 1.10.10 järgi puuduvad varikatusel siseruumid ja osaliselt välispiirded. Projekteeritud rajatis on postidele toetuv katusega varjualune, mille postide vahe on osaliselt kaetud hõreda laudisega varjamaks teisaldatavaid soojustatud välikäimla bokse, prügikonteinereid ja jalgrattahoidjaid. Projekteeritud varikatus ei oma siseruume. Seetõttu ei pidanud linnavalitsus vajalikuks nimetatud ehitusloa väljastamiseks naabrite nõusolekut. Kuna projekteeritud varikatus ei ole ehitusseaduse kohaselt hoone, siis oli selle projektikohane asukoht väljaspool detailplaneeringuga määratud hoonestusala õiguspärane. Varikatus on projekteeritud eelkõige avalikkusele suunatud funktsiooniga ning asub üldkasutataval, Pärnu linnale kuuluval maal ja tegemist on Vallikääru teenindamisega seotud rajatisega. Vastustaja ei nõustu Keskkonnaameti seisukohaga, et Pärnu Linnavalitsus ei ole küsinud Keskkonnaameti nõusolekut ehitusloa väljastamiseks. Vastustaja ei pidanud ehitusloa andmiseks eraldi nõusolekut küsima. Taoline ehitusprojektide kooskõlastamine on Keskkonnaametiga toimunud pikaajaliselt, see on väljakujunenud praktika. Senise praktika kohaselt on Keskkonnaamet alati kooskõlastanud just ehitusprojekti ning pole vajalikuks pidanud anda eraldi nõusolekut ehitusloa andmisele.
- septembril 2011 on Keskkonnaamet esmakordselt seoses Ranna pst 1 kinnistul elektrivarustuse rekonstrueerimisega andnud nõusoleku ehitusloa väljastamiseks. Samas on vastustaja saatnud Keskkonnaametile jätkuvalt kooskõlastamiseks just ehitusprojektid, mitte ei ole küsinud nõusolekut ehitusloa väljastamiseks. Ehitusprojektile, mille koosseisus oli ka vaidlusaluse varjualuse ehitamise projekt, on Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud tingimustega. Ehitusprojektile antud kooskõlastusest ei ole üheselt arusaadav, et Keskkonnaamet soovib lisaks ehitusprojekti kooskõlastamisele uuesti projekti näha ning anda ehitusloa väljastamisele eraldi luba. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et vastustaja ei pidanud teistkordselt saatma ehitusprojekti Keskkonnaametile. Seda eelkõige seetõttu, et vastustaja arvestas täielikult Keskkonnaameti tingimustega. WC-bokside osas on Keskkonnaamet seisukohal, et ehitis ei halvenda keskkonnatingimusi selle korrapärasel hooldamisel. Keskkonnaameti arvamus toetab vastustaja seisukohta, et vaidlusalune varjualune ei halvenda kaebajate elukeskkonda. Paigaldatava varikatuse ebameeldiva haisu levitamine on viidud miinimumini, kuna vastustaja on lisaks ajutiste wc bokside mitte paigaldamisele, loobunud ka prügikonteinerite paigaldamisest massiürituste ajaks varikatuse alla. Varikatuse alla paigaldatakse vaid üks statsionaarne wc boks, mis on varustatud vee ja kanalisatsiooniga. Samuti ei ole wc 24 tundi 4 3-10-1106 avatud ning wc-l on koristaja, kes puhastab wc-d ning selle ümbrust. Väide, et varikatust hakkavad kasutama joobes isikud on vaid emotsionaalne ning paljasõnaline. Kartus, et kohalik omavalitsus ei hakka piisavalt hooldama varjualusesse paigaldatud WC-boksi, on paljasõnaline ja oletuslik. Vastustajal on oma omandis olevate ehitiste hooldamiseks sõlmitud vastavasisulised lepingud, mille kohaselt on ehitised hooldatud ning korrastatud. Seega ei riku vaidlustatud ehitusluba kaebajate õigust puhtale keskkonnale. Vastustaja on seisukohal, et mänguväljaku ja selle teenindamiseks vajaliku varjualuse rajamisega ei vähene kinnistu väärtus, vaid Sadama tn 4 kinnistu väärtus võib tõusta. Kinnistu ümbrus on tulevikus korrastatud, paigaldatud valgustus, turvakaamerad, mänguväljak ja muu selleks vajalik. Vallikääru park P2 alale rajatud mänguväljakule saavad ka Sadama tn 4 kinnistul asuva külaliskorterite külastajad oma lapsed mängima saata. Kaebuse esitaja väited vara väärtuse vähenemise, ebameeldiva haisu, alkoholi tarbimise ja öörahu rikkumise kohta, on oletuslikud ja paljasõnalised ning selliste väidete tõendamiseks ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tõendit. Tegemist on väga suure avaliku huviga, sest Vallikäär on Pärnu üks olulisema ja külastatavaima objektiga koht ning vaidlusaluse varikatuse vajadus on olemas. Vallikääru alale P2 rajatakse kogu Pärnu linna laste tarbeks mänguväljak ning on tähtis, et mänguväljaku läheduses asuks wc, mis omab esteetilist ja puhast ümbrust. Seetõttu on väga oluline, et tehaseline wc boks oleks paigaldatud varikatuse alla, mis sobiks pargi alaga. OÜ TERATAN, T. N, AS TRK Viiking, OÜ Staadioni Mobiiltelefonid, OÜ Foxkapital, OÜ Ratmont, OÜ Strand Projekt, S. V, Elektronet Residential Estonia OÜ, OÜ Sportworld ühinevad kaebajate seisukohaga, et ehitatav “varikatus” takistab omandi sihipärast kasutamist, vähendab korteriomandite väärtust, seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Varikatuse ehitus on Sadama 4 korterite omanikega kooskõlastamata, samuti ka hilisemad väidetavad muudatused projektis. Tegelikult on varikatus ehitatud esialgse projekti järgi. Ehitis asub Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009.a. otsusega nr 18 kehtestatud Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järgi ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele on maja akende all olev ehitis ilmselgelt mittevastav Pärnu Linnavalitsuse enda poolt välja antud ehitusloa EL-3363 ja ehitusregistri (kood 220584353) andmetega, mis väidavad, et ehitise kasutusotstarve on: “muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire”. Samuti on jäetud märkimata ehitises vundamendi, vee, kanalisatsiooni ja tualettide olemasolu. Välisel vaatlusel on selgelt näha, et tegu on ühiskondlike tualettidega, kuhu 2-kohaline statsionaarne WC boks on juba paigaldatud ja 6 kohta on valmis kuivkemmergute paigaldamiseks. Kasutades maja katuseterrassi, riivavad kolmandate isikute ja nende külaliskorterite kasutajate silma varikatuse suured gabariidid ja katuse värvilahendus. Kolmandad isikud on seisukohal, et sobimatu on ehitada ühiskondlikke tualette nii lähedale hoonele, seda enam, et Vallikääru pargi territoorium on suur. Kolmandad isikud taotlevad 10.09.2009.a. ehitusloa nr EL-3363 tühistamist, kuna varikatus, tualetid ja muu sinna juurde kuuluv pargiinventar on võimalik paigutada mujale. Elektronet Residential Estonia OÜ ühineb kaebajate seisukohaga, et ehitatav “varikatus” takistab omandi sihipärast kasutamist, vähendab korteriomandite väärtust, seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Ehitusregistri (kood 220584353) andmetel on ehitise kasutusotstarve: “muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire”. Välitualettide püstitamine väljub nimetatud sihtotstarbe piiridest. Kolmas isik on seisukohal, et sobimatu on ehitada ühiskondlikke tualette nii lähedale hoonele, arvestades asjaolu, et Vallikääru pargi territoorium on suur. Kolmas isik taotleb 10.09.2009.a. ehitusloa nr EL-3363 tühistamist ning varikatuse, tualettide ja muu sinna juurde kuuluva pargiinventari paigutamist mujale pargi territooriumile. 5 3-10-1106 OÜ Ratmont leidis, et on lubamatu kohaliku omavalitsuse poolt seisukoha võtmine ilma Sadama tn 4 korteriomanike seisukohti arvestamata. Detailplaneeringult on näha, et tegemist on piiratud ehituskeeluvööndiga. Vallikääru ala on suur, vajadus WC-dele on ürituste ajal olemas, kuid need sobiksid mujale, näiteks Ringi tänava äärde. Püstitati kahe meetri kaugusele ainukese elamu lähedale Vallikääru aasal, see on lubamatu ja üleolev. Lubamatu on viidata, et tegemist ei ole hoonega. M. K ühineb kaebajate seisukohaga, et ehitatav “varikatus” takistab omandi sihipärast kasutamist, vähendab korteriomandite väärtust, seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Varikatuse ehitus on Sadama 4 korterite omanikega kooskõlastamata, samuti ka hilisemad väidetavad muudatused projektis. Tegelikult on varikatus ehitatud esialgse projekti järgi. Ehitis asub Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009.a. otsusega nr 18 kehtestatud Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järgi ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele on maja akende all olev ehitis ilmselgelt mittevastav Pärnu Linnavalitsuse enda poolt välja antud ehitusloa EL-3363 ja ehitusregistri (kood 220584353) andmetega, mis väidavad, et ehitise kasutusotstarve on: “muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire”. Samuti on jäetud märkimata ehitises vundamendi, vee, kanalisatsiooni ja tualettide olemasolu. Välisel vaatlusel on selgelt näha, et tegu on ühiskondlike tualettidega, kuhu 2-kohaline statsionaarne WC boks on juba paigaldatud ja 6 kohta on valmis kuivkemmergute paigaldamiseks. Kasutades maja katuseterrassi, riivavad kolmandate isikute ja nende külaliskorterite kasutajate silma varikatuse suured gabariidid ja katuse värvilahendus. Kolmas isik on seisukohal, et sobimatu on ehitada ühiskondlikke tualette nii lähedale hoonele, seda enam, et Vallikääru pargi territoorium on suur. Kolmas isik taotleb 10.09.2009.a. ehitusloa nr EL-3363 tühistamist, kuna varikatus, tualetid ja muu sinna juurde kuuluv pargiinventar on võimalik paigutada mujale. Linnavalitsuse esindaja väide puude kasvamise kohta ning WC kasutamise kultuuri kohta ei ole tõesed. Hansapäevade ajal ei koristatud neid, haisesid, olid pikad järjekorrad ning inimesed, kes ei viitsinud järjekorras seista, urineerisid Sadama 4 värava juures. Keskkonnaameti arvamuse kohaselt asub Vallikääru P 2 katastriüksus Valli pargis, mis on kaitse alla võetud Pärnu linna TSN Täitevkomitee 12.09.1958 otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest.“ Pärnu Linnavalitsus on pöördunud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poole 18.06.2009 kirjaga nr 10-12/6155, milles palutakse kooskõlastada Pärnu Vallikääru pargiala eelprojekt (lisa 2). Eelprojekti kohaselt sooviti rajada varjualune Vallikääru P2 kinnistule. Keskkonnaamet on vastanud taotlusele 09.07.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-5, milles asub seisukohale, et ei saa nõustuda varikatuse rajamisega pargi kaitseväärtuslikult olulisse ossa ja soovitab paigutada varikatuse prügikonteinerite ja ajutiste tualettruumide tarbeks Sadama tn 2 kinnistule. Pärnu Linnavalitsus esitas 17.07.2009 kirjaga nr 10-12/6155-2 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile selgitused ja põhjendused, miks on vajalik ja põhjendatud varjualuse rajamine Vallikääru P2 katastriüksusele ja palunud Pärnu Vallikääru pargiala eelprojektile uut kooskõlastust ilma Keskkonnaameti 09.07.2009 kirjas nr PV 14-4/11496-5 esitatud tingimusteta. Keskkonnaamet on 04.08.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-7 kooskõlastanud Pärnu Vallikääru pargiala eelprojekti ja nõustunud varjualuse rajamisega Sadama 4 kinnistu (katastritunnus 62510:001:3450) kõrval olevale pargialale so Vallikääru P 2 katastriüksusele tingimusel, et varjualust ei rajata kui ajutist ehitist, vaid alalise iseloomuga ehitist. Keskkonnaamet on kooskõlastanud 04.08.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-7 (lisa 5) Pärnu Vallikääru pargiala eelprojekti ja nõustunud varjualuse rajamisega Sadama 4 kinnistu (katastritunnus 62510:001:3450) kõrval olevale pargialale so Vallikääru park P 2 katastriüksusele katastritunnusega 62510:001:
- 6 3-10-1106 Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt määruse nr 64 § 7 lg 1 p 6 alusel ehitusloale nõusolekut taotlenud. Keskkonnaamet lähtub pargis tegevuste lubamisel eeltoodud kaitse-eesmärkidest. Keskkonnaamet 09.07.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-5 ei nõustunud varjualuse rajamisega Vallikääru P 2 katastriüksusele (edaspidi Vallikääru aas), sest antud ala on olnud ajalooliselt muruala, kus varasemalt ei ole ehitisi paiknenud. Keskkonnaamet leidis, et Vallikääru külastajate teenindamiseks on tualett olemas kontserdiala kõrval ning uue ehitise kavandamisel peaks eelkõige kaaluma varikatuse paigaldamist Sadama 2 kinnistule, kuna see oli detailplaneeringu kohaselt kavandatud hoonestada ja varjualune oleks jäänud paiknema hoonete vahele. 17.07.2009 kirjaga on Pärnu Linnavalitsus palunud Pärnu Vallikääru pargiala eelprojektile Keskkonnaameti uut kooskõlastust ilma Keskkonnaameti 09.07.2009 kirjas esitatud tingimusteta. Nimetatud kirjaga esitas Pärnu Linnavalitsus põhjendused, miks alternatiivne asukoht Sadama 2 ei ole sobiv ja palus uuesti kaaluda varjualuse asukohana Sadama 4 kõrval paiknevat Vallikääru aasa. Projektiga kavandati Vallikääru aasa paremaks vabaaja veetmise kohaks muutmist, rajades sinna laste mänguväljaku. Kavandatud laste mänguväljaku paiknemist arvestades leiti, et pargialal olemasolevad tualetid jäävad mänguväljakust liiga kaugele. Sadama 2 kinnistule varjualuse asukoha määramise kahjuks rääkis asjaolu, et Vallikääru aasa ja Sadama 2 vahel paikneb hoonestatud Sadama tn 4 kinnistu mistõttu, ei ole Sadama 2 enam ühtne Valli pargi osa. Kohalik omavalitsus ei näinud alalisele varjualusele võimalikke asukoha alternatiive. Keskkonnaamet pidas põhjendatuks alalise varjualuse rajamist, et ajutisi tualette jms ei hakataks vastavalt vajadusele pargi erinevatesse osadesse ümber tõstma ja nende hooldamise tõttu pargialal masinatega sõitma. Samuti sobib pargi miljööga oluliselt paremini parki sobituva välimusega alaline ehitis kui parki sobimatutest, materjalidest valmistatud ajutised ehitised. Keskkonnaamet nõustus varjualuse asukoha määramisega parki, kuna park on linnaruumi osa ning seda on ka vaja arendada, samas säilitades peamised väärtused (dendroloogiline ja ökoloogiline väärtus, esteetilsus, puhkeväärtus jms). Keskkonnaamet kaalus otsustamisel kaitse-eesmärke, samuti arvestas, et pargialale soovitav ehitis oleks avalikus kasutuses. Keskkonnaameti hinnangul ei avalda Vallikääru aasa varjualune Sadama 4 kinnistu kasutajate keskkonnatingimustele mõju. Pigem on tegemist visuaalse ja esteetilise häiringuga, mitte keskkonnaalase häiringuga. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana on nõusolekut andes tuvastanud, et ehitamine antud asukohta ei ole vastuolus ala kaitsekorraga ja kaitse-eesmärkidega. Keskkonnaamet ei pidanud läbirääkimisi tualettide arvu osas, mis ühiskanalisatsiooni ühendatakse. Pargi valitsejale oli oluline, et tualette ei tõstetaks pargis erinevatele kohtadele ja ei rikutaks sedasi hooldatud pargiala vaid oleks antud alale sobituv varjualune püsivalt ühes kohas. Korrastatud varjualune mõjub pargiruumi osana, samas kui hooajaliselt erinevates asukohtades paiknevad prügikastid. Keskkonnaamet ei vaidle Pärnu Linnavalitsusele vastu, et on andnud varasemas praktikas nõusoleku ehitusloa väljastamiseks pärast projekteerimistingimuste läbivaatamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebajad esitasid kohtule kaebuse, milles taotlevad kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p
- OÜ Foxsmile kaebuse on kohus lugenud esitatud tähtaegselt 05.05.2011 määrusega (haldusasi nr 3-10-1107 tl 59-61). A. M´i kaebuse esitamise tähtaegsust vastustaja ei vaidlustanud (haldusasi nr 3-10-1107 tl 95). Seega on kaebused esitatud kaebuste esitamise ajal HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. 7 3-10-1106 Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusalune ehitis asub detailplaneeringu alal. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune ehitis asub väljaspool detailplaneeringuga määratletud hoonestusala. Lähtudes PlanS § 9 lg 2 on detailplaneeringu ülesanneteks: krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine. Käsitletud paragrahvi lõige 4 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. Seega on detailplaneeringu ülesandeks krundi hoonestusala piiritlemine, kuhu võib rajada hooneid ning hoonete arvu, pindala, kõrguse määratlemine. Hoonestusala ei kehti rajatiste suhtes. Ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hooneks loetakse käsitletud paragrahvi lg 2 alusel väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ning rajatiseks on nimetatud paragrahvi lg 3 alusel mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. Kaebaja väidetel on vaidlusaluse ehitise puhul tegemist hoonega: varikatusel on siseruumid, välispiirded. Ehitise keskele on planeeritud statsionaarne soojustatud WC, sinna on veetud tehnovõrgud. Kohus ei nõustu kaebajaga selles osas, et vaidlusaluse ehitise näol on tegemist hoonega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ehitist eraldab väliskeskkonnast katus ja välispiirded. Samas on näha asjas esitatud varikatuse joonistelt (haldusasja nr 3-10-1106 tl 19-20, 107-109), fotodelt (samas tl 82-85), et varikatuse välispiirded eraldavad ehitist väliskeskkonnast vaid osaliselt. Viidatud tõendite kohaselt ei tekita varikatuse katus ja välispiirded ehitises sellist eraldatud siseruumi, mida saaks eristada väliskeskkonnast (näiteks temperatuuri, sisekliima vms erinevuse osas). Multifunktsionaalse varikatuse eesmärgiks on jooniste kohaselt eelkõige katuse aluse varju pakkumine. Varikatus pakub esitatud tõendite kohaselt eelkõige kaitset vihma ja tuule eest. Arvestades seda, et välipiirde ja katuse vahele jääb ehituslikult vaba ruum ei ole ka kaebajate poolt kirjeldatud ruum, mis skeemil on märgistatud nimetusega „prügikonteinerid“, „pargihooldusvahendid“, väliskeskkonnast piiretega eraldatud kogu ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Asjaolu, et varjualusesse paigutatakse soojustatud WC-de moodulid, ei tähenda ehitisele siseruumi ehitamist ega muuda rajatist siseruumiga hooneks. Asjatundja on märkinud kohtule esitatud täiendava arvamuse kokkuvõttes ning vastuses küsimustele nr 8 ja 9, et pargiala detailplaneering ja varikatuse projekt on ebapiisava detailsusega väljatöötatud puuduliku alusmaterjali alusel. Arvamuse kohaselt on Lootusprojekt OÜ nägemus asjas ebaõnnestunud, ehitise ehitusmaht on ülepaisutatud ning ametlik ehitisregister on puudulike andmetega (haldusasi nr 3-10-1106 II kd 27-31). 8 3-10-1106 Asjastundja poolt arvamuse kokkuvõttes (haldusasi nr 3-10-1106 II kd 29 pöördel-30) esile toodud puudused on seotud ebatäpsusega detailplaneeringus ja ehitise projekteerimises, ehitusloale ja ehitisregistrisse kantud andmete puudulikkusega, kuid nimetatud puuduste esile toomine ei ole mingil moel seotud väliskeskkonna/siseruumi mõiste sisustamisega vaidlusaluses ehitises ega kinnita kaebajate väiteid selle kohta, et ehitises asub/asuvad siseruumid. Kohtu hinnangul on arvamuse andja oma 23.10.2010 koostatud arvamuses hinnanud eelkõige projektdokumentatsiooni nõuetekohasust ja ehitise otstarbekust, mida kinnitavad asjatundja arvamuse aluseks olevad lähtematerjalid ning uurimisosa kokkuvõte (eraldi kaustana lisatud arvamuse p 1.3, p 2.3, p 3 alates vastusest küsimusele 2). Arvamuse andja kinnitab oma vastuses küsimusele, et vaidlusalusel varikatusel on siseruumid ja nimetab need, märkides selgituseks WC boksi eesruumi siseruumiks arvamise osas, et eesruumil peaks uks ees olema. Vastustes küsimustele välispiirete olemasolu ja iseloomu osas kinnitab arvamuse andja varikatusel välispiirete olemasolu ning selgitab välispiirete iseloomu, tekkimist, erinevaid välispiirete ehitamise võimalusi ning nende kasutamise eesmärke. Samas on vastused välispiirete ja siseruumide osas üldsõnalised ja konkretiseerimata, arvamuse andja ei seo oma vastuseid vaidlusealust ehitist iseloomustavate ehitusdetailidega ega viita vastavatele tõenditele/algmaterjalidele, millele ta oma hinnangutes tugineb. Arvamus p 3 küsimusele nr 1 vastuses märgib arvamuse andja, et projekteeritud ehitis on sisult ja funktsioonilt hoone, mis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ehitatava postvundamendi ja valatava betoonpõranda kaudu ning viitab arvamuse lisa nr 1 lk
- Nimetatud leheküljel asub skulptuuri ja vundamendi joonis. Arvestades seda, et hoonel on ehitusseaduse kohaselt katus, välispiirded ning sisekeskkond peab olema eraldatud väliskeskkonnast, ei piisa ehitise hooneks liigitamisel ehitise funktsiooni ja maaga kohtkindla ühendamise tuvastamisest. Lähtudes eeltoodust on ekslik arvamuse andaja seisukoht, et vaidlusalune ehitis on hoone. Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halvenda vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama 4 kinnistu keskkonnatingimusi. Keskkonnaamet on kaitseala valitsejana projektile nõusolekut andes tuvastanud, et ehitise asukoht ei ole vastuolus ala kaitsekorraga ja kaitse-eesmärkidega (nr 3-10-1106 tl 188, II kd tl 11 pöördel). Vastustaja kinnitusel on linna omandis olevate ehitiste hooldamiseks sõlmitud vastavasisulised lepingud ning ehitised on hooldatud ja korrastatud. Kohtul ei ole põhjust arvata, et linnavalitsus jätab tagamata varjualuse regulaarse hoolduse. Arvestades seda, et esitatud materjali kohaselt on Sadama tn 4 hoone piiratud võrkaiaga, ei ole alust eeldada, et varjualust külastavad isikud satuvad juhuslikult Sadama 4 territooriumile. Seega ei ole kaebajate väited selle kohta, et WC-bokside ja prügikonteineritega sisustatud ehitis halvendab kaebajate poolt kasutatava kinnistu keskkonnatingimusi asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud. Sadama tn 4 kinnistu puhul on tegemist maaga, mille sihtotstarve on kinnisturegistri andmetel 55% ärimaa, 45 % üldmaa. Ärimaaks loetakse „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ § 6 p 1 alusel maad, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil: äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Üldkasutatavaks maaks on nimetatud korra § 6 p 2 kohaselt avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa. Hinnates asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus, et varikatuse ehitamine saab kaasa tuua/on kaasa toonud erinevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide ületamised või sellised rikkumised, mis mõjutaksid ülemäära Sadama 4 kinnistu omanikke. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaebajate väiteid selle kohta, et varikatuse olemasolu vähendab kaebajate kinnistute väärtust. Ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole sellised subjektiivsed õigused, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks 9 3-10-1106 ärihuvidena ja/või avalikult kasutatava maa omanikuna kaitsta. Kuna privaatsus kuulub eelkõige inimese fundamentaalsete õiguste hulka ning on isiku enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, saaks privaatsuse rikkumist hinnata eelkõige elamumaal asuvate elamiseks ettenähtud hoonete elanike õiguste rikkumise korral. Kaebajad on ehitusloa vaidlustanud ka põhjusel, et leiavad selle olevat vastuolus detailplaneeringuga. Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 otsusega nr 18 kehtestati osaliselt Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering (haldusasi nr 3-10-1106 tl 8-11). Otsuse kohaselt taaskorrastatakse Vallikääru pargiala P2 vastava projekti alusel (samas tl 9). Pärnu Linnavalitsus tellis Pärnu Vallikääru pargi projekti OÜ-lt Lootusprojekt (samas tl 25-26). Esitatud projekt annab lahenduse Vallikääru park 2 alale. Nimetatud projekti alusel on park 2 maaüksusele projekteeritud varikatus ja väljaantud vaidlustatud ehitusluba nr EL-3363 (samas tl 26, 28). Pärnu Linnavalitsus on pöördunud Keskkonnaameti poole taotlusega kooskõlastada varjualuse rajamine Vallikääru P2 kinnistule. Keskkonnaamet ei nõustunud 09.07.2009 varikatuse rajamisega pargi kaitseväärtuslikult olulisse ossa ja soovitas ehitise paigutada Sadama 2 kinnistule. Pärnu Linnavalitsus esitas Keskkonnaametile põhjendused varikatuse rajamiseks Vallikääru P2 katastriüksusele ning taotles uut kooskõlastust. Vastustaja ei nõustu Keskkonnaameti poolt käesolevas asjas antud arvamusega, mille kohaselt ei ole Pärnu Linnavalitsus küsinud ametilt nõusolekut ehitusloa väljastamiseks. Vastustaja väidetel on Keskkonnaametiga kooskõlastamise osas väljakujunenud halduspraktika, mille kohaselt Keskkonnaamet kooskõlastab just ehitusprojekti ning täiendavat nõusolekut ehitusloa andmisele pole vajalikuks peetud. Keskkonnaamet andis ka käesoleval juhul tingimusliku kooskõlastuse, milles toodud tingimusi vastustaja arvestas ning seetõttu puudus ehitusloa väljastamisel täiendava nõusoleku saamise vajadus. Vastustaja on seisukohal, et ka antud juhul tuleb nimetatud kooskõlastust käsitleda kui ehitusloaandmise nõusolekut, kuna ehitusloa väljastamise aluseks ongi ehitusprojekt (samas tl 173, 174 pöördel). Samuti ei ole vastutaja väidetel Keskkonnaameti tingimuslikust kooskõlastusest üheselt arusaadav, et Keskkonnaamet soovib lisaks ehitusprojekti kooskõlastamisele uuesti projekti näha ning anda ehitusloa väljastamiseks eraldi luba (samas tl 198 pöördel). Keskkonnaameti selgitusel on ta 05.08.2009 kooskõlastanud Vallikääru pargiala eelprojekti ja nõustunud varjualuse rajamisega Vallikääru P2 katastriüksusele tingimusel, et varjualune rajatakse alalise ehitisena ning palunud nõutud parandused ette näidata ehituslubade kooskõlastamise etapis (haldusasi nr 3-1106 tl 154 pöördel). Keskkonnaamet on seisukohal, et Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt ehitusloale nõusolekut taotlenud. Kohtule 12.12.2011 täiendavalt saadetud arvamuses kinnitab Keskkonnaamet, et 05.08.2009 kirjaga antud kooskõlastust eelprojektile ei saa käsitleda ehitusloa kooskõlastamisena (samas tl 187 pöördel). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et avaliku võimu teostamisel tekkivad organitevahelised vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kooskõlastuse ja/või selle andmise tingimused määratleb käesoleval juhul Keskkonnaamet ning kohtu pädevuses ei ole vaidlusaluse kooskõlastuse sisustamine. Kohus ei nõustu vastustaja esindajaga selles, et Keskkonnaameti tingimuslikust kooskõlastusest ei ole üheselt arusaadav, et Keskkonnaamet peab vajalikuks kooskõlastada ehitusluba iseseisvas menetluses. Keskkonnaamet on 05.08.2009 andnud eelprojektile tingimusliku kooskõlastuse, kus palub linnavalitsusel arvestada kirjas toodud märkustega ning märgib, et linnavalitsusel tuleb „… parandused näidata ehituslubade kooskõlastamise etapis …“ (samas tl 163 pöördel). Nimetud kooskõlastuse tingimuste kohaselt oli linnavalitsusel kohustus kooskõlastada ehitusloa väljastamine Keskkonnaametiga. 10 3-10-1106 Tulenevalt eeltoodust ei ole Pärnu Linnavalitsus Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt ehitusloale nõusolekut taotlenud. Lähtudes looduskaitseseaduse § 10 lõikest 1, § 11 lõike 1 punktist 2 ja § 12 lõikest on VV 03.03.2006 määrusega nr 641 kinnitatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi „eeskiri“ vastavas käändes). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Vallikääru park kuulub nimetatud määruse kaitsealasse ega selle üle, pargi valitseja on Keskkonnaamet. Eeskirja § 7 lg 2 p 2 kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud: ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Eeskirja § 8 lg 3 sätestab, kui tegevust ei ole pargi valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud pargi valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Arvestades seda, et linnavalitsus ei arvestanud Keskkonnaameti ehitusprojektile antud kooskõlastuse tingimust ehitusloa kooskõlastamiseks, ei ole vastustaja tegevus varjualuse ehitamisel õiguspärane. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusalune rajatis asub kalda ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lähtudes LKS § 40 lg 3 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus kooskõlas LKS § 40 lg 4, 5, 6 Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Kalda ehituskeeluvööndi piiride vähendamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning otsustatakse koos vastava ala detailplaneeringu kehtestamisega, mis eeldab Keskkonnaameti nõusolekut, mille saamiseks kohalik omavalitsus peab esitama taotluse. Nimetatud taotluse lahendab Keskkonnaamet kaalutlusõiguse alusel, juhindudes looduskaitseseaduses sätestatud kriteeriumidest. Käesolevas asja antud arvamuses kinnitab Keskkonnaamet, et Pärnu Linnavalitsus ei ole esitanud LKS § 40 nõutud taotlust ja vastuvõetud planeeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mistõttu ei ole Keskkonnaamet vastu võtnud otsust ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Pärnu Linnavalitsus Keskkonnaameti eelpool toodud väiteid vaidlustanud ei ole. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole Pärnu Linnavalitsus taotlenud ja Keskkonnamet kooskõlastanud ega andnud nõusolekut vaidlusaluse ehitise püstitamiseks kalda ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades seda, et LKS § 38 lg-st 3 tuleneb siduv keeld hoonete ja rajatiste ehitamiseks kalda ehituskeeluvööndisse, on eelpoolt tuvastatud vormi- ja menetlusnõuete rikkumiste puhul tegemist selliste rikkumistega, mis võisid mõjutada asja otsustamist ja võisid põhjustada otsuse õigusvastasuse. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11 3-10-1106 Kaebajad taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. A. M´i poolt on kantud menetluskulusid kogusummas 3 059.87 eurot (riigilõiv 41.54 eurot, õigusabikulud 2134.67 eurot, asjatundja arvamus 1035.20 eurot). OÜ Foxsmile on kantud menetluskulusid kogusummas 207.71 eurot (riigilõiv 15.98 eurot ja õigusabikulud 191.73 eurot) (II kd tl 102). Pärnu Linnavalitsuse hinnangul on põhjendatud menetluskuludeks riigilõivude tasumisega seotud kulud, asjatundja arvamuse koostamisega seotud kulud ning kaebajate menetluskulud kogusummas kokku 1 600 eurot. Vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud õigusabikulude suurus taotletud ulatuses, kuna samasisulised kaebused liideti ja menetleti ühises menetluses ning seetõttu ei saanud esindajal kuluda esindamiseks rohkem kui 25 tundi. Kohtupraktika kohaselt ei mõjuta teise isiku poolt ja teises asjas sama otsuse vaidlustamisel sama advokaadi abi kasutamine üldjuhul menetluskulude väljamõistmist (Riigikohtu 24.11.2005 otsuse asjas nr 3-3-1-55-05 punkt 8). Oluline on käesoleval juhul märkida, et haldusasjad liideti ühte menetlusse vahetult enne kohtuistungit. Enne seda kandis A. M õigusabikulusid, mis olid seotud esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud vaidlusega esimeses ja teises kohtuastmes (samas tl 105, 109, 110, 111). OÜ Foxsmile menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude tasumiseks esitatud arvest selgub, et äriühing taotleb üksnes kaebuse koostamiseks läbiviidud konsultatsiooni ja kaebuse koostamise eest makstud õigusabikulude hüvitamist (samas tl 102, 120, 121). Hinnates asja olulisust kaebajatele, samuti vaidluse keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebajate poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Teised menetlusosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
- Jätta OÜ Foxsmile ja A. M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 otsus kohtuasjas nr 3-10-1106 muutmata.
- Jätta OÜ Foxsmile ja A. M taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Pärnu linnalt rahuldamata. 12